4-24-1537/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juulil 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1537 (2302,24,004756)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Ines Üprus

Väärteoasi

Dmitri Blaivase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

18.04.2024 otsusele väärteoasjas 2302,24,004756

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Dmitri Blaivas: isikukood: 38207260255; elukoht:

xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

18.04.2024 otsus väärteoasjas 2302,24,004756 muutmata ning Dmitri Blaivase

kaebus rahuldamata.

2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

jõustumisest.

3. LS § 127 alusel on Dmitri Blaivas kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 13. septembril 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsusega karistati Dmitri Blaivasi LS § 224

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6

kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 29.03.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis D. Blaivas

29.03.2024 kella 11.53 Tallinnas Merivälja teel, Randvere tee ja Mähe tee vahel suunaga Mähe

tee poole mootorsõidukit BMW 530D Gran Turismo registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l (tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l, +/-0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõuet, pannes toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.

3. D. Blaivasi lepinguline esindaja Aivari Olli esitas 03.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse,

milles palub tühistada väärteoasjas nr 2302,24,004756 18.04.2024 otsusega D. Blaivasile

määratud karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja teha uus otsus, millega kohaldada

põhikaristusena rahalist karistust seaduses kehtestatud maksimaalse määra ulatuses, määrates

selle tasumise osade kaupa kuue kuu jooksul.

4. 04.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi D. Blaivas tema lepingulise esindaja poolt esitatud

kaebuse juurde, tunnistas oma süüd ning selgitas, et 29.03.2024 hommikul ärgates tundis ta

ennast täiesti hästi, kuigi oli eelmisel õhtul joonud pudeli punast veini. Kuna enesetunne oli

hea, ei tekkinud kahtlustki, et võiks olla mingeid jääknähte. Kolm aastat tagasi oli tal seoses

analoogse asjaga kriminaalasi, ta täitis oma karistuse, tegi sellest järeldused ja päris kindlasti ei

tahtnud ta seda korrata. Menetlusaluse isiku sõnul on tal väga suured juhtimiskogemused. Enda

hinnangul on ta sõitnud üle miljoni kilomeetri, igapäevaselt sõidab koos väikeste lastega; väga

ettevaatlikult ja liikluseeskirjade kohaselt. Samuti ei pea ta ennast teistele liiklejatele ohtlikuks.

Viimase 7 aasta jooksul on tal olnud vaid 1 rikkumine, mis oli seotud eelnimetatud

kriminaalasjaga. D. Blaivas kinnitas kohtuistungil, et juhiload on talle vajalikud,

sajaprotsendiliselt seotud tema tööga ja lastega, mistõttu ta palus võimalusel asendada määratud

karistus rahatrahvi või üldkasuliku tööga.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta D. Blaivasi kaebuse rahuldamata ning märkis, et

isikul on kohustus veenduda peale alkoholi tarvitamist, et tema tervislik seisund lubab sõidukit

juhtida. Seda enam, et teda on varem kriminaalkorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise

eest karistatud. Karistusregistri andmete kohaselt omab D. Blaivas kahte kehtivat

väärteokaristust, mis ei ole seotud liiklusalaste rikkumistega, küll on aga nende rikkumiste eest

määratud rahatrahvid käesoleva hetkeni täies ulatuses tasumata, mistõttu selline olukord tingib

teiseliigilise karistuse kohaldamist. Hetkel on selleks juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise

menetleja esindaja leidis, et väärteootsus on põhjendatud, vastab kaebaja süü suurusele ja palus

jätta kohtul kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

6. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem.

7. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära

ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise

teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

8. Puudub vaidlus selles, et 29.03.2024 kell 11.53 Tallinnas Merivälja teel, Randvere tee ja

Mähe tee vahel, liikudes Mähe tee suunas, juhtides mootorsõidukit BMW 530D Gran Turismo,

reg. märgiga xxxx, pani D. Blaivas toime talle väärteoprotokollis ja -otsuses kirjeldatud teo,

mida ta tunnistas ja seda kinnitavad lisaks tema enda ütlustele kohtuistungil avaldatud ja

uuritud tõendid.

9. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati D. Blaivas 29.03.2024 kell 11.55 kuni

kainenemiseni sõiduki BMW 530D Gran Turismo juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli

alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. Asjaolu, et D. Blaivasil esines kinnipidamisel joobeseisund, kinnitab ka

tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0001 väljatrükk, millest nähtuvalt

29.03.2024 kell 12.01–12.06 teostati D.Blaivasile kaks mõõtmist ning mõõtevahendi

mõõtetulemus oli 0,29 mg/l (lõplik lugem 0,34 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta.

Tulenevalt LS § 69 lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla

alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad,

et D. Blaivasi hingeõhus oli alkoholi koguses, mis vastab LS § 69 lg-s 3 sätestatud keelule.

Seega, rikkudes LS § 69 lg 3 nõudeid, pani D.Blaivas toime LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo ehk teisisõnu on täidetud LS § 224 lg 2 kirjeldatud väärteo objektiivne

koosseis.

10. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuistungil selgitas D. Blaivas, et jõi eelmisel õhtul ära ühe pudeli punast veini, lõpetas

joomise umbes kell 1 öösel. Tundis end hommikul ärgates hästi ega osanud arvata, et tal võivad

esineda jääknähud. Asus kohe autorooli ilma söömata ja isegi vett joomata. Kohus nõustub

täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et asudes mootorsõiduki rooli, olles

eelnevalt tarvitanud alkoholi, lasub kahtlemata isikul endal kohustus veenduda selles, kas tema

seisund on selline, mis lubab juhtida mootorsõidukit vastavalt liiklusseaduses sätestatule. Seda

D. Blaivas ei teinud. Ja kuigi tema enda kinnitusel tundis ta end ärgates hästi, leiab kohus, et

olukorras, kus eelmisel hilisõhtul/öösel jõi D. Blaivas ära terve pudeli punast veini, ei saa

järgmisel hommikul tema veendumus joobe olemasolust või selle puudumisest tugineda üksnes

enesetundele. Olles teadlik eelmisel hilisõhtul tarbitud alkoholikogusest ning asudes hommikul

ärgates koheselt autorooli, pidi D. Blaivas pidama võimalikuks LS §-s 224 sätestatud

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma ehk ta pidi võimalikuks pidama,

et tal võib esineda LS § 69 lg 3 mõtte kohaselt sõiduki juhtimist keelav joobeseisund. Seega

esineb kohtu hinnangul D. Blaivasi käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

11. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. D. Blaivas on süüvõimeline ning KarS 2.

ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

12. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

13. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

14. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni. Kohtuväline menetleja määras D. Blaivasile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

15. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt

taunitav tegu. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses õigesti osundanud, et isikul tuvastati

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,34 mg, millest arvati maha

laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta ja tulemuseks saadi 0,29 mg/l kohta. Tegemist ei ole

alkoholi jääknähtudega, mille puhul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l

piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Seega on kohtuväline menetleja

määranud karistuse D. Blaivasile LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmääras. D. Blaivas on oma

tegu puhtsüdamlikult kahetsenud nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil. Samuti ei ole

D. Blaivas rikkumist eitanud ning ennast õigustama asunud. Kuna raskendavad asjaolud

puuduvad, leiab kohus, et D. Blaivasile mõistetud karistus ei pea ületama sanktsiooni keskmist

määra.

16. Kaaludes karistusliigi valikut, leiab kohus, et antud juhul ei ole D. Blaivasi võimalik

karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälisele menetlejale peab põhjendatuks kohaldada

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Nimelt nähtub D. Blaivasi karistusregistri andmetest,

et 01.04.2021 karistati teda Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-2074 karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud, mida KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud tingimuslikult

täitmisele. Katseajaks määras kohus 1 aasta ja 2 kuud. Seega on D. Blaivasi juba

mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud - ja seda mitte

väärteo- vaid kriminaalkorras. Kohus leiab, et olukorras, kus isikule on varasemalt määratud

kriminaalkaristus joobes juhtimise eest, peaks tema suhtumine mootorsõiduki juhtimise

lubatavuse kontrollimisse peale alkoholi tarvitamist olema eriti kriitiline ja kindlasti mitte

tuginema üksnes tema enda enesetundele. Uue analoogse (kuigi olemuselt kergema) rikkumise

toimepanemine 29.03.2024 kinnitab kohtu arvates, et D. Blaivas ei ole oma varasemast

käitumisest teinud piisavaid järeldusi. Lisaks kõneleb LS § 224 lg 2 toodud ning D. Blaivasi

poolt kaebuses taotletud alternatiivse karistusliigi – rahatrahvi – põhikaristusena kohaldamise

vastu veel üks argument. Nimelt omab D. Blaivas karistusregistri andmete kohaselt veel kolme

(mitte kahte nagu märkis kohtuvälise menetleja esindaja) kehtivat väärteokaristust. Tegemist ei

ole kõikidel juhtudel küll liiklusalaste rikkumistega, kuid oluline on märkida, et siiani on

tasumata nende väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, sh isegi 2012. aastal LS § 227 lg-s 2

kirjeldatud rikkumise eest. Rahatrahvide mittetasumist põhjendas D.Blaivas kohtuistungil

sellega, et umbes 3 aastat tagasi ei olnud Xxxx, kus ta töötab, absoluutselt tööd. Lisaks olid tal

vaidlusküsimused oma laste emaga elatise maksmise osas ning see kõik tekitas rahaliste

kohustuste kuhjumise.

17. Kohtuistungil põhjendas D. Blaivas juhtimisõiguse vajalikkust oma töökohustustega ning

ka kolme alaealise lapse eest hoolitsemise vajadusega. Kohus märgib, et kolme lapse olemasolu

ja nende kasvatamisega kaasnevad rahalised väljaminekud ja väikelaenud, mis lasuvad

kaebajal, raskendaksid põhjendamatult tema materiaalset olukorda.

Kaebaja on küll pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste

täitmisega ning avaldanud, et oma tööülesannete iseloomu tõttu peab ta sageli käima Ida-

Virumaal, kuid D. Blaivasi tööülesanded ei ole otseselt seotud mootorsõiduki juhtimisega.

Seetõttu ei saa ka kindlalt väita, et juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks D. Blaivas

töökoha, seega sissetuleku. Isik ei saa järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning

eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui

tema töö iseloomu tõttu välistatud. Kaebuse esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkuse olemasolust

teadlik ka siis, kui ta menetlusesemeks oleva liiklusalase väärteo toime pani. Ka Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks

asjaoluks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul ei ole rahatrahvi

kohaldamine otstarbekaks ja nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud D.

Blaivasilt juhtimisõiguse äravõtmine. D. Blaivasile kohaldatud karistuse määr on

proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra

kaitsmise huvisid – see, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate

turvatunnet. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi

seaduskuulekalt.

19. Kohtuistungil taotles D. Blaivas juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga või ka

alternatiivselt üldkasuliku töö kohaldamisega. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et

KarS § 69 lg 1 kohaselt saab aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § 73 või

74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle

üldkasuliku tööga. Seega saab sellist karistust mõista ainult kohus, mitte kohtuväline menetleja.

Kuna juhtimisõiguse äravõtmine ei ole ei arest ega vangistus, ei saa kohus seda üldkasuliku

tööga asendada isegi siis, kui süüdlane sellega nõus on. Seega ei näe kehtiv karistusseadustik ja

väärteomenetluse seadustik ette võimalust kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistusliigi

asendamist üldkasuliku tööga.

20. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)