3-24-1881/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1881

Haldusasi

T.O kaebus Terviseameti 04.06.2024, 17.07.2024 ja

26.07.2024 kirjade tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks lahendada kaebaja 28.05.2024 taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – T.O

Vastustaja – Terviseamet

Menetlustoiming

Kaebuse osaline tagastamine ja menetluse osaline

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada T.O kaebus Terviseameti 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamise

nõuetes, kaebajale järelevalveakti esitamiseks kohustamise nõudes ja kaebaja

28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes tervishoiuteenuse kvaliteedi

hindamist puudutavas osas.

2. Lõpetada haldusasja menetlus Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõudes ja

kaebaja 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes (v.a tervishoiuteenuse

kvaliteedi hindamist puudutavas osas).

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses.

4. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. T.O (kaebaja) esitas 28.05.2024 Terviseametile kaebuse (dtl 220) AS-i Ida-Tallinna

Keskhaigla (ITK) ortopeedi dr X.Yi peale, taotledes riikliku järelevalvemenetluse algatamist.

Kaebuse kohaselt teostas kõrvaline isik 23.07.2020 dr X.Yi juhendamisel ITK-s kaebajale

parema käe karpaalkanali dekompressiooni operatsiooni, mille tulemusena tekkinud vaevuste

käes kannatab kaebaja tänaseni. Kaebajalt ei küsitud nõusolekut operatsiooni teostamiseks

3-24-1881

kõrvalise isiku poolt. Operatsiooni teostamist kõrvalise isiku poolt ei ole dokumenteeritud.

Kaebajat ei teavitatud vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg-le 1. Dr X.Y ei ole vastanud

kaebaja teabenõudele ega ole teostanud lubatud MRT uuringut. ITK tervishoiuteenuste

kvaliteedi eest vastutavate isikute vastused on ebapädevad ja vastutusest kõrvale hiilivad.

2. Terviseamet vastas 04.06.2024 e-kirjaga (dtl 167) kaebajale, et tema pöördumisele on

juba vastatud 08.03.2023 ja amet ei ole oma seisukohta muutnud. Kaebuse lahendamine ei ole

ameti pädevuses, sest VÕS-ist tulenevaid lepingulisi nõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse

osutaja vahel menetleb tsiviilkohus.

3. Kaebaja esitas 10.06.2024 Terviseametile ja terviseministrile vaide (dtl 121), taotledes

04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist ja riikliku järelevalvemenetluse algatamist.

4. Terviseamet vastas 01.07.2024 kirjas (dtl 46) kaebajale, et kaalub järelevalvemenetluse

algatamist juhtumi asjaolude selgitamiseks. Kaebajat teavitatakse menetluse kulgemisest ja

tulemustest.

5. Terviseamet teavitas 17.07.2024 kirjas (dtl 47) kaebajat, et on algatanud ITK suhtes

riikliku järelevalvemenetluse menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude välja-

selgitamiseks. Samas selgitati kaebajale, et ameti pädevusse ei kuulu kaebaja pöördumise

sisuline lahendamine, st ameti ei saa anda hinnangut ravidiagnostilistele otsustele, ravitaktika

valikule ega võimalikele ravivigadele. Tervishoiuteenuste osutamine toimub Eestis võla-

õiguslikus suhtes, millesse sekkumiseks Terviseametil puudub pädevus. Lepingulisest suhtest

tulenevaid kahjunõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb kohus. Kui on

tekkinud kahtlus saadud tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi (põhjendatus, asjakohasus,

ohutus vms) suhtes, on patsiendil õigus pöörduda sõltumatu hinnangu saamiseks

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

Järelevalve käigus kogutud teavet ei või avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 järgi

kaebajale väljastada kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni.

6. Kaebaja esitas 17.07.2024 kirja peale 21.07.2024 vaide (dtl 49), sest 17.07.2024 kirjast ei

ole näha, kas tegemist on vastusega 28.05.2024 kaebusele või 10.06.2024 vaidele. See ei ole

üheselt mõistetav ega põhjendatud.

7. Terviseamet tagastas 26.07.2024 kirjaga (dtl 55) kaebaja vaide. Kuna 17.07.2024 kiri ei

olnud haldusakt, vaid teabetoiming (selgituskiri), siis ei saa selle peale vaiet esitada.

8. Kaebaja esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2), milles taotles

Terviseameti 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist, Terviseameti kohustamist menetlema

kaebaja 28.05.2024 kaebust ja teostama riiklikku järelevalvet ITK ortopeedi dr X.Yi tegevuse

seaduslikkuse üle 23.07.2020 toimunud parema käe operatsioonil ning kohustada

Terviseametit esitama järelevalveakti ka kaebajale koos dr X.Yi vastustega kaebaja esitatud

10.04.2024 teabenõudele. Terviseameti 04.06.2024 kiri ei vasta haldusmenetluse seaduses

(HMS) haldusaktile esitatavale nõuetele. See on ebapädev, vastuolus Terviseameti veebilehel

avaldatud infoga ja jätab kaebaja põhiõigused kaitseta. 04.06.2024 kirjas viidatud 08.03.2023

vastus vastas kaebaja 27.02.2023 teabenõudele, milles esitati küsimused MRT uuringu

tegemise ja karpaalkanali dekompressiooni operatsiooni tegemise kohta. Kaebaja 28.05.2024

kaebus, millega taotletakse riikliku järelevalve algatamist, ei ole samastatav 27.02.2023 teabe-

nõudega, seetõttu ei saa 08.03.2023 vastus olla vastuseks ka 28.05.2024 kaebusele. Tervise-

ametil on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 61 alusel õigus teostada riiklikku

järelevalvet ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja suhtes, kutsuda ta küsitlemisele ja nõuda

vastuseid tehtud operatsiooni nõuetelevastavuse kohta. Samuti on Terviseametil õigus nõuda

tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimist Tervisekassalt. Dr X.Y on rikkunud kaebaja

2(7)

3-24-1881

põhiõigust kehalisele puutumatusele, koheldes tema julmalt ja väärikust alandavalt, tekitades

kaebajale piinavad ja pikaaegsed tervisehäired ning rikkudes TTKS § 2 lg-s 1 ja VÕS § 758

lg-s 1 sätestatud eesmärke ja kohustusi. Ta lubas operatsiooni teha kõrvalisel isikul, kes ei õpi

vastaval õppekaval ega ole registreeritud Terviseameti vastavas registris. Kaebajat ei ole

senini selle isiku nimest teavitatud. Kasutati mittetunnustatud ravimeetodit, rikkudes sellega

VÕS § 763 nõuet ja teavitamiskohustust (VÕS § 766 lg 1). Samuti jäeti

dokumenteerimiskohustus nõuetekohaselt täitmata (VÕS § 769, sotsiaalministri 18.09.2008

määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 38 lg 4

ja § 64). Tervisekassalt on nõutud alusetult lisaraha.

9. Kaebaja esitas 30.07.2024 kaebuse täienduse (dtl 39), milles taotles Terviseameti

17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on seadusest tulenev õigus

vaiet esitada, sest 17.07.2024 kiri on osahaldusakt.

10. Kohus küsis 17.08.2024 kohtunõudega (dtl 57) Terviseametilt teavet ja dokumente.

11. Terviseamet vastas kohtunõudele 04.09.2024 (dtl 253), leides, et kaebajal puudub

kaebeõigus, sest Terviseamet on kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldanud. Terviseamet

selgitab järelevalvemenetluse käigus välja, kas haigla järgis kaebajale teenuse osutamise

käigus TTKS-is ja selle rakendusaktides toodud nõudeid, sh kontrollib teenuse

dokumenteerimise nõuetekohasust. Terviseamet lisas vastusele kaebaja ja Terviseameti

vahelise kirjavahetuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et Terviseamet algataks ITK ortopeedi dr

X.Yi osas järelevalvemenetluse, sest kaebaja hinnangul on arst rikkunud talle 23.07.2020

tervishoiuteenuse osutamisel õigusnorme – jätnud täitmata kaebaja teavitamise ja temalt

nõusoleku saamise kohustuse ning dokumenteerimiskohustuse, kasutanud ebaõiget raviviisi,

lasknud operatsiooni teostada kõrvalisel isikul ja kahjustanud kaebaja tervist.

Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõue

13. Kaebaja taotles Terviseameti 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab

seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet keeldus

04.06.2024 kirjaga kaebaja 28.05.2024 taotluse alusel riiklikku järelevalvemenetlust

algatamast. Kaebaja heidab sellele kirjale ette vorminõuetele mittevastavust, põhjendamatust

ja õigusvastasust.

14. Asjaoludest nähtuvalt on Terviseamet algatanud pärast selle kirja saatmist ITK suhtes

järelevalvemenetluse, seega on kaebaja saavutanud taotletud eesmärgi. Terviseameti

04.06.2024 kiri on kehtivuse kaotanud ega saa enam kaebaja õigusi riivata. Järelikult esineb

HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Isegi kui kaebaja seda

taotleks, puuduks kohtu hinnangul alus jätkata menetlusega HKMS § 152 lg 2 alusel

tuvastamisnõudes, sest tuvastamiskaebuse menetlemine ei oleks kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Tuvastamiskaebust on õigus esitada vaid piiratud juhtudel (HKMS § 45 lg 2).

Arvestades, et järelevalvemenetlus on juba algatatud, siis ei kaitse kaebaja õigusi täiendavalt

see, kui kohus tuvastaks Terviseameti 04.06.2024 kirja õigusvastasuse ja leiaks, et järelevalve

algatamisest keeldumine ei olnud õiguspärane. Samuti ei kaitseks kaebaja õigusi see, kui

kohus tuvastaks selle kirja vastuolu vorminõuetega. Praegusel juhul ei riivanud kirja

vorminõuded (või nende puudumine) kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebajal ei jäänud selle tõttu

õigused kaitseta (nt vaidlustamisviite puudumise tõttu). Kaebaja on osanud esitada selle peale

3(7)

3-24-1881

vaide ja kaebuse kohtule. Tegemist ei oleks enam kaebaja õiguste kaitseks esitatud kaebuse

menetlemisega (HKMS § 44 lg 1), vaid kaebaja huvi rahuldamise eesmärgil või Terviseameti

n.ö õpetamise eesmärgil menetletava kaebusega. Sellel eesmärgil kohus kaebusi ei menetle.

Seetõttu leiab kohus, et Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõudes tuleb menetlus

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus ei jätka menetlust ka selle kirja õigusvastasuse

tuvastamise nõudes.

Terviseameti 17.07.2024 kirja tühistamise nõue

15. Kaebaja taotles Terviseameti 17.07.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab

seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet teavitas

17.07.2024 kirjas kaebajat ITK suhtes järelevalvemenetluse algatamisest. Samuti teavitati

kaebajat, et selle järelevalve käigus ei anta hinnangut osutatud tervisehoiuteenuse kvaliteedile,

mille hindamine ei ole Terviseameti pädevuses. Kaebaja vaidlustab seda kirja põhjusel, et see

ei ole üheselt mõistetav ega põhjendatud. Tegemist on osahaldusaktiga, mida kaebajal on

õigus vaidlustada.

16. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Terviseameti koostatud kirjadest/dokumentidest ei ole

aru saada, mis on tehtud kaebaja vaidega ja kas 17.07.2024 kirja tuleks käsitleda

vaideotsusena kaebaja 10.06.2024 vaide suhtes või uue otsusena kaebaja 28.05.2024 kaebuse

kohta. Siiski leiab kohus, et need menetluslikud minetused ei saa praegusel juhul kaebaja

õigusi iseseisvalt riivata. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi ja tema taotletud

järelevalvemenetlus on algatatud. Isegi kui kohus tuvastab vorminõuete rikkumised või

haldusmenetluses tehtud vead, ei muudaks need lõpptulemust – kaebaja avalduse alusel on

järelevalvemenetlus algatatud. Kaebaja õigusi ei ole riivatud, sest tegemist on tema jaoks

soodsa lahendiga. Samuti on ta osanud pöörduda selle kirja peale kaebusega kohtusse, st

vaidlustamisviite puudumine ei ole tema õiguste teostamist takistanud. N.ö Terviseameti

õpetamise eesmärgil kohus kaebuse menetlemist põhjendatuks ei pea ja see ei ole

halduskohtumenetluse eesmärk (HKMS § 44 lg 1).

17. Kohus saab kaebajast aru selliselt, et kaebaja ei nõustu Terviseameti 17.07.2024 kirjas

toodud seisukohaga, et Terviseametil puudub pädevus hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Kohus selgitab kaebajale, et Terviseameti seisukoht on õiguspärane (vt Tallinna Halduskohtu

07.07.2023 otsust asjas nr 3-22-626 ja seal viidatud kohtulahendeid). Terviseamet on õigesti

selgitanud, et tema pädevusse ei kuulu osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise pädevus on tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjonil (TTKS § 502 lg 1, lg 2 p 1). Samuti on patsiendil tervishoiuteenuse

osutamise lepingu poolena õigus pöörduda diagnoosi- ja ravivigade korral avaldusega kohtu

poole (VÕS § 770 lg 1), kes saab vajadusel korraldada ekspertiisi. Kuna tervishoiuteenuse

osutamise leping on võlaõiguslik, on tegemist tsiviilõigusliku (eraõigusliku) vaidlusega, mille

lahendamine on maakohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Kaebaja on

ka ise viidanud mitmele VÕS-i normile. VÕS on tsiviilseadustiku eriosa seadus ja

Terviseameti pädevusse ei kuulu selle seaduse täitmise kontrollimine. Samuti on maakohtu

pädevuses lahendada vaidlus selles osas, kas kaebajale on tervishoiuteenuse osutamisel

tekitatud kahju ja kas see kuulub hüvitamisele. Terviseamet ei ole vaidluste lahendamise

organ. Tema pädevusse ei kuulu ravivigade ega nendega põhjustatud kahju üle otsustamine.

Terviseamet ei ole kaebaja ja tervishoiuteenuse osutaja vahendaja, kelle ülesandeks oleks

kaebaja nimel tervishoiuteenuse osutajale küsimusi esitada või tervishoiuteenuse osutajat

kaebajale vastamiseks kohustada. Samuti ei ole Terviseamet kaebaja esindaja, kes peaks

kaebaja asemel tema asju ajama. Kaebaja saab oma asjade ajamiseks võtta endale advokaadi

või muu õigusteadmistega esindaja, kes kvalifitseerub esindajale esitatavatele nõuetele. Kui

kaebajal puuduvad majanduslikud võimalused advokaadi palkamiseks, saab ta taotleda

4(7)

3-24-1881

maakohtult riigi õigusabi määramist. Sellisel juhul jäävad advokaadikulud osaliselt või

täielikult riigi kanda. Terviseameti pädevusse kuulub tervishoiuteenuse osutaja poolt TTKS-i

nõuete täitmise kontrollimine – kas tervishoiuteenuse osutajal on teenuse osutamiseks olemas

nõutavad load, kas tervishoiuteenust osutavad nõuetele vastavad tervishoiutöötajad, kas

tervishoiuteenus on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kas tervishoiuteenust osutataks nõuetele

vastavates ruumides. Terviseametil pädevuse puudumine tervishoiuteenuse kvaliteedi

hindamise osas ei tähenda kaebaja õiguste kaitseta jäämist, sest kaebajal on võimalik oma

õigusi kaitsta tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid kasutades või tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoni poole pöördudes.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub Terviseameti 17.07.2024 kirja

vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Tegemist on kaebajale soodsa lahendiga,

mis ilmselgelt mitte kuidagi kaebaja õigusi ei riku. Menetluslikud minetused ei saanud

kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi järelevalvemenetluse

algatamise näol. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas on Terviseamet õiguspäraselt

selgitanud enda pädevuse puudumist. Ka juhul, kui käsitleda Terviseameti 17.07.2024 kirja

osaliselt haldusaktina, jääks see tühistamata. Kaebajal puudub õigus nõuda, et Terviseamet

tema kaebuse alusel tervishoiuteenuse kvaliteeti hindaks. Kaebus tuleb selles nõudes

tagastada.

Terviseameti 26.07.2024 kirja tühistamise nõue

19. Kaebaja taotles Terviseameti 26.07.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab

seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet tagastas

26.07.2024 kirjaga kaebaja 21.07.2024 vaide Terviseameti 17.07.2024 kirja peale, leides, et

17.07.2024 kiri ei ole haldusakt ja kaebajal puudub õigus selle peale vaiet esitada.

20. Olenemata sellest, kas Terviseameti 17.07.2024 kirja saab pidada haldusaktiks või mitte

ja kas selle peale sai esitada vaiet või mitte, leiab kohus, et 26.07.2024 kirja tühistamiseks

puudub kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Esiteks ei ole Terviseameti 26.07.2024 kiri

haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Sellega ei lahendatud kaebajat vaiet, vaid jäeti see läbi

vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid toiming. Toimingu

tühistamise nõuet ei ole võimalik HKMS § 37 lg 2 järgi kohtule esitada. Toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub samuti kaebeõigus. Kohus saab

kaebusest aru selliselt, et 21.07.2024 vaide esitamise eesmärgiks oli saavutada Terviseameti

poolt järelevalvemenetluse käigus tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine. Kohus selgitas

eespool, et Terviseameti pädevuses ei ole tervishoiuteenuse kvaliteeti hinnata, seetõttu ei

saavuta kaebaja 26.07.2024 kirja vaidlustamisega oma eesmärki – Terviseameti 17.07.2024

kiri ei ole õigusvastane ja kaebajal puudub õigus nõuda Terviseametilt tervishoiuteenuse

kvaliteedi hindamist. Kaebus tuleb selles nõudes tagastada.

Kohustamisnõue kaebaja 28.05.2024 kaebust menetleda

21. Esiteks on kaebaja saavutanud oma eesmärgi – Terviseamet on algatanud kaebaja

28.05.2024 kaebuse alusel järelevalvemenetluse, seega tuleb menetlus kohustamisnõudes

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada (v.a tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas).

22. Teiseks, mis puudutab tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist (selles osas Terviseamet

järelevalvemenetlust ei algatanud), tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada

(HKMS § 121 lg 2 p 1). Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma

või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus selgitas eespool, et Terviseameti

5(7)

3-24-1881

pädevusse ei kuulu tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine, seega ei ole Terviseamet

kohustatud seda tegema ja kaebajal puudub õigus seda nõuda.

Kohustamisnõue järelevalveakti esitamiseks

23. AvTS § 28 g 1 järgi on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega

seotud olemasoleva teabe: 14) riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku

järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ning otsused nende jõustumisest alates.

AvTS § 35 lg 1 p 2 järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse

käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

24. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud teave

asutusesisene teave kuni menetluse lõpuni. Riikliku järelevalve käigus tehtud otsused tehakse

avalikult kättesaadavaks alles pärast menetluse lõppemist. Kohtu arvates on kaebus selles

nõudes esitatud ennatlikult. Järelevalvemenetlus alles algatati, seetõttu ei ole selles veel

menetlust lõpetavat otsust tehtud, see ei ole jõustunud ja seda ei saa veel kaebajale kätte-

saadavaks teha. Kohtul puudub praegusel juhul alus arvata, et Terviseamet keelduks järele-

valvemenetluse lõppedes talle selle tulemust teatavaks tegemast. Kui see peaks juhtuma, on

kaebajal võimalik sellist otsust kohtus vaidlustada. Kohus teostab haldusorgani üle järel-

kontrolli, mitte ei sekku haldusmenetlusse ennetavalt ega hakka ise haldusmenetlust läbi

viima või haldusorganile ette kirjutama, kuidas tuleb haldusmenetlust läbi viia. Sellises

olukorras ei saaks kohus enam teostada haldusmenetluse üle sõltumatut järelkontrolli.

Seepärast tuleb ennatlikult esitatud nõue kaebeõigusepuudumise tõttu läbi vaatamatult

tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kokkuvõte

25. Kohus lõpetab kaebuse menetluse Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõudes ja

kaebaja 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes (v.a tervishoiuteenuse

kvaliteedi hindamist puudutavas osas) (HKMS § 152 lg 1 p 4).

26. Kohus tagastab kaebuse Terviseameti 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamise

nõuetes, kaebajale järelevalveakti esitamiseks kohustamise nõudes ja kaebaja 28.05.2024

kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist

puudutavas osas (HKMS § 121 lg 2 p 1).

27. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama

nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p

2). Kaebuse tagastamine ei võta HKMS § 43 lg 2 järgi õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

28. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral.

HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest.

29. Kuna vastustajat ei ole menetlusse kaasatud, Terviseametilt küsiti ainult dokumente ja

kohtu hinnangul ei saa selle nõude täitmine talle väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid

kaasa tuua, siis puudub vajadus vastustaja menetluskulusid jagada. Menetluse asjaoludest ei

nähtu, et kaebaja oleks kandnud asjas menetluskulusid. Kaebaja on esitanud kohtule kõik

6(7)

3-24-1881

menetlusdokumendid ise ja suhelnud ise kohtuga. Lisaks ei nähtu, et järelevalvemenetlus

oleks algatatud kohtule kaebuse esitamise tõttu (kohus küsis 17.08.2024 kohtunõudega

Terviseametilt dokumente, Terviseamet teavitas järelevalvemenetluse algatamisest juba

17.07.2024 kirjaga), siis puuduks alus kaebaja menetluskulusid Terviseametilt välja mõista.

Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

30. HKMS § 104 lg 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse: 2) kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel; 4) kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel.

31. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab osaliselt kaebuse ja

osaliselt lõpetab menetluse, peab kohus põhjendatuks tagastada kaebajale pool tasutud

riigilõivust, s.o 10 eurot. Ülejäänud osas arvatakse riigilõiv riigi tuludesse.

32. Kohus ei tagasta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 20 eurot, sest kohus on

taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja lahendanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)