3-24-2569/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2569

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X

Asja läbivaatamine

12.09.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 12.11.2024 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 11.09.2024 Tallinna Sadama A-terminalis

reisijaid, kes soovisid laevaga Soome reisida. Silma jäi Lähis-Idast pärit isik, kelle

kontrollimisel selgus, et tegemist on Türgi kodanik X. Xiga (sünd. xx.xx.xxxx). Isik esitas

Türgi Vabariigi passi, kuid tal puudus Schengeni alal viibimise õigus. Isik jõudis Schengeni

alale ebaseaduslikult Bosnia ja Hertsegoviina kaudu vahendajate kaasabil. Isik soovis jõuda

Soome, et seal rahvusvahelist kaitset paluda. Eestit kasutas transiitriigina. Ta saabus

Tallinnasse Itaaliast lennukiga ja sõitis lennujaamast taksoga sadamasse. Isikuga vesteldes

esitas ta politseile varjupaigataotluse, mille PPA samal päeval vastu võttis. Isik peeti

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel kinni ja

selle kohta koostati 11.09.2024 kinnipidamise protokoll. Isik toimetati 48 tunniks

kinnipidamiskeskusesse. Eurodac-i andmetel ei ole ta mujal Euroopas varjupaika taotlenud.

3-24-2569

2. PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg

2 (taotluses ekslikult lg 1) alusel taotluse X. Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

2.1. Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibida. Tema puhul esineb põgenemisoht

(väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6). Isik kinnitas küsitluse

käigus, et tema soov on jõuda lähedaste juurde Soome, et seal varjupaika taotleda. Isik jõudis

Schengeni alale ebaseaduslikult Bosnia ja Hertsegoviina kaudu, makstes vahendajatele 3000

eurot. Ta rikkus teadlikult reegleid ja seadusi, et jõuda ebaseaduslikult Euroopasse. Ta soovis

jõuda Soome, sest seal on väga head elamis- ja töötingimused ning seal elavad ka õde ja

õemees.

2.2. Isiku kinnipidamine on põhjendatud, kuna rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole lõpuni

jõudnud. PPA peab kontrollima isiku esitatud andmete õigsust, tema väidete usutavust jm

asjaolusid, tehes selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtavad kauem aega kui 48 tundi.

Isiku antud selgitused on pinnapealsed ja vajavad selgitamist. On alust arvata, et vabaduses

viibides võib ta lahkuda talle sobivasse riiki (Soome). Ebaseaduslik piiriületus ja ränne

Schengeni alal olid teadlik ja tahtlik tegevus, tehes selleks rahalisi kulutusi. Selline käitumine

näitab põgenemisohtu. Vabaduses viibides võib ta samuti kasutada vahendajate või õe ja

õemehe abi ning jätkata teekonda sihtriigi suunas. Seega poleks ta menetlustoimingute jaoks

kättesaadav. Isik saabus Schengeni alale Itaaliasse, kuid ei taotlenud esimeses turvalises

liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles sadamas

kinnipidamisel. Ainuüksi sooviavalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks.

2.3. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb

põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine

soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes,

millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku

paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist

eelduslikult ära hoida. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle

kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud

riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud. Isik on varem kasutanud ühest liikmesriigist teise liikumisel smuugeldaja või õe

ja õemehe abi ning võib seda ka tulevikus teha. Ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides ei

jätkaks ta oma teekonda Soome. Tal on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas

Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin

tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. Isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega

isiku tervise või turvalisuse kaalutlustega.

3. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Ta on

vestluse käigus väljendanud, et tema soov ei olnud Eestisse tulla ega jääda, vaid tema soov on

minna oma lähedaste juurde Soome. Tema suhtes ei saa kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid, sest igasugune kontakt Eestiga puudub. Politseil puudub isiku suhtes

usaldus, sest ta on rikkunud mitmete riikide seadusi. PPA-l on vaja isiku kohta välja selgitada

mitmeid asjaolusid ja on vaja, et ta oleks selleks igal hetkel kättesaadav. Kui ta vabastada, siis

ta jätkab teekonda Soome, mis oli tema sihtriik. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule

meditsiiniline ja psühholoogiline abi ning antakse võimalus lähedastega suhelda.

2(6)

3-24-2569

4. X. X kinnitas kohtuistungil, et Eesti on esimene koht, kus ta on asüüli taotlenud. Ta

põgenes Türgist maffia eest. Kui ta oleks sinna jäänud, siis ta oleks tapetud. Põgenes ohu eest

elule, et otsida turvalist elukohta. Ta ise ei ole ohtlik. Teda kiusati päritolu tõttu taga. Türgis

süstiti talle vägisi narkootilisi aineid ja sunniti narkootikume tarvitama, et sõltuvust tekitada ja

ebaseaduslikke tegusid sooritama sundida, kuigi tal ei ole kriminaalkaristusi. Sugulased ei

teadnud, et ta on tulemas. Helistas õele alles siis, kui oli juba sadamas kinni peetud. Ei olnud

aega ametlikuks asjaajamiseks. Kuna kiputi elu kallale, siis ta pidi kiiresti põgenema. Kui

talle antakse Eestis varjupaika, siis ta jääks siia. On xx-aastane, tahab rajada perekonna ja

normaalset elu elada. On valmis ja tahab Eestis elada, ei põgeneks. Pass on PPA käes. Palub

vabastada end kinnipidamiskeskusest. Kinnipidamisest alates on tema vaimne tervis

halvenenud. Ei kannata enam kinnises ruumis olemist, ei suuda taluda väikeseid ruume. Ei

suuda süüa ega selgelt mõelda. Tunneb, et kaotab mõistuse. Mõtleb enda vigastamise ja

enesetapu peale. Püüab ainult magada, ärkvel olles suudab mõelda vaid surmale. Türgis

süstitud ained annavad end tunda. Palub arstiabi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane

on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks.

VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud

põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud

teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on

PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

6. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub Eesti ja üldse Schengeni alal viibimiseks

seaduslik alus. Ta ei sisenenud Schengeni alale õiguspärasel teel, vaid ebaseaduslikult piiri

ületades. Küsitluse materjalidest nähtub, et isik lendas Türgist Bosnia ja Hertsegoviinasse

ning sisenes tõenäoliselt Horvaatia kaudu Euroopa Liitu. Horvaatiast pidi ta liikuma

Sloveenia kaudu Itaaliasse. Nii Horvaatia, Sloveenia kui ka Itaalia on Euroopa Liidu

liikmesriigid ja kuuluvad Schengeni alasse. Seega läbis isik enne Eestisse jõudmist vähemalt

3 turvalist Euroopa riiki, kuid ei taotlenud üheski neist rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei

kavatsenud isik rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid laevaga edasi Soome oma õe juurde sõita.

Varjupaika taotles ta alles pärast kinnipidamist, kui oli selge, et tal ei võimaldata oma reisi

sihtkohta jätkata.

7. Kui isikul on rahvusvahelise kaitse vajadus, siis tal ei ole õigust mööda Euroopat või

maailma endale sobivat riiki otsida, kuhu elama jääda ja rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid

3(6)

3-24-2569

ta peab tegema seda esimeses turvalises riigis, kuhu ta jõuab. Kohtu hinnangul võib nii

Horvaatiat, Sloveeniat kui ka Itaaliat pidada turvalisteks riikideks, kus isik oleks saanud

vajadusel varjupaika taotleda. Ka Bosnia ja Hertsegoviinat ei ole põhjust ebaturvaliseks

riigiks pidada. Esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine näitab pigem, et isikul

ei ole vajadust varjupaiga järele, vaid ta soovib jõuda oma sugulaste juurde Soome, et sinna

elama ja töötama jääda. Isiku arvates on Soomes head elu- ja töötamise tingimused. Eeltoodu

viitab pigem majanduspõgenikule, kes otsib paremaid elutingimusi, mitte rahvusvahelist

kaitset.

8. Lisaks ei ole usutavad isiku selgitused selle kohta, miks tal ei olnud võimalik taotleda

seaduslikku sisenemisõigust Schengeni alale, vaid ta pidi kasutama ebaseaduslikku võimalust.

Isik selgitas ülekuulamisel, et Türgi politsei, keda ta peab maffiaks, piinas teda juba jaanuaris

2024. Isik soovis juba varem Euroopasse tulla, kuid tal ei olnud selleks raha. Ta kogus raha ja

lahkus Türgist septembris 2024. Seega oli isikul aega üle poole aasta, et smuugeldajate jaoks

raha koguda. Sellest ajast oleks piisanud ka selleks, et ametlikke kanaleid pidi seaduslikku

sisenemisõigust taotleda, nt viisat. Samuti oleks saanud kogutud raha kasutada seaduslikuks

reisimiseks. Isiku selgitus, et tal oli vaja kiiresti elu eest põgeneda, ei lähe kokku selgitusega,

et tal oli vaja enne lahkumist raha koguda.

9. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus isiku rahvusvahelise kaitse vajadust kuigi usutavaks.

Eriti arvestades asjaoluga, et Türgis elab suur kogukond kurde. Täpsemad asjaolud peab välja

selgitama PPA. Küll aga seavad isiku ütlused kahtluse alla tema tegelikud motiivid ja

vajaduse varjupaiga järele. Välistatud ei ole, et isik soovib varjupaigasüsteemi ära kasutada

selleks, et vältida enda tagasisaatmist päritoluriiki ja jääda Euroopasse, kus on tema sugulased

ning paremad elu- ja töötingimused. Varjupaika ei taotletud küll lahkuma kohustamise

menetluses, nagu VRKS § 361 lg 2 p 5 ette näeb, mistõttu ei saa sellel alusel kinnipidamist

õigustada, küll aga seavad isiku käitumine ja selgitused kahtluse alla tema lubaduse Eestisse

jääda ja rahvusvahelise kaitse menetluses menetlustoimingutele alluda.

10. Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja vajab

põhjalikku hindamist. Isikut tuleb uuesti ja korduvalt küsitleda, et selgitada välja väidetava

tagakiusuga seotud asjaolud ja tegelik oht, samuti võimalus saada vajadusel päritoluriigi

ametivõimudelt kaitset või kaitsta end riigisiseselt ümberasumise tõttu. Uurida tuleb Türgiga

ja kurdidega seotud asjaolusid ning võimalikke konflikte. Menetlustoimingud võtavad aega ja

isik peab olema nende läbiviimiseks PPA-le kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav

juhuks, kui tema varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata ja ta otsustatakse tagasi päritoluriiki

saata. Isiku selgitustest võib järeldada, et ta ei soovi mingil tingimusel Türki naasta, sest arvab

või väidab enda elu seal ohus olevat. Seega on ta motiveeritud Eestist põgenema ja Soome

sugulaste juurde varjuma, kui ta ei saavuta Eestis läbiviidavas menetluses endale kasulikku

otsust. Samuti võib võimalikule põgenemissoovile viidata asjaolu, et isikul ei ole Eestis

mingeid majanduslikke ega sotsiaalseid sidemeid, mis teda siin kinni hoiaksid ja

motiveeriksid Eestisse jääma, samas kui Soomes on tal sugulased ja tema siht oligi sinna

jõuda. Samuti ei oska ta eesti ega muid keeli, millega Eestis hakkama saada. Tegemist oleks

täiendava stressiallika ja lahkumist motiveeriva asjaoluga. Lisaks on temas esile kerkinud

psüühilised probleemid, ilmselt narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Arvestades isiku

ebastabiilset käitumist, mis kohtuistungil ilmnes, ei saa kohus olla veendunud, et isik jääb

rahulikult Eestisse elama ja allub menetlustoimingutele. Ilmselt soovib ta sugulastelt

sotsiaalset tuge ja sellest tulenevalt on ta motiveeritud Eestist lahkuma. Neil põhjustel nõustub

kohus PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu esineb vajadus teda kinni

pidada.

4(6)

3-24-2569

11. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. See tähendab, et nii PPA-l kui kohtul

puudub kindel teadmine, kuidas isik hakkaks kinnipidamiskeskusest vabanemisel tegelikult

käituma. Kohus saab isiku oletatavat käitumist hinnata tema varasema käitumise põhjal. Isik

on oma varasema käitumisega näidanud, et ei hooli kehtivate õigusnormide järgimisest ja

riigipiiri seaduslikust ületamisest, vaid püüab oma eesmärke saavutada vahendeid valimata.

Kuna seekord jäi tema eesmärk saavutamata tema kinnipidamise tõttu PPA poolt, siis on

põhjust arvata, et isik jätkab oma eesmärgi taotlemist ja Soome poole liikumist pärast seda,

kui ta vabadusse pääseb. PPA ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumi

ringi liikuda ega tema õigusvastasele käitumisele kaasa aidata.

12. Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete (passi hoiule võtmine,

kindlas elukohas elamine, PPA-sse registreerimisele ilmumine – VSS § 10 lg 2) kohaldamine

tõhus ega suuda tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Kuna isik on juba

varasema käitumisega näidanud, et ta ei hooli õigusnormide järgimisest ja riigipiiri

seaduslikust ületamisest, vaid võib kasutada oma eesmärgi saavutamiseks ebaseaduslikke

viise (inimsmuugeldamine), siis võib arvata, et see ei takista teda ka järgmisel korral

ebaseaduslikult piiri ületada. Seda enam, et Schengeni alal puudub piirikontroll ja ilma

dokumentideta riikide vahel reisimine ei ole oluliselt raskendatud. Seega ei ole takistuseks ka

see, et tema pass on PPA käes hoiul.

13. Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada tema õigusi

ebaproportsionaalselt riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb

seaduslik alus, takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi

liikuda. Sellega kaitstakse olulisi avalikke huve. Isik väitis kohtuistungil, et tal on tekkinud

kinnipidamise ajal sundmõtted ja psüühilised häired. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule

vajadusel nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi ja järelevalve. Eeldades, et need

probleemid on põhjustatud varasemast narkootikumide kasutamisest, siis oleks isikul arstide

järelevalve all kindlam olla kui vabaduses iseseisvalt hakkama saada üritades. Narkosõltuvus

võib sundida teda kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme, seega võib isik

vabaduses viibides olla avalikule korrale ja teistele isikutele ohuks. Isikut on seni kinni peetud

vaid 1 päeva, mida ei saa pidada talumatult koormavaks. Väidetava talumatuse põhjuseks

võib pidada pigem sõltuvusprobleemi, mitte kinnipidamist. Sõltuvusprobleemi on võimalik

meditsiiniliselt leevendada. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta teeb PPA-ga

varjupaigamenetluses koostööd.

14. Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust

endast tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises või et

teda tuleks vangistusega karistada, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le

rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse

lõpuni kättesaadav.

15. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

16. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab PPA-le loa isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.

17. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise

alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub

perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11

ja 3).

5(6)

3-24-2569

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)