2-23-140332/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-140332

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J. D. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

7316.59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13522

Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn,

e-post jurist@julianus.ee);

kostja J. D. (isikukood xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) hagi kostja J.

D. (isikukood xxxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 453.96 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

summas kokku 60 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1.

10.10.2024

20 eurot

2.

10.11.2024

20 eurot

3.

10.12.2024

20 eurot

3. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis

2-23-140332

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 453.96 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest

ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt summas 60 eurot alates

maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 448.76 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

summas kokku 216.98 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1.

10.10.2024

33.25 eurot

2.

10.11.2024

34.38 eurot

3.

10.12.2024

35.55 eurot

4.

10.01.2025

36.77 eurot

5.

10.02.2025

38.02 eurot

6.

10.03.2025

39.1 eurot

5. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 448.76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest

ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt summas 216.98 eurot alates

maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 441.99

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 871.49

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 791.49

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) hagi J. D. (isikukood xxxx)

vastu rahuldamata osas, milles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235)

palub mõista välja põhivõla 252.84 eurot, intressi 895.44 eurot, sissenõudmiskulud 110

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1305.79 eurot.

10. Jätta menetluskulud 43% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304)

kanda ja 57% ulatuses J. D. (isikukood xxxx) kanda.

11. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

(registrikood 14304235) kasuks välja menetluskulud 57% ulatuses, s.o summas 618.45

eurot.

12. Mõista kostjalt J. D.’lt (isikukood xxxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

2-23-140332

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta

viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

2-23-140332

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 04.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 24.10.2023

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 09.11.2023 hagiavalduse J. D. vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3537.51 eurot, intressi 895.44 eurot, sissenõudmiskulud

220 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1305.79 eurot, viivis alates 10.11.2023 kuni

põhinõude summas 647.90 eurot täitmiseni 41,12% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni

põhinõude summas 784.64 eurot täitmiseni 40,86% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni

põhinõude summas 441.99 eurot täitmiseni 36,62% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni

põhinõude summas 871.49 eurot täitmiseni 36,62% aastas, viivis alates 10.11.2023 kuni

põhinõude summas 791.49 eurot täitmiseni 36,62% aastas, riigilõiv 665 eurot, hageja

õigusabikulud 696 eurot, viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingud

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 23.11.2022.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et on põhjalikult

kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse

teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on

tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

2-23-140332

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse

ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid

ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva

järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

16.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

29.05.2024 esitas hageja nõuete ümberarvestuse, kui kohtu hinnangul on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikutud. Selle kohaselt:

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 700 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 186.04 eurot. 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

võlgnevus on 373.96 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 373.96 eurolt kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest

lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue laenu graafiku

kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 835.89 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 170.15 eurot. 10.05.2024 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa summas 468.37 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 170.15 eurot

seega võlgnevuses on 298.22 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

10.04.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 298.22 eurot kohtuotsuse jõustumisest

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 441.99 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 441.99 eurot ning viivis

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 871.49 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 871.49 eurot ning viivis

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 791.49 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 791.49 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Harju Maakohus võttis 06.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale J. D.’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

2-23-140332

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 22.07.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt tegi krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid

ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu

kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks

enne laenu väljastamist teinud kindlaks laenusaaja kohustuste suuruse. Kohtu hinnangul ei saa

2-23-140332

kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud

andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise

tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund

ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

29.05.2024 esitas hageja nõuete ümberarvestuse, mille kohaselt:

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 700 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 186.04 eurot. 10.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

võlgnevus on 373.96 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 373.96 eurolt kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest

lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue laenu graafiku

kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel krediiti kokku summas 835.89 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 170.15 eurot. 10.05.2024 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa summas 468.37 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 170.15 eurot

seega võlgnevuses on 298.22 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

10.04.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 298.22 eurot kohtuotsuse jõustumisest

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 441.99 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 441.99 eurot ning viivis

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 871.49 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 871.49 eurot ning viivis

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

kostja sai lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 791.49 eurot ning tagasimakseid pole

teinud. Kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 791.49 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingute xxxx ja xxxx

ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole

kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

2-23-140332

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2022 aastast täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Tagaseljaotsuse koostamise seisuga on lepingu nr xxxx alusel sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 453.96 eurot (10.11.2022-10.09.2024) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed summas kokku 60 eurot perioodil 10.10.2024-10.12.2024. Lepingu nr xxxx alusel on

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 448.76 eurot (10.03.2023-10.09.2024) ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 216.98 perioodil 10.10.2024-

10.03.2025.

VÕS § 113² lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:

1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;

2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;

3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja nõuab sissenõudmiskulusid lepingu nr xxxx puhul 40 eurot ja lepingute nr xxxx ja nr

xxxx puhul 50 eurot. Tulenevalt asjaolust, et lepingu nr xxxx alusel on hageja põhjendatud nõue

alla 500 euro, on kohtu hinnangul sissenõudmiskulud põhjendatud summas 30 eurot. Kuna

lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevad nõuded on alla 1000 euro, on kohtu hinnangul

sissenõudmiskulud põhjendatud summas 40 eurot. Hageja lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenev

sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud, kuna lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista:

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 453.96 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 60 eurot, VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 453.96

eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhivõlalt summas 60 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras;

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 448.76 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 216.98 eurot, VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas

448.76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhivõlalt summas 216.98 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras;

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 441.99 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning

viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 871.49 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning

viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

2-23-140332

-

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 791.49 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning

viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 252.84 eurot, intressi 895.44 eurot, sissenõudmiskulud

110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1305.79 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 5958.74 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõlad, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja

sissenõudmiskulud, summas kokku 3394.67 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi

57%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57%

ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 676 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust

tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 4 tundi, mis

sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse

ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist

kohtule, kokku 676 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 696 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas

210.07 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 454.93 eurot ehk kokku 665 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja

ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja

esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks

esindaja kulu (4 x 100 + 20) 420 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (665+420) 1085 eurot, millest kostja kanda

jääb 57% ehk 618.45 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

2-23-140332

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik