1-24-1995/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

16. september 2024

Kohtuasja number

1-24-1995

Kohtunik

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsus Tarmo Tsaurami

süüdistuses karistusseadustiku § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3,

§ 213 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja liik

Tarmo Tsauram (isikukood 38105302233), apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsus tervikuna.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti

kannatanute või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindajad. Määruskaebus tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada

või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Süüdistatav Tarmo Tsauram, tema kaitsja ja prokuratuur sõlmisid 30. mail 2024

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava

süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3,

§ 213 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul

aprillist 2020 kuni oktoobrini 2022. Süüdistus seisnes suuremas osas selles, et T. Tsauram taotles

teiste inimeste nimel ja nende teadmata laene, mille tulemusel sai ta enda käsutusse raha,

krediitkaarte ja erinevaid tooteid. Kokkuleppes on ka kirjas, et kannatanute Y.H. , L.M., TF Bank

AB, AS Inbank Finance, AS Inbank, Coop Pank AS, Bondora AS, Holm Bank AS, Telia Eesti

AS, Placet Group OÜ, Modena Estonia OÜ, Svea Finance AS, Omaraha OÜ, IPF Digital AS, BB

Finance OÜ, AS LHV Finance, Multitude Bank p.l.c ning Esto AS tsiviilhagid tuleb rahuldada.

2. 31. mail 2024 toimunud Tartu Maakohtu istungil andis prokuratuur sõlmitud kokkuleppest

ülevaate. T. Tsauram kinnitas kohtule, et ta saab kokkuleppest aru ja jääb selle juurde.

3. Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsusega tunnistati T. Tsauram süüdi talle esitatud süüdistuses

ja teda karistati liitkaristusega 4 aastat vangistust. Samuti rahuldas kohus kokkuleppes märgitud

tsiviilhagid.

2(4)

4. Maakohtu otsuse vaidlustas T. Tsauram, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja materjalide

tagastamist prokuratuurile. Esiteks leiab T. Tsauram, et maakohus rahuldas ekslikult Esto AS

tsiviilhagi V.R. (leping nr 96261013361) episoodis, sest teda pole selles osas süüdi tunnistatud.

Teiseks on T. Tsauram seisukohal, et ta tunnistati süüdi sellise teo toimepanemises, mis pole

kuritegu. Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse S.S. vastu toimepandud kuritegude osas, sest S.

S tuvastas laenu taotlemisel enda isiku läbi isikutuvastusprogrammi. Kuna ka teistes episoodides

(V.U., A.D., J.B., I.T., S.D., O.K. , A.N. ja J.K. episoodid) tuvastasid isikud end sama moodi,

tulnuks ka nendes episoodides kriminaalmenetlus lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kolmandaks märgib T. Tsauram, et I.T. nimel võetud laenu omastas I. T ise. Laen laekus tema

arveldusarvele, mille I. T kandis edasi enda Swedbanki arveldusarvele, millele T. Tsauramil pole

juurdepääsu.

5. Tartu Ringkonnakohus võttis 26. augusti 2024. a määrusega apellatsiooni menetlusse. Määruses

esitas kohus prokuratuurile kaks küsimust: 1) kas ja kui, siis millise kokkuleppes ja Tartu

Maakohtu 12. juuli 2024. a otsuses T. Tsauramile süüks arvatud kuriteo tehiolud kattuvad olulises

osas V.R. episoodiga (lepingu nr 96261013361), mis puudutab Esto AS-le kahju tekitamist ja

mille eest mõistis maakohus Esto AS kasuks välja 4397,68 eurot; 2) juhul kui leida, et selle

episoodi osas on tsiviilhagi ekslikult rahuldatud ja seetõttu on võimalik rääkida

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisest, siis kas prokuratuuri arvates saab seda viga

kohtumenetluses kõrvaldada.

6. Ringkonnakohtule laekus 2. septembril 2024 T. Tsaurami kirjalik seisukoht. T. Tsauram leiab, et

tsiviilhagi puudutav segadus sai alguse juba kriminaalmenetluse alguses ja uurija tegi

menetlemisel palju vigu. T. Tsauram lisas enda kirjale 27. detsembri 2022. a kahtlustatava

ülekuulamise protokolli. Seal on muu hulgas tema ütlused V.R. u vastu toime pandud kuritegude

kohta.

7. Prokuratuur esitas 3. septembril 2024 vastuse ringkonnakohtu esitatud küsimustele. Prokuratuur

möönis, et Esto AS hagi V. R episoodis poleks tohtinud rahuldada. Ringkonnakohus saab selle

vea aga ise kõrvaldada, tehes KrMS § 340 lg 2 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab Esto AS

tsiviilhagi 17 777,17 euro ulatuses (22 174,85 – 4397,68). Ülejäänud osas on apellatsioon

põhjendamatu.

8. 4. septembril 2024 esitas T. Tsauram seisukoha prokuratuuri vastuse kohta. T. Tsauram ei nõustu

prokuratuuriga. Ta pani toime kuriteod V. R suhtes, sealhulgas Esto AS episoodis. Kui

ringkonnakohus leiaks, et Esto AS tsiviilhagi V. R episoodis oli põhjendamatu, siis see teeks

kannatanule liiga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub apellatsioonis väidetuga, et maakohus poleks tohtinud rahuldada Esto AS

tsiviilhagi V.R. ut puudutavas osas (lepingu nr 96261013361). See tingib vaidlustatud otsuse

tühistamise, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.

10. Maakohus rahuldas muu hulgas Esto AS tsiviilhagi ja mõistis T. Tsauramilt Esto AS kasuks välja

22 174,85 eurot (vt kohtuotsuse resolutiivosa p 45). Vaidlustatud otsuses on märgitud, et Esto AS

tsiviilhagi hõlmab lisaks muule V.R. u episoodis (leping nr 96261013361) Esto AS-le tekitatud

kahju (vt kohtuotsuse lk 46). Esto AS hagiavaldusest nähtub, et 22 174,85-eurosest nõudest

moodustab 4397,68 eurot V.R. u episoodis Esto AS-le väidetavalt põhjustatud kahju (vt 35. kd, tl

81). Maakohtu otsusest ei nähtu aga seda, et T. Tsauramit oleks kõnealuses osas milleski süüdi

tunnistatud. Samuti ei ilmne prokuratuuri ja kaitsepoole vahel sõlmitud kokkuleppe tekstist, et T.

3(4)

Tsauramile arvati süüks V.R. u ja Esto AS suhtes sellise kuriteo toimepanemist, mille tõttu saaks

Esto AS nõuda 4397,68-eurose kahju hüvitamist. Kolleegium osutab, et tsiviilhagi saab esitada

vaid juhul, kui tsiviilhagi nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas

kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo tehioludega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

26. juuni 2020. a määrus nr 1-19-9575/46, p 31). Kui menetluse esemeks on mitu kuritegu, peab

tsiviilhagi esitaja olema kannatanu selles samas kuriteos, mille tehioludega tema haginõude

aluseks olevad faktilised asjaolud KrMS § 381 lg 1 p 1 mõistes olulises osas kattuvad

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2023. a määrus nr 1-17-9149/1226, p 36).

Praegu see aga nii ei ole. Ka prokurör nõustus ringkonnakohtu küsimustele vastates, et maakohus

rahuldas ekslikult Esto AS tsiviilhagi 4397,68 euro osas.

11. Kolleegium leiab, et menetletavas kriminaalasjas on oluliselt rikutud kokkuleppemenetlust

reguleerivaid norme. KrMS § 318 lg 4 ls 1 järgi on süüdistataval kokkuleppemenetluses õigus

kohtuotsus vaidlustada juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

sätteid. KrMS § 3411 p 3 näeb ette, et selline rikkumine on ühtlasi kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse tühistamise aluseks. Nende sätete sõnastusest järeldub, et tegu võib olla mistahes

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao õigusnormi rikkumisega, sõltumata sellest, millist

osa kokkuleppemenetlusest rikkumine puudutab. See võib avalduda näiteks läbirääkimistes

kokkuleppe üle (KrMS § 244) või kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses (KrMS § 247),

aga ka kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses (KrMS § 248). Kolleegiumi hinnangul on

praegu selliseid rikkumisi mitu ja neid võib vähemalt koosmõjus pidada oluliseks.

12. Prokuratuuril tulnuks KrMS § 2441 lg-s 1 sätestatut järgides tagastada Esto AS-le tsiviilhagi, kuna

see osutus kokkuleppe eset (vt KrMS § 245 lg 1 p-d 7 ja 11) silmas pidades olulises osas

lubamatuks ja põhjendamatuks: Esto AS tsiviilhagi 22 174,85-eurosest nõudest moodustab

4397,68 eurot Esto AS kahjuhüvitise nõude V.R. ut puudutavas episoodis. Prokuratuur ei

tagastanud aga Esto AS tsiviilhagi. Samuti saab öelda, et kokkulepet sõlmides ei väljendanud

T. Tsauram oma tõelist tahet KrMS § 247 lg 2 ls 2 mõistes. Kokkuleppemenetluses on oluline

vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt. Süüdistatav

peab kokkuleppest aru saama ja väljendama seda sõlmides oma tõelist tahet. Kohtuistungil on

kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava

tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate

tingimuste suhtes. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2012. a määrus nr 3-1-1-8-12,

p-d 8 ja 9.) Kolleegium möönab, et prokuratuur, kaitsja ja süüdistatav ise, aga ka maakohus ei

märganud küllap kriminaalasja suure mahu (sh T. Tsauramile süüks arvatavate kuritegude ja tema

vastu esitatud tsiviilhagide arvu) tõttu, et Esto AS tsiviilhagi on 4397,68 euro osas lubamatu ja

põhjendamatu. Vaatamata sellele, et isegi kaitsepool oli kokkuleppega Esto AS tsiviilhagi

22 174,85-eurose nõude osas ilmselt tähelepanematusest nõus, ei saanud T. Tsaurami tõelisele

tahtele vastata ja apellatsioonis väidetut arvesse võttes ilmselgelt ka ei vastanud see, et tal tuleb

hüvitada väidetav kahju Esto AS-le millegi sellise eest, mille puhul talle ühtegi kuritegu süüks ei

arvata. Viimaks võib öelda sedagi, et maakohus poleks tohtinud niisuguses olukorras kokkulepet

kinnitada ega teha KrMS § 248 lg 1 p 5 järgi kokkuleppekohast kohtuotsust. Kuna maakohtul

tuleb ka kokkuleppemenetluses nõupidamistoas olles lahendada KrMS § 306 lg 1 p 11 alusel muu

hulgas küsimus, kas ja millises ulatuses tsiviilhagi rahuldada, ei saanud kohus rahuldada Esto AS

tsiviilhagi 4397,68-eurose nõude (ehk V.R. ut puudutavas) osas, sest selle nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud ei kattu ühegi T. Tsauramile kokkuleppes omistatud kuriteoga. Maakohus

pidanuks sellisel juhul KrMS § 248 lg 1 p 3 järgi kokkuleppemenetlusest keelduma ja

kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama. Neil asjaoludel saab kõneleda kokkuleppemenetluse

sätete olulisest rikkumisest.

4(4)

13. KrMS § 3411 p 3 sätestab, et ringkonnakohus tühistab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et rikutud on kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid ja seda rikkumist pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

Prokuratuuri arvates saab ringkonnakohus praeguse rikkumise KrMS § 340 lg 2 p 5 alusel ise

kõrvaldada, tehes uue otsuse, millega rahuldab Esto AS tsiviilhagi 17 777,17 euro ulatuses.

Kolleegium sellega ei nõustu. Kohtul pole volitusi omal algatusel kokkuleppe muutmiseks. Kui

ringkonnakohus võtaks Esto AS tsiviilhagi osas maakohtu kokkuleppekohase otsusega võrreldes

teistsuguse seisukoha, muudaks ringkonnakohus sisuliselt poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mis

on aga lubamatu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-25-

09, p 15). Otsuses asjas nr 3-1-1-25-09 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus

ei tohi teha kokkuleppemenetluses vahi all viibitud aja karistusaja hulka arvamise osas maakohtu

kokkuleppekohasest otsusest erinevat otsustust. Riigikohus pidas seda kokkuleppe lubamatuks

muutmiseks (vt osutatud otsuse p-d 14 ja 15). Küll aga asus kriminaalkolleegium seisukohale, et

ringkonnakohtul on sellisel juhul võimalik KrMS § 337 lg 2 p 2 alusel maakohtu otsus tühistada

ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks (vt otsuse p 15). Ringkonnakohus leiab, et ka

praegu saab ilmnenud vea maakohus kõrvaldada. Seetõttu pole tarvis KrMS § 3411 p 3 alusel

kriminaaltoimikut prokuratuurile tagastada. Pooltel on võimalik maakohtu menetluse ajal

hiljemalt kohtuistungil kokkulepet muuta ja leppida kokku Esto AS tsiviilhagi osas teisiti. Nii saab

menetlusökonoomiat silmas pidades kõrvaldada rikkumise ilma asja prokuratuurile tagastamata.

Ringkonnakohus tühistab aga maakohtu otsuse tervikuna, sest kõne all on poolte sõlmitud

kokkuleppe eseme muutmine ja senisega võrreldes muutub osalt ka kannatanu Esto AS olukord

kokkuleppemenetluses.

14. Kolleegium ei pea õigustatuks apellatsiooni teisi väiteid. T. Tsauram leidis lisaks juba käsitletule,

et 1) sama moodi nagu S. S episoodis tulnuks kriminaalmenetlus lõpetada ka teistes episoodides,

sest S. S tuvastas samuti laenu taotlemisel enda isiku läbi isikutuvastamise programmi ning 2) T.

Tsauram ei omastanud enda sõnul I. T nimel 5. augustil 2022 sõlmitud laenulepingust saadud

laenu. Mõlema väite kohta märgib kolleegium, et need puudutavad sisuliselt vaid T. Tsauramile

süüks arvatud kuritegude tõendatust, mille osas pole tal aga KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi

kaebeõigust. Ringkonnakohus ei saa hinnata kokkuleppemenetluses seda, kas kokkuleppesse kirja

pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus

nr 1-22-5228/39, p 33 ja 1. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Ringkonnakohtul

on võimalik üksnes võrrelda kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte

kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustada, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle

sättega hõlmatud. Kolleegiumil ei tekkinud kokkuleppe teksti ning KarS §-de 1572, 209, 213, 344

ja 345 võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab osutatud karistussätetes kirjeldatud

koosseisudele (vt kokkuleppe lk 3 jj).

15. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3,

tühistab Tartu Ringkonnakohus määrusega Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsuse ning saadab

kriminaalasja Tartu Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)