2-22-142360/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-142360

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagi B.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.07.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.S-i 08.08.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1323,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja H. K

Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

W.K

RESOLUTSIOON

1. Keelduda B.S-i Harju Maakohtu 09.07.2024 otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud B.S-i kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende

suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista.

3. Parandada Harju Maakohtu 09.07.2024 otsuses hageja nimi AS Aktiva Portfolio

(registrikood 16013522), asendades see nimega OÜ Aktiva Finance Group

(registrikood 10746479).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

1(7)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 08.12.2022 Harju Maakohtusse hagi B.S-i (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1177,71 eurot, intressi 137,03

eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

127,13 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 09.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 06.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89007422518, mille alusel laenas Inbank AS kostjale 1177,71 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimääraks lepiti kokku 19,90%

aastas, igakuine lepingu haldustasu oli 2,50 eurot ning krediidi kulukuse määr 44,22% aastas.

1.3. Kuna kostja ei tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja 05.05.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis talle täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. 24.05.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning

loovutas 26.05.2022 nõude hagejale.

1.4. Lepingu ülesütlemise seisuga 24.05.2024 oli kostjal tagastamata laenu põhisumma

1177,71 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.02.2022) kuni

ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni (15.05.2022) 137,03 eurot (43,30 + 30,06 +

32,64 + 21,68 = 137,03).

Hageja arvestas laenuhaldustasu alates 06.01.2022 2,50 eurot kuus, mis teeb lepingu

ülesütlemise seisuga kokku 10 eurot.

Hagejale on tekkinud võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale ühe

tasulise nõudekirja maksumusega 25 eurot ning kaks tasulist nõudekirja maksumusega 5

eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 20 eurot.

Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.12.2022 intressiga võrdses

määras, s.o 19,9% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 127,13 eurot. Lisaks nõuab hageja

edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt (1177,71 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates

09.12.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 19,9% aastas.

1.5. Kostja esitas lepingu sõlmimise taotluse veebikeskkonnas, mis tähendab, et klient on

andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Lepingu kinnitamine

toimus Smart-ID või Mobiil ID kaudu PIN 1 sisestamisega ning allkirjastamine PIN 2

sisestamisega.

1.6. Laenuandja väljastas kostjale laenu vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid

järgides. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud VTL põhimõtet, tuleb kostjal tagastada

2(7)

lepingu alusel saadud 1177,71 eurot, viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ja edasiulatuva viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast (09.12.2022) VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja ei teadnud laenu olemasolust ning ta sattus petturite ohvriks. 2022. aasta jaanuari

alguses õnnestus petturitel kuidagi pääseda ligi kostja digiallkirjale ja võtta tema eest laenu.

Kostjal on terviseprobleemidest tulenevad mäluhäired. Ta peab olulistest asjadest

(kasutajatunnus, PIN-koodid) tegema pildid ja need oma telefoni salvestama. Samal põhjusel

ei pannud ta oma telefonile peale parooli. Kostja ei kasuta panga mobiilirakendusi ega jälgi

kontoväljavõtteid.

Kostja märkas pangakontolt rahaliste vahendite kadumist, kui ta ei saanud

tulumaksutagastust. Kostja kirjutas avalduse politseile ning Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr 22231702981. See kinnitab, et

kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver.

2.2. Hageja ei ole tuvastanud kostja sissetulekute olemasolu ning taotlusele on märgitud

kostja uus aadress, mis ei olnud tema aadressiks laenutaotluse sõlmimise hetkel. Kostja oli

perioodil maist 2021 kuni septembrini 2022 töötu ning tema sissetulek laenude saamise

perioodil oli ligikaudu 300 eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

1177,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51,11 eurot perioodi 25.05.2022–08.12.2022

eest ja alates 09.12.2022 edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata intressi 137,03 euro,

haldustasu 10 euro, viivise 76,02 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. Menetluskulud

jättis maakohus 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1018,33 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks sellest

välja 76% ehk 773,93 eurot ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 400

eurot ja mõistis hagejalt sellest kostja kasuks välja 24% ehk 96 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 677,93 eurot ning

märkis, et kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja ja Inbank AS vahel sõlmiti tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 mõttes.

Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 22-24) ja

märkis, et kostjal tuli selgitada ja tõendada, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed

(sh ID-kaardi, Smart-ID, paroolid) edastas. Kostja seda ei teinud. Kostja esitas kohtule teatise

3(7)

kriminaalmenetluse alustamisest, kuid nimetatud teatis ei tõenda kostja väidet, et tegelik

pettur on juba tuvastatud või üleüldse on kostja nimel lepingu sõlminud keegi kolmas isik.

3.2. Laenulepingu personaalsete tingimuste kohaselt on laenulepingu krediidi kulukuse määr

44,22% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (06.01.2024) oli Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Hageja on 31.03.2023

menetlusdokumendi p-s 2.1 selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist. Kostjaga

sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1

alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

3.3. VTL põhimõtte järgimiseks on laenuandja kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud

laenuotsuse esitatud laenutaotluse põhjal, mida ei saa pidada piisavaks VÕS § 4034 lg 6

mõttes.

Kohtule esitatud laenutaotlus on pdf-vormingus dokument, millel puudub allkiri, kuupäev

ning dokumendi koostajat ega loojat ei ole võimalik tuvastada. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul olema tarbija avaldus kohustuste võtmiseks kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse puhul on tegemist hageja enda loodud

dokumendiga.

Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Hageja esitas 24.05.2024 kohtule ümberarvestuse. Hageja on tõendanud, et kostjale on

võimaldatud krediiti kokku 1177,71 euro ulatuses ja kostja ei ole teinud ühtegi osamakset.

06.01.2022 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

põhivõlgnevust 1177,71 eurot ja kohus rahuldab põhinõude 1177,71 eurot.

VTL põhimõtte rikkumise tõttu on hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagi esitamiseni 08.12.2022. Seadusjärgne

intressimäär 01.01.2022 kuni 31.01.2022 oli 0%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane

intressimäär oli seega 8%. Seega on põhjendatud viivisenõue 51,11 eurot ja jääb (127,13 –

51,11) 76,02 euro ulatuses rahuldamata. Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva

viivise nõue alates 09.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seetõttu jääb hagi rahuldamata ka halduskulude nõude 10 eurot ning

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot osas.

Apellatsioonkaebus

4(7)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

4.1. Kohus ei arvestanud kostja esitatud tõendite ja selgitustega kriminaalmenetluse kohta,

mille raames on selgunud, et kostja isikuandmeid kasutati ilma tema loata. Kriminaalmenetlus

kinnitab, et kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver. Uurimist viib

läbi uurija KV ning tegelik pettur on juba tuvastatud, kuid uurimine jätkub. Kohus leidis

ekslikult, et kostja digiallkirjaga laenuleping tõendab kostja osalust tehingus. Ka näiteks

tsiviilasjas nr 2-22-151644 väitis kostja, et on pettuse ohver ning kohus leidis, et hageja ei

suutnud piisavalt tõendada oma nõudeid ja jättis hagi rahuldamata.

4.2. Kohus ei arvestanud tõenditega selle kohta, et kostja ei andnud tahteavaldust laenu

sõlmimiseks ning et krediidiandja ei järginud VTL põhimõtet. Krediidiandja väljastas laenu

kostjale, kes oli tol hetkel 18-aastane ja kellel puudus igasugune sissetulek peale

töövõimetuspensioni ehk ei olnud suuteline seda tagasi maksma.

4.3. Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 677,93 eurot olukorras, kus kostja ei olnud

teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver. Seetõttu ei ole menetluskulude jaotus

õiglane ega proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 1736,21 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus

täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva

selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise

korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei

anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.

7. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

5(7)

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-

13363, p 15).

8. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg

8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

8.1. Maakohus selgitas Riigikohtu lahendile nr 2-16-124450 viidates õigesti pooltele

tõendamiskoormist ning juhtis kostja tähelepanu sellele, et kui tema nimel tehti tahteavaldus

tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et vastava tahteavalduse andis kostja

ning vastupidist tuleb kostjal tõendada. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kellele ja

millistel asjaoludel ta enda ID-kaardi, Smart-ID ja PIN-koodid edastas. Kostja poolt tõendina

esitatud kriminaalmenetluse algatamise teatisest ei nähtu, et asjas oleks väidetavalt kostja

nimel laenu võtnud isik tuvastatud. Asjaolu, et kriminaalmenetlus on algatatud, ei tõenda

kostja väidet, et tema ei ole laenulepingut sõlminud. Kuigi kostjal on terviseprobleemid ja

osaline töövõime, ei ole tema esitanud andmete ja tõendite põhjal võimalik järeldada, et ta

oleks piiratud teovõimega ning ei suudaks oma tegude tagajärgedest aru saada.

Kostja viidatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-151644 tehtud otsuse seisukohad ei ole

siinses menetluses kohaldatavad, sest vaidluste asjaolud on erinevad. Eeltoodud vaidluses

tugines inkassofirmast hageja võlatunnistusele, mille kostja oli allkirjastanud. Hagi jäi

rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud asjaolusid võlatunnistuse alusvõlasuhte kohta ja

kohtul ei olnud võimalik kontrollida, kas krediidiandja järgis laenu andmisel VTL põhimõtet.

Siinses asjas selliseid asjaolusid ei esinenud.

8.2. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei arvestanud VTL

põhimõttega. Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus VTL põhimõtet ning rahulda hagi

seetõttu ainult osaliselt.

9. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

10. Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus

otsustas jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 76% ulatuses kostja ja 24%

ulatuses hageja kanda, mis on kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Kostja ei ole toonud esile

asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, sh TsMS §

162 lg 4 alusel.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

6(7)

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

13. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 280 eurot, mille tagastamist on tal

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.

15. Ringkonnakohus leiab, et esineb alus maakohtu otsuses vigade parandamiseks TsMS §

447 lg 2 alusel.

Maakohus on otsuses hagejaks märkinud AS-i Aktiva Portfolio (registrikood 16013522).

Äriregistri andmetel on nimetatud äriühing registrist 06.11.2023 kustutatud. Alates

24.05.2024 on maakohtu menetluses hagejana menetlusdokumente esitanud OÜ Aktiva

Finance Group (registrikood 10746479) kes on alates 06.11.2023 AS-i Aktiva Portfolio

üldõigusjärglane (dtl 360). OÜ Aktiva Finance Group on ringkonnakohtule 05.09.2024

selgitanud, et astus menetlusse TsMS § 209 lg 1 alusel õigusjärglasena.

Kui üldõigusjärglase isik on teada ning üldõigusjärglane menetlust vabatahtlikult jätkab,

jätkub menetlus peatumiseta ning ilma et kohus peaks otsustama üldõigusjärglase kaasamise

eraldi menetlusdokumendiga (TsMS I komm (2017) § 209, p 3.4.1.2).

Seega astus OÜ Aktiva Finance Group maakohtus menetlusse AS Aktiva Portfolio

üldõigusjärglasena ning maakohus on otsuses ekslikult märkinud hagejaks AS Aktiva

Portfolio. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on sellise ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta

otsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt parandab ringkonnakohus maakohtu 09.07.2024 otsuses

hageja nime AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), asendades selle nimega OÜ Aktiva

Finance Group (registrikood 10746479).

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 447 lg 4 esimese lause kohaselt

võib otsuse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)