1-23-3933/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-3933

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Aleksandr Fjodorov süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1

järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. jaanuari 2024

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Aleksandr Fjodorov ja kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Süüdistatav

Aleksandr Fjodorov, isikukood:

36410220264,

asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 otsus tühistada osaliselt, s.o Aleksandr

Fjodorovi süüdi tunnistamises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tapmises

julmal viisil ja mõistetud karistuse osas.

2. Mõista Aleksandr Fjodorovi karistuseks süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi 12

(kaksteist) aastat vangistust.

3. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 651,48 eurot, sealhulgas käibemaks 117,48 eurot

vandeadvokaadi abi Gerda Johanna Aasmaale süüdistatav Aleksandr Fjodorovi

määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

6. Punktis 5 nimetatud menetluskulu jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aleksandr Fjodorovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 1 järgi selles,

et tema 1. jaanuaril 2023 ajavahemikul kell 03.00 kuni kell 05.00 Lääne-Virumaal Tapa linnas

XXX korteris 42 lõi tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne

surma saabumist noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest verejooksu

all kannatanud S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela,

rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda.

Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S.Z. le kokku 29 noahaava,

seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu

tekitamist. Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S.Z. le hulgaliselt

tervisekahjustusi, tekitades talle mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-

lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate

ja südame vasaku vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol (2 torke-

lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal,

mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise

haavakanaliga), vasakul alajäsemel, suguelundite piirkonnas ja lõikehaava vasaku labakäe IV

sõrme pihkmisel pinnal.

Mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool

rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja

mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus

sisemisest ja välisest verejooksust, põhjustasid S.Z. surma.

2. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 otsusega karistati Aleksandr Fjodorovi KarS § 114 lg 1 p

1 järgi 14 aasta vangistusega, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses

viibitud aeg alates 1. jaanuar 2023 ning karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana

kinnipidamise päev, s.o 1. jaanuar 2023.

3. Maakohus analüüsis tõendina Aleksandr Fjodorovi ütlusi, tunnistajate A.V. , A.S. i, A.K. ,

G.L. , A.M. , K.L. , A.G. i, R.K. ütlusi. Kirjalike tõenditena häirekeskuse kõnede

vaatlusprotokolli koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestist CD-

plaadil; sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi, fototabeli ja fotodega DVD-plaadil

surnukeha asukoha osas; noa vaatlusprotokolli; DNA-ekspertiisi akti nr 23E-GE0087;

vormikaamera videosalvestist vaatlusprotokolliga koos väljatrükiga programmist DEMS ja

vormikaamera videosalvestistega DVD-plaadil; sideettevõtjalt saadud andmete protokolli

koos CD-plaadiga; Karell Kiirabi AS kiirabikaarti; surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-

AOS0001/KJ1; Aleksandr Fjodorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos

fototabeliga ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga ja fotodega DVD-plaadil;

indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokolli; 2 võtmekimbu vaatlusprotokolli; S.Z. telefoni vaatlusprotokolli; Aleksandr

Fjodorovi telefoni vaatlusprotokolli; A. Fjodorovi riiete, jalanõude vaatlusprotokolle koos

fototabeli ja fotodega DVD-plaadil; S.Z. riiete vaatlusprotokolli koos fototabeli ja

riideesemete surnukuurist väljastamise tõendiga; sündmuskohajälje kiiruuringut;

politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükke; häirekeskuse kõnede vaatlusprotokolli koos

väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega DVD-plaadil;

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26.

4. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus

kuriteo toimepanemise ajas ja kohas ehk selles, et 1. jaanuari 2023 ajavahemikul kella 03:00

kuni kell 05:00 S.Z. tapeti. Seda tõendavad kõned häirekeskusele, mille kohaselt helistas S.Z.

1. jaanuari 2023 kell 01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi, teatades, et tal on külas naaber

Aleksandr Fjodorov, kes ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovis, et politsei tuleks ja viiks isiku

ära. Kell 01:20:35 helistas S.Z. uuesti teatades, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära.

Kell 05:09:06 helistab S.Z. telefonilt häirekeskusesse juba Aleksandr Fjodorov, kes teatab, et

on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Avaldas kõnes, et tema on peamine kahtlusalune,

jope üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatas ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja

ootab. Kell 05:23:28 helistas ta uuesti S.Z. telefonilt seletades, et olid kahekesi, aga mäletab,

et keegi tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, Sergei tegi ise lahti. Kuni ta magas,

ärkas ja tõusis üles ja Serjogaga oli juba kõik.

Nimetatu annab aluse väita, et kell 01:20 paiku on kannatanu veel elus, kuid kella 05 paiku

surnud.

4.1. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega ning sündmuskohale

saabunud politseiametnik R.K. vormikaamera salvestusega annavad ülevaate sündmuskoha

olustikust ja akna juures istuvast Aleksandr Fjodorovist, kelle jope verine ja kes seletab, et

mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele

tuttavale. Laua peal on nähtav musta käepidemega nuga. Hiljem Aleksandr Fjodorov istub

rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu ust, käed on selja taga ning ta ropendab ja

sõimab.

4.2. Tunnistajate G.L. , A.M. ja K.L. omavahel sisuliselt kattuvate ütlustega on tõendatud, et

kella 01:30 - 02:30 paiku oli S.Z. veel elus. Aleksandr Fjodorovi nähti küll majast lahkuvat,

kuid ta pidi sinna varsti naasma, kuna korterist hakkas kostuma kisa. Ka tema enda sõnul

viibis Aleksandr Fjodorov korteris ning ise ta ei mäletanudki, et oleks üldse sel ööl korterist

lahkunud.

4.3. Erinevused tunnistajate poolt avaldatud kellaaegades (näiteks K.L. väidab, et kuulis akna

all sõimu ja fašistideks sõimamist kella 04:30 paiku, kuid vormikaamera salvestisel sõimleb

Fjodorov seda 06:50 paiku, kuigi ei ole välistatud, et karjuti mitu korda), on mõistetavad,

kuna tegemist on uusaasta ööga, mil inimesed pidutsevad, tarvitavad alkoholi ja tavaliselt ei

ole erilist põhjust pöörata tähelepanu kellaaegadele. Avaldatud erinevused ei anna alust

pidada ütlusi ebausaldusväärseteks.

4.4. Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis ja viisis ehk

selles, millega ja kuidas S.Z. tapeti. Elutoas asuvalt laualt leiti musta käepidemega nuga

punast värvi määrdumisega ja see võeti kaasa. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud

eksperdiarvamuse kohaselt on võimalik, et kannatanu surnukehal sedastatud torke-

lõikehaavad võisid olla tekitatud sündmuskohal avastatud noaga, millelt DNA-ekspertiisi akti

nr 23E-GE0087 kohaselt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S.Z. lt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes sega proovides.

4.5. Vaidlust ei ole ka saabunud tagajärgedes ja surma põhjuses. Sündmuskohale saabunud

Karell Kiirabi poolt tuvastati mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel.

Surm kiirabi poolt fikseeritud kell 05:59.

5. Ainsaks sisuliseks vaidlusküsimuseks käesolevas kohtuasjas on vaidlus teo toimepanija üle.

Aleksandr Fjodorov ise väidab, et tema ei mäleta, et oleks oma sõbra tapnud. Ta ei mäletanud

ka S.Z. abipalvega kõnet häirekeskusele, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäletanud,

et oleks vahepeal üldse korterist lahkunud, kuigi tunnistajad seda otseselt kinnitavad. Samas

tunnistas ta, et ei mäletagi iga kord, mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast

rääkinud, et keeras kord laua ümber ja viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid

kordi, kui näiteks S. oleks helistanud ja kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema juurest ära

minna ja on ähvardanud teda.

5.1. Aleksandr Fjodorov on kinnitanud, et süüdistuse kohasest ajavahemikust, mil toimus

tapmine, mäletab ta vaid asjaolu, et magades tegi ta vahepeal silmad lahti ja nägi korteris

kahte tema jaoks tundmatut inimest. Kes need olid, seda ta ei tea. Üks nendest isikutest

vestles S.Z. ga vene keeles tavalisel toonil. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et sel ajal oli ta

väga täis olekus, st väga purjus. Ta oli joonud juba pikemat aega, s.o vähemalt alates S.Z.

sünnipäevast kaks nädalat kanget alkoholi.

5.2. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga selles, et Aleksandr Fjodorovi esitatud versioon

tundmatutest isikutest, lahti jäetud korteriuksest ja kellegi teise poolt tema jope verega kokku

määrimisest on enda süüst vabastamise soovist kantud väljamõeldis, mis ei haaku muude

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuleb tõdeda, et ei ole eluliselt usutav, et ööl vastu 1.

jaanuari astuvad suvalised isikud juhuslikult rahumeelse S.Z. korterisse, vestlevad

kannatanuga tavalisel toonil ja pussitavad ta siis samas toas viibiva Aleksandr Fjodorovi

juuresolekul surnuks nii, et viimane ei kuule midagi ja seejärel lahkuvad, kusjuures ei tulekut

ega minekut ei näe ega kuule mitte keegi. Lisaks on Aleksandr Fjodorov ise häirekeskusesse

helistades öelnud, et tegi neile korteri ukse lukust lahti, mis viitab üheselt sellele, et uks pidi

enne seda kõnet lukus olema ja keegi võõras ei saanud korterisse siseneda ja sealt lahkuda

ilma, et keegi oleks ukse lukust lahti ja pärast ka kinni keeranud.

5.3. Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja positsiooniga selles, et isegi kui tema hinnangul

jaatada, et süüdistatav pani kuriteo toime, peaks kohus arvestama karistuse mõistmisel isiku

joovet, mis oli selline, mis ei võimaldanud temal tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta

muutus agressiivseks ja ei andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi.

5.4. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt ei esinenud Aleksandr

Fjodorovil teole vastaval ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta oli tavalises

alkoholijoobes.

Aleksandr Fjodorov, seletades, et ta ei kujuta ette, kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega

oleks saanud Sergeid tappa. Maakohus tuvastas, et asjaolu, et süüdistatav ei ole suuteline oma

käsi õlgadest kõrgemale tõstma, et takista tekitada noaga arvukaid vigastusi seisvale, istuvale

või lamavale kannatanule. S.Z. ja Aleksandr Fjodorov tarvitasid koos alkoholi. S.Z. l

tuvastati lahangul raske joove, mis viitab, et ta ei pruukinud olla suuteline ei seisvas,

tõenäoliselt siiski istuvas või ka lamavas asendis osutama ründele vastupanu.

5.5. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et olles alkoholijoobes, oli Aleksandr

Fjodorovil kalduvus ootamatult muutuda agressiivseks. Aleksandr Fjodorovi ettearvamatut ja

agressiivset käitumist alkoholijoobes olles on üksikasjalikult kirjeldanud tunnistajad A.V. ,

A.S. , A.K. ja A.G. ning nende ütlusi kinnitavad nii Politseiandmebaasi MIS juhtumite

väljatrükid kui ka asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga

andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega Aleksandr Fjodorovi käitumise

kohta.

Seega tuleb pidada eluliselt usutavaks ja ka kogutud tõenditega haakuvaks tapmiseni viivat

sündmuste käiku, mille kohaselt Aleksandr Fjodorov kella 01:20 ajal S.Z. nõudmisel küll

lahkus viimase elukohast, kuid naases sinna tuvastamata aja pärast ning ilmselt seetõttu võis

alkoholjoobes meeste vahel tekkida ka sõnelus. Aleksandr Fjodorovi puhul tuvastatud, tema

tüüpilise agressiivse käitumismustri puhul ei pruukinud vägivalla vallandumiseks konflikti

tekkidagi, kuna tunnistajate ütluste kohaselt avaldus tema agressiivsus ka täiesti ilma mingi

objektiivse põhjuseta.

5.6. Samas on tõendatud, et S.Z. oli rahulik, mittekonfliktne ja sõbralik isik, kes kunagi ei

ärritunud ja ei olnud isegi alkoholijoobes olles agressiivne, vaid jäi magama. Aleksandr

Fjodorov seevastu oli varemgi ähvardanud joomise käigus teisi isikuid tapmisega ja

keeldunud nende juurest lahkumast, samuti oli lõhkunud esemeid ja rünnanud teisi isikuid.

Näiteks 05.12.2022 helistas A.S. politseisse, et „viige ta siit minema. Korteris on väga ohtlik

inimene, käitub eluohtlikult. Üks väga tige ja vastik tüüp. Ta on nihuke tüüp, kes vehib

nugade ja kirvestega ja ei tea millega veel. Taustal kostub vene keeles, et tapan su ära“. Ka 1

jaanuari öösel helistas S.Z. häirekeskusesse ja palus abi kuna Aleksandr Fjodorov keeldus

tema korterist lahkumast ja ähvardas teda.

5.7. Samuti viibis pärast tapmist korteris ainult süüdistatav ja temal seljas olev jope on verine,

samuti leitakse verd tema teistelt riietelt ja ka jalanõudelt, mis kinnitab samuti, et Aleksandr

Fjodorov tappis S.Z. . Kui tapja oleks korterist lahkunud, oleks ilmselgelt temast teele jäänud

verised jäljed, veretilgad jms. Selliseid verejälgi sündmuskohal aga ei ole.

5.8. Seega on maakohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et 1. jaanuaril

2023 ajavahemikul kell 03:00 kuni kell 05:00 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris 42

lõi Aleksandr Fjodorov tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul, lühikest aega

enne surma saabumist, noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest

verejooksu all kannatanud S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii

näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr

Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S.Z. le kokku 29 noahaava.

6. Tegemist oli korduvate ja arvukate noalöökidega ohvri pihta. S.Z. l tuvastati 29 noahaava ja

seda nii näos, kaelas, rindkeres, kõhus kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonnas.

6.1. Noalöögid sellistesse elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad

mitmed elutähtsad organid, tõendavad omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse

esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse

kehapiirkondadesse, ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et

kannatanu sureb.

6.2. Teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud

kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide rohkus ja kiirus ning

sihipärasus.

6.3. Tapmine oli kohtu hinnangul piinav, kuna see põhjustas kannatanule elupuhuselt suurt

valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi. Suure valu tekitamisele

viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva ehk noa kasutamine. Piinavaks saab

pidada näo, kaela, rindkere, kõhu, jäsemete ja suguelundite piirkonnas asuvat 29 torke- ja

lõikehaava, mis valmistasid kannatanule suurt valu ja verejooksu haavadest ning mille

saamise ajal oli kannatanu teadvusel.

6.4. Aleksandr Fjodorov tekitas S.Z. le arvukaid vigastusi, kokku 29 noahaava ja kõik

kannatanu vigastused olid tekitatud elupuhuselt. Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see,

et torke-lõikehaavad olid mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise

haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-

lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite

piirkonnas.

Maakohus nõustus prokuröri käsitlusega ja hindas Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks.

7. Analüüsides eelkäsitletud tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul

Aleksandr Fjodorovile inkrimineeritud kuritegu täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas

kogutud ja uuritud tõenditega. Inkrimineeritava kuriteo pani Aleksandr Fjodorov toime

tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima

ning kandma vastutust.

Hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, asus kohus seisukohale, et

Aleksandr Fjodorov pani toime mõrva ehk teise inimese julmal ja piinaval viisil tapmise, s.o

KarS §114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8. Karistuse osas leidis maakohus järgmist.

8.1. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle toimepanemise tehiolusid, tuleb pidada

ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks vangistuslikku karistust.

8.2. Karistusregistri andmete kohaselt Aleksandr Fjodorovil kehtivad karistused puuduvad ja

ta on kriminaalkorras karistamata isik.

8.3. Maakohus leidis, et Aleksandr Fjodorovi süüd tuleb pidada suureks.

8.4. Aleksandr Fjodorovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

9. Kohus leidis, et Aleksandr Fjodorovi tuleb karistada vangistusega ja seda sanktsiooni

keskmises määras, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust. Küll aga

on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega mittehaakuva

versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud teosse.

Süüdistatavale Aleksandr Fjodorovile tuleb mõista karistuseks 14 aastat vangistust, millise

kandmise algust tuleb arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 1. jaanuarist

2023.

Apellatsioonid

10. Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa, kes palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega mõista Aleksandr Fjodorov õigeks ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osaliselt karistuse mõistmise osas ja mõista

Aleksandr Fjodorovile karistus sanktsiooni alammääras.

10.1. Apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja leiab, et esiteks ei ole mõistetud karistus

kooskõlas kohtupraktikaga, teiseks ei anna maakohtus uuritud tõendid piisavat alust selleks, et

temale sellist tegu ette heita. Aleksandr Fjodorov ei ole ennast süüdi tunnistanud, kuna ei

mäleta, et oleks sellise teo toime pannud.

10.2. Maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja valikuliselt, rikkudes sellega oluliselt

menetlusõigust. Apellant nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus

selle üle, millal ja kus ning millega tegu toime pandi.

10.3. Maakohus on andnud tõenditele erinevad hinnangud sõltuvalt sellest, kas need on

rohkem kannatanu või süüdistatava poolt. Süüdistatava ütlused on kohus lugenud sisuliselt

tervikuna ebausaldusväärseteks. Selliselt on kohus aga juba ette andnud ühtedele tõenditele

suurema kaalu ja lubamatult neile tuginenud.

10.4. Kaitsja arvates on oluline, et peale isikuliste tõendite asjas olemasolevad tõendeid,

eelkõige sündmuskohalt saadud jäljed, annaksid vastuse, kas süüdistatav pani teo toime.

Kaitsja hinnangul see kohtus kinnitust ei leidnud.

10.5. Aleksandr Fjodorov kinnitas, et kui ta oleks tõesti kannatanu maha löönud, siis ta seda

ka tunnistaks. Arusaamatuks jääb, milline oleks pidanud olema süüdistatava motiiv

kannatanut tappa. Nad olid ju sõbrad, kes pidevalt koos olid. Kui süüdistatav oleks tahtnud

kannatanut tappa, siis ei oleks ta abi kutsunud. Kaitsja märgib, et süüdistataval puudus

igasugune kavatsetus kannatanut tappa. Ta on avaldanud enese ütlustes, et jäi kannatanu

juurde magama ja läbi une mäletab, et keegi kolmas isik jalutas korteris. Kui süüdistatav üles

ärkas, siis avastas ta kannatanu, misjärel läks ta koheselt kannatanu juurde vaatama, mis on

juhtunud.

10.6. Kaitsja leiab, et kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, kuivõrd kaitsja

hinnangul kohtuliku uurimise käigus ei olnud võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seega

ei ole võimalik teha süüdistatava kahjuks kohtuotsust. Aleksandr Fjodorov ise on kinnitanud,

et ta mäletab süüdistuse kohaselt ajavahemikust, mil toimus tapmine asjaolu, et magades ta

vahe peal tegi silmad lahti ja nägi seal kahte inimest. Isiku joove oli selline, mis ei

võimaldanud isikul tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta muutus agressiivseks ja ei

andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi.

10.7. Seda, et kannatanu juures võis käia keegi kolmas avaldas süüdistatav ka politseile.

Rääkis, et magas ja mäletab, et olid mingid inimesed.

10.8. Aleksandr Fjodorov selgitas, et veri sattus tema riietele kui ta kannatanut tõstis ja katsus.

Seda on ta kinnitanud eeluurimisel, mis tuleneb kohtus uuritud kinnipidamise protokollist,

mille kohaselt ta läks kannatanut katsuma, vaatama, kui ta üles tõusis ja kannatanut nägi,

seejärel kutsus ta koheselt abi.

10.9. Oluline on märkida, et kohtulikul uurimisel uuritud noa ekspertiisiaktist tuleneb, et noal

sõrmejärgi ei avastatud. Seega on eriti oluline kohaldada in dubio pro reo põhimõtet. Kuivõrd

tekkinud kahtlused ei ole ümberlükatavad teiste tõenditega ei ole põhjust uskuda, et

süüdistatav valetab. Tema ütlused kattuvad teiste tõenditega.

10.10. Subjektiivse koosseisu osas märgib apellant, et kohus on arusaamatult jõudnud

järeldusele, et tegu pandi toime kavatsetult. Apellant möönab, et tegemist võib olla otsese

tahtlusega. Oluline on aga siinkohal arvestada isiku arusaamisvõimet ja soovi, tegelikku tahet.

Seega on oluline roll siiski joobe seisundil. On teada, et inimesed muutuvad joobes olles.

Aleksandr Fjodorovi osas on tunnistajad ja ka isik ise öelnud, et ta muutub alkoholijoobes

agressiivseks ja tema käitumine muutumine ettearvamatuks. Ei saa öelda, et ta soovis

kannatanu ära tappa. Heita saab talle ette kavatsetult täis joomist. Seda tegi ta teadlikult ja

eesmärgipäraselt. Kuriteo sooritamine sai juhtuda seetõttu, et ta ei saanud aru enam oma

käitumisest, ta muutus agressiivseks, ei olnud enam võimeline olukorda tajuma ja enda

käitumist kontrollima.

10.11. KarS § 36 kohaselt küll tahtlikult põhjustatud joobeseisund ei välista süüd, kuid seda

tuleks apellandi hinnangul arvestada isiku süü suuruse määramisel. Seetõttu märgib apellant,

et mõistetud karistus on liiga suur ja leiab, et mõistlik oleks juhul, kui kohus leiab, et tegu on

toime pandud just süüdistatava poolt, karistuse mõistmine alammääras. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et apellant on varem karistamata isik. Kohus on lugenud isiku alkoholijoobe

justkui süüd suurendavaks asjaoluks. Siit järeldub, et kohus on alkoholijoovet taas võtnud

arvesse karistuse mõistmisel. Nagu tegi seda ka tõendite hindamisel ja tahtluse

kindlakstegemisel.

10.12. Süüdistataval ei ole alkoholismi diagnoosi, kuid on teada, et kui ta tarvitab alkoholi,

siis tema käitumine muutub märgatavalt. Ta ei kontrolli ennast, ei saa aru, mida teeb. Tema

seisund on selline, mis mõjutab tema kognitiivseid funktsioone. Ta ei suuda enda käitumist

normipiires talitseda.

10.13. Sama lahendi kohaselt KarS § 35 osutatud alternatiiv on erinorm sama seadustiku § 39

lg 2 suhtes. Selle kohaselt on piiratud inimese võime enda käitumist juhtida. Apellandi

hinnangul on süüdistatava seisund, alkoholijoove, käsitletav just ajutise häirena, mil ta ei

olnud võimeline enda tegusid kontrollima. Selles osas ei ole maakohus aga süüdistatava

joovet arvestanud, on sellest mööda läinud. Süüdistatava väide on algusest peale olnud, et ta

oli alkoholijoobes, mistõttu ta ei olnud võimeline oma tegusid kontrollima. Kõrvaldamata

kahtlus raske psüühikahäirega inimese arusaamis- või tegude juhtimise võime olulises

piiratuses tõlgendatakse süüdistatava kasuks.

10.14. Seega on kohus rikkunud siinkohal apellandi hinnangul oluliselt kohtuotsuse

põhjendatuse ja tõendite hindamise kohustust. Kohus on süüdistatava väite joobeseisundi

ulatusest kõrvale jätnud. Apellant leiab, et see mõjutab tema süü suurust.

10.15. Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma otsuse

motiive põhjendanud. Kohus on tunnistajate ütlusi tõlgendanud kooskõlas esitatud

süüdistusega. Seega on kohus asunud justkui süüdistaja rolli.

11. Tartu Ringkonnakohtu 3. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 13. juuni 2024. Kohtuotsuse tõlke venimisega seoses esitas tähtaegse

apellatsiooni ka süüdistatav ise. Ringkonnakohus pikendas seisukohtade, taanduste ja

taotluste esitamise tähtaega kuni 8. juulini 2024.

12. Apellatsioonis palub süüdistatav maakohtu süüdimõistva otsuse tühistada. Põhiliselt

osundab ta asjas kogutud tõenditele. Kõiki asjas üle kuulatud tunnistajaid ta ei usu. Prokurör

on esitanud asjas oma nägemuse, kuid tema leiab, et kuriteos ta süüdi pole.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsioonidega, leiab, et apellantide

taotlusi süüdistatav tapmisteos õigeks mõista edu ei saada. Maakohtu otsus tuleb aga osaliselt

tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja sellest tulenevalt kergendab

kolleegium ka mõistetud karistust.

14. Apellatsioonidest tulenevalt on vaidluse all järgmised põhiküsimused. Kas süüdistatava

süü on küllaldaselt tõendatud süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja alternatiivselt kas

maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga karm.

Esmalt vaeb kolleegium küsimust süüdistatava poolt teo toimepanemises (I), siis analüüsib

süüks arvatud tapmisteo kvalifikatsiooni piinaval ja julmal viisi (II), seejärel mõistab karistuse

(III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV) ja lahendab menetluskulude

küsimuse (V).

I

15. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja

valikuliselt ning jätnud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Otsuse põhjendused on

ebapiisavad ja ei ole jälgitavad ning üheselt arusaadavad.

16. Uurides asjas kogutud tõendeid leiab kolleegium, et arvestatavaid kahtlusi ei tekkinud

küsimuses, et just süüdistatav Aleksandr Fjodorov on isikuks, kes 1. jaanuaril 2023

ajavahemikul kell 03.00 kuni kell 05.00 Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris 42 lõi

tahtlikult noaga S.Z. le korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, mille tagajärjel kannatanu

kohapeal suri.

17. Tegemist on kaasusega, kus olmekeskkonnas kahekesi koos alkoholi tarvitanud isikutest

üks on saanud surmavad vigastused - kannatanu S.Z. . Teise isikuna on asjas tuvastatud

süüdistatav Aleksandr Fjodorov, kes väidab, et pärast kannatanuga koos alkoholi tarvitamist

ei mäleta ta ühel hetkel enam midagi. Arvab, et nägi kannatanu korteris vahepeal mingeid

inimesi, keda aga täpsemalt, nimetada ei oska. Küll teab kinnitada, et tema kannatanut noaga

ei löönud ja kui oleks löönud, küll siis oleks ka süüd tunnistanud.

18. Kaitsja on esitanud apellatsioonis jätkuvalt mitmeid kaitseväiteid, et süüdistatava süüd

välistada. Maakohus on juba olulisematele nende hulgast tähelepanu pööranud ja need ümber

lükanud. Kaitsja arvates jääb arusaamatuks, milline pidi olema süüdistatava motiiv, et

kannatanut kui sõpra taolisel viisil arvukate noahoopidega tappa. Kolleegium tõdeb, et

aastatepikkusest kohtupraktikast on korduvalt näiteid, kus joomahoos lähisugulane, sõber jne

tapab ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis või äkkviha ajendil oma kaaslase. Iga

tapmisteo puhul (eriti kui tegemist on ohtra alkoholitarvitamisega) polegi võimalik

detailideni teo motiivi hiljem tuvastada. Küll on maakohtu poolt tuvastatuna selge, et

süüdistatav oli juba üle nädala kestnud alkoholitarvitamise tsüklis. Iseloomult tülinoriv ning

konfliktne isiksus. Maakohus on süüdistatava pikemajalist alkoholitarvitamist ja agressiivset

käitumislaadi asja õigeks lahendamiseks põhjendatult arvestanud. Tähelepanuta ei saa jätta,

et mõned tunnid enne kuriteo ohvriks langemist (1. jaanuaril 2023 kell 01:06:07) oli

kannatanu pöördunud telefoni teel abi saamiseks Häirekeskusesse, kus avaldas selgelt, et

Aleksandr Fjodorov ähvardab teda ja ei lähe ära.

19. Kaitsja arvates välistab Aleksandr Fjodorovi käitumises tapmistahtluse ka asjaolu, et, kui

ta oli avastanud vigastustega kannatanu – hakkas ta kohe kontrollima, kas on tunda pulssi ja

helistas hädaabisse. Kaitsja arvates, kui süüdistatav oleks tahtnud kannatanut tappa, siis ei

oleks ta abi kutsunud. Kolleegium leiab, et ka selles süüdistatava käitumises pole midagi

erakordset. Arvukalt on kohtupraktikast näiteid, kus tapmise toimepanija ongi ise esimene,

kes kiiruga Häirekeskusesse teatab, et leidis enda lähedusest sõbra surnukeha, aga tema ise

kindlasti tapja pole.

20. Käesolevas asjas püüavad süüdistatav ja kaitsja veenda umbmääraselt kohut, et tapja(d)

tuli(d) või „jalutas(id)“ korterisse kuskilt mujalt. Kes nad olid või miks nad pidid kannatanu

juurde korterisse tulema ja ta sedavõrd rohkete noalöökidega tapma süüdistatav ja kaitsja

muidugi välja pakkuda ei oska. Maakohus on juba kellegi võõra isiku(te) võimalikku

sisenemist kannatanu elukohta uuritaval ajamomendil kontrollinud ja taolise kaitseväite

ümber lükanud. Kuna tõenditest tulenevalt kannatanu S.Z. oli loomult pigem tagasihoidlik ja

rahumeelne, siis tekib kolleegiumil põhjendatult küsimus, miks pidi keegi võõras tahtma teda

tappa. Samas puuduvad ka igasugused viited, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni

kolmandate isikute korteris viibimisest. Isikul, kes põhjustas nii arvukalt rohke veritsusega

noahaavu, oleks pidanud kandma ka ise verejälgi. Midagi sellist tuvastatud pole.

21. Kaitsja viitab veel sellele, et kohtulikul uurimisel uuritud noa ekspertiisiaktist tuleneb, et

noal sõrmejärgi ei avastatud. Kolleegiumi arvates, ei tõstata ka see asjaolu kahtlusi

süüdistatava süüs, sest tapmisriistal ei pruugi igakord fikseeruda naha papilaarkurrustiku ega

DNA jäljed ning süüdistataval kui kuriteo toimepanijal oli ka praeguses asjas aega jäljed noalt

kõrvaldada (pühkida, maha pesta jne).

22. Kokkuvõtvalt ei saa kolleegium kuidagi nõustuda kaitsja üldsõnalise väitega, et

süüdistatava väljapakutud versioon toimunust ja tema selles osas antud ütlused kattuvad teiste

tõenditega.

23. Subjektiivse koosseisu osas märgib kaitsja, et maakohus on arusaamatult jõudnud

järeldusele, et tegu pandi toime kavatsetult ja pakub välja, et tegemist võib olla otsese

tahtlusega. Kolleegium tõdeb, et otsese tahtluse ja kavatsetusse eristamine võib olla vahel

problemaatiline. Kannatanu S.Z. tapmise puhul on aga selge, et süüdistataval kui teo

toimepanijal oli tahe kannatanult kindlasti elu võtta, sest ta lõi valimatult pikema aja jooksul

noalööke kannatanu eri keha piirkondadesse. Ta sai aru, et tema selline aktiivne ja järjekindel

noaga löömine toob kaasa kannatanu surma.

24. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega, et ringkonnakohus peaks süüdistatava Aleksandr

Fjodorovi teo puhul kuidagi eriliselt arvestama tema alkoholijoovet. Asjas kogutud tõendid

kinnitavad, et mingeid erilisi asjaolusid tema alkoholitarvitamise puhul ei avaldu. Tegemist

oli pikemaaegselt (ligi 2 nädalat) alkoholi tarvitanud isikuga. Erialase kirjanduse kohaselt

ongi sellise aktiivse tarbimise puhul detailne sündmuste mäletamine problemaatiline.

Kolleegiumi arvates ei saa süüdistatava isiku ja teo puhul pikemaaegne alkoholitarvitamine

süü suurust kuidagi kergendada.

25. Pikemaajaliselt tarvitatud alkoholijoobe foonil ei olnud süüdistatava isikuomaduste puhul

agressiivsuse vallandumiseks ja noaga ründe käivitajaks vaja midagi erilist (maakohtu poolt

väljatoodud isikulised tõendid). Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26

arvamuse kohaselt oli süüdistatav tavalises alkoholijoobes ja maakohus järeldas õieti, et isik

oli võimeline oma tegudest aru saama, neid juhtima ja kandma vastutust. Kaitsja otsingud üles

ehitada kaitsetaktika sellele, justkui oleks joobest tulenevalt tegu olnud süüdistatava raske

psüühikahäirega või piiratud süüdivusega KarS § 35 mõttes ei kanna seega vilja. Teostatud

ekspertiis taolist seisukohta kuidagi ei kinnita.

26. KarS § 36 kohaselt tahtlikult põhjustatud joobeseisund ei välista süüd, kuid kaitsja arvates

tuleks seda arvestada isiku süü suuruse määramisel. Kolleegium ei nõustu siinkohal kaitsja

seisukohaga, et Aleksandr Fjodorovi joove peaks kergendama tema süüd. Tegemist on

primitiivsel kombel tuvastamata motiivil teise inimese arvukate noalöökidega

surnukspussitamisega.

II

27. Küll on kolleegiumi arvates maakohus ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust, lugedes

tapmise toime panduks julmal viisil ning see rikkumine tuleb kõrvaldada ringkonnakohtul.

Kvalifitseeriva tunnuse väljajätmisega tuleb kergendada ka süüdistatavale mõistetavat

karistust.

28. Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtu põhjendustega süüdistatava poolt

tapmise toimepanemises piinaval viisil. Maakohus asus ekspertiisaktile tuginevalt

seisukohale, et kannatanu oli noavigastuste tekitamise ajal teadvusel. Kannatanu keha eri

piirkondades (näos, kaelas, rindkeres, kõhus, jäsemete ja suguelundite piirkonnas) paiknevad

noahaavad annavad alust järeldada, et kannatanule tekitati vigastused elupuhuselt ja tema

surm oli piinarikas ning ta pidi taluma vigastuste tagajärjel suurt valu ja kannatusi.

29. Maakohus on püüdnud sisustada tapmise julma viisi, viidates Riigikohtu praktikale ja

märkinud, et „käesolevas asjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline

pilt… Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see, et torke-lõikehaavad olid mõlemal pool

näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela

külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise

haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite piirkonnas. Kohus nõustub prokuröri

sellise käsitlusviisiga ja hindab Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks.“ (Ko To kd 1, tl 120)

30. Riigikohus on leidnud, et julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab

väljenduma tapmisteos ja avalduma järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist.

Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil olla käsitatav üksnes selline tegu, millel on seos

kannatanu surma kui KarS §-s 114 sätestatud koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga.

Julm teoviis peab iseloomustama surma põhjustanud tapmistegu. (RKKKo nr 1-15-10119, p

12 jj).

31. Eelviidatud lahendis jäi Riigikohus kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha juurde, et julm

teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises

hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule

põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist.

32. Käesolevas asjas ei leidu selle kohta veenvat tõendusteavet, et süüdistataval oli tahe

kannatanu tappa just julmal viisil. Kolleegium leiab, et ainuüksi arvukate noavigastuse

olemasolu ja loetlemine ei võimalda käesolevas asjas tapmist nimetada julmaks.

Kohtupraktika on käsitlenud julma viisina midagi erakordset ja kardinaalselt eristuvat (ehk

eriliselt jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist) tavalistest nn olmetapmistest.

33. Riigikohus on sedastanud, et tapmistegu võib olla ühtaegu nii piinav kui ka julm, kuna see

võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti

arvestades olla eriliselt jõhker. (RKKKo nr 1-15-10119, p 19) Kolleegium nõustub siinkohal

osundusega kohtuasjadele, näiteks kus ohver põletati elusast peast, korduvad kirvehoobid

pähe. Käesolevas asjas kuriteo kvalifitseerimiseks julmal viisil teavet napib.

34. Uurides sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotosid (tõendite toimik 2 kd, tl 39-41) ei

avaldu sellelt asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada kannatanu suhtes teo toime panemist

julmal viisil. Tekitatud vigastused näo piirkonnas pole eriliselt moonutavad. Tõsi, on küll

verekahtlasi määrdumisi kannatanul ja tema ümber olevatel esemetel, kuid selline olustiku

üldpilt avaldub enamikul juhtudel noaga tekitatud torke-lõikehaavad tagajärjel. Samuti pole

asjas tuvastatud isikulisi tõendeid, kes oleks pealt näinud või teadnud kinnitada tehiolusid,

mis lubaks järeldada tapmisteo toimepanemist julmal viisil.

35. Käesolevas asjas on maakohtu poolt tuvastatud julma viisina noalöökide suur arv üle kogu

kannatanu keha, kuid seda on juba hinnatud piinava viisina. Seega tuleb süüdistatava tegevus

kvalifitseerida KarS § 114 lg 1 p 1 järgi tapmisena, mis on toime pandud piinaval viisil.

III

36. Kaitsja märgib, et karistus on liiga karm ja mõistlik oleks süüdistatavale mõista vangistus

sanktsiooni alammääras. Karistuse kergendamist kaitsja poolt nimetatud motiivil ei pea

kolleegium võimalikuks, küll aga toob karistuse kergendamise kaasa maakohtu poolt

omistatud mõrva toimepanemise julmal viisil tühistamine.

37. Kolleegium asus eelnevalt seisukohale, et põhjendatud pole Aleksandr Fjodorovi süüdi

tunnistamine tapmise toime panemises julmal viisil. Ühe koosseisulise asjaolu välja jäämine

toob ringkonnakohtu arvates kaasa ka maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamise.

38. Süüdistatavale karistust mõistes arvestas maakohus, et ta on kriminaalkorras karistamata

isik. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 114 lg 1 sanktsiooni keskmine

määr on 14 aastat vangistust. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada

sanktsiooni keskmises määras. Samas on kohus märkinud keskmises määras karistamise

puhul ka asjaolu, et „küll aga on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja

teiste tõenditega mittehaakuva versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema

suhtumist toimepandud teosse.“ (Ko To 1 kd, tl 121) Kolleegium leiab, et süüdistatava poolt

valitud kaitsetaktikat või süü eitamist ei saa talle ette heita ega karistuse mõistmisel arvestada.

Eelnimetatud põhjendus tuleb seega karistuse mõistmise motiividest välja jätta, vastasel korral

võib kujuneda arusaam, et süüdistatava kaitsetaktikat on arvestatud karistuse mõistmisel.

39. Kolleegium ei soostu aga kaitsja väitega, et kohus on lugenud isiku alkoholijoobe justkui

süüd suurendavaks asjaoluks, nimetades, et isikut iseloomustab tung alkoholi järele ja ta on

alkoholi mõju all olles toime pannud kuriteo. Maakohtu väljendusest tuleb pigem aru saada, et

kohus nimetab seda kui isikut iseloomustavat asjaolu, mis on asjas kindlaks tehtud.

40. Kolleegiumi arvates on olulisem seega see, et ringkonnakohus jättis kuriteo

kvalifikatsioonist välja kannatanu tapmise julmal viisil. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi

arvates alust kergendada Aleksandr Fjodorovile mõistetud karistust mõnevõrra alla

sanktsiooni keskmise määra ja peab põhjendatuks mõista talle karistuseks 12 aastat

vangistust, mis on ajaliselt piisavalt pikk ja mõjus karistus teise inimese elu võtva teo eest.

IV

41. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 4; § 340 lg 2 p-st 3,

ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 otsuse osaliselt, s.o Aleksandr

Fjodorovi süüdi tunnistamises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud tapmises julmal viisil

ja mõistetud karistuse osas. Mõistab Aleksandr Fjodorovi karistuseks mõrva süüdistuses

piinaval viisil KarS § 114 lg 1 p 1 järgi 12 aastat vangistust. Muus osas jääb kohtuotsus

muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

V

42. Kaitsja G.-J. Aasmaa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse resolutiivosaga tutvumisele ja

apellatsiooniteate koostamisele 30 minutit, maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumisele 60

minutit, konsultatsioonile 90 minutit, apellatsiooni koostamisele 240 minutit ja tasu sõidule

kulutatud aja eest (170 km) ja sõidukulu (Tallinn-Jõhvi-Tallinn), kokku 102 eurot.

Taotletavad summad kokku on 739,32 eurot (sh käibemaks 133,32 eurot).

Kolleegium leiab, et tasutaotlust kaitsja esitatud määras ei saa kõiges pidada põhjendatuks.

Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi

õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on kokku kuni 432

eurot ühes kohtuastmes.

Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud

advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud

tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist

põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Ka ei pea kohus ise seda

põhjendatuks.

Tasutaotluse alusel on võimalik välja mõista kaitsjale korra § 6 lg 3 alusel 432 eurot, sõidule

kulunud aeg 30 eurot ja sõidukulud 72 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 651,48 eurot, sh

käibemaks 117,48 eurot.

43. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, s.o tühistab

maakohtu otsuse osaliselt, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)