3-24-2495/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2495

Määruse kuupäev

16. september 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

V.X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses hommikusöögi toidunormide järgimata

jätmisega ajavahemikul 18. kuni 21. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.X-i kaebus.

2. Jätta V.X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta V.X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti 24. aprillil 2024 V.X-i (kaebaja) taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 100 eurot seoses tema tervise kahjustamisega. Vanglaametnikud ei

kontrolli, kuidas toidujagajad töötavad ning neljal päeval sai kaebaja 200 g vähem putru.

2. Tartu Vangla jättis 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/300-4 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei selgita täpsemalt, millisel neljal päeval talle

väidetavalt vähem putru väljastati. Vangla lähtub ajalise määratluse paika panemisel sellest, et

ta on omakäeliselt märkinud kahju hüvitamise taotluse koostamise kuupäevaks 21. aprill 2024

ning loeb antud kuupäevast neli päeva tagasi, arvestades, et ka 21. aprillil 2024 anti kaebajale

väidetavalt vähem putru. Vangla vaatab taotluse läbi seega perioodi 18. kuni 21. aprill 2024

osas. Kaebajale on alates 28. aprillist 2018 määratud toidunormiks R3 ja talle on määratud

sealihavaba toit. 18. aprillil 2024 oli menüüs hommikusöögiks ette nähtud mh

kaerahelbepuder, 19. aprillil 2024 riisipuder, 20. aprillil 2024 tatrapuder ja 21. aprillil 2024

kaerahelbepuder. Sealihavaba menüü puhul on pudru koguseks määratud 600 g. Tartu Vangla

3-24-2495

vanemkoka selgituste kohaselt peaks kinnipeetava kauss olema 600 g pudrukoguse juures

üsna täis. Vangla on asjaolude kontrollimisel tutvunud eluosakonna turvakaamera

salvestistega. Salvestistelt nähtuvalt pandi kaebajale kõikidel päevadel kaks kulbitäit putru,

kuid kauss ei olnud täis. Seega võib eeldada, et kaebajale pandi vaidlusalustel päevadel vähem

putru, kui oli menüüs talle ette nähtud. Menüüs ette nähtud kogusele mitte vastava

toidukoguse saamist ei saa pidada õiguspäraseks. Vangla vabandab selliste eksimuste ja

kaebajale kaasnenud ebameeldivuste eest. Siiski ei too õigusvastase tegevuse tuvastamine

endaga kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Kahju hüvitamise taotlusele ei

ole lisatud tõendeid, mis kinnitaksid tervisekahjustuse tekkimist. 18. aprillil 2024 oli menüü

kogukaloraaž 2973 kcal (puder 816 kcal), 19. aprillil 2024 oli kaloraaž 2586 kcal (puder 749

kcal), 20. aprillil 2024 oli kaloraaž 3077 kcal (puder 1125kcal) ja 21. aprillil 2024 oli kaloraaž

2515 kcal (puder 811 kcal). Võttes arvesse, et kaebajale määratud grupi R3

toiduenergiavajadus jääb vahemikku 2300-2700 kcal ning et lihavaba menüü puhul on

kaloraaž juba eos määrusega ette nähtud normidest kõrgem, ei pea vangla eluliselt usutavaks,

et ette nähtud kogusest veidi vähem pudru saamine võis tähendada toidu kogukaloraaži

märgatavat langust ning et seeläbi oleks kaebaja tervis võinud saada kahjustada.

3. Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses toidunormide järgimata jätmisega.

Kaebajale on määratud normi järgi 600 g putru ning mitte vähem. Kaebaja selgitab, et vangla

on tema tervisele tekitanud kahju. Kaebaja viitab ka vangla õigusvastasele tegevusele seoses

avalduste vastu võtmata ja õigeaegselt läbi vaatamata jätmisega ning kinnipeetavate väärikuse

alandamisega. Kaebusele on lisatud erinevad haldusmenetluse dokumendid. Kaebaja taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ja riigi õigusabi. Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.

4. Tartu Vangla esitas 6. septembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses hommikusöögi

toidunormide järgimata jätmisega, kuna eeltoodu kahjustas kaebaja tervist. Kohus mõistab

kohtueelse menetluse materjale arvestades, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist ajavahemiku

18. kuni 21. aprill 2024 eest. Samamoodi on kaebaja kahjunõuet mõistnud Tartu Vangla ning

kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidluse esemeks olevat ajavahemikku korrigeerinud.

Kohus saab aru, et kaebaja viitab vangla muule õigusvastasele tegevusele, et kirjeldada

üleüldiselt haldusorgani õigusvastast tegevust ning suhtumist kinnipeetavatesse, ning et

eeltoodu ei ole eraldiseisvalt kahjunõude aluseks. Selles osas ei ole kaebaja esitanud ega

viidanud ka tõenditele, mis kinnitaks vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku

kohtueelse menetlust läbimist.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6.1. Kinnipeetava päevane toidunorm peab katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe,

rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning

3-24-2495

mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava

ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning

võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase

toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja

kehalise aktiivsuse taset (sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid

kinnipidamisasutuses“ (määrus nr 150) § 1 lg-d 2 ja 4, § 2 lg 1). Kaebaja toidunormiks on

määratud R3, mis tähendab määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi, et tema ööpäevane

toiduenergiavajadus on 2300-2700 kcal. Lisaks on talle määratud lihavaba menüü, mille puhul

on vangla kinnitusel kaloraaž määrusega ette nähtud normidest kõrgem. Määruse nr 150 § 3 lg

1 kohaselt peab kinnipeetava kahe nädala toit vastama kinnipeetava rühma kahe nädala

keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma

keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%.

6.2. Vaidlusalustel päevadel moodustasid kaebaja ööpäevasest kogukaloraažist (vangla

menüü järgi 2586-3077 kcal) hommikused pudrud vastavalt 749-1125 kcal. Vaidlus puudub

selles, et kaebaja sai tõenäoliselt neljal hommikul ette nähtud 600 g asemel vähem putru.

Kaebaja ise märgib, et sai ligikaudu 200 g vähem putru. Eeltoodu ei langetanud aga kaebajale

määratud päevast kogukaloraaži oluliselt (päevane kaloraaž langes üksnes ligikaudu 250-375

kcal) ega saanud põhjustada talle intensiivseid kannatusi. Kuigi kaebaja sai hommikuti

mõnevõrra vähem putru, siis oli talle hommikusöök siiski tagatud. Samuti oli ülejäänud päeva

osas toitlustamine nõuetekohane. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millise konkreetse

tervisehäire vangla talle mõnevõrra väiksema toidukogusega põhjustas. Kuigi kaebaja heaolu

võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaebajale kaasa selliseid

ülemääraseid kannatusi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks.

6.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise

kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vangla tunnistab 2. septembri

2024. a otsuses nr 1-13/24/300-4, et kaebaja sai eelduslikult neljal hommikul ette nähtust

mõnevõrra vähem putru. Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise

maksmist. Vangla tegevuse tõttu ei vähenenud kaebajale määratud päevane kogukaloraaž

oluliselt ning talle oli muus osas nõuetekohane toitlustamine tagatud. Samuti ei nähtu

haldusasja materjalidest, et kaebaja tervis oleks tegelikkuses mõnevõrra väiksema

toidukoguse tõttu kahjustada saanud (vt ka käesoleva määruse eelnevaid punkte). Vangla

tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud

kahjulikud tagajärjed piirduvad. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees vabandanud

ning sellega oma õigusvastase tegevuse vähemalt osaliselt heastanud. Seega ei ole tegemist

sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju, ning

kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

6.4. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebajale antakse tulevikus tema hinnangul ebapiisav

toidukogus, siis tuleb tal sellest koheselt teavitada vanglateenistuse ametnikku (Tartu Vangla

direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p

3-24-2495

9.17). Seejärel on võimalik kaebajale jagatud toidukogus vajadusel üle kaaluda ning seeläbi

võimaliku kahju tekkimist vältida.

6.5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

8.1. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused

ning vaidluse asjaolud. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses

arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2037, 3-24-1582,

3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

8.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p

1 alusel rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider