3-24-749/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-24-749

13. september 2024

Kadri Palm

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud täielike läbiotsimistega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised 2. detsembril 2022. a olid

õigusvastased. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse 6,75 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulu

(riigilõiv) summas 38,25 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. oktoobril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-24-749

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. detsembril 2023. a vanglale kahju hüvitamise

taotluse nr 1-13/264-1, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses 2. detsembri

2022. a läbiotsimistega, kui kaebaja viidi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kohtuistungile

(digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 20-25, tõlge dtl 18-19).

2. Tartu Vangla jättis 21. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/264-4 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 26-28).

3. Kaebaja esitas 10. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud

täielike läbiotsimistega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega (dtl 1-9, tõlge dtl 13-14). Koos

kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 18. märtsi 2024. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning

kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-31).

5. Tartu Vangla esitas 25. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl 63-66).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1.Kaebaja käis 2. detsembril 2022 tunnistajana Tartu kohtus. Enne kohtusse sõitmist

otsustas Tartu Vangla ametnik kaebajat alandada ja viia läbi alasti läbiotsimise.

Vanglaametnik sundis kaebajat täielikult riidest lahti võtma, kaasa arvatud aluspesu, ja

käskis kükitada, imiteerides köha. Ametnik hoiatas, et kui ta keeldub tema käsku täitmast,

siis pannakse talle käerauad, ta pannakse pikali külmale betoonpõrandale ja riietatakse

jõuga lahti. Kaebaja ehmus oma elu pärast. Ametniku intonatsiooni ja pilgu järgi sai

kaebaja aru, et ta ei tee nalja. Kaebaja küsis ametnikult, milleks seda tehakse, mille peale

sai jämeda vastuse. Tartu Vangla ametnik leiab, et ta võib hoida ja kanda oma pärakus

(intiimsetes kohtades) keelatud esemeid, mille abil võib panna toime põgenemise.

6.2.Selle alandava ja ebaseadusliku protseduuri tõttu kannatas kaebaja inimväärikuse

moraalset ja füüsilist alandamist.

6.3.Kandes karistust vanglas, viibib kaebaja kontrollitud keskkonnas, kus puuduvad esemed

(tuli- ja külmrelvad jne), mida saab kasutada põgenemiseks. Puudub vajadus läbi viia

kõige alandavamat läbiotsimist.

6.4.Pärast alandavat ja Euroopa Liidu poolt keelatud protseduuri pandi kaebajale käerauad.

Kaebaja pandi etapeerimise autosse, kus ta oli puuris üksi, ja viidi kohtusse. Kaebaja oli

pidevalt videojälgimise ja valve all. Jõudnud Tartu kohtusse, paigutati kaebaja ooteboksi,

kus ta viibis üksi, teda ümbritsesid põrand ja paljad seinad. Kui saabus aeg tunnistajana

ütlusi anda, avanes ooteboksi uks, kaebajale pandi käerauad ja viidi kohtusaali. Pärast

ütluste andmist viisid kohtuametnikud ta välja tagasi samasse ooteboksi, kus ta kogu aeg

viibis üksi.

3-24-749

6.5.Kui saabus aeg vanglasse tagasi minna, pandi kaebajale käerauad, ta pandi etapeerimise

autosse, kus ta viibis puuris üksi ja viidi Tartu Vanglasse. Pärast vanglasse saabumist

käskis Tartu Vangla ametnik kaebajal uuesti riidest lahti võtta, kaasa arvatud aluspesu,

kükitada ja imiteerida köha. Läbiotsimisel enne väljasõitu ja pärast kohtust vanglasse

naasmist, läbinud kaks korda alandava protseduuri täieliku lahti riietumisega, ei avastatud

mitte ühtegi keelatud eset.

6.6.Kaebaja viibib siiani täielikus psühholoogilises šokis selliste alandamise meetodite ja

protseduuride pärast. Kaebaja kardab pärast läbielatut vangla territooriumilt välja sõita,

käia kohtumistel või tööl, et mitte uuesti üle elada seda õudust ja seadusetust Tartu Vangla

ametnike poolt.

6.7.Tartu Halduskohus tunnistas asjas nr 3-22-2525 sellised vanglaametnike tegevused

õigusvastaseks. Õiguskantsler on teinud Tartu Vanglale korduvalt märkusi, et läbiotsimist

sellisel moel võib läbi viia ainult erandjuhtudel, kui vanglal on põhjendatud kahtlus, et

kinnipeetav on peitnud keelatud esemeid just sellesse kehapiirkonda (7. juuni 2023. a nr 7-

4/230551/2303077).

6.8.Vangistusseadus (VangS) ei näe ette sellist liiki lahti riietumisega läbiotsimist.

6.9.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas 15. septembri 2015. a otsuses nr 14322/12, et

alasti läbiotsimise läbiviimiseks peavad olema kaalukad põhjused.

6.10.EIK väljendus otsuses nr 11148/18 selgelt, et üldine vajadus säilitada vangla julgeolekut

ei anna õigust kasutada selliseid tegevusi nagu lahti riietamisega läbiotsimine.

7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.

7.1.Ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli kutsutud tunnistajana 2. detsembril 2022. a kell 11.30

kohtuistungile. Kaebaja viidi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kohtuistungile. Saatmist

teostasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud, kes teostasid kaebaja üle

järelevalvet ka kohtumajas.

7.2.Vanglal puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, kas 2. detsembril 2022. a tehti

kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui ka vanglasse

naasmisel, kuid 2022. a kehtinud töökorralduse kohaselt nii toimiti. Seega ei saa vangla

välistada, et kaebaja suhtes 2. detsembril 2022. a vanglast väljudes ja vanglasse naastes

lahti riietumisega läbiotsimisi tehti.

7.3.Vaidlust ei saa olla selles, et vanglast väljumisel ja vanglasse sisenemisel on kinnipeetava

läbiotsimine kohustuslik ja vanglal siinkohal kaalutlusruumi ei ole.

7.4.VangS § 68 lg 1 annab selgelt ametnikele õiguse teostada läbiotsimisi keelatud esemete ja

ainete avastamiseks. Ka lahti riietumisega läbiotsimine on läbiotsimine VangS § 68 lg 1

mõttes, mille eesmärgiks on avastada keelatud esemeid ja aineid. Erinevus on

läbiotsimisega kaasneva mõju intensiivsuses. On ilmne, et läbiotsimine keha kompimisega

on vähem intensiivne sekkumine isiku privaatsfääri kui keha kontrollimine koos lahti

riietumisega. VangS § 68 lõige 1 annab õiguse teostada läbiotsimist ja vangla hinnangul

on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab erineva intensiivsusega läbiotsimisi (sh ka lahti

riietumisega läbiotsimisi).

7.5.Läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist

eluosakonda. Õiguskantsler on oma 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 6-

3/131329/1400717 selgitanud, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks

avastada keelatud esemeid ja aineid. Seega on ka lahti riietumisega läbiotsimistel

legitiimne eesmärk. Õiguskantsler märkis, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate

läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel

selget seost.

3-24-749

7.6.Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku

tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel.

7.7.Vanglavälised liikumised on tavapärasest kõrgema ohuga liikumisteks. Liikumistel, kus

kinnipeetav on vangla kontrolli alt väljas, on suurem risk keelatud esemetega

kokkupuuteks ning nende vanglasse toimetamiseks. Kuigi saatmist teostavad

politseiametnikud, tuleb vanglal veenduda, et saatmiseks ametnikele üleantud

kinnipeetaval ei oleks endaga kaasas esemeid, mille abil võiks ohtu sattuda saatmise

turvalisus või ametnike enda turvalisus. Arvestades kinnipeetavate leidlikkust erinevate

olukordade lahendamiseks ning esemete valmistamiseks, siis ainuüksi tuli- ja

külmrelvadele ligipääsu puudumine ei välista ohtu.

7.8.Ka kinnipeetava vanglast välja viimisel ja vanglasse naasmisel ei ole vanglal võimalik ette

näha, kas või millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid vanglasse

toimetada. Seega ei ole vanglal võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse

juhtumi põhiselt. Kuigi keelatud esemeid on võimalik leida keha kompimisega,

metallidetektoriga, teenistuskoera abi, siis sellised vähemkoormavad meetmed

võimaldavad keelatud esemeid leida ja avastada üksnes piiratud ulatuses. Nii näiteks ei ole

kompimisega võimalik leida väikesemõõdulisi esemeid, mis on peidetud intiimpiirkonda.

Ka ei ole võimalik metallidetektoriga leida esemeid, mis ei sisalda metalli. Seetõttu ei saa

neid pidada samaväärseteks võrreldes lahti riietumisega läbiotsimisega. Kuigi lahti

riietumisega läbiotsimine on kõige intensiivsem, siis on see ka kõige tõhusam viis

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Seetõttu on ka vanglasse naasmisel selliste

riskide maandamiseks otsustatud läbi viia kinnipeetavate põhjalikumat kontrolli.

7.9.Paraku ei ole tavapäratu, et kinnipeetavad tegelevad keelatud tegevustega teiste soovil

(näiteks teiste kinnipeetavate surve alla jäänuna, vastastikkusel kokkuleppe vms põhjusel).

Seetõttu tuleb kontrollida vanglasse sisenemisel ka neid kinnipeetavaid, kelle juurest ei

ole vangla keelatud esemeid pika ajaperioodi vältel avastanud. Seda selleks, et välistada

ka esmakordne juhtum, kus mõni keelatud ese satub eluosakonda ja võib teistele isikutele

kahju tekitada.

7.10.Kuigi väljaviimisel kohtuistungile viibis kaebaja PPA ametnike järelevalve all, ei saa

vangla vastutada teise asutuse ametnike tegevuse eest. Vangla ei saa vastutada selle eest,

kui politseiametnikel võib midagi märkamata jääda. Ka kohtusse viimisel võib ette tulla

olukordi, kus kaebajat saatvate ametnike tähelepanu on muude asjaolude tõttu mujale

suunatud ning sellel ajal õnnestub kinnipeetaval endaga kaasa võtta mõnd vanglas

keelatud eset. Nii ei saa välistada, et vanglast eemal viibimise ajal leiab kinnipeetav

vanglas keelatud eseme või aine või antakse see temale märkamatult üle kohtumajas

viibimise ajal. Seejuures võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende

peitmine nt riiete alla ei ole keerukas. Vanglal puudub tõsikindel teadmine, kas, kuna ja

millise põhjalikkusega kontrollitakse saatmiseks teostavaid PPA sõidukeid või kohtumaja

ruume, kuhu kinnipeetavaid paigutatakse. Nii ei saa vanglal olla tõsikindlat veendumust,

et vanglas keelatud eseme leidmine on välistatud. Vangla julgeolu tagamine on oluline

väärtus ja vangla ei saa lubada, et väljaspoolt vanglat väljaviimiselt tuuakse kaasa

keelatud esemeid või aineid. Kuivõrd vangla julgeolek on kaalukas väärtus, siis tuleb

vanglal ära hoida ka seda esmast võimalust, mis võib realiseeruda ka väikese tõenäosuse

pinnalt.

7.11.Kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja sellele, et ametnikud käskisid tal lahti riietuda

ja seada end kaameli asendisse. Kaebuses halduskohtule kaebaja enam kaameli asendist ei

räägi, vaid väidab, et temal kästi teha kükke koos köhimise imiteerimisega. Selles osas,

kas ja milliseid poose kaebajal võtta kästi, on kaebaja selgitused vastuolulised. Perioodil

2. detsember 2022 kuni18. detsember 2023. a (ehk vaidlusalusest toimingust kuni kahju

hüvitamise taotluse esitamiseni) ei ole kaebaja vanglale esitanud ühtegi kirjalikku

3-24-749

pöördumist, milles paluks selgitada lahti riietumisega läbiotsimise põhjuseid või toimingu

korraldust ning ametnike käitumist (jäme käitumine, toimingu ajal ebamugavust tekitavalt

naeratamine vms). Seega ei ole varasema haldusmenetluse käigus kaebaja läbiotsimisega

seonduvaid asjaolusid kontrollitud ega nende osas seisukohta kujundatud. Olukorras, kus

kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse pisut enam kui aasta peale nõude

aluseks oleva sündmuse möödumist, on igati mõistetav, et ametnikud ei mäleta enam

detailselt kaebaja läbiotsimisega seonduvat.

7.12.Samal ajaperioodil on kaebaja vanglale 21. augustil 2023. a esitanud kaebuse valvuri 16.

augusti 2023. a tegevuse peale (ametnik ei võimaldanud kaebajal peale osakonna

sulgemist minna külmkapi juurde). Ka 16. detsembril 2023. a toimunud sündmustega

seonduvalt on kaebaja vanglalt selgitusi palunud juba 18. detsembril 2023. a. Vastustajale

jääb arusaamatuks, et kui kaebaja ka lahti riietumisega läbiotsimisega seonduvalt tajus

oma õiguste sedavõrd ulatuslikku rikkumist (ka läbiotsimise protseduuri osas), siis miks ei

küsinud ta vanglalt sellekohaseid selgitusi koheselt. Kuigi kahju hüvitamise taotlust on

õigus esitada kolme aasta jooksul, siis paratamatult teatud asjaolude osas või

hüvitamisnõude hilisemal esitamisel muutuda asjaolude kontrollimine raskendatuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

1500 eurot seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud täielike läbiotsimistega ja kaebaja

inimväärikuse alandamisega.

9. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

10. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vanglal puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, kas

2. detsembril 2022. a tehti kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui

ka vanglasse naasmisel, kuid 2022. a kehtinud töökorralduse kohaselt nii toimiti. Seega ei saa

vangla välistada, et kaebaja suhtes 2. detsembril 2022. a vanglast väljudes ja vanglasse

naastes lahti riietumisega läbiotsimisi tehti. Kohus lähtub seetõttu eeldusest, et kaebaja suhtes

teostati 2. detsembril 2022 alasti läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui ka vanglasse

naasmisel.

11. Pooled on erineval seisukohal selles, kas vastustaja 2. detsembri 2022. a toimingud

kaebaja läbiotsimisel olid õiguspärased, ning juhul, kui toimingud olid õigusvastased, kas

need põhjustasid kaebajale sellise intensiivsusega mittevaralise kahju, mille eest on kohane

määrata rahaline hüvitis.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et selles osas, kas ja milliseid poose kaebajal läbiotsimisel

võtta kästi, on kaebaja selgitused vastuolulised. Kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja

sellele, et ametnikud käskisid tal lahti riietuda ja seada end kaameli asendisse. Kaebuses

halduskohtule kaebaja enam kaameli asendist ei räägi, vaid väidab, et temal kästi teha kükke

koos köhimise imiteerimisega. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebuses toodud asjaolude

kontrollimise raames selgitas vanemvalvur Rünno Maalinn, kes oli ka 2. detsembril 2022. a

tööl, et tema laseb läbiotsimise käigus kükke teha harva ja ühelgi korral ei ole ta palunud

köhida. Selliseid korraldusi või juhiseid ei ole ta andnud ka enda alluvatele. Valvur J. Pällo

selgitas 25. aprillil 2024. a samuti läbiotsimise korralduslikku poolt ning lisas, et tema laseb

kinnipeetaval läbiotsimisel kükitada, kuid korraldusi kaameli asendi võtmiseks või köhimise

imiteerimiseks tema ei anna. Seega ei ole menetluse käigus ilmnenud ühtegi tõendit selle

3-24-749

kohta, et kaebajal oleks palutud lahti riietumise käigus võtta kaameli asendit või köhimist

imiteerida. Kohus nõustub vastustajaga, et seetõttu ei saa kaebaja selliseid väiteid pidada

tõendatuks.

13. Kohus märgib järgnevalt, et kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte

lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema

isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast

soost isikud vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 2. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks

reguleerida läbiotsimiste korda ja on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4).

Vaidlusaluste läbiotsimiste ajal kehtinud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44

„Järelevalve korraldus vanglas“ (määruse nr 44) § 32 p 1 kohaselt oli kinnipeetava

läbiotsimine mh kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Seejuures sätestab

määruse § 31 lg 31, et vanglateenistuse ametnik peab § 31 lg-s 1 nimetatud isiku, keda on

õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete

ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul

peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.

14. Määruse nr 44 4. ptk, mis reguleerib läbiotsimist, ei reguleeri lahtiriietamisega täielike

läbiotsimiste korda. Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311

p-s 13 selgitanud, et põhiseadusvastaseks ei saa pidada seda, et normis, mis lubab kohaldada

isiku suhtes läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul

läbiotsimise käigus õigus vaadata. Isiku läbiotsimise meetme olemus juba ise hõlmab endas nt

õigust vaadata isiku keha, kehaõõnsuseid, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju.

Isiku läbiotsimise mõiste on piisavalt selge ja täpne, mõistmaks, mida on ametnikul õigus

selle meetme kohaldamisega nõuda. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil

isik läbi otsida ehk nn valikukaalutlus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 lg 1; Tallinna

Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10).

15. Ka õiguskantsler on 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 6-3/131329/1400717 (dtl 74-78)

leidnud, et olles tutvunud asjakohaste õigusnormide, kohtupraktika ning rahvusvaheliste

seisukohtadega, ei tuvastanud ta, et kinni peetava isiku täielikku läbiotsimist puudutavad

normid oleksid üldistatud kujul (abstraktselt) põhiseadusega vastuolus. Kui kinnipeetu

läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinni peetava

isiku alandamisena või karistamisena. Samuti on lubatav see, et teatud tüüpolukordades võib

läbiotsimine olla kohustuslik. Õiguskantsler leidis 7. juuni 2023. a seisukohas nr 7-

4/230551/2303077 (dtl 71-73), et vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb

rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede,

seda põhjalikumalt tuleb kaaluda selle kasutamist. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab

olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt see on seotud kinnipeetava

käitumisega, varasemate rikkumistega jms). Seda on õiguskantsler vanglatele korduvalt

selgitanud (viimati näiteks 2020. aastal avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõttes).

Õiguskantsler tõi välja ka selle, et ta on vanglatele korduvalt öelnud, et kui vanglal tekib

põhjendatud vajadus inimene alasti läbi otsida, tuleb lahti riietamine korraldada järk-järgult

nii, et osa kehast jääks igal hetkel kaetuks.

16. Lahtiriietumisega läbiotsimiste osas on Tartu Vangla direktor vangla kodukorra p 4.6.

viimases lauses andnud juhise, et vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik

läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise

eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist.

3-24-749

17. Eelnevast nähtub, et kuigi määruse nr 44 § 32 p-st 1 tuleneb, et kaebaja läbiotsimine 2.

detsembril 2022 vanglast kohtusse ja kohtust vanglasse tagasi saabumisel oli vastustajale

kohustuslik, puudub õigusnorm, mis kohustaks vastustajat valima läbiotsimise viisiks just

lahtiriietumisega läbiotsimist. See tähendab, et vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul

kaalutlusõigus HMS § 4 lg 1 tähenduses.

18. Nagu Tartu Halduskohus analoogses kohtuasjas 3-22-2525 17. novembri 2023. a otsuse

p-s 8 selgitas, tuli vanglal järgida kaalutlus- ja hindamisotsuste tegemisel üldiselt kehtivaid

nõudeid. HMS § 107 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega,

võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus ning toimingu

sooritamise viisi määramisel tuleb järgida kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Järgida tuli ka vangistuse täideviimisel

kehtivaid põhimõtteid. Üks alus, millest selliseid põhimõtteid saab tuletada, on VangS § 41 lg

2. See säte ütleb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui

seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis

on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste

õiguste ja vabaduste olemust. Kuigi viidatud halduskohtu otsus on jõustumata, on need

seisukohad asjakohased ka praeguses kohtuasjas.

19. Käesolevas asjas toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsmine ilmselt seetõttu, et 2022. a

kehtinud Tartu Vangla töökorralduse kohaselt nii toimiti. Vastustaja on kaebaja kahju

hüvitamise taotlust lahendades selgitanud, et tagantjärele ei ole võimalik täpselt kindlaks teha,

kas kaebajale teostati lahtiriietumisega läbiotsmine nii kohtumajja minnes kui ka sealt tagasi

tulles, kuna ametnikud ei mäleta nimetatud kuupäeval toimunud läbiotsimisi (dtl 27). Siiski

leiab vastustaja, et isegi, kui täielik läbiotsimine viidi läbi nii enne kohtumajja minekut kui ka

sealt naastes, ei saa vangla tegevust läbiotsimiste teostamisel pidada õigusvastaseks.

Seejuures viitas vangla VangS §-le 68 ja määruse nr 44 §-le 32, leides, et vangla peab

kinnipeetava vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel läbi otsima ja selles osas puudub

kaalutlusruum. Lahtiriietumisega läbiotsimine on kantud eesmärgist välistada keelatud

esemete ja ainete sattumist vanglasse.

20. Vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja ei teostanud kaebajast, tema väljaspool

vanglat viibimise põhjusest või viisist või muudest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest

tuleneva võimaliku ohu hindamist ning vastustaja ei teinud kaalutlusotsust 2. detsembri 2022.

a läbiotsimiste viisi valimiseks. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine tähendab, et vastustaja

toimingud olid õigusvastased.

21. Kaalutlusõiguse teostamisena ei saa käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et vangla

julgeoleku tagamise ainsaks võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega

läbiotsimine vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. HMS § 4 lg-s 2 kaalutlusõiguse

teostamisele kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud, kuna vastustaja on arvesse võtnud

ainult osad asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud asjaolud) ning on ette ära

otsustanud, et ei omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h konkreetse juhtumiga seotud

asjaoludele. Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et olenemata konkreetsest isikust

või olukorrast ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat kaalu.

3-24-749

22. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju

hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju

tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise

täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne

sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Kohtu hinnangul kujutab õigusvastane

lahtiriietumisega läbiotsimine endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tegemist on

olukorraga, mille puhul mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada. Põhjusliku seose

olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja ei väida süü puudumist.

23. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste

õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti, ei oleks olnud eduväljavaateid

sellel, kui kaebaja oleks keelamisvaidega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega

läbiotsimist kohtuistungile minnes ja istungilt tagasi tulles.

24. Kohtule ei ole ka äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud keelatud

esemete hankimiseks, kui kaebaja viidi politsei valve all kohtusse, viibis järelevalve all

kohtumajas, s.h kohtuistungil ja toodi politsei valve all vanglasse tagasi. Tõenäosus, et

kaebajal oli võimalus hankida endale keelatud ese, s.h põhjusel, et politseiametnikul jäi

midagi märkamata, on väga väike. Nagu Tartu Ringkonnakohus 27. juuni 2024. a otsuses

asjas nr 3-22-2525 p-s 24 selgitas, näeb politsei- ja piirivalve seaduse (PPSV) § 741 lg 1 ette,

et PPA teostab järelevalve erimeetmena nii vahistatute kui süüdimõistetute saatmist

väljaspool vanglat relvastatud saatemeeskonna järelevalve all. Sel juhul teostatakse isiku

suhtes enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus

korrakaitseseaduses sätestatud korras (PPSV § 741 lg 2). Sama paragrahvi kolmanda lõike

alusel siseministri 14. detsembri 2009. a määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“ (määrus nr 60) § 5 lg 2 ls 1 järgi tuleb saatmine korraldada viisil, mis välistab

saadetava kokkupuute kõrvalise isikuga, saadetava põgenemise või muud saatmise häired.

Määruse nr 60 § 11 lg 1 ls 1 kohaselt enne kinnipeetava isiku ühest kinnipidamiskohast teise

või kohtuistungile või menetlustoimingule saatmist ja saatmise lõppedes teostatakse

turvakontroll või isiku läbivaatus PPSV ja tema asjade läbiotsimine VangS §-s 68 sätestatud

alustel ja korras.

25. Seega oli kaebaja kohtuistungile viimisel ja sealt toomisel PPA ametnike pideva visuaalse

jälgimise all, välja arvatud kohtumajas kinnipeetavate hoidmiseks kohandatud kambris

viibimise ajal. PPA-l oli kohustus tagada, et kaebaja ei puutuks kokku isikutega, kes võinuks

anda kaebajale esemeid vanglasse toimetamiseks. Kohtule ei ole teada, et vanglast

kohtuistungile väljaviimisel viibiks kinnipeetav vähemalt mõne aja ruumis, kus on suur

tõenäosus keelatud esemete omastamiseks ja kaasavõtmiseks. Saatmiseks kasutatav sõiduk,

kohtumaja koridorid, kinnipeetava hoidmiseks kohandatud kambrid või kohtusaal ilmselt ei

paku tavapäraselt võimalusi esemete saamiseks. Kohtumajades on kinnipeetavate liikumisteed

ja viibimiskohad eraldatud avalikkusele ligipääsetavatest ruumidest, mistõttu ei ole tõenäoline

seegi, et mõni kolmas isik on eelnevalt jätnud ruumidesse esemeid kaebajale kaasa võtmiseks.

3-24-749

Juhuslike esemete kaasavõtmise võimalust vähendab PPA ametnike teostatav järelevalve ja

isiku ja tema asjade läbivaatus saatmise lõppedes. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja eeldada,

et PPA ei täida talle pandud järelevalvekohustust nõuetekohaselt.

26. Tartu Ringkonnakohus leidis viidatud otsuse p-s 26 ka seda, et olukorras, kus vastustaja

rakendab vanglasse naasmisel lahtiriietumisega läbiotsimist ühetaoliselt nii väljaspool vanglat

järelevalveta viibinud isikutele kui ka kaebajale, kes viibis väljaspool vanglat kontrollitud

tingimustes PPA ametnike järelevalve all, on ilmne, et vangla ei ole kõiki olulisi asjaolusid

arvesse võtnud. Kohus leiab, et see ringkonnakohtu seisukoht on asjakohane ka praeguses

kohtuasjas.

27. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest

tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab

hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise

asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

28. Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb

kindlaks läbiotsimise õigusvastasuse. Kohtu hinnangul on praeguses asjas RVastS § 9 lg 1

tähenduses tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid eraldi võetuna väärikuse

alandamist toimunud ei ole. Vastustaja on olnud kahju tekitamisel vähemalt hooletu, sest

oodatava hoolsusega tegutsemine eeldab kaalutlusõiguse teostamisel oluliste asjaoludega

arvestamist.

29. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid tingimata rahalise

hüvitise määramist. Kaebaja ei ole suutnud kirjeldada ja tõendada, et läbiotsimine oleks

toimunud sedavõrd erakorralistel, kaebaja õigusi täiendavalt piiravatel asjaoludel, et vangla

toimingul oleks olnud kaebaja inimväärikuse alandamise kvaliteet. Kokkuvõttes rahuldab

kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et 2.

detsembril 2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised oli õigusvastased.

30. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral

jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud

menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on

vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu

halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus

asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).

31. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad

kaebaja menetluskulud riigilõivu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudele seoses väärikuse

alandamisega kohaldub RLS § 60 lg 2, mis sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks

kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist

taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja pidi tasuma seoses

väärikuse alandamisega tekitatud kahju nõude eest riigilõivu 45 eurot. Tartu Halduskohus

3-24-749

vabastas 18. märtsi 2024. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse

esitamisel.

32. Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud

osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud

vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal

ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 15 % ulatuses.

HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus

menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 45

euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista 6,75 eurot

(45×0,15). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 38,25 eurot jääb Eesti

Vabariigi kanda.

33. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik