2-24-10852/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-10852

Tsiviilasi

XFinances OÜ-le trahvi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 11. juuli 2024 määrus

nr Ä 50118897 / M7

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XFinances OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

XFinances

OÜ

(rg-kood 14716883), seaduslik esindaja Urmas Rooba

RESOLUTSIOON

1. Jätta

XFinances

OÜ

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu

registriosakonna 11. juuli 2024 määrus nr Ä 50118897 / M7 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud XFinances OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 696 lg 3, § 601 lg 8).

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja) määras 11. juuli 2024 määrusega

nr Ä 50118897 / M7 XFinances OÜ-le (puudutatud isik) 2022. a majandusaasta aruande

seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 800 eurot.

2. Puudutatud isik esitas määruse peale 11. juulil 2024 määruskaebuse, milles palub

trahvimääruse tühistada.

3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registripidaja määrus

muutmata.

4. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata, võib ringkonnakohus TsMS § 667 lg 1 teise lause järgi teha määruse

kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 601 lg 8 näeb ette, et trahvimääruse peale võib trahvitud isik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja määruse peale ei saa Riigikohtule

edasi kaevata, teeb ringkonnakohus määruse kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Seoses puudutatud isiku juhatuse liikme sooviga, et registripidaja eemaldaks ta ise

juhatusest, selgitab ringkonnakohus järgmist.

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 33 järgi tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest

isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel,

registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel.

Üldjuhul on juhatuse liikme kohta registrisse kande tegemiseks vaja osanike koosoleku otsust

ja koosoleku protokolli või hääletusprotokolli (ÄS § 184 lg 1) ja avalduse esitab ühingu nimel

juhatuse liige. Võimalus kande tegemiseks kandeavalduseta on ette nähtud mh ÄRS §-s 53,

milles on sätestatud registripidaja õigus teha kannete õigsuse kontrollimiseks järelepärimisi

(lg 1) ja kohustus algatada andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel avalduseta kande tegemise

menetlus (lg 2). ÄRS § 53 järgses menetluses teeb registripidaja kandeotsuse vaid siis, kui ta

selle menetluse käigus otsustab kande tegemise või muutmise või kui menetluse käigus

esitatakse vastuväiteid registripidaja kavatsusele registrikannet muuta. Kande parandamise ja

seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄRS § 53 järgi on see, et registripidaja teeb kindlaks

kande ebaõigsuse või selle puudumise (vt kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud samasisulise

äriseadustiku (ÄS) § 61 kohta nt RKTKm 26. aprill 2005 nr 3-2-1-39-05, p 11).

Määruskaebuses märgitu põhjal on alust arvata, et Urmas Rooba ei soovi enam olla puudutatud

isiku juhatuse liige. ÄS § 184 lg 7 esimese lause kohaselt võib juhatuse liige juhatusest tagasi

astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Ametisuhte ülesütlemise

avaldus on kindlale isikule (osaühingus, millel ei ole nõukogu, osanikele) suunatud ja seega

kättesaamist vajav tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes, milles

peab olema väljendatud tahe olla seotud kindla õigusliku tagajärjega. Juhatuse liikme

tagasiastumine

on

kujundusõigus

ja

õigussuhe

loetakse

lõpetatuks

alates

ajast,

mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool avaldusest TsÜS § 69 lg 2

mõttes teada saab (vt ka RKTKo 7. märts 2018 nr 2-16-11889, p-d 23, 22).

ÄS § 184 lg 8 näeb ette, et kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse

liikme

tagasikutsumise,

tagasiastumise

või

ametiaja

lõppemise

tõttu

ebaõigeks,

kohaldatakse ÄRS §-s 53 sätestatut.

Seega, kui juhatuse liige on tagasi astunud ja tema kohta äriregistrisse tehtud kanne on seetõttu

ebaõige, on tal võimalik informeerida sellest registripidajat (esitades mh asjaolud ja tõendid

tagasiastumise kohta) ning registripidaja saab viia läbi ÄRS § 53 järgse menetluse.

6. Määruskaebuse lahendab TsMS § 666 lg 1 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)