2-23-144719/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-144719

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 16. september 2024

Tsiviilasja number

2-23-144719

Tsiviilasi

Hagi hind

OK Incure OÜ hagi V P vastu võlgnevuse nõudes

1 834.12 eurot

Menetlusosalised

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja:

Dmitri Santašev (e-post: dmitri.santasev@okincure.ee);

Kostja: V P (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx, e-

post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 16. september 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V P’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks 1 507 (üks tuhat viissada

seitse) eurot ja 87 senti (sh põhinõue summas 1 350 eurot ja intress summas 157.87

eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 298.85 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 35 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt V P’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud kokku summas

274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot ja 70 senti (so 82% riigilõivust 315 eurost ja

maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurost).

1 (9)

2-23-144719

5. Välja mõista kostjalt V P’ilt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(247.70 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1 783.30 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressidel xxxx ja xxxx kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 24.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 24.01.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. 14. veebruaril 2024 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse V P vastu põhivõlgnevuse 1

350 eurot, intressi 150.27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 298.85 eurot ja

sissenõudmiskulude 35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt V P sõlmis 27.04.2022 IPF Digital

AS-iga krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 350 eurot.

Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324.

Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada.

Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Kostja kohustus koos intressidega tagastama

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 41.04% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga,

seetõttu viivisemäär on 41.04% aastas. Krediidi kulukuse määr on 50,55% aastas, mis on arvestatud

eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega

2 (9)

2-23-144719

ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 41.04% ja igakuine

kontohaldustasu on 0 eurot. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes,

kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2021 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille

kohaselt KKM kolmekordne määr on 50.85% (16.95% x 3). Krediidikonto on kliendile avatav

limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta.

Krediidiandja on teinud perioodi 27.04.2022 – 23.04.2023 eest kostja arvelduskontole väljamakseid

kogu summas 1 421.11 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis mai, juuni ja juuli osamaksed tasumata. Vastavalt

lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt

vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 11.07.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

teate. Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on

153.01 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 31.07.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks.

Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise

korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks

määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks,

mistõttu loetakse leping ülesöelduks 01.08.2023.

5. Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus

sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma.

Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse

kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis

saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt

laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1 421.11 eurot ning lepingu kehtivuse ajal

tasus krediidisumma katteks 71.11 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 14.04.2023 summas 4.03

eurot. Seejärel võttis kostja 23.04.2023 raha (krediit) summas 1.17 eurot uuesti kasutusele, mis on

sisuliselt viimane toiming enne lepingu ülesütlemist. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja

ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja

põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 350 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu

5407682 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 41,04%

aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 350 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt

intressi. Hageja arvutab intressi alates viimasest raha kasutusele võtmisest kostja poolt. Hageja

palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 24.04.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

31.07.2023 summas 150.27 eurot.

7. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Antud

olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad

õigused on loovutatud hagejale. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja

toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude

sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kuivõrd kostja

põhivõlgnevus on 1 350,00 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

3 (9)

2-23-144719

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Esimene

nõudekiri saatis hageja kostjale 01.08.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses

tasumata võlakohustusega – 08.08.2023, 15.08.2023, 04.09.2023. Lisaks sellele tekkisid hagejal

seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi

haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud

võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel,

kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja

sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri 01.08.2023 – 0 eurot; meeldetuletus 08.08.2023 – 25

eurot; pretensioon 15.08.2023 – 5 eurot; hagihoiatus 04.09.2023 – 5 eurot; kokku: 35 eurot.

8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda Viivise

maksmist ja Kliendil kohustus Viivist maksta, kui Klient ei tasu vähemalt Minimaalset Kuumakset

arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis

on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja

arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest.

Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates

laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

13.02.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 298.85 eurot.

9. Kostja esitas 27.04.2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 1 350 eurot. IPF Digital

AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu

vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid.

Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja

tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 487.48 eurot. Päring

toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab

krediidiandja IT-süsteem välja pensionimaksete alusel sellele vastava sissetuleku suuruse vastavalt

krediidiandja poolt kehtestatud sisereeglitele. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja

aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 487 eurot. Tarbija

poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette

vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Credit24 sise-eeskiri võimaldas

väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil,

kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku

andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et igakuise

tagasimakse suurus krediidiandjale on 50.69 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel

mahtus sisse võetava krediidi osamakse. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja

suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

10. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1 350 eurot, intressi 150.27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

298.85 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud

summas 335 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, ning

4 (9)

2-23-144719

viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

12. Viru Maakohus võttis 15.02.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohtukordniku

kaasabil aadressile xxxx, mis on ühtlasi ka kostja registrijärgne elukoht, kuid materjalid tagastati

kohtule märkega „ema keeldus vastuvõtmast; elab ja töötab xxxx, ema ei tea kus“. Kostjale

aadressile xxxx saadetud materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale

kohtukordniku kaasabil aadressile xxxx saadetud materjalid tagastati kohtule märkega „ei ela antud

aadressil“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid elektroonilisele aadressidele xxxx ja xxxx, kuid

kinnitused puuduvad. Kostja telefon xxxx kutsub, kuid ei vasta. Kostjal puudub kehtiv töökoht.

Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.2024 vastuskirja kohaselt puuduvad neil andmed V P’i asukoha

kohta Eestis ning isikuandmete vähesuse tõttu ei ole võimalik tema viibimiskohta kindlaks teha.

Seetõttu on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 24.08.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele

kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib

kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

14. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

16. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 27.04.2022 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 1 350

eurot, intressimääraga 41.04% aastas, krediidi kulukuse määr 50.55%, tagasi maksmine

arvepõhiselt 8. kuupäevaks igakuiselt, mil krediidilimiiti kasutatakse, vähemalt miinimummaksena,

millega tagastatakse kasutuses olev krediidilimiit ja/või tasutakse intress. Esimene väljamakse tehti

kostjale 27.04.2022.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 421.11 eurot.

5 (9)

2-23-144719

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 71.11 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme, so

mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 11.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 01.08.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 01.08.2023.

17. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

6 (9)

2-23-144719

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kuigi hageja toob hagiavalduses välja, et väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul oli

sise-eeskirjade võimalik taotlust menetleda automatiseeritud lahenduste puhul, sh pensioniregistri

andmete alusel, leiab kohus, et selliste automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda

analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei

ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

21. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

7 (9)

2-23-144719

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 27.04.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja

01.07.2023 kuni 01.08.2023 4% aastas.

23. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 1 421.11 eurot. Tagasi on makstud summa 71.11 eurot.

Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 01.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud

lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult

1 350 eurot. Seadusjärgne intress (alates 28.04.2022 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest

päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 01.08.2023 on summas 157.87 eurot. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 350 eurot ja intress summas 157.87 eurot.

24. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 350 eurot. Võlgnevus

muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta

rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks.

26. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 1 350 eurot ja intress summas 157.87 eurot, kokku 1 507.87 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 82% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 82%

kostja ja 18% hageja kanda.

28. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses 07.11.2023 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 13.02.2024 summas 250

eurot, kokku 315 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes

8 (9)

2-23-144719

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 82% menetluskulude kogusummast 335 eurost, so

274.70 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.10.2024 vea parandamis määruse RESOLUTSIOON:

1. Parandada Viru Maakohtu 16.09.2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-23-144719 esinenud viga ja

lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 „menetluskuludelt (247.70 eurolt)“ asemel õigeks

„menetluskuludelt (274.70 eurolt)“.

2. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

16.09.2024 kohtuotsus 2-23-144719 jõustus 05.11.2024 vea parandamis määrusega.

9 (9)