1-24-4958/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4958

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4958 (24231550827)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Oleg Ivanov´i süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud

kuriteo toimepanemises

Lühimenetlus

Prokurör

Irina Tsugart

Süüdistatav

Oleg Ivanov

Ik: 38009080294, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, valdab

xxx keelt, xxx haridus, töökoht: xxx, registreeritud xxx,

elukoht: püsiv elukoht puudub, ajutiselt XXX-i .

Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni

peetud 02.03.2024 kuni 03.03.2024, s.o 2 päeva.

Varasem karistatus: 1 kehtiv karistus: karistatud Harju

Maakohtu 19.06.2018 otsusega nr 1-18-4468 KarS § 118

lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 74

lg 2 alusel määrati koheselt ära kandmisele vangistus 6

kuud, ülejäänus osa vangistusest, s.o 2 aastat ja 2 kuud

jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase

katseajaga täitmisele pööramata. Tingimisi kohaldamata

jäetud karistus pöörati Harju Maakohtu 27.04.2020

määrusega täitmisele. Vabastati vangistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 24.01.2022

määruse alusel katseajaga 09.02.2022 kuni 08.08.2022.

Karistus loetud täidetuks 23.08.2022.

1 kehtiv väärteokaristus, karistuse täitmine aegunud

Kaitsja

Loobus kaitsja osavõtust kohtueelses ja kohtumenetluses

RESOLUTSIOON

1. Oleg Ivanov süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Oleg Ivanov´ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse

10 (kümme) kuud.

3. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud

karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 02.03.2024 kuni 03.03.2024,

s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Oleg Ivanov´ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Oleg

Ivanov´i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata

tingimusel, et Oleg Ivanov temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul Oleg Ivanov täidab KarS § 75 lg 1 p-

des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust

Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

(Tartu mnt 85, Tallinn)

5. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Oleg Ivanov´i järgima katseajal

kontrollnõudeid:



elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX-i;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Oleg Ivanov´ile käitumiskontrolli ajaks kohustus

mitte tarvitada alkoholi.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Oleg Ivanov´ile määratud 1 (aasta) ja 6 (kuus)

kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.09.2024.

Menetluskulu

8. Oleg Ivanov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2;

§ 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks

tuhat kakssada kolmkümmend) eurot;

s.o kokku menetluskulu 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos

leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Oleg Ivanov, 1-24-4958,

menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Oleg Ivanov´ile tema nimetatud ajutisele

aadressile ja tehakse kättetoimetatavaks e-toimiku süsteemis. Määratud maksetähtajaks

menetluskulu hüvitamata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Oleg Ivanovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varasemalt Harju Maakohtu

19.06.2018 kohtuotsusega 1-18-4468 süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas 02.03.2024 kella 17:55 paiku, viibides korteris

aadressil XXX, lükkas E.J-i kahel korral pikali ja lõi põrandal lamavat E.J-i korduvalt

rusikatega vastu pead ja nägu. Samal ajal võttis Oleg Ivanov L.J vasakust küünarvarrest kinni

ja lõi teda rusikaga vastu otsaesist. Oma tegudega tekitas Oleg Ivanov kannatanule L.J-ile

füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tervisekahjustusi, milleks on muhk

otsmikul ja marrastused vasakul küünarvarrel. Kannatanule E.J-ile tekitas Oleg Ivanov oma

tegudega füüsilist valu ning vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tervisekahjustusi, milleks

on verevalumid mõlema silma all, marrastused otsmikul, pealael ja parema oimu piirkonnas.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Oleg Ivanov toime teise inimese tervise

kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud

korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist

põhjendab kohus järgmiselt.

Süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning KarS §

121 lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

kehaline väärkohtlemine. Konkreetselt süüdistatakse süüdistatavat KarS § 121 lg 2 p 3

ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas

kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt.

Süüdistatav tunnistas kohtulikul arutamisel süüteo toimepanemist nagu ka kohtueelsel

menetlusel.

Kannatanu L.J ütlustest (tl 15-16) nähtub, et süüdistatav on tema vend, kes asus elama tema

juurde xxx kaks nädalat tagasi. 02.03.2024 tuli samale aadressile külla E S ning neljakesi (L.J,

E.J, Oleg Ivanov ja E S) veetsid nad koos aega. Oleg Ivanov hakkas pärast alkoholi

tarvitamist teda 100 euro varguses süüdistama. Sekkus E.J, kes on tema xxx, kuid süüdistatav

läks talle rusikatega kallale. Oleg Ivanov lõi E.J näkku, mille tulemusena E.J kukkus, ja Oleg

Ivanov jätkas tema peksmist. Ta proovis xxxt E.J-i kaitsta, kuid Oleg Ivanov haaras tal

vasakust küünarvarrest kinni ning lõi rusikaga vastu otsaesist. Tundis füüsilist valu. Selle

peale sekkus xxx E.J ja tal oli võimalus politsei kutsuda. Leiab, et Oleg Ivanovi probleem

seisneb selles, et ta tarvitab liigselt alkoholi, sest joobes olekus hakkab Oleg Ivanov tüli

norima ja on väga agressiivne.

Kannatanu E.J ütlustest (tl 23-26) nähtub, et tema ja tema xxx L.J lubasid Oleg Ivanovil

nende juures, aadressil XXX , elada. Samuti aitasid nad Oleg Ivanovil saada tööd samas

firmas, kus kannatanu ise töötab. 01.03.2024 sai Oleg Ivanov kätte oma esimese palga ehk

225 eurot. 02.03.2024 tuli Oleg Ivanov koju joobes olekus. Sel ajal oli isikuid aadressil XXX

kokku kolm: kannatanu, L.J ja E S. Oleg Ivanov andis L.J-ile raha, et ta poodi läheks. Kui ta

poest tagasi jõudis, hakkas Oleg Ivanov nõudma oma raha tagastamist. Oleg Ivanov oli

agressiivne ja karjus L.J peale. Astus L.J kaitseks välja ning tõukas Oleg Ivanovi oma xxxst

eemale. Oleg Ivanov tõukas tugevalt vastu ja ta kukkus peaga vastu õliradiaatorit ning kaotas

mõneks ajaks teadvuse. Teadvusele tagasi tulles nägi ta, kuidas Oleg Ivanov L.J suhtes

vägivaldne on. Seega läks ta appi ja lõi käega Oleg Ivanovi vastu keha. Oleg Ivanov tõukas

teda uuesti ning ta kukkus selili. Seejärel peksis Oleg Ivanov teda rusikatega näkku. Suutis

süüdistatava endast eemale lükata. Peale seda saabus kiirabi. Kallaletungi tulemusena on

tekkinud nii varaline kui mittevaraline kahju.

Tunnistaja E Si ütlustest (tl 30-32) nähtub, et tunnistaja viibis L.J ja E.J juures ning kohal oli

ka Oleg Ivanov. Oleg Ivanovi ja E.J vahel tekkis tüli ning Oleg Ivanov tõukas E.J eemale.

Peale seda tekkis rüselus ning algatajaks oli Oleg Ivanov. Mäletab, et kakeldi nii rusikate kui

jalgadega ja mingil hetkel tõukas Oleg Ivanov E.J nii kõvasti, et ta kukkus ja lõi pea ära. E.J

Ivanovil oli verine haav kukla piirkonnas ja marrastused pealael, samuti hematoomid silmade

ümbruses. L.J vigastusi ei mäleta. Arvab, et Oleg Ivanovi probleem seisneb selles, et ta on

väga agressiivne, kui ta on alkoholijoobes.

Kahtlustatava Oleg Ivanovi ütlustest (tl 43-46) nähtuvalt tunnistab ta oma süüd täielikult ning

selgitas, et L.J on tema õde, kes lubas tal enda juures, koos oma xxx E.J-iga elada. Sai töölt

palka ning tal oli 220 eurot. 02.03.2024 veetis ta koos L.J-iga aega. Peale tööd liitus ka E.J

ning nad jõid viina. Hiljem käisid nad L.J-iga veel poes. Mõni aeg hiljem tuli xxx asuvasse

korterisse külla xxx ning neljakesi tarvitati alkoholi. Avastas, et ta rahakotist on kadunud 105

eurot ja hakkas kohe L.J-i süüdistama, kuna xxx on ka varem temalt küsimata raha võtnud.

Nende vahel tekkis sõnaline konflikt, kuid ta ei mäleta, kuidas see füüsiliseks muutus. Teab,

et alkoholi tarbides on tal mäletamisega probleeme ning ta muutub agressiivseks. Möönab, et

kaotas enesekontrolli ning peksis L.J ja E.J-i . Tunnistab enda süüd ja kahetseb.

Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele on süüdistatava süüd toetavateks tõenditeks ka muud

tõendid. 02.03.2024 on koostatud isiku läbivaatuse protokoll (tl 1-7), millest nähtuvalt

vaadeldi E.J, kellel vahetult pärast konflikti asetleidmist tuvastati pealael vigastused, otsa ees

marrastused, silmade all hematoomid ja paremal oimu piirkonnas marrastus. Lisaks on samal

päeval vaadeldud ka L.J, kelle isiku läbivaatuse protokollist (tl 17-22) nähtuvalt tuvastati

pärast konflikti vasaku küünarvarre eespinna keskmises osas kaks marrastust ja otsmikul

vasakul pool muhk. Lisaks kannatanutele on tervisekahjustused tuvastatud ka kahtlustataval,

kelle isiku läbivaatuse protokollist (tl 10-14) nähtuvalt on tuvastatud paremal pool silma

nurgas hematoom ja paremal põsel vigastus ja punetus.

Peale selle kinnitab konflikti asetleidmist ka asitõendi vaatlusprotokoll (47), millest

nähtuvalt vaadeldi Häirekeskusele 02.03.2024 kell 17:54 tehtud kõne audiosalvestist, millelt

on kuulda, kuidas vene keelt kõnelev naisterahvas palub ühendust politseiga. Naisterahvas

karjub kõrval olevale isikule, et see on tema telefon ja Oleg, ära löö mind. Kõne taustal on

kuulda kuidas meeshääl nõuab, et anna mu raha tagasi ja ongi kõik. Häirekeskusele helistav

naisterahvas hakkab rääkima eesti keeles ja ütleb, et tema vend peksab tema meest ja ta palub

politseid aadressile xxx. Küsimusele kas on vaja ka kiirabi, vastab helistaja eitavalt.

Süüdistuses süüks arvatud sündmuse tagajärgi on näha ka asitõendi vaatlusprotokollist (tl

48-52), mille kohaselt on vaadeldud sündmuskohale saabunud politseiametniku

vormikaamera salvestist, millest on näha, et salvestis on tehtud 02.03.2024 ajavahemiku kella

18:31st kuni 18:41ni ja eluruumis, kuhu politsei on sisenenud, on kaks naisterahvast ja üks

meesterahvas . Üks naisterahvas on vanuses 35-45 aasta, täidlase kehaehitusega ja heledas

sviitris ning suhtleb eesti ja vene keeles ning tema nimi on L.J. Teine naisterahvas on 55-65

aastane, tumedates riietes ja suhtleb vene keeles. Meesterahvas on 45-55 aastane, kiilakas ja

suhtleb vene keeles. Noorem naisterahvas ja meesterahvas on xxxd. Noorem naisterahvas

selgitab, et probleem on tema vennaga, kellel on alkoholiprobleemid. Vend oli joobes ja

peksis käte ja jalgadega tema xxxt. Peksmine toimus magamistoas. Naisterahva vend oli

tõuganud xxxt ja xxx oli kukkunud vastu radiaatorit. Vend olevat süüdistanud õde sularaha

kadumises. Meesterahvas koos politseiametnikuga liigub teise tuppa ja politseiametnik

fikseerib mobiiltelefoniga meesterahva kehavigastusi. Teises toas noorem naisterahvas seletab

politseiametnikule, et sai ka kannatada kui üritas venda peatada ning sai marrastuse käele.

Politseiametnik fikseerib mobiiltelefoniga kehavigastuse. Pärast seda fikseerib

politseiametnik meesterahva alkoholijoovet. Politseiametnikud lahkuvas korterist ja tulevad

kiirabitöötajad.

Eelnimetatud tõenditest, s.o kannatanute ja tunnistaja, samuti kahtlustatava selgitustest

kannatanutele tervisekahjustuste tekitamise kohta, lisaks kannatanute läbivaatuse

protokollidest ja asitõendi vaatlusprotokollidest saab järeldada, et eelloetletud tõendid on

omavahel riimuvad ning tõendikogumist saab teha ühese järelduse, et süüdistatav kasutas

kahe kannatanu suhtes vägivalda ning konflikt tekkis sellest, et süüdistatava arvates varastas

üks kannatanutest, s.o tema õde L.J temalt 105 eurot ja ta soovis raha tagastamist. Kuivõrd

kannatanu E.J astus xxx L.J kaitseks välja, kasutas süüdistatav tema vastu vägivalda ning kui

kannatanu L.J läks kannatada saanud E.J kaitsma, kasutas süüdistatav vägivalda ka L.J vastu,

mille järgselt jätkas süüdistatav vägivalla kasutamist E.J suhtes.

Kannatanu L.J selgituste kohaselt tundis ta tema suhtes kasutatud vägivalla tagajärjel valu

ning nii kannatanul L.J kui ka kannatanul E.J on isiku läbivaatuse protokollidega tuvastatud

nähtavad tervisekahjustused.

Sellest saab järeldada, et süüdistatav on kahe kannatanu suhtes kasutanud vägivalda, millega

tekitas valu ja kahjustas teise inimese tervist.

Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab,

et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu

tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule

valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo

tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

Kannatanu L.J ütluste kohaselt haaras süüdistatav teda käsivarrest ja lõi rusikaga vastu

otsaesist, mille tulemusena tundis ta valu. Kannatanu E.J selgituste kohaselt tõukas

süüdistatav teda selliselt, et ta kukkus peaga vastu radiaatorit ja seejärel peksis rusikaga

näkku. Süüdistatav on küll kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud tegude toimepanemist,

millised olid nimetatud kahtlustuses, kuid ei ole andnud täpsustavaid selgitusi kummagi

kannatanu suhtes kasutatud vägivalla kohta. Samas puudub kohtul alus kahelda kahe

kannatanu ja tunnistaja ütlustes, samuti nende ütlustega riimuvates muudes tõendites,

millistest nähtuvad kannatanutele tekitatud tervisekahjustused. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo

mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese valu tekitav kehaline

väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine. Seega on eeltoodud ja omavahel

riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kahele

kannatanule valu ja tervise kahjustamise.

Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava,

tunnistaja ja kannatanute ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime

teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli saada kannatanult L.J raha

tagastamist. Kui L.J raha võtmist eitas, tekkis konflikt ja süüdistatav kasutas oma nõudmiste

tõsiseltvõetavuse näitamiseks kannatanute suhtes vägivalda, nõudes raha tagastamist, mis

eesmärgile ei viinud. Seega nõudmiste esitamise ja sellele eitava vastuse saamise järgselt

füüsilise vägivalla kasutamine oli süüdistatava käitumise objektiivsest küljest vaadates teadlik

ja eesmärgipärane käitumine ning süüdistatavale pidi oma elukogemuse pinnalt olema teada

ka see, et naisterahva käsivarrest tugevalt pigistamine ja rusikaga otsa ette löömine tekitab

valu ja tervisekahjustuse nagu ka teise isiku tõukamine, mille tulemusena maha kukkunud isik

peaga vastu metallradiaatorit kukub ja ka rusikaga näkku löömine. Kuna süüdistatava soov oli

väidetavalt õe poolt võetud raha tagasi saamine, siis oli vägivalla kasutamine suunatud selle

eesmärgi saavutamisele ning kannatanute korda-mööda teineteise kaitseks väljaastumine

tingis selle, et mõlemad kannatanud said kannatada.

Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud

teoga, kuivõrd kannatanuid näkku lüües, käsivarrest pigistades ja pikali tõugates teadis

süüdistatav vägivallaga kannatanutele põhjustatavat tagajärge, s.o valu tekitamist ja tervise

kahjustamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise

käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei saabu.

Lisaks eelmägitule nähtub süüteo kvalifikatsioonist, et süüdistatavat süüdistatakse KarS § 121

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises korduvalt. Süüteo

korduvus on süüteo mõistes eriline isikutunnus, s.t isik peab olema kehalise väärkohtlemise

toime pannud vähemalt teist korda. Käesoleval juhul nähtub tõenditest, et süüdistatav on

vägivalda kasutanud kahe kannatanu suhtes ja sisuliselt ühe sündmuse raames. Seejuures

käsitamaks väärkohtlemist korduva teona peab olema tuvastatud, et erinevad väärkohtlemised

on ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga teo puhul saaks rääkida uuest tahtlusest.

Ilmselgelt ei saa nende kahe kannatanu suhtes kasutatud vägivalda piiritleda ajalis-ruumiselt

erinevatena ega ka erinevast tahtlusest hõlmatuna, kuivõrd süüdistatav kasutas kannatanute

suhtes vägivalda vaheldumisi, sõltuvalt sellest, milline kannatanu aktiivsemalt vastu hakkas.

Samas ei ole sellel ka erilist tähtsust, kuivõrd korduvuse annavad kõik kuriteokoosseisud, mis

sisaldavad ühe tunnusena vägivalda. Sellest tulenevalt ei sõltu korduvuse tunnus sellest, kuhu

on kehalise väärkohtlemise tunnuseid hõlmav süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas

paigutatud ja milliseid õigushüvesid see lisaks tervisele veel kaitseb. Oluline on korduvuse

kvalifitseerimiseks see, kas sellist korduvat tegu menetletakse samas menetluses või on see

tegu toime pandud küll varem, kuid karistus selle teo eest ei olnud uue süüteo toimepanemise

ajaks kustunud. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju

Maakohtu 19.06.2018 otsusega nr 1-18-4468 KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest. Seejuures karistati süüdistatavat vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, millest

KarS § 74 lg 2 kohaselt tuli koheselt ära kanda 6 kuud ja ülejäänud karistuse osa, s.o

vangistus 2 aastat ja 2 kuud jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata 3 aastase katseajaga.

Mõistetud karistus pöörati täitmisele ja süüdistatav vabanes vangistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega katseajaga kuni 08.08.2022. Viru Maakohtu 04.08.2022 määrus, millega jäeti

ärakandmata karistus täitmisele pööramata, jõustus 23.08.2022. KarRegS § 24 lg 1 p 6

kohaselt kustutatakse registrisse kantud karistusandmed kui tähtajalisest vangistusest tingimisi

vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Kuivõrd süüdistatav

vabastati täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

08.08.2022, siis oli süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

mõistetud karistus käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise

ajal kehtiv ning on kehtiv ka kohtuotsuse koostamise ajal. Seega on süüdistatava puhul

tegemist isikuga, kes on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt ning süüdistatava

käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteona.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole

tuvastatud.

Seega on tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise kui see on

toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü

suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd KarS § 121 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas

süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava

isikuandmetest nähtub, et tal puudub püsiv elukoht ja ta elab ajutiselt õe juures, s.o samal

aadressil, kus ta temale inkrimineeritava süüteo toime pani ja koos isikutega, kes on

kannatanuteks. Kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistataval on olnud raskusi püsiva elukoha

leidmisega ning ta on elanud erinevates kohtades. Kriminaaltoimikust ei nähtu sedagi, et

süüdistataval oleks püsivat ja legaalset sissetulekut. Süüdistataval on Maksukohuslaste registri

ja keskmise sissetuleku teatise kohaselt olnud 2023. aastal sissetulek 3189 eurot (tl 56, 57).

Süüteo toimepanemise päeval oli ta küll saanud esimese palga, kuid kohtul ei ole andmeid, et

süüdistataval oleks ka edaspidi sissetulekut saanud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta on

registreeritud töötu ja tal on lootus lähitulevikus tööle saada, mida kinnitab ka Töötamise

registri väljavõte (tl 58-60). Kohus leiab, et lootus tööle saada ei taga veel sissetulekut,

mistõttu saab järeldada, et süüdistataval ei ole käesoleval hetkel püsivat sissetulekut ja

ilmselgelt ei saa ta seda ka lähiajal. Seega ei ole süüdistataval tõendatavat, kontrollitavat ja

püsivat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik rahalist karistust täita. Lisaks karistusele

kaasneb kriminaalmenetlusega ka kriminaalmenetluse kulu, mis käesoleval juhul on sundraha

ja milline summa ei ole samuti väike. Sellised asjaolud välistavad kohtu arvates rahalise

karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise, sest see karistus ei oleks täidetav ning

süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistuslikku karistust.

Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe

kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, kuigi kannatanuid oli kaks. Tekitatud

tervisekahjustusi saab pidada teo ohtlikkuse mõttes suhteliselt väheohtlikuks, kuivõrd

tegemist on marrastuste, muhkude ja hematoomidega. Kohus loeb arvestades nii süüteo

tagajärgi kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud süüteo toimepanemist ja

kahetsenud. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on asunud elama

oma õe juurde, on korralik ning nad saavad taas hästi läbi ja õde palub anda süüdistatavale

veel üks võimalus. Sama seisukohta kinnitas kohtuistungil ka kannatanu L.J, paludes

süüdistatava jätta üldse karistamata. Seega võib järeldada, et kannatanutel süüdistatava vastu

pretensioone ei ole ning kannatanud ei soovi süüdistatava suhtes rangete karistusmeetmete

kohaldamist. Samas on raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine pereliikme suhtes ja

süüdlasega koos elava isiku suhtes KarS § 58 p 4 mõttes. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt on üheks kannatanuks süüdistatava õde, kes ilmselgelt on süüdistatava pereliikmeks

ning kuivõrd süüdistatav elas samas eluruumis oma õe ja tema mehega, kellest viimane on

samuti kannatanuks, on tegemist ka isikutega, kes elavad süüdlasega koos.

Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud

kuriteo eest karistus alla keskmise määra, arvestades süüteo ohtlikkuse taset teo

toimepanemise hetkel, samuti arvestades süüdistatava alla keskmise süüd, süüteo

toimepanemise põhjusi ning kergendava ja raskendava asjaolu olemasolu.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud

asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on

seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase

isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-

99-06).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda

ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kehtiv karistus ja see

karistus on mõistetud raskema kuriteo toimepanemise eest. Samas on karistus täidetud enam

kui kaks aastat tagasi ning pärast seda ei ole süüdistatav peale menetlusesemeks oleva süüteo

rohkem süütegusid toime pannud. Seejuures on õest kannatanu andnud menetlejale teada, et

süüdistatav on käitunud korralikult, millest teeb kohus järelduse, et süüdistatavat vaevanud

alkoholisõltuvuse probleem on lahenemas. Kuigi süüdistataval on kehtiv karistus ei ole

mõistetava karistuse osaliselt või täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd

järjekordse vangistuse kohene ja kas osaline või täies ulatuses ärakandmine võib takistada

süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid olukorras, kus süüdistatav on oma elu korda

saamas. Seejuures elab süüdistatav uuesti kannatanute juures, millest saab järeldada, et

kannatanute ja süüdistatava vahelised suhted on endiselt normaalsed nagu nad olid ka enne

süüteo toimepanemist. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et mõistetava karistuse

võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata.

Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS §

73 kui ka § 74 sätteid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt elab süüdistatav oma õe juures ajutiselt

ning püsiv elukoht tal puudub. Kuriteo toimepanemise järgselt tuvastati süüdistataval

keskmine joove (tl 37, 38), kuid alkoholi tarvitamise tunnused tuvastati ka kannatanul E.J (tl

8, 9) ning kuriteo toimepanemine leidiski aset ühise alkoholitarvitamise käigus. Samas on

kannatanu L.J väitnud, et süüdistatav on olnud korralik. Seejuures nähtub kriminaaltoimikus

leiduvatest erinevatest kirjavahetustest üheselt see, et süüdistataval on alkoholiprobleem, mis

takistab tal nii kohustusi täita kui ka töötada ning ka oma elukohast sotsiaalmajutusüksuses

pidi ta lahkuma just alkoholi tarvitamise tõttu. Sellise probleemiga tegelemine katseajal

eeldaks süüdistatavale käitumiskontrolli seadmist ja kohustuste panemist ning üheks

kohustuseks oleks alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kohaldatav käitumiskontroll eeldaks

süüdistataval püsiva elukoha olemasolu, kuid süüdistatav elab oma õe juures ajutiselt. Samas

võimaldab käitumiskontroll seda, et elukoha muutumisel peab süüdimõistetu taotlema luba

elukoha muutmiseks kriminaalhooldajalt. Seega juhul, kui süüdistatav leiab endale püsiva

elukoha, peab ta elukoha muutmisel taotlema eelneva loa kriminaalhooldajalt, kuid see

asjaolu ei takista käitumiskontrolli läbiviimist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale

mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuid süüdistatav tuleb allutada

käitumiskontrollile ja temale tuleb määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuivõrd alkoholi

tarvitamisel on süütegude toimepanemisel olnud oluline roll. Ilmselgelt ei oleks süütegu toime

pandud kui süüdistatav oleks olnud kaine. Seetõttu kohaldab kohus KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid

ning loodab, et järjekordne käitumiskontroll ja kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest sunnib

süüdistatavat edaspidisele õiguskuulekusele ja süütegudest hoidumisele.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi isikuandmetest nähtub, et süüdistataval ei oma hetkel sissetulekut,

leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Süüdistatava selgitustest

tulenevalt loodab ta lähitulevikus saada tööle, kuid käesoleval hetkel on ta töötu.

Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte

ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Kohus ei

ole kriminaalasja läbivaatamisel tuvastanud menetluskulude küsimuse lahendamisel

asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt

väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Kohus leiab sedagi, et menetluskulu

vähendamisel saaks võtta lähtepunktiks asjaolu kui süüteo toimepanemine süüdistatava poolt

on juhuslik ja ühekordne sündmus süüdistatava elus, kuid süüdistatavat on varem juba

esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu on süüdistatav teadlik sellest,

et kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mille hüvitamine jääb tema kanda.

Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluva menetluskulu osalisel riigi kanda jätmisel ei

oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetav menetluskulu tuleb täies ulatuses

jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, samuti süüdistataval sissetuleku puudumisest

lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS

§ 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 1-aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5. SALVESTISED

Kriminaaltoimikus on tagakaane küljes ümbrikus DVD-R plaat, millele on salvestatud

telefonikõne Häirekeskusele ja DEMS vormikaamera videosalvestis. Kuivõrd salvestisi on

vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides (tl 47, 48-49) ning salvestiste puhul on tegemist

menetlustoimingu protokolli lisaga, mis kuuluvad protokolli juurde, siis ei hakka kohus

teabekandja osas kohtuotsuse resolutsioonis eraldi seisukohta võtma. Tegemist ei ole

asitõendite või kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega, mille osas peaks kohus ära märkima kohaldatavad meetmed KrMS § 306

lg 1 p 13 sätestatud korras. Kuna teabekandja puhul on tegemist protokolli juurde kuuluva

lisaga, jäetakse teabesalvestis säilitamiseks kriminaaltoimikusse ja kohus teabekandja osas

eraldi otsustust vastu ei võta.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/