Legislator Case Law & Legislation
3-24-1193/7 AI generated

3-24-1193/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-1193/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J. Reinomägi esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja kurdab, et ta pole kuni

Legislator headnote

AI generated

3-24-1193/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: J. Reinomägi esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja kurdab, et ta pole kuni

Keywords

AI generated
economic hardship undue insurance benefit optional or mandatory reference fluctuating monthly income planning permission variance changed financial circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-1193

Määruse kuupäev

16.9.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – Jaak Reinomägi

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomägi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. J. Reinomägi esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 3000 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja kurdab, et ta pole kuni

tänaseni perearsti vastuvõtule saanud, 19.2.2024 teatati talle, et teda viiakse 20.2.2024

uuringutele, mis peale esitas ta taotluse, et tema suhtes ei kohaldataks ohjeldusvööd, kaebaja

keeldus ise 20.2.2024 uuringutele minemast, kuna ta ei saanud oma 19,2,2024 taotlusele

vastust.Ka ei saanud ta piisaval määral WC paberit, üleüldse rikuti tema ärakuulamisõigust ja

seati ohtu tema tervis. Kaebuselt pole riigilõivu tasutud ning pole ka esitatud taotlust

riigilõivust vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3. Kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses.

Haldusasja materjalide järgi on kaebaja 22.8.2024 Viru Vanglast vabanenud. Kohus tegi

kaebajale 10.9.2024 kohtunõude, milles märkis, et kaebajal tuleb kohtule kolme päeva jooksul

teada anda oma kontaktandmed, vabanemisjärgne elukoht jj. Siiani pole kaebaja kohtunõuet

täitnud, kuigi teda informeeriti telefoni teel kohtunõudest (vt õiend).

4. Haldusasja materjalide järgi keeldus kaebaja ise 20.2.2024 uuringutele minemast, juba selle

asjaolu tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajale väljastati juba 22.1.2024

saatekiri uuringuteks 20.2.2024, mil ta oli avavanglas. 20.2.2024 polnud ta korduvate

distsiplinaarrikkumiste tõttu enam avavanglas. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1

kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

3-24-1193

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes,

isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka

avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

5. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmeid kasutada kinnipeetava saatmisel.

Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta

tervishoiuteenuse osutaja ja kaebaja omavahele. Selge on see, et vanglavälise

tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel kaasneb alati julgeolekurisk. Vangla peab

välistama isiku põgenemise võimaluse. Samuti on vangla kohustatud tagama vanglavälise

tervishoiuteenuse osutaja turvalisuse, sest eeldada ei saa, et tervishoiuteenuse osutajal endal

oleksid piisavad kogemused ja oskused isikust lähtuva ohu äratundmiseks ja võimaliku ründe

tõrjumiseks. Lisaks peab vangla kindlustama, et isik ei saaks tervishoiuteenuse osutaja

kabinetist salaja kaasa võtta tervishoiutöötajate töövahendeid, sh ravimeid ning lõike- ja

torkevahendeid, millega isik võiks saatmise käigus ohustada vanglaametnikke ja vanglasse

jõudmisel vangla julgeolekut laiemalt.

6. Kuna kaebaja ise keeldus uuringutele minemast, siis pole ka kaebaja suhtes kasutatud

tervishoiuteenuse osutamise ajal käeraudu koos ohjeldusvööga. Kohtu hinnangul ei saa pidada

eelkirjeldatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise

tõenäosus on seetõttu vähene.

7. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et tal polnud piisavalt WC paberit. Vangla on piisavalt

selgitanud kaebajale, et ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust ja vanglale kohustust

väljastada tualettpaberit piiramatus koguses jj. Kaebaja on osutanud kaebuses sellele, et talle

ei tagatud enne vaidlusalust toimingut HMS § 40 lõike 2 kohaselt võimalust arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. Materjalide järgi on kaebaja saanud vanglale taotlusi esitada, et talle

ei kohaldataks ohjeldusvööd. Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida

hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema

tervis seati ohtu. Kuid olukorras, kus kaebaja ise ei lähe uuringutele, on ebatõenäoline, et

kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks

inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Praegusel juhul

ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega. Eeltoodust tulenevalt

tagastab kohus J. Reinomägi kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

HKMS § 121 lg 2 p 21 ja p 3 alusel.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja

kohtuistungi korraldamise taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)