1-22-6678/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

11.09.2024

Kohtuasja number

1-22-6678

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus Raigo Tamme

elektroonilise

valve

kohaldamisega

tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Raigo Tamm (isikukood 38308045222)

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ragnar Plistkin

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 02.11.2022. a otsusega tunnistati Raigo Tamm süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 20.–21.06.2022, s.o 2 päeva karistusaja

hulka. Raigo Tammel kuulus ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2022 otsusega nr 1-22-2779 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuu 19 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Raigo

Tamme liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 17 päeva vangistust. Raigo Tamme karistuse kandmine

algas 02.11.2022 ja lõpeb 19.06.2026.

2. Viru Vangla esitas 23.08.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Raigo Tamme

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla

ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku

järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3. Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrusega jäeti Raigo Tamm elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused

süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.

4. Kohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et Raigo Tamm on vangistuses läbinud

erinevaid sotsiaalprogramme, kus on analüüsinud oma käitumist ja näidanud üles motiveeritust

oma elu muutma. Lisaks on Raigo Tamm vanglas töötanud majandustöödel, kus probleeme ei

ole esinenud. Ajavahemikul 19.06.–18.07.2023 töötas AS Eesti Vanglatööstuses, töösuhe

lõppes avavanglasse ümberpaigutamise tõttu. Avavanglas käis erinevates ettevõttetes

proovipäeval ning alates 09.10.2023 töötab väljapool vanglat tähtajatu töölepinguga ettevõttes

Vesboard OÜ. Vabaduses on olemas kindel eluase, töökoht ja toetavad lähedased. Siiski esineb

asjaolusid, mis ei tekita kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Raigo

Tammel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse

taustaga isikud, sh narkootikume tarvitavad sõbrad, kriminaalkorras karistatud kolm venda ning

praegugi vanglakaristust kandev süüdimõistetu abikaasa. Raigo Tamm on kriminaalkorras

karistatud neljateistkümnel korral, millest üksteist karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib ta

seitsmendat korda. Raigo Tamme on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude

eest, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning väikses koguses narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ainete tarvitamine on olnud

õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Meditsiiniosakonna hinnangul on tal sõltuvus.

5. Maakohus märkis veel, et 19.08.2024 on algatatud kinnipeetav Raigo Tamme suhtes

KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus, kuna tema 15.08.2024 antud uuriniproovist leiti

amfetamiini. 30.08.2024 paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse. Raigo Tamme enda sõnul jõi

ta kogemata töö juures kolleegi tassist, kuhu oli segatud narkootilist ainet apelsinimahlaga.

Tegu on samas töökohaga, kuhu isik asuks ka vabanedes tööle. Selline töökoht ei Raigo

Tammele sobivaks keskkonnaks, kuivõrd seal on tal pidevad kontaktid narkootilisi aineid

tarvitavate töökaaslastega. Raigo Tammel on vabanemisfondis ligikaudu 900 eurot ja

võlgnevusi 1800 euro ulatuses. 2023. aastal kuulutati välja kinnipeetava pankrot. Raigo Tamme

on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodud

asjaolude kogum ei tekitanud kohtus piisavat veendumust, et süüdimõistetu käitumine on

edaspidi õiguskuulekas.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse vaidlustas 05.09.2024. a määruskaebusega Raigo Tamm, kelle

hinnangul ei arvestanud maakohus seda, et ta pole kunagi varem vabanenud elektroonilise

järelevalve alla. Arvesse võetud ei ole ka seda, et Raigo Tamm on kõik sotsiaalprogrammid

läbinud ja avavanglas juba üks aasta tööl käinud. Negatiivne otsus kohtu poolt tuli põhjusel, et

Raigo Tamme vastu on algatatud kriminaalasi, kuid süüdimõistetu on seisukohal, et teda ei või

enne süüdimõistvat otsust hukka mõista. Raigo Tamm selgitab, et 12.08.2024 jõi ta tööl

kogemata töökaaslase kruusist. Kui kolleeg seda nägi ja Raigo Tammele ütles, mida viimane

just jõi, oli juba liiga hilja. Pärast püüdis Raigo Tamm juhtunud varjata, üritades narkotesti ajal

sokutada sinna võõrast uriini. Kinnipeetav kartis kriminaalasja algatamist ja arvas, et tema sõnu

juhtunu kohta ei usuta, mistõttu niimoodi käituski. Raigo Tamm palub maakohtu määruse

tühistada ning vabastada ta elektroonilise valve alla. Kui süüdimõistetut ei vabastada, kaotab ta

olemasoleva töökoha, mis hoidis teda kriminaalse käitumise eest. Elektrooniline valve

võimaldaks täiendavat kontrolli Raigo Tamme käitumise üle ning ta soovib tõestada, et on

võimeline elama seaduskuulekalt.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale Raigo Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmises.

8. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille

tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis

süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

9. Vaidlust ei ole selles, et Raigo Tamme puhul on täidetud elektroonilise valve

kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema

vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta on osalenud struktureeritud vestlustel kuritegelike

hoiakute muutmiseks, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tagasilanguse

ennetamise programmi. Nende tegevuste raames on Raigo Tamm seadnud endale realistlikud

eesmärgid ja paika pannud plaani, mis eesmärkide ja seaduskuuleka elu saavutamist toetavad.

Lisaks eeltoodule on kinnipeetav töötanud vanglas majandustöödel ning avavanglas nii AS-s

Eesti Vanglatööstus kui ka alates 09.10.2023 ettevõttes Vesboard OÜ. Raigo Tammele meeldib

töö Vesboard OÜ-s väga ning ta soovib ka edaspidi seal töötamist jätkata. Vabaduses on

kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning lähedaste pereliikmete toetus. Kinnipeetav on

korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel kodus ning suhelnud lähedastega telefoni teel.

Üldiselt on näha, et Raigo Tamm tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks

peab elustiili täielikult muutma. Tuleviku eesmärke seostab pereeluga, töötamisega, elustiili

muutmisega. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Raigo Tammel on vabaduses

võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist,

millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine

õiguskuulekas

käitumine:

kinnipeetava

vabastamine

eeldab

positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Raigo Tamme

vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning

põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele.

Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et käesoleval hetkel ei võimalda

Raigo Tamme retsidiivsusprognoos teda ennetähtaegselt vabastada.

11. Ringkonnakohus märgib, et Raigo Tammele on varasemalt korduvalt antud võimalusi

enda hoiakute ja käitumise muutmiseks, kuid neid võimalusi ta kasutanud ei ole. Nimelt on

Raigo Tamme kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 3,

väärteokaristusi 5. Reaalset vangistust kannab Raigo Tamm seitsmendat korda. Seega näitab

süüdimõistetu varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei ole Raigo

Tammele mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Toime on pandud

eriliigilisi kuritegusid, kuid paljude puhul on läbivaks teguriks olnud narkootilised ained. Raigo

Tamme on karistatud mh narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest, narkootiliste

ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis juhtimise eest ning korduvalt väärteokorras

väikeses koguses narkootiliste ainete käitlemises. Kuritegude toimepanemise jätkamine pärast

mitmeid reaalseid vangistusi annab selge signaali selle kohta, et varasematest menetlustest ja

karistustest ei ole isik suutnud järeldusi teha.

12. Lisaks Raigo Tamme varasemale elukäigule tuleb arvesse võtta ka tema käitumist

vanglas. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et kuigi isikul on kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust (noomitused), ei ole tegu raskete rikkumistega. Samas iseloomustavad

need siiski kinnipeetava käitumist vangistuses ja annavad aimu tema hoiakutest kehtestatud

reeglite suhtes. Süüdimõistetu hoiakutest ja üldisest arusaamast õiguskuuleka käitumise osas

annab aimdust ka 2024. aasta augustis toimunud intsident, kus tema uriinist tuvastati kontrolli

käigus amfetamiini ning mille osas on alustatud kriminaalasi. Kolleegium märgib, et maakohtu

tuginemine antud juhtumile kui Raigo Tamme negatiivselt iseloomustavale asjaolule ei ole

võrdsustatav tema süüdi mõistmisega selles teos. Isegi kui vastab tõele Raigo Tamme

kirjeldatu, et ta jõi kogemata kolleegi tassist, kus oli sees narkootiline aine, ei ole võimalik

ignoreerida sellele järgnenud käitumist. Raigo Tamm otsustas juhtunut varjata, organiseerides

endale kuskilt võõra isiku uriini, mida plaanis narkotesti andes kasutada. Selline käitumine ei

tekita isiku suhtes usaldusväärsust. Pigem võib tekkida küsimus, kas isik on sama taktikat ka

varasematel testimistel kasutanud. Seega on maakohus põhjendatult eelkirjeldatud juhtumit

isiku enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvesse võtnud. Asjakohane on ka maakohtu

märkus, et selline töökoht ei ole Raigo Tammele sobivaks keskkonnaks, kuivõrd isikul on

pidevad kontaktid narkootilisi aineid tarvitavate töökaaslastega.

13. Kaebuses esitatud argument, et Raigo Tamme ei ole varasemalt elektroonilise valve alla

vabastatud, ei ole antud juhul isiku vabastamise kasuks rääkivaks asjaoluks. Asja materjalidest

nähtuvalt on selge, et Raigo Tammel on olnud pikaaegne sõltuvus narkootilistest ainetest ja

nende tarvitamine on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Samuti on

soodusteguriks olnud suhtlemine teiste narkootikume tarvitavate isikutega. Näiteks eelviimase

kuriteo pani Raigo Tamm toime koos oma abikaasaga. Elektrooniline valve ei ole piisavaks

vahendiks, et takistada kahtlustataval vabaduses uusi kuritegusid toime panemast. Kuigi

elektroonilise valve puhul on piiratud kahtlustatava liikumine, ei takista see tema ligipääsu

narkootilistele ainetele või suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Raigo Tamm on vanglas astunud kiiduväärt

samme võitlemaks sõltuvusega ning parendamaks oma majanduslikku olukorda, ei võimalda

tema isik ja varasem elukäik kohut veenda selles, et tema hoiakud ja elustiil on just käesoleva

vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi

vanglatingimustes viibides inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades

ning tekib soov vabanedes enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei

õnnestu. Ebaõnnestumise riski suurendab kindlasti ka narkootiliste ainete kuritarvitamise

probleem. Asjaolu, et Raigo Tamm tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on oluline

samm õiguskuuleka elu suunas. Kuigi Raigo Tamm palub võimalust tõestada, et ta on võimeline

elama õiguskuulekalt, näitavad varasemad menetlused selgelt, et seni mõistetud karistustest

ükski isiku käitumist muuta ei suutnud. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et

tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust ja käitumisest on uute kuritegude

toimepanemise oht endiselt arvestatav.

15. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht

uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Raigo

Tamme vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.

Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata individuaalse täitmiskava raames temale planeeritud

tegevusi, sh läbida sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Selliselt on võimalik

Raigo Tammest tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse

vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.

16. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Raigo Tamme vabastamata jättes kaalutlusviga –

süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1

p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 04.09.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)