3-24-2302/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2302

Haldusasi

Xi kaebus Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 korralduse nr 163

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindajad vandeadvokaadid Artur

Knjazev ja Yaroslav Radziwill

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja Astrid

Laurendt-Hanioja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xi vastuväited menetluse peatamata jätmise peale, Y ja Y

tunnistajatena ülekuulamata jätmise peale, Joshua Drateli ja Lindsay Lewise

ülekuulamata jätmise peale, kohtuarstliku ekspertiisi korraldamata jätmise peale ning

asjas kohtuistungi korraldamata jätmise peale.

2. Jätta rahuldamata Xi taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks.

3. Rahuldada Xi kaebus ja tühistada Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 korraldus nr 163.

4. Mõista Vabariigi Valitsuselt Xi kasuks välja riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 8000

eurot ning tõendi saamise ja tõlkekulu kokku 16 013,06 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2024 (kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 4521 lg 4).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja, Y ja Y nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 24.05.2023 Eesti Vabariigile

taotluse Eesti kodanik Xi (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. Kaebaja suhtes on USA-s alustatud

kriminaalmenetlus ning USA New Yorki osariigi idapiirkonna vandemeeste kogu väljastas

27.10.2022 asjas nr 22-cr-490 süüdistuse ja kaebaja vahistamismääruse. Süüdistusakti kohaselt

süüdistatakse kaebajat:

3-24-2302

2(19)

1) kuritegelikus kokkuleppes rahvusvahelise hädaolukorra majandusvolituste seaduse

rikkumiseks, rikkudes seega USA seadustiku 50. jaotise § 1702 ja 1705 ning

föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette nähtud

maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA dollarit või

mõlemad;

2) rahvusvahelise hädaolukorra majandusvolituste seaduse rikkumises, rikkudes seega

USA seadustiku 50. jaotise § 1702 ja 1705 ning föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise

§ 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv

summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad;

3) kuritegelikus kokkuleppes ekspordikontrolli reformimise seaduse rikkumiseks, rikkudes

seega USA seadustiku 50. jaotise § 4819 ja föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise

§ 764.2, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv

summas 1 000 000 USA dollarit või mõlemad;

4) ekspordikontrolli reformimise seaduse rikkumises, rikkudes seega USA seadustiku

50. jaotise § 4819 ja föderaalmääruste seadustiku 15. jaotise § 764.2, mille eest on ette

nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust, trahv summas 1 000 000 USA

dollarit või mõlemad;

5) kuritegelikus kokkuleppes posti- ja telegraafipettuseks, rikkudes seega USA seadustiku

18. jaotise § 1349, mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust

ja trahv, mis on kas 250 000 USA dollarit või topelt brutokasum või topelt brutokahjum;

6) salakaubaveos, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 554, mille eest on ette nähtud

maksimumkaristuseks 10 aastat vangistust ja trahv summas 250 000 USA dollarit või

tehingu topeltväärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem;

7) rahapesus, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 1956(a)(2)(A), mille eest on ette

nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust ja trahv summas 500 000 USA

dollarit või selle rahalise instrumendi või selles tehingus, veos, edastuses või ülekandes

hõlmatud raha kahekordne väärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem;

8) kuritegelikus kokkuleppes rahapesuks, mis rikub USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h),

mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks 20 aastat vangistust ja trahv summas

500 000 USA dollarit või selle rahalise instrumendi või selles tehingus, veos, edastuses

või ülekandes hõlmatud raha kahekordne väärtus, olenevalt sellest, mis summa on

suurem;

9) eksporditeabe esitamata jätmises ja vale eksporditeabe esitamises, mis rikub USA

seadustiku 13. jaotise § 305(a)(1), mille eest on ette nähtud maksimumkaristuseks

5 aastat vangistust ja trahv summas 250 000 USA dollarit või selle tehingu kahekordne

väärtus, olenevalt sellest, mis summa on suurem.

USA väljaandmistaotluse kohaselt on FBI alates 2010. a-st uurinud ekspordipiirangute

rikkumist, kelmust ja rahapesu hõlmavat skeemi, millega on seotud kaebaja jt isikud, kelle

ohvriteks on langenud ettevõtted USA-s ja mujal. Kaebaja osales skeemis ligikaudu vahemikus

oktoober 2012. a kuni mai 2022. a. Kaebaja ja temaga seotud äriühing Yaxart OÜ lisati

09.10.2012 sanktsioneeritud isikute nimekirja (Entity List), mis kehtestas lisanõuded

ekspordiloa saamiseks ja ekspordipiirangud. Nimekirja lisati isikud, kelle puhul oli tehtud

kindlaks, et nende tegevus oli vastuolus USA riikliku julgeoleku või välispoliitika huvidega.

Kaebaja ja teised isikud tegelesid USA ekspordieeskirja ja seadusi rikkudes hankimise ja

tarnimisega, hankimise ja tarnimise varjamisega, litsentsimisnõuetest möödahiilimisega ja/või

3-24-2302

3(19)

ekspordipiirangutega kaupade (mikroelektroonika jt kõrgtehnoloogilised tooted) hankimisega

Venemaa militaar- jt valitsusasutustele vm sarnastele lõppkasutajatele. Vahemikus oktoober

2012. a kuni jaanuar 2022. a eksportis kaebaja ebaseaduslikult kokku vähemalt 800 000 dollari

väärtuses tooteid. Skeemi edendamiseks esitasid kaebaja ja tema kaasosalised USA ettevõtetele

oluliselt valesid väiteid, varjates tahtlikult oma seotust Eesti varifirmadega, mida toodete

ostmiseks kasutati. Samuti hajutati finantstehingud mitme näilise ostja vahel, et USA ettevõtted

ei märkaks ebatavalisi ostumustreid või suuremahulisi tehinguid, mis paneks nad asju lähemalt

uurima või tehingutest keelduma.

2. Kaebaja peeti 28.03.2023 Eestis kinni ja Harju Maakohus kohaldas 29.03.2023 määrusega

asjas nr XXXXXX tema suhtes väljaandmisvahistust 60 päevaks. Maakohus pikendas

26.05.2023 määrusega väljaandmisvahistust kuni 28.03.2024 ja 27.03.2024 määrusega kuni

28.09.2024. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.04.2024 määrusega maakohtu 27.03.2024

määruse osaliselt ja asendas väljaandmisvahistamise elektroonilise valvega kuni 28.09.2024.

Ringkonnakohtu määrus jõustus 09.05.2024.

3. Harju Maakohus tunnistas 02.11.2023 määrusega asjas nr XXXXXX (dtl 1067) kaebaja

väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.12.2023 määrusega

(dtl 1080) maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 18.12.2023.

4. Vabariigi Valitsus (vastustaja) otsustas 01.08.2024 korraldusega nr 163 (dtl 15) anda

kaebaja USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.05.2023 kriminaalasjas nr 22-cr-

490 Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude

toimepanemises.

Kaebajat

ei

saa

ilma

Eesti

Vabariigi

valitsuse

nõusolekuta

kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude

eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ja millega seoses luges

Harju Maakohus 02.11.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Põhjendused:

4.1. USA väljaandmistaotluses nimetatud teod on kuritegudeks ka Eestis ning maakohus

kvalifitseeris need karistusseadustiku (KarS) § 931 lg 1 järgi (rahvusvahelise sanktsiooni ja

Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine), mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni

5-aastase vangistusega, KarS § 4211 lg 2 p 1 järgi (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja

strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine, kui see on toime pandud grupi

poolt), mille eest karistatakse 2-10-aastase vangistusega, KarS § 391 lg 2 p 2 järgi

(salakaubavedu, kui see on toime pandud grupi poolt), mille eest karistatakse 1-5-aastase

vangistusega. Seega on kaebajale etteheidetavad kuriteod karistatavad nii USA-s kui ka Eestis

üle 1-aastase vangistusega. Täidetud on väljaandmise üldtingimus Eesti Vabariigi valitsuse ja

Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu1 (väljaandmisleping) art 2 lg 1 ja

KrMS § 439 lg 1 mõttes. Maakohus tunnistas kaebaja väljaandmise USA-le õiguslikult

lubatavaks ega tuvastanud asjaolusid, mis KrMS § 436 kohaselt välistaks rahvusvahelise

kriminaalmenetlusalase koostöö või KrMS § 440 kohaselt välistaks või piiraks isiku

väljaandmist. Ka vastustaja leiab, et ei esine kaebaja väljaandmist välistavaid või piiravaid

asjaolusid KrMS § 440 järgi. Väljaandmistaotluse aluseks ei ole poliitiline ega sõjaväeline

kuritegu. Etteheidetavad teod ei ole karistatavad surmanuhtlusega. Kaebaja väljaandmine ei

ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve (KrMS § 436 lg 1 p 1).

Puudub alus arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi,

rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamist pärast või et isiku seisund võiks nimetatud

põhjustel halveneda (KrMS § 436 lg 1 p 3). Maa- ja ringkonnakohus peavad väljaandmise

õigusliku lubatavuse kontrolli menetluses mh hindama, kas väljaandmine on kooskõlas

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12748811.

3-24-2302

4(19)

karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega seonduvate Eesti õiguse üldpõhimõtetega, mistõttu

saab vastustaja nende aspektide puhul piirduda viitega nende põhjendustele.

4.2. Ringkonnakohus on juba hinnanud karistuse raskuse küsimust ja märkinud, et

rahvusvahelist koostööd puudutavas regulatsioonis puudub alus hakata hindama ning võrdlema

taotlevas riigis ja taotluse saanud riigis võimalike mõistetavate karistuste määrasid. Eesti

Vabariigi põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on etteheidetavate

tegude eest ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. USA-s on kohtutel karistuse määramisel

väga lai valikuvõimalus. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on

seotud kuriteo tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke

maksimaalmääradega karistatud. USA on 27.03.2024 selgitanud, et kohus määrab

süüdistatavale karistuse eesmärkide saavutamiseks vangistuse, mis ei ole pikem kui vajalik.

Prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetud isikutele harva

pikem kui 10-aastane karistus. Kuigi föderaalset tingimisi vabastamise programmi ei ole,

vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes 15% võrra. Võimalik on taotleda

kaastundlikku vabastamist ning vabastamist erakorraliste ja kaalukate asjaolude, nt tõsise

terviseseisundi tõttu. Puudub alus kahelda USA-s kui õigusriigis, kus kaitstakse isiku põhiõigusi

vastavalt õigusaktidele. Puudub alus eeldada, et kaebajale USA-s mõistetav karistus ei oleks

vastavuses süüteo raskusega ja Eesti riigi karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks

USA-s osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine.

4.3. Väljaandmistaotlus rahuldatakse vaid juhul, kui seda tehes ei tagane Eesti riik oma

kohustusest kaitsta oma kodanikku ka välisriigis ning kui ei riivata ebaproportsionaalselt PS-i

ja Eestile siduvate välislepingutega tagatud õigusi ja vabadusi või kolmandate isikute õigusi ja

vabadusi. Kaebaja väljaandmine USA-le riivab tema põhiõigusi – tema õigust vabadusele ja

isikupuutumatusele (PS § 20, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5),

vabale eneseteostusele (PS § 19), perekonnaelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8). Samuti

võib see riivata tema õigust tervise kaitsele (PS § 28) ning õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja

abile (PS §-d 15, 21, EIÕK art 6). PS § 36 järgi võib Eesti kodaniku välisriigile väljaandmine

toimuda välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras.

Praegusel juhul on väljaandmislepingus ja KrMS-is sätestatud eeldused väljaandmiseks

täidetud ega esine välistavaid või piiravaid asjaolusid. PS § 13 realiseerimise garantii on, et

kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada

muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, v.a need, mille suhtes luges maakohus

väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Kui kaebaja peaks USA-s süüdi mõistetama ja karistatama

vangistusega, on tal võimalik, tuginedes kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa

konventsioonile, millega on ühinenud nii USA kui ka Eesti, taotleda USA-s mõistetud

vabaduskaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas selline karistuse kandmise jätkamiseks

üleviimine toimib ja Eesti kodanikke on USA-st Eestile karistuse kandmiseks üle antud.

Kaebaja põhiõiguste riive on PS-i, väljaandmislepingu ja KrMS-i alusel lubatav.

4.4. Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ning tagada

kriminaalmenetluse läbiviimine ja õiguse mõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul

territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Selle eesmärgi saavutamiseks on

Eesti Vabariik võtnud kahepoolse väljaandmislepinguga rahvusvahelise kriminaalmenetlus-

alase koostöö raames kohustuse aidata kaasa USA-s kriminaalmenetluse läbiviimisele. Selline

kohustus tuleneb Eestile ka Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust2.

Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide

kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi. Koostöö

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A22003A0719%2801%29.

3-24-2302

5(19)

USA-ga võimaldab ka Eestil taotleda samadel alustel siinsete üldiste huvide ja isikute kaitseks

isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Seega on kaebaja väljaandmisel legitiimne

eesmärk välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse ohtu. Kaebaja väljaandmine on

vajalik nii avaliku korra ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks kui ka kuriteo

tõkestamiseks (õigusrahu saavutamine, kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmine).

Väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel saab arvestada legitiimse eesmärgina ka riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi ees. Väljaandmine on nimetatud

legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv, st eesmärgi saavutamist soodustav meede.

4.5. Prokuratuur ei ole kaebaja suhtes kriminaalmenetlust alustanud. Prokuratuur on oma töös

sõltumatu ja vastustaja ei tohi ette kirjutada, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia. Sellise

küsimuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses ega osa väljaandmismenetlusest.

Väljaandmisleping

ei

näe

ette,

et

väljaandmise

otsustamine

oleks

sõltuvuses

kriminaalmenetluse läbiviimisest või selle võimalikkusest Eestis. Väljaandmislepingu art 2 p 4

kohaselt tuleb kuriteo puhul, millega seoses kohaldatakse väljaandmist, väljaandmistaotlus

rahuldada olenemata sellest, kus kuriteokoosseisu moodustav tegu või teod toime pandi.

Süüdistuskokkuvõttest nähtuvalt on kaebajale etteheidetav tegevus seotud tema tegutsemisega

USA-s ja USA suhtes toime pandud kuritegudega. Väljaandmisest keeldumine on lubatud

väljaandmislepingus nimetatud väljaandmist piiravate või välistavate asjaolude esinemisel.

Vastustajal ei ole väljaandmislepingust ja väljaandmistaotlusest tulenevalt alust kahelda

väljaandmist taotleva riigi jurisdiktsioonis ja sellest tulenevas huvis oma riigi avaliku korra ja

selles riigis viibivate isikute kaitseks toimuva kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Eestis

toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi

ühiskonnas õigusrahu taastamine, mistõttu ei saa osutatud eesmärke tõhusalt tagada Eestis

kriminaalmenetluse läbiviimisega. Sellises olukorras ei võimalda isiku välja andmata jätmine

Eesti Vabariigil sama tõhususega saavutada eesmärke, mis on seotud riigi kohustustega teha

rahvusvahelist kuritegevusvastast koostööd. Ka ei ole isikul PS-i ega EIÕK alusel õigust nõuda,

et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis.

4.6. Kaaludes ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt

väljaandmise eesmärkide tähtsust, on vastustaja Justiitsministeeriumi kogutud teabe alusel

seisukohal, et kaebaja põhiõigustesse sekkumine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt

sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse

eesmärgi. Isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja

sellega kaasnevat põhiõiguste riivet. Kriminaalmenetlusega kaasnevat põhiõiguste riivet aitab

demokraatlikes

ühiskondades

tasakaalustada

õigus

õiglasele

kohtumenetlusele.

Väljaandmislepingu sõlmimisel on peetud silmas õigussüsteemides sisalduvaid tagatisi, mille

kohaselt on väljaantaval isikul õigus õiglasele kohtumõistmisele, sh õigus vastavalt seadusele

moodustatud erapooletu kohtu tehtavale otsusele. Kaebaja väljaandmisel on mh tagatud ka

õigus kaitsja abile (USA põhiseaduse 6. parandus). Põhiõiguste riive puhul tuleb tähele panna,

et ka võimaliku kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis oleks kaebajat võinud oodata vangistus.

Arvestades aga, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime pandud USA-s, pidi

olema isikule ette nähtav, et kriminaalmenetlus võib toimuda USA-s.

4.7. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8) ning vabadusele ja

isikupuutumatusele (PS § 20) ei ole piiramatud. Nende õiguste piiramist lubav legitiimne

eesmärk on olemas, sest kaebaja väljaandmiseks on olemas avalik huvi õigusrahu taastamiseks

ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et isiku väljaandmisel on viidatud

põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega intensiivsem. Väljaandmise

paratamatu tagajärg on, et kaebaja ja tema lähedased peavad viibima üksteisest eraldatuna ning

välisriigis kinni peetava isiku külastamine on nii majanduslikult kui ka ajaliselt kulukam. Siiski

oleks kaebaja vahi alla võtmine süüdistatuna kuriteo toimepanemises ning võimalik kohtus

3-24-2302

6(19)

süüdimõistmine ja vangistusega karistamine ka riigisiseses menetluses reaalne. Kuigi

vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, samuti on

perekonnal kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest (PS § 27 lg-d 3, 5), ei ole need

õigused absoluutsed ega võimalda vabaneda kriminaalmenetlusest ka välismaal. Ka Eestis

peaks kaebaja vangistuses viibima perekonnast lahus ega saaks pakkuda lähedastele

emotsionaalset ega materiaalset tuge. PS-st 28 tulenev õigus riigi hoolele ei loo kaitset

väljaandmise vastu ega vabasta kriminaalmenetluse talumise kohustusest. Laste huvide

esikohale seadmine ei tähenda, et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei ole võimalik

teha, kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks.

Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas perel on piisavalt rahalisi

vahendeid pereliikme välisriigis külastamiseks. USA-s toimuv kriminaalmenetlus ei katkesta

lapse ja vanema vahelist suhet ega jäta last sissetulekuta. Kaebaja abikaasal on samasugune

kohustus lapse eest hoolitseda. Kaebaja abikaasale makstakse Eesti Töötukassa poolt

töövõimetoetust ja talle on tagatud osalise töövõime tõttu ravikindlustus. Kehtiv

sotsiaalkindlustussüsteem tagab vajadusel ka lapsele ülalpidamise. Samuti on tagatud vajadusel

sotsiaalteenused eakatele. Kaebaja vabaduse piiramist ega ajutist eemalolekut lähedastest ei saa

pidada ebaproportsionaalseks riiveks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema

lähedastega suhtlemise. Vastupidist kinnitavad ka USA kinnipidamistingimuste ülevaade ja

USA vanglaameti 16.02.2024 selgitused. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on

korduvalt rõhutatud, et perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub

väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid

erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine.

4.8. Väljaandmisel teevad USA pädevad asutused otsustuse selle kohta, kas kaebajalt vabaduse

võtmine on kriminaalmenetluse tagamiseks vajalik. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise

asendamine elektroonilise valvega või kautsjoni vastu võimalik. Arvestada saab asjaoluga, et

isik antakse välja mitte mõistetud karistuse kandmiseks, vaid tema suhtes kriminaalmenetluse

läbiviimiseks ja tema kohtu alla andmiseks, mis võib lõppeda ka osalise või täieliku

õigeksmõistmisega. Samuti on tal võimalik süüdimõistva otsuse tegemisel taotleda karistuse

kandmist Eestis.

4.9. Vastustaja on analüüsinud USA kinnipidamiskohtades valitsevaid tingimusi ja nende

kooskõla Eesti kodanikule tagatud põhiõiguste kaitsega ning järeldanud, et need on kooskõlas

õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja USA kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava,

julma või inimväärikust alandava kohtlemise keelu (PS § 18, EIÕK art 3) ja diskrimineerimise

keelu (PS § 12, EIÕK art 14) rikkumist ega ülemäärast õiguse tervise kaitsele (PS § 28), õiguse

õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile (PS §-d 15, 21, EIÕK art 6) ja õiguse perekonnaelu

puutumatusele (PS § 26, EIÕK art 8) riivet. USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024

ja 28.06.2024 vastustest nähtub, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid

põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub

alus kahelda USA-s läbiviidava kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes

ning vastustajale ei ole menetluse jooksul teatavaks saanud andmeid, mis lubaksid eeldada

ebainimlike või inimväärikust alandavate tingimuste esinemist kinnipidamisasutustes või ohu

esinemist seoses diskrimineerimisega. Kaebaja väited ei ole usaldusväärselt tõendatud.

Väljaandmistaotlust lahendav riik ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks

kõige raskemaid tagajärgi ja stsenaariume, milliseid kõiki ei olegi võimalik ette näha. Eesti

Vabariik saab kaitsta väljaantavat isikut üksnes selliste väljaandmisega kaasnevate PS-i ja

EIÕK-i rikkumiste eest, mis on riigile väljaandmismenetlust läbi viies ette nähtavad. EIK on

rõhutanud, et EIÕK art-t 1 ei saa lugeda selliselt, et see õigustab põhimõtet, mille kohaselt,

hoolimata väljaandmiskohustusest, riik võiks jätta isiku välja andmata, kui ta ei ole veendunud,

et teda ootavad tingimused sihtriigis on täielikult kooskõlas kõikide konventsiooni

3-24-2302

7(19)

kaitsemeetmetega. Konventsiooni ja eriti selle art 3 kohaldamisala kindlaksmääramisel ei saa

ignoreerida väljaandmise kasulikku eesmärki takistada tagaotsitavatel kurjategijatel

õigusemõistmisest kõrvale hiilida. Vastustaja hinnangul on menetluses kogutud piisavalt infot

ja tõendeid veendumaks, et väljaandmisega kaasnev isiku põhiõiguste riive ei ole

ebaproportsionaalne. Justiitsministeerium kogus USA asjakohastelt asutustelt vajalikku infot

kinnipidamistingimuste

kohta,

mille

adekvaatsuses

pole

põhjust

kahelda.

USA

Justiitsministeeriumi selgituste puhul saab eeldada esitatud teabe õigsust ja selline info

kogumine on kooskõlas väljaandmislepingu art-ga 20. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka

avalikkusele kättesaadavatest usaldusväärsetest, täpsetest ja kaasaegsetest andmetest, sh

rahvusvaheliste kohtute otsustest, väljaandmistaotluse esitanud kolmanda riigi kohtute otsustest

ning Euroopa Nõukogu organite poolt või ÜRO süsteemis tehtud otsustest ja koostatud

aruannetest võimalik järeldada, et USA kinnipidamistingimused üldiselt ei vastaks Eesti

kodanikule pakutavate põhiõiguste kaitse nõuetele. Kaebaja esitatud ÜRO raport keskendus

Aafrika

päritolu

inimestele

ega

ole

asjakohane.

EIK

on

leidnud,

et

USA

kinnipidamistingimused on kooskõlas EIÕK art 3 nõuetega. Kaebaja viidatud Daily News

06.05.2024 artikkel ei ole asjakohane, sest tegemist oli poolelioleva kohtuasja kajastamisega,

milles ei ole veel otsust tehtud. USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024 selgituse

kohaselt majutatakse kaebaja kohtumenetluse ajaks kinnipidamisasutusse Metropolitan

Detention Center (MDC) Brooklyn ja võimaliku süüdimõistmise korral vanglaameti asutuses.

Vanglaamet keeldus turvakaalutlustel kinnipidamisasutuste kambrite ja üldalade kohta fotode

esitamisest.

4.10. USA selgituse kohaselt on kõikides vanglaameti kinnipidamisasutustes olemas vaba aja

osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. Pärast süüdimõistmist saadetakse

kinnipeetavad suurematesse kinnipidamisasutustesse, kus on olemas jooksurajad, korvpalli- ja

pesapalliväljakud ning treeningvarustus. MDC Brooklynis on iga majutusüksuse juures vabas

õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja

päikese käes viibimist. Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on

kasutada erinevaid spordivahendeid.

4.11. USA selgituste kohaselt on igas kinnipidamisasutuses olemas haridusosakond koos

raamatukoguga. Kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks

toitumisele ja kehakaalu kontrolli all hoidmisele suunatud füüsilise tegevuse ja heaolu

programme. Samuti on kinnipidamisasutustes olemas huvitegevuse programmid, mis võivad

asutuseti erineda ja hõlmata nt maalimist, nahatööd, kunsti ja keraamikat. MDC Broolynis on

igas majutusüksuses ruum, kus on saadaval raamatud, kaardid, pusled ja mängud. Igas üksuses

on vähemalt üks teler. Kinnipeetavad võivad osta MP3-mängijaid ja tahvelarvuteid.

4.12. USA

selgituste

kohaselt

on

enamikus

vanglaameti

kinnipidamisasutustes

kinnipeetavatel vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi kambris. MDC Brooklyni kambrites on igal

kinnipeetaval sanitaarseadmete mahaarvamise järel rohkem kui 3 m2 isiklikku ruumi kambris.

3%-l vanglaameti majutusüksustest on isiklik ruum 3-4 m2 kinnipeetu kohta, 20%-l üksustest

on isiklik ruum 4-5 m2 kinnipeetu kohta, ülejäänud 77%-l üksustest on isiklik ruum 5-7 m2

kinnipeetu kohta. Kõikides vanglaameti kinnipidamisasutustes on kinnipeetavatele nähtud ette

privaatne duši all käimine ja riietumine. MDC Brooklyni kõik duširuumid on mõeldud ühele

inimesele, nendes on privaatne dušinurk ja eraldi koht riietumiseks. 15-tunnise kambrivälise aja

jooksul saavad kinnipeetavad kasutada privaatseid ühele inimesele mõeldud WC-kabiine, mis

asuvad igas majutusüksuses ja kogu kinnipidamisasutuses. Kambris on võimalik kasutada

kambris olevat tualettpotti. Kambri uksed ei ole valmistatud läbipaistvatest trellidest, vaid

sarnanevad tavaliste ustega, milles on väike aken. Seetõttu on suletud ukse korral teatav

privaatsus tagatud.

3-24-2302

8(19)

4.13. USA selgituste kohaselt on vanglaameti kinnipidamisasutused ohutud ja kõigis on

tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist abi, hambaravi ja vaimse tervise alast abi

ning mille raames osutavad tervishoiuteenuseid arstid, psühhiaatrid, õed, arsti assistendid,

raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid ja farmatseudid. Lisaks täiendavad vanglaameti

tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad ning vajadusel konsulteeritakse

ka kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse.

Vanglaametil

on

föderaalset

tervisekeskust,

mis

osutavad

spetsialiseeritud

tervishoiuteenuseid. Vanglaametis on üle 600 doktoritasemel psühholoogi ja üle 650 vaimse

tervise ja uimastite tarvitamise spetsialisti ning kinnipeetavatel on võimalik saada hulgaliselt

erinevaid teenuseid ja teraapiaid, vajaduse korral määravad psühhiaatrid ravimeid. Kui

vanglaameti laialdased kogemused ja võimalused ei ole kinnipeetava vaimse tervise tagamiseks

piisavad ja kinnipeetaval on spetsiifiline meditsiiniline vajadus, mis vajab välist tähelepanu,

võimaldatakse talle sobiva abi saamine. Vanglaameti toiduprogramm võimaldab ka

meditsiinilistele näidustustele vastavaid toiduplaane ja dieete. USA-st saadud info kohaselt ei

ole võimalik etteulatuvalt teha kindlaks, mitu korda aastas toimuksid mingid uuringud, kuid

kinnitati, et vanglaamet tagab vajalikud tervishoiuteenused, sh ennetavad teenused ja

läbivaatused. Samuti kinnitati, et vanglaameti asutused on turvalised ja suudavad pakkuda

kaebaja profiiliga isikule adekvaatset meditsiinilist abi. Kirjeldatud süsteemi abil suudab

vanglaamet ravida praktiliselt kõiki võimalikke tervishoiuseisundeid või nendega toime tulla,

sh MDC Brooklynis kaebaja diagnoosidega. Kuna kaebajal on mitu kroonilist haigusseisundit,

registreeritakse ta kroonilise ravi kliiniku süsteemis. See planeerib automaatselt krooniliste

vajadustega patsientidele jooksvad arstivastuvõtud, nii et kaebajal ei ole vaja regulaarseks

raviks vastuvõtte taotleda. Kuid tal on võimalik taotleda visiite väljaspool regulaarseid

vastuvõtte. Kiireloomulisematel juhtudel on kaebajal abi saamiseks võimalik kasutada igas

majutusüksuses kinnipeetavate arvutiterminali. Nendest saavad kinnipeetavad saata meditsiini-

vm osakonnale sõnumi oma küsimuse või taotlusega. Võimalik on iga päev rääkida oma

majutusüksuse tervishoiuteenuse osutajaga, kuna vähemalt üks meditsiiniosakonna liige teeb

asutuses iga päev ringkäike ja igal hommikul on võimalik pöörduda kiireloomulise arstiabi

saamiseks majutusüksuse valvepunkti. Vanglaameti 28.06.2024 selgituse kohaselt võttis MDC

15.05.2024 kasutusele uue teletervise programmi, et soodustada kinnipeetavatest patsientide ja

kogukondlike

meditsiiniteenuse

pakkujate

vahelist

kontakti.

Kaebaja

esitatud

meditsiinidokumentidest nähtub, et tal on diagnoositud hüpertooniatõbi, polütsüstilised neerud,

hüperurikeemia, podagra, prostata hüperplaasia. Terviseportaali väljavõtte kohaselt on

kõrgvererõhutõbi kontrollitav määratud ravimitega, soovitatud kontrollida vererõhku paar

korda nädalas, jälgida kolesteroolivaba dieeti ja uuringud poole aasta möödudes. Polütsüstiliste

neerude osas vajadus tsüsti punktsiooniks, hüperurikeemia, podagra ja prostata hüperplaasia

osas määratud ravimid, antud ravisoovitused, puriinivaene dieet, vajadusel neuroloogi

konsultatsioon ja täiendavad uuringud, liikumisravi. Kaebaja terviseandmetest ei ilmne

seesugust tervislikku seisundit, mis vältimatult takistaks viibimist kinnipidamisasutuses ja

väljaandmist. Kaebaja väljaandmine USA-le ei tähenda tema ravita jäämist.

4.14. USA selgituste kohaselt ei ole teada ühtegi vanglaameti kinnipidamisasutuste

diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid.

Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute suhtes, kes on pannud toime

kuritegusid, milles kaebajat süüdistatakse. Vanglaameti püüab kaitsta kinnipeetavaid igasuguse

vägivalla eest ning kõik tõstatud ohutuse ja turvalisusega seotud probleemid edastatakse

uurimiseks kinnipidamisasutuse eriuurimisosakonnale. Ohu uurimise ajaks on võimalik

kinnipeetav paigutada erimajutusüksusesse. Samuti on olemas süsteem vägivallategude

toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni

kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. USA selgituste kohaselt on vanglaameti personal

kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel

3-24-2302

9(19)

viimase kümnendi madalaimal tasemel. Juurde palgatakse rohkem töötajaid, kui on töölt

lahkujaid, mis tähendab vähemate kinnipeetavate jaoks rohkem töötajaid. Mai keskel 2024. a-l

oli kinnipeetavate arv ligi 1375 ja püsipersonali ligi 457, mis teeb suhtarvuks 2,9 kinnipeetavat

töötaja kohta. Lubatud ja rahastatud on täiendavalt 173 ametikohta, sõltuvalt kvalifitseeritud

taotluste valikust. Kogu vanglaameti asutuste personal on saanud väljaõppe kinnipeetavatega

töötamiseks, erakorralises olukorras tegutsemiseks ja järgivad turvaeeskirju. Põhimõtteliselt ei

ole võimalik absoluutselt välistada probleemide ilmnemist igal üksikjuhtumil. Sealjuures ei käi

see vaid USA, vaid kõikide riikide vanglate (ja mitte ainult vanglate) kohta. Samal ajal

puuduvad aga põhjused ja tõendid eeldamaks diskrimineerimise tegelikku ja süsteemset

esinemist või selle esinemise suuremat ohtu USA vanglates.

4.15. USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja

seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgustus, värske õhk, tervislik toitumine

(sh meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides

vanglaameti kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 15 tundi päevas

7 päeva nädalas kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vaba aja veetmine,

koolitunnid, usulised tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal

majutusüksusest. Kinnipeetavatel on suur väliala vaba aja veetmiseks, kus on olemas

mugavused nagu korvpalli- ja pesapalliväljakud ning jooksurajad. Kardiotrenažöörid

(jooksulindid ja velotrenažöörid) asuvad siseruumides. MDC on viimastel kuudel teinud olulist

hoonete remonti, mille hulka kuulub ka mitmesugune kambrite remont (nt torutööd, elektritööd,

temperatuuri kontroll). Vanglaamet paigaldas Brooklynis toiduvalmistusruumidesse 2 uut ahju.

4.16. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses MDC Brooklyn õigus

kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas (külastusajad on tööpäeviti kl 8.00-17.30 ja

nädalavahetustel kl 8.00-15.00). Kohtumisi ei ole vajalik broneerida ja külastuste arv ei ole

piiratud. Juhendi kohaselt tagatakse advokaadiga kohtumine privaatses ruumis või selle

puudumisel külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest. Käesoleval aastal on

remonttööde käigus ehitatud 20 privaatset telefonikabiini advokaadi ja kliendi vaheliseks

suhtlemiseks. Kinnipeetavatel on igas majutusüksuses olevate arvutite kaudu juurdepääs ka

ulatuslikule elektroonilisele õigusraamatukogule. Elektroonilise õigusraamatukogu arvutid on

saadaval ka haridusosakonnas. Terminale saab kasutada päevasel ajal, mis kestab ligi kl 6.00-

21.00. Olemas on ka eraldi arvutid elektrooniliste tõendite hankimise protsessi materjalidega

tutvumiseks.

4.17. USA selgituste kohaselt on kaebajal võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh

välismaal asuvatega. Vanglaamet annab igale kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise

aega kuus. Igas majutusüksuses on mitu telefoni, samuti on võimalik kasutada turvalist

elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti

saata. Samuti kasutavad vanglaameti asutused üha rohkem videokülastustehnoloogiat. MDC

Brooklynis

võivad

taustakontrolli

läbinud

lähisugulased

kinnipeetavat

külastada

nädalavahetusel kuni 1 tund. Välisriigi kinnipeetavate suhtes sagedasemate ja pikemate

külastuste kohta on võimalik teha taotlus ja igat taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. Erivisiite

võimaldatakse regulaarselt, nt lubades külastusi lähikontaktidega, kes ei ole rangelt

lähisugulased.

4.18. Kinnipeetavatel on igal hetkel võimalik pöörduda vanglaameti personali poole.

Vanglaülem, vanglaülema asetäitja ja kaplan käivad iga päev kõikides üksustes, et arutada

vahetult probleeme kõikide asjast huvitatud kinnipeetavatega. Igas majutusüksuses on olemas

arvutid, mis võimaldavad kinnipeetavatel kirjutada oma küsimuste või probleemide korral

kinnipidamisasutusele. Lisaks on arvutites vanglaameti rakendused, mille kaudu on võimalik

taotleda arstivisiiti, tellida retsepti jne. Kui probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu

3-24-2302

10(19)

võimalik lahendada, on vanglaametis võimalik õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada

kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mida on omakorda võimalik edasi kaevata

regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse. Samuti võivad kinnipeetavad taotleda

õiguskaitset föderaalkohtutes.

4.19. Vastustaja on võrrelnud USA kinnipidamisasutuste tingimusi üldises plaanis Eesti

kinnipidamisasutustega ega ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute

õigused vahistamise või süüdimõistmise korral suuremal määral riivatud kui kinnipidamisel

Eestis. Kaebaja väited ametnike puuduse probleemi kohta USA vanglates ei ole täiesti võõrad

ka Eesti vanglasüsteemile, kuigi sellega pidevalt tegeletakse. Samuti on Eestis tuvastatud

kitsaskohti tervishoiuga, sh vaimse tervise teenuste kättesaadavusega. Lisaks on õiguskantsler

juhtinud tähelepanu vahistatute kambrivälise tegevuse piiratusele, sh õues viibimist ja seda

tagavaid tingimusi puudutavas osas. Kinnipidamistingimuste võrdlusest näib, et vahistatute

liikumisvabadus võib USA kinnipidamisasutustes olla suurem kui Eestis. Vastustaja on täitnud

oma uurimiskohustuse piisava hoolsusega, olles selgitanud välja, et ei esine kaebaja põhiõiguste

ebaproportsionaalset riivet. Mõned kitsaskohad teatud üksikteemades või üksikutes

kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise

riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi, et isiku põhiõiguste kaitse vanglates ei ole

tagatud. Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaks arvata, et kinnipidamistingimused

USA-s

oleksid

isiku

õiguste

riivete

seisukohalt

põhimõtteliselt

halvemad

kui

kinnipidamistingimused Eestis. Vastustaja on tuvastanud, et on täidetud eeldused kaebaja USA-

le väljaandmiseks ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Kaebaja

väljaandmine USA-le on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ega riiva

ebaproportsionaalselt tema õigusi. Kaebaja väljaandmine USA-le on kooskõlas PS § 24 lg-ga 2,

mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Oluline on asjaolu, et USA

väljaandmistaotlus on esitatud käimasolevas kriminaalmenetluses, kus alles toimub tõe

tuvastamine ja süüküsimus on otsustamata. Süüdistatava vahetu viibimisega kohtus on võimalik

tagada tema õigus osaleda tõendite uurimises, teostada adekvaatselt oma kaitseõigust ja esitada

vastuväiteid. Seetõttu on ka kaebaja põhiõiguste tagamise seisukohalt põhjendatud kaebaja

väljaandmine USA-le tema osalemiseks seal toimuvas menetluses.

5. Kaebaja esitas 11.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 01.08.2024

korralduse tühistamiseks. Põhjendused:

5.1. Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajal on õigus tutvuda haldusmenetluse toimikuga.

Vastustaja ei ole kaebajale USA Justiitsministeeriumi 28.06.2024 kirja näidanud, kuigi

põhjendas sellega oma otsust. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust esitada arvamust nende

põhimotiivide kohta, mis põhinesid 28.06.2024 kirjal. Tegemist on olulise menetlusveaga.

28.06.2024 kirjas toodud selgitused kinnipidamistingimuste kohta on vastuolus kaebaja esitatud

tõenditega.

5.2. Vastustaja jättis välja uurimata USA kinnipidamistingimused ja kontrollimata USA

selgituste usaldusväärsuse. Vastustaja on tuginenud tõendamata hüpoteesidele, rikkudes

kaalumis- ja põhjendamiskohustust. Vastustaja jättis käsitlemata USA 04.01.2024 kohtulahendi

MDC Brooklyni kohta, milles toodi välja ebainimlikud ja eluohtlikud süstemaatilised puudused

kinnipidamisasutuses, kuhu kaebaja väljaandmise korral paigutatakse. Tegemist on

usaldusväärse tõendiga. Vastustajale oli see kohtulahend juba eelnevast teada ja kaebaja viitas

sellele 30.05.2024 kirjas. Vastustaja ei ole USA-lt selle kohtulahendi kohta midagi küsinud ja

USA selgitused ei käsitle kohtulahendiga tuvastatud puudusi. MDC Brooklynis toimuvad alates

2019. a-st pidevalt kinnipeetavate sulgemised kambritesse (nn lockdown). Kambrist ei lubata

lahkuda külastuse ajaks, kõne tegemiseks, pesemiseks, õppimiseks, võimlemiseks vm õiguste

teostamiseks. Enam ei saa neid põhjendada Covidi leviku piiramise vajadusega. Reeglina ei saa

3-24-2302

11(19)

vähemalt 3 päeva nädalas kambrist välja – reedel, laupäeval ja pühapäeval, seega ei ole kaebajal

võimalik perega kohtuda. Üksikvangistust peetakse ebainimlikuks. USA kohtud on täis

kinnipeetavate kaebusi seoses pikaajaliste viivitustega tervishoiuteenuse osutamisel MDC-s.

Viivitused esinevad ka väljaspool vanglat arstiabi saamisel. Kinnipeetavad peavad

tervishoiuteenuste saamiseks pöörduma kohtu poole, kuid MDC jätab kohtulahendid täitmata.

Lisaks on MDC füüsiline seisund väga halb. Esineb silmaga nähtavat hallitust, vesi on

saastatud, levivad kahjurid, hädaabinupud ei tööta. Kuigi vastustaja küsis USA-lt vastust

ehitusliku seisundi kohta, ei ole vanglaamet neid puudusi ümber lükanud.

5.3. Vastustaja jättis kontrollimata USA-le välja antud Eesti kodanike Y ja Y 28.06.2024

taotluses toodu, millest nähtub, et USA oli andnud nende väljaandmismenetluses Eestile

ebaõigeid selgitusi kinnipidamistingimuste kohta. Seega ei saanud enam USA selgitusi

usaldusväärseks pidada ja tulnuks teha täiendavad järelepäringud.

5.4. Vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei saatnud justiitsatašeed

kinnipidamistingimusi kontrollima. Justiitsatašeed kasutati Y ja Y puudutavas menetluses.

Ebainimväärsed kinnipidamistingimused välistavad väljaandmise. Ainuüksi EIÕK art 3

rikkumine muudab väljaandmise õigusvastaseks. USA selgitused ei ole usaldusväärsed, sest

tegemist on väljaandmisest huvitatud riigiga. Kuna vastustaja ei võimaldanud kaebajal USA

28.06.2024 kirjaga tutvuda, siis ei saanud kaebaja seal toodut ümber lükata. USA

kohtulahendist nähtuvalt ei ole kinnipeetavatele tagatud 1 tundi päevas värskes õhus viibimist

ja privaatselt WC kasutamist. WC asub kambrikaaslase ja vangivalvurite vaateväljas.

Kinnipeetavad on sunnitud sööma kambris, kus asub WC. Tegemist on ebainimliku ja alandava

kohtlemisega. Vastustaja pidas kaebaja esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks, kuid selline

arvamus ei saa käia USA kohtulahendi kohta. Vastustaja ei ole lükanud ümber kaebaja poolt

välja toodut, et vanglaameti vanglates sureb keskmiselt üks kinnipeetav nädalas süstemaatiliste

ja administratiivsete puudujääkide tõttu. Kaebajal tuleks väljaandmise korral taluda pidevaid

lockdowne, ta ei saaks talle ettenähtud ravimeid ega õigeaegselt tervishoiuteenuseid. Kaebajal

terviseprobleemid jääksid tähelepanuta ja võiksid ohustada tema elu. Arstid kirjutasid kaebajale

ette mh liikumisravi, sh ujumise ja jalgrattasõidu, mis ei ole pidevate sulgemiste tõttu

kinnipidamisasutuses võimalikud. Kaebaja haigusi arvestades on eriti oluline järgida

sanitaarnõudeid ja toidu temperetuuri. Kaebaja tarvitab suurt hulka ravimeid, mida ei lubata

MDC-sse kaasa võtta.

5.5. Vastustaja ei ole uurinud kaebaja ajutise eemaloleku pikkust oma perekonnast ega

tõendanud ähvardava karistuse proportsionaalsust. Vastustaja ei ole välistanud eluaegset

vangistust ilma ennetähtaegse vabanemiseta ega tõendanud USA-st ületoomise õigust ja

võimalust. Vastustaja on jätnud tõendama kaebaja võimaluse saada USA-st vahi alt vabaks

elektroonilise järelevalve alla või kautsjoni vastu. Juba 05.04.2023 pidas kaebaja kriminaalasja

menetlev USA prokurör vajalikuks kohtule teatada, et mitte ükski leebem meede ei asenda

vajadust kaebajat vahistada. Samuti ei ole vastustaja välistanud ebaproportsionaalset karistust.

Väär on vastustaja seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohus on õigusliku lubatavuse menetluses

hinnanud karistuse raskuse küsimust. Ringkonnakohus leidis vastupidi, et selle hindamiseks

puudub alus. Karistuse proportsionaalsuse hindamine on aga kohustuslik tulenevalt nii EIÕK

art-st 3 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art 19 lg-st 2 ja art 49 lg-st 3. Seega tuleb

seda hinnata halduskohtul. EIK on korduvalt leidnud, et eluaegne vangistus ilma ennetähtaegse

vabanemise võimaluseta on vastuolus EIÕK art-ga 3 ja välistab väljaandmise. Vastustaja

viidatud USA prokuröride seisukoht 10-aastasest vanglakaristusest ei anna piisavalt garantiid.

Kaebajat ähvardab 335-aastane vanglakaristus.

5.6. Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne. Väljaandmine riivab intensiivselt kaebaja

põhiõigusi. Kriminaalmenetluse läbiviimine Eestis oleks oluliselt vähem intensiivne meede.

3-24-2302

12(19)

Viidates Eesti riigi rahvusvahelise kohustuse täitmisele, on kaebaja taandatud objektiks, millega

kaubelda. Küsitav on vastastikkuse põhimõtte väärtus, sest USA ei ole kõiki oma kodanikke

Eestile välja andnud. Väär on seisukoht, et väidetavate tegude toimepanemise koht on USA.

Süüdistuskokkuvõttest nähtub, et kaubad telliti USA-st Eestisse ja müüdi edasi Venemaale.

Kaebaja on Eesti resident ja kõik temaga seotud äriühingud on Eestis registreeritud. Kaebaja ei

ole kunagi USA-s käinud. Kui Eesti kodanik tegutseb Eestis, tellib Eesti äriühingutele kaupa

välismaalt ja müüb selle Eestis edasi mujale, siis paneb ta oma teod toime Eestis, mis annab

võimaliku kuriteokahtluse korral jurisdiktsiooni Eestile. Tegutsedes Eestis tuleb isikul

arvestada Eesti seadustega ja teda ei saa karistada teo eest, mis ei olnud siin karistatav. Isikult

ei saa välisriigilt kaupa tellides nõuda välisriigi vastava seaduse tundmist. Selle eest peab

hoolitsema müüja. Kriminaalmenetluse läbiviimine USA-s riivab ebavajalikult kaebaja

perekonna- ja eraelu puutumatust ning muid põhiõigusi. Kaebajal on tugev side oma alaealise

pojaga ja kaebaja abikaasa vajab tema abi, sest on 50% ulatuses töövõimetu. Eestis vanglas

viibides oleks kaebajal võimalik oma perekonnaga kohtuda. USA-s on see äärmiselt raske või

võimatu. USA-sse lendamine on äärmiselt kulukas. Külastusaeg oleks Eestis terve ööpäev

USA-s 1 tunni asemel. Füüsiline kontakt on USA vanglates perekonnaliikmete vahel keelatud.

Kaebaja on täitnud Eestis nõuetekohaselt elektroonilise valve tingimusi ja saaks vabaduses

viibida, samas kui USA-s võetaks ta vahi alla. Eestis oleks võimalik taotleda ennetähtaegset

vabastamist, mida USA-s teha ei saa. Vastuoluline on hinnang, kas kaebajale etteheidetavad

teod on Eestis karistatavad või mitte. Kui teod oleksid Eestis karistatavad, oleks prokuratuur

algatanud kriminaalmenetluse. Kuid teod ei ole Eestis karistatavad, siis ei ole väljaandmine

lubatav.

5.7. Vastustaja on ebaõigesti võrrelnud USA kinnipidamistingimusi Eesti omadega. Vastustaja

on jätnud tähelepanuta MDC-s toimuvaid sulgemisi. Eestis neid ei ole ja ka vahistatutele on

tagatud vähemalt 1 tund päevas värskes õhus viibimist. Eestis on võimalik privaatselt WC-d

kasutada. Eestis ei ole ükski kohtunik jätnud kedagi vahistamata seetõttu, et

kinnipidamistingimused ei ole inimlikud. USA kohus tegi seda MDC puhul. Eesti vanglates on

võimalus pikaajaliseks külastuseks, mida USA-s ei ole. Eesti vangistatutel on võimalus

ennetähtaegselt vabaneda, mis ei ole USA-s võimalik.

5.8. Joshua Dratel ja Lindsay Lewis on kvalifitseeritud asjatundjad, kes praktiseerivad õigust

juba pikka aega. Nad mõlemad käivad regulaarselt MDC-s klientidega kohtumas. J. Dratel on

tunnustatud USA föderaalvanglate kinnipidamistingimuste ekspert nt Ühendkuningriigi ja

Kanada kohtutes. Ka L. Lewis on andnud eksperdina ütlusi Ühendkuningriigi väljaandmise

asjas. Nende selgituste kohaselt on MDC ebainimväärselt ja ebafunktsionaalselt toiminud juba

aastaid ning ajapikku on probleemid vaid süvenenud. Vanglas eksisteerivad personalipuudus,

vägivald, hooldamis- ja haldamisprobleemid, turvalisuse probleemid, juhtimisnõrkused,

ebapiisav tervishoiuteenuste tagatus. MDC probleeme käsitleb ka USA 05.08.2024

kohtulahend. J. Dratel ja L. Lewis käsitlevad neis ja muudes kohtulahendites kajastatud MDC

tingimusi, mis lükkavad ümber USA esitatud selgitused Eesti riigile. USA 28.06.2024 kiri

kajastab vaid MDC regulatsioone ja eeskirju, mitte tegelikku olukorda. Viidatud ressursside

eraldamine MDC tarbeks ei ole toonud kaasa mitte ühtegi märgatavat muutust MDC

keskkonnas. Osas, milles 28.06.2024 kiri puudutab personali, tervishoidu ja MDC füüsilist

seisundit, on see vastuolus USA kohtute, advokaatide, kahtlustatavate ja süüdistatavate esitatud

tõenditega, mis J. Dratel ja L. Lewis raportis käsitlevad. MDC puudustele juhivad lisaks

tähelepanu poliitikud ja meedia. Probleemide tunnistamise asemel kirjeldab MDC vanglaameti

eeskirju. Andmed MDC tingimuste kohta ei ole avalikud ja need kõik ei ole ka kohtutele teada.

Kinnipidamistingimused MDC-s on viimase 8 kuu jooksul märkimisväärselt halvenenud. Kaks

kinnipeetavat mõrvati ja esineb regulaarseid rünnakuid. Sulgemised toimuvad püsivad ja

takistavad kohtumisi advokaatidega, suhtlemist välismaailmaga ning vaimset ja füüsilist tervist.

3-24-2302

13(19)

Probleeme on valguse, vee, sooja toiduga. MDC vangistustingimuste tõttu on vähendatud

karistusi. MDC peamiseks probleemiks on personalipuudus. Töötajad kurdavad ebaturvaliste

töötingimuste pärast. Kõigest ühe vanglaametniku kohustuseks on jälgida ühe vahetuse jooksul

300 kinnipeetavat ja seda vähese uneaja arvelt. USA 28.06.2024 kiri on personali osas eksitav.

Kohtulahendist nähtuvalt on ametis vaid 55% vajaminevast personalist. 28.06.2024 kirjas ei

kajastata kinnipeetavate ja korrektsiooniametnike suhet, vaid arvatakse ametnike arvu

suurendamiseks nende hulka ka muu personal (meditsiiniline, vaimulik). MDC-s on rohkelt

vägivallajuhtumeid, mis on viimastel kuudel kasvanud. Neid on kajastatud ka kaebaja viidatud

USA kohtulahendites. MDC ohvriabi on karistava iseloomuga, paigutades kannatanu

üksikvangistusse. ÜRO nõuded keelavad üksikvangistuse enam kui 15 päevaks järjestikku.

Kannatanu kaebustele ei reageerita ennetavalt. Vägivallaoht ei ole kaebaja suhtes maandatud.

Kinnipeetavad väldivad vägivalla raporteerimist, kuna see toob kaasa kättemaksu. USA

28.06.2024 kirjas esitatud andmed sulgemiste kohta ei ole õiged. Kinnipeetavatele ei ole

reaalselt ette nähtud 15-16 tundi kambrivälist aega. Tihtipeale saab kambrist välja vaid

1-1,5 tunniks. Alates 15.12.2023 kuni 28.06.2024 on MDC-s kasutatud sulgemist 50 päeva,

mõni üksus veel lisaks 15 päeva, kokku 65 päeva. Nendele päevadele lisanduvad

nädalavahetused (reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni). Sulgemised on

ettearvamatud vaid selles osas, millal need tulevad ja kui pikaks ajaks. Sulgemised toimuvad

regulaarselt tulenevalt vägivallajuhtumitest, kuritegelike ühenduste pingetest, keskkonna või

hooldamise vajadusest ning personalipuudusest. MDC ei suuda pakkuda adekvaatset

meditsiinilist ja vaimse tervise abi. Kriitilise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamist lükatakse

edasi või jäetakse ära. Stress ja puudulik hügieen avaldab negatiivset mõju füüsilisele ja

vaimsele tervisele. Eriti avaldavad need negatiivset mõju vananevatele ja krooniliste

tervisehädadega kinnipeetavatele nagu kaebaja, kes ei ole vägivaldsed ja kel puuduvad sidemed

kuritegelike ühendustega, mis võiksid neile kaitset pakkuda. Viimase 3 aasta jooksul on

toimunud 4 enesetappu. Kuna vangla meditsiinipersonal vassib ka kohtus, ei ole kaebajal

võimalik end võõras riigis kaitsta. Kuigi väidetakse telehealthi programmi kasutuselevõtmist,

ei ole näidatud, et see oleks mõju avaldanud. Jätkuvalt on rohkeid kaasusi, mille kohaselt MDC

ei osuta vajalikku terviseabi ja eirab kohtumääruseid tervishoiu küsimustes. Hädaabinupud ei

tööta ja hädasolijad ei saa abi. Kaebaja elu MDC-s on selgelt ohus, sest tal on komplekssed

terviseprobleemid, mis vajavad adekvaatset hoolt. Kaebajal on palju tõsiseid ja kroonilisi

haigusi, sh südamevigastusega hüptertensioon, gastriit, stenokardia, kõrge kolesterool,

hüperurikeemia ja podagra. Need haigused vajavad retseptiravimeid, mida MDC-s tihtipeale

piisavas koguses ei ole. Kaebajal on vaja regulaarselt vererõhku mõõta ja ta peab olema

kardioloogia järelevalve all, pidama õiget dieeti, saama nefroloogi vastuvõtule. MDC ei ole

piisavalt varustatud ega ole võimeline pakkuma kaebajale vajalikku abi. MDC füüsiline seisund

on ebainimlik. Kinnipeetavate andmetel ei ole MDC-s viimase aasta jooksul olnud sooja vett

5 kuu jooksul. Kraanist voolab tihtipeale pruuni vett. Konditsioneer ei tööta. Kinnipeetavatele

pakutav toit on kõlblikkuse tähtaja ületanud ja saastatud kahjuritega. MDC vajab üksikute tööde

asemel kapitaalremonti, sh välisvalgustuse ja veevarustuse osas. Kohtumised advokaadiga on

äärmisel raskendatud või võimatud. MDC-s on vaid 7 ruumi advokaatidega kohtumiseks, need

saavad kiiresti täis. Kuna kaebaja on venekeelne ja MDC-l on halb maine, siis on vähesed nõus

sinna tõlgiks tulema. Arvutid tihti ei tööta ja isegi kui töötavad, saab kinnipeetav vaid 1 tunni

nädalas oma kohtuasja materjalidega tutvuda. MDC keelab advokaatidel klientidele dokumente

jätta. Vanglaameti hallatavad vanglad ei ole saanud sõltumatut ülevaatust ja saadud

akrediteering on kinni makstud. MDC probleemid on pikaajalised ja süstemaatilised.

5.9. Harta art 19 lg 2 järgi ei tohi kedagi mh välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab ebainimlik

või alandav kohtlemine või karistus. Harta art 49 lg 3 järgi ei tohi karistuse raskus olla kuriteo

suhtes ebaproportsionaalne. Üksnes Euroopa Kohus on pädev harta sätteid tõlgendama. Seetõttu

tuleks Euroopa Kohtult taotleda eelotsust. Lisaks taotles kaebaja menetluse peatamist kuni Y ja

3-24-2302

14(19)

Y algatatud haldusmenetluse lõppemiseni, Y ja IY tunnistajatena ülekuulamist, kaebaja suhtes

kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimist ning J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamist.

6. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma seisukohtade juurde.

Põhjendused:

6.1. Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt ning kaebajale tagati piisav võimalus olla ära

kuulatud ja esitada omapoolseid seisukohti. Vastustaja edastas 02.05.2024 kaebajale haldusakti

põhimotiivid

ja

asja

materjalid.

Vastustaja

edastas

kaebaja

küsimused

USA

Justiitsministeeriumile ja käsitles nendelt saadud vastuseid otsuses. Vastustaja ei ole rikkunud

uurimispõhimõtet, kui lähtus kinnipidamistingimuste välja selgitamisel USA esitatud infost

kinnipidamisasutuste kohta, kuhu isik võidakse paigutada, ja veendus, et kaebaja võimaliku

süüdimõistmise korral USA-s vabaduse võtmisega kaasnev põhiõiguste riive on

proportsionaalne. Põhjendatud on lähtuda USA ametiasutuste selgitustest. Justiitsministeerium

pöördus Y ja Y osas USA Justiitsministeeriumi poole ega ole saadud vastuse pinnalt veel oma

seisukohta kujundanud. Nimetatud isikud on 30.07.2024 kautsjoni vastu elektroonilise

järelevalve alla vabastatud. Kinnipidamiskohta, kus nad viibisid, külastas justiitsatašee ja

külastuse käigus leidis kinnitust USA edastatud info. Vastustajal puudub põhjus kahelda USA

Justiitsministeeriumi vastuste õigsuses. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis annaksid aluse

kahelda USA esitatud teabes. Eesti ei teosta järelevalvet USA kinnipidamiskohtade üle. Eesti

justiitsatašee poolt kinnipidamiskoha külastamine ei ole nõutav ja selle kasutamine kõikide

väljaandmismenetluste juures ei ole vajalik ega põhjendatud. Väljaandmislepingu art 20

sätestab, et Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja USA Justiitsministeerium võivad seoses

üksikute juhtumite käsitlemisega lepingu tulemusliku rakendamise huvides teineteisega

konsulteerida. Nii on Eesti Justiitsministeerium toiminud.

6.2. Väljaandmistaotluses esitatud süüdistuse KarS-ile vastavuse kontroll kuulub väljaandmise

õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrolli menetlusse. Maakohus on oma vastava lahendi teinud

ja see on jõustunud. Maakohus tõdes, et Eestis ei ole kaebaja suhtes käimas samadel asjaoludel

kriminaalmenetlust ja asjakohatu on kaebaja argument, et kuna Eestis ei ole kaebaja suhtes

kriminaalmenetlust alustatud, siis ei saa olla tegemist Eesti õiguse järgi kuriteoga. See, kas tegu

on Eesti õiguse järgi kriminaalkorras karistatav, on materiaalõiguslik küsimus, mis eeldab

isikule etteheidetavale teole kuriteokoosseisu alusel õigusliku hinnangu andmist. See, et mingi

teo suhtes pole kriminaalmenetlust alustatud, ei tähenda tingimata, et see tegu ei vasta mõnele

kuriteokoosseisule. Eesti lähtub kriminaalmenetluse üldisest põhimõttest, et välditakse

paralleelseid menetlusi.

7. Kohus jättis 27.08.2024 määrusega kaebaja taotluse menetluse peatamiseks, Y ja Y

tunnistajatena ülekuulamiseks, J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamiseks ning kohtuarstliku

ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. Eelotsuse küsimuse taotluse lahendab kohus asja

sisulise läbivaatamise käigus. Lisaks otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

8. Kaebaja esitas 02.09.2024 vastuväite kohtutegevusele, vaidlustades kohtuistungi

korraldamata jätmist, menetluse peatamata jätmist, isikute ülekuulamata jätmist ja ekspertiisi

korraldamata jätmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastuväited

9. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite menetluse peatamata jätmise peale. Esiteks

kohustab KrMS § 4521 lg 2 halduskohut vaatama väljaandmisotsuse peale esitatud kaebuse läbi

3-24-2302

15(19)

30 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Säte ei näe ette menetluse peatamise võimalust.

Seega on tegemist kiireloomulise asjaga, mida ei ole võimalik peatada. Teiseks jääb kohus

27.08.2024 määruses toodud seisukoha juurde, et praeguse asja lahendus ei Y ja Y algatatud

haldusmenetluse

tulemusest.

Kuna

kaebajat

ei

kavandata

paigutada

sellesse

kinnipidamisasutusse, kuhu nemad paigutati, siis ei oma selle kinnipidamisasutuse tingimuste

nõuetekohases praeguses asjas tähtsust. See, et USA ametiasutused võivad olla andnud nende

isikute väljaandmismenetluses kinnipidamistingimuste kohta ebaõiget teavet, ei tähenda, et

sedasama tuleb järeldada ka kaebaja väljaandmismenetluse kohta ja mitte ühtegi Eesti

kodanikku enam USA-sse välja anda ei tohi. Vastustajal on kohustus viia iga

väljaandmismenetlus läbi piisava põhjalikkusega ja selgitada välja asja lahendamiseks olulised

asjaolud. Kaebaja väljaandmisest ei saa keelduda põhjendusega, et Y ja Y asjas ei vastanud

kinnipidamistingimused väidetule. Seega ei sõltu praegune asi viidatud haldusmenetlusest, vaid

praeguses asjas tuleb eraldiseisvalt kinnipidamistingimused välja selgitada.

10. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite Y ja Y tunnistajatena ülekuulamata jätmise

peale. Samal põhjusel, miks ei sõltu praeguse asja lahendus nende isikute algatatud

haldusmenetlusest, ei saa need isikud anda praeguse asja lahendamiseks ka olulist teavet. Nad

ei ole viibinud vahi all MDC-s, järelikult ei tea nad anda selgitusi selle kinnipidamiskoha kohta.

Teiste USA kinnipidamisasutuste tingimused ei ole praeguses asjas vaidluse all ega ole

asjakohased. See, et SeaTacis võivad olla ebainimväärsed kinnipidamistingimused, ei tähenda,

et sama tuleb järeldada ka kõigi teiste USA kinnipidamisasutuste kohta ja kaebajat ei ole

võimalik USA-le välja anda. Nende isikute ütluste kaudu ei ole võimalik tuvastada MDC

kinnipidamistingimusi. Seega on tegemist asjakohatu tõendiga.

11. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite J. Drateli ja L. Lewise ülekuulamata jätmise

peale. Nagu kohus juba oma 27.08.2024 määruses välja tõi, ei anna nende isikute kohtuistungil

ülekuulamine nende koostatud raportile mingit tõendusväärtust juurde. On ilmselge, et need

isikud kajastaksid kohtuistungil sama arvamust, mida nad kajastasid juba oma kirjalikus

arvamuses. Selle sama arvamuse suuliselt ülekuulamine ei muuda seda arvamust kuidagi

õigemaks ega usutavamaks. Ülekuulamiseks esineks vajadus juhul, kui raport tekitaks

vastamata küsimusi, mida oleks vaja täpsustada. Kohus ei pea praegusel juhul täiendavate

küsimuste esitamist vajalikuks. Seetõttu ei näe kohus ka põhjust neid isikuid üle kuulata.

12. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite kohtuarstliku ekspertiisi korraldamata jätmise

peale. Ükski kaebaja esitatud tervisedokument ei tõenda, et kaebaja oleks voodihaige või

ilmselgelt võimetu USA-sse lendama ja kohtumenetluses osalema. Kohus saab sellest ka ilma

ekspertiisi korraldamata iseseisvalt aru. Kohtuistungil osalemist taotles kaebaja ka praeguses

asjas vaatamata oma väidetavalt kehvale tervisele, mis näitab, et kaebaja suudab

kohtumenetluses osaleda. Mitmete terviseprobleemide olemasolu ei vabastada teda vältimatult

kriminaalvastutusest. Selle üle, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab tema kinnipidamist

(vahialusena või süüdimõistetuna) kinnipidamisasutuses, ei saa otsustada halduskohus. Selle

üle saab otsustada kriminaalmenetlust läbi viiv kohus. Seega puudub igasugune vajadus

kohtuarstlikku ekspertiisi korraldada. Kaebaja saab oma tervislikku seisundit tõendada

vajadusel USA kohtumenetluses.

13. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite asja kirjalikus menetluses läbivaatamise peale.

PS § 24 lg 2 järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. See ei tähenda, et isikul

on õigus nõuda asja arutamist tingimata kohtuistungil, vaid et tal peab olema võimalus

menetluses osaleda – ta peab olema menetlusse kaasatud, talle tuleb edastada

menetlusdokumendid ja anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Seda kõike on kaebaja

puhul tehtud. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu teda ei oleks lubatud olla oma

asja arutamise juures. KrMS § 4521 ei kohusta halduskohut väljaandmisotsuse peale esitatud

3-24-2302

16(19)

kaebust kohtuistungil läbi vaatama. Arvestades asja kiireloomulisust, oli kaebust võimalik

lahendada kirjalikus menetluses kiiremini. Kohus ei näe, kuidas oleks kohtuistungi

korraldamine kaebaja õigusi täiendavalt kaitsnud. Kaebajal oli võimalik esitada kohtule kõik

oma seisukohad ja tõendid isiklikult või oma esindajate kaudu. Ei ole usutav, et vaatamata kahe

advokaadist esindaja olemasolule, ei olnud kaebajal võimalik kõiki oma seisukohti väljendada.

Nende samade kirjalike väidete istungil suuliselt kordamine ei oleks asja lahendamisele kuidagi

kaasa aidanud.

14. Kohus jätab kaebaja taotluse Euroopa Liidu kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

Esiteks ei võimalda seda asja lahendamiseks seaduses ette nähtud tähtaeg. Teiseks ei pea kohus

seda praeguse asja lahendamiseks vajalikuks, sest asja on võimalik lahendada esitatud asjaolude

ja tõendite pinnalt. Asjas ei teki küsimust Euroopa Liidu õiguse tõlgendamises.

Vastustaja 01.08.2024 otsus

15. KrMS § 436 lg 1 p 2 järgi keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on

vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Tegemist on kaalutlusõigust mitte andva normiga.

Eesti õiguse osaks on ka EIÕK, mille art 3 sätestab, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult

või alandavalt kohelda ega karistada.

16. Praeguseks on teada, et kaebaja väljaandmise korral USA-le paigutatakse ta vahi alla

võtmisel suure tõenäosusega MDC Brooklyni kinnipidamisasutusse, mis on ainus piirkonnas

tegutsev kinnipidamisasutus. Asjaoludest nähtuvalt on Justiitsministeerium uurinud USA-lt

kaebaja võimalike kinnipidamistingimuste kohta. Kinnipidamistingimusi kajastavad USA

vanglaameti 16.02.2024 kiri (dtl 1014; tõlge dtl 1020), 28.06.2024 kiri (dtl 39; tõlge dtl 47) ja

08.08.2024 kiri (dtl 1232; tõlge dtl 1233). Kõigist neist nähtub, et kinnipidamistingimused on

inimväärsed ega saa tuua kaasa ebainimlikku või alandavat kohtlemist – kinnipeetava kohta on

3 m2 või rohkem kambripinda; kinnipeetavale tagatakse võimalus kohtuda ja suhelda kaitsjaga

ja lähedastega, meditsiiniline järelevalve ja ravi, sportimise ja vaba aja veetmise võimalused,

piisav kambriväline aeg, privaatne duši ja tualeti kasutamise võimalus väljaspool kambrit,

turvalisus, puhtad ruumid ja ohutud elutingimused, piisav valgustus, tervislik toit, kaebuse

esitamise võimalus. Kinnipidamisasutuses on piisav hulk personali kinnipeetavatega

tegelemiseks, värvatud on uusi töötajaid ja määratud olemasolevatele töötajatele soodustused,

et vältida nende lahkumist. MDC-s on tehtud 2024. a-l mitmeid parendusi, et kinnipeetavate

olukorda parandada. Neis kirjades toodut usaldades puudub tõepoolest alus arvata, et kaebajat

võiks USA kinnipidamisasutuses oodata ebainimlik või alandav kohtlemine.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et reeglina võib teise riigi ametiasutuse selgitusi ja kinnitusi

usaldada, eriti kui puuduvad avalikult kättesaadavad andmed, sh rahvusvaheliste kohtute

lahendid või rahvusvaheliste organite raportid, mis kinnitaksid vastupidist. Praegusel juhul see

aga nii ei ole. Vastustajale oli juba haldusasjast nr 3-24-335 teada USA piirkonnakohtunik

(district judge) Jesse M. Furmani 04.01.2024 kohtulahend asjas nr 22-CR-303 (JMF) USA vs

Gustavo

Chavez

(dtl

111;

tõlge

dtl

130),

milles

käsitleti

MDC

Brooklyni

kinnipidamistingimusi. Kui asjas nr 3-24-335 sai jätta selle kohtulahendi kõrvale, sest Y ei

ohustanud MDC-sse paigutamine, siis kaebaja puhul see just nii on. Kohtu arvates ei saa USA

kohtulahendit, mis käsitleb MDC kinnipidamistingimusi, pidada ebausaldusväärseks tõendiks

ja sellega tulnuks haldusmenetluses arvestada. Tegemist on hiljutise kohtulahendiga, mis

kajastab järelikult ajakohast infot. Vastustaja ei ole seda kohtulahendit oma otsuses kajastanud

ega püüdnud selles toodud asjaolusid üle kontrollida või USA ametiasutustelt üle küsida, miks

Eesti ametiasutusele edastatud teave MDC kinnipidamistingimuste kohta niivõrd palju USA

kohtulahendis toodust erineb.

3-24-2302

17(19)

18. Viidatud kohtulahendist järeldub, et MDC kinnipidamistingimused on sedavõrd halvad ja

ebainimväärsed, et kohtud väldivad reeglina kergemate kuritegude puhul süüdistatavate vahi

alla võtmist ja süüdimõistmise korral vähendavad määratavat karistust, et isikud ei satuks

MDC-sse kinnipidamisele. Kohtunik viitab paljudele erinevatele kohtumenetlustele, kus on

tuvastatud mitmeid erinevaid MDC-s erinevaid tõsiseid probleeme. Alates 2019. a-st esinevad

lakkamatult lockdownid ehk kambritesse sulgemised, mida ei saa enam õigustada Covidi leviku

piiramise vajadusega. Kinnipeetavatel puudub sulgemiste ajal võimalus kohtuda külastajatega,

teha telefonikõnesid, kasutada duširuumi, minna trenni või [õppe]tundi. Väljaspool kambrit

saab viibida vaid kuni 2 tundi päevas. Kinnipeetavaid ei lubata kambritest välja reedest

pühapäevani ja pühade ajal. Meditsiiniline ja vaimse tervise alane abi jõuab kinnipeetavateni

väga aeglaselt, abivajajatele keeldutakse abi andmast või selle andmisega viivitatakse.

Tervishoiuteenuste saamiseks tuleb kaitseadvokaatidel nõuda kohtu sekkumist, kuid ka

kohtulahendeid ei täideta. Asutuse seinad ja laed hallitavad, joogivesi on saastunud, levivad

kahjurid. Kinnipeetavaid on jäetud päevadeks ilma elektri ja veeta ning sel ajal tualeti

kasutamise võimaluseta. Hädaabinupud ei tööta. Valitseb tööjõupuudus ja olemasolevad

töötajad on alatasustatud.

19. MDC-s valitsevad ebainimlikke tingimusi kinnitab ka USA piirkonnakohtunik (district

judge) Gary R. Browni 05.08.2024 kohtulahend asjas nr 23-CR-417 (GRB) USA vs Daniel

Colucci

(dtl

555;

tõlge

dtl

1321).

Sellest

kohtulahendist

nähtub,

et

MDC

kinnipidamistingimused on ohtlikud ja barbaarsed ning on valitsenud juba mõnda aega.

Asutuses viivitatakse sageli kriitilise tähtsusega arstiabi osutamisega või keeldutakse sellest.

Paanikanupud ei tööta. Kinnipeetavad lukustatakse majutusüksustesse ja külastusi ei

võimaldata. MDC-s esinevad vanglaametnike teadmisele vaatamata õigusrikkumised ja

turvaprobleemid. Valitseb kaos ja kontrollimatu vägivald, isegi tapmised. Ohvritele ei anta abi,

vaid nad paigutatakse üksikvangistusse. Rünnakuohule ei reageerita ennetavalt. Kohtunik

kajastab oma lahendis mitmeid 2024. a-l toimunud sündmusi, seega ei ole tegemist millalgi

varem toimunud juhtumitega, millest võimud oleksid õppust võtnud ja olukorda parandanud.

20. Kuigi see kohtulahend on tehtud hiljem kui praeguses asjas vaidlustatud vastustaja otsus,

annab see selge signaali, et MDC kinnipidamistingimused ei ole sellised, nagu USA

ametiasutused on seni Eesti ametiasutustele kinnitanud. Kohus leiab, et puudub alus viidatud

kohtulahendite usaldusväärsuses kahelda. Pole põhjust pidada USA ametiasutuste kinnitusi

kohtulahendites tuvastatutest usaldusväärsemateks. Need käivad kinnipidamisasutuse kohta,

kuhu kaebaja väljaandmise korral vahi alla võttes paigutatakse, seega on tegemist asjakohaste

tõenditega. On selge, et USA ametiasutuste vastused MDC kinnipidamistingimuste kohta ei ole

nende kohtulahenditega kuidagi kooskõlas. Seega peab olema tegemist kas tahtliku ebaõige

teabe edastamisega Eesti ametiasutustele kaebaja väljaandmise saavutamiseks või USA

ametiasutuste ebateadlikkusega MDC-s valitsevatest tegelikest kinnipidamistingimustest, mida

kohus peab pigem ebausutavaks, arvestades mitmeid kohtulahendeid, milles on ebainimlikke

kinnipidamistingimusi tuvastatud ja millele on tähelepanu juhitud. Isegi kui tegemist on

teadmatusega, tuleb USA ametiasutustel oma vastavaid teadmisi täiendada ja esitada Eestile

täpsem teave tegelike kinnipidamistingimuste kohta.

21. Olukorras, kus vastustajale on esitatud sedavõrd vastuolulist teavet kinnipidamistingimuste

kohta, kuhu kaebaja võidakse väljaandmisel vahi alla võtmisel paigutada, on vastustajal

kohustus see ebakõla kõrvaldada või saavutada USA ametiasutustelt kinnitus, et kaebajat ei

võeta vahi alla või ei paigutata kinnipidamisasutusse, milles olevad kinnipidamistingimused on

ebainimväärsed. Vaatamata asjaolule, et Eesti riigil on väljaandmislepingu art 1 järgi reeglina

kohustus süüdistatav isik teisele riigile kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja anda, on

vastustajal samal ajal ka kohustus kaitsta oma kodanikku ebainimliku või alandava kohtlemise

eest. Väljaandmine ei saa olla KrMS § 436 lg 1 p 2 järgi lubatav, kui on teada, et kodanik satub

3-24-2302

18(19)

alandavatesse kinnipidamistingimustesse, või sellist võimalust ei ole kahtlusteta välistatud.

Praegusel juhul see nii ei ole, mistõttu ei saa kohus pidada vastustaja 01.08.2024 otsus

õiguspäraseks. Kohus ei välista, et vastustaja võib teha uue otsuse kaebaja väljaandmise kohta,

kui kinnipidamistingimuste inimväärsus leiab kinnitust või vastustaja saavutab USA

ametiasutustega muu kokkuleppe, mis ei too kaebajale kaasa inimväärikuse alandamist.

22. Kuna vaidlusaluse otsuse tühistamiseks esineb alus ainuüksi eeltoodud põhjendustel, siis

ei pea kohus vajalikuks muid asjas esile toodud põhjendusi ja tõendeid käsitleda. Nendest ei

sõltu praeguse asja lahendus.

23. Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 01.08.2024 otsuse.

Menetluskulude jaotus

24. Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seepärast jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1).

25. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista.

26. 01.09.2024 esitati menetluskulude nimekiri esindaja Yaroslav Radziwilli osutatud õigusabi

teenuse kohta summas 4050 eurot. Kulu tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Radziwill OÜ

01.09.2024 arve nr 1-2452x summas 4050 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude

nimekirjast nähtub, et osa kulusid on kantud haldusmenetluses, mitte kohtumenetluses. Kohus

selgitab, et kohtumenetluses on menetluskuludena väljamõistetavad vaid kohtumenetluses

kantud kulud, mitte enne seda toimunud haldusmenetluses kantud esindajakulud (HKMS § 101

lg-d 1 ja 2, § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus asjas

nr 3-23-2038, p 30). Kui isik kasutab haldusmenetluses õigusabi, jäävad sellega seotud kulud

tema enda kanda ja neid kulusid ei saa kohtus välja mõista ka kahju hüvitisena (vt nt Riigikohtu

13.01.2016 otsus asjas nr 3-3-1-76-15). Kohtumenetlusega saab siduda esindaja kulusid alates

vaidlusaluse otsuse tegemisest, seega 15,5 tunni ulatuses summas 2325 eurot.

27. 02.09.2024 esitati menetluskulude nimekiri esindaja Artur Knjazevi osutatud õigusabi

teenuse kohta summas 10 650 eurot. Kulu tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Sirel &

Partnerid OÜ 02.09.2024 arve nr 22409001 summas 10 650 eurot. Kuigi arve on adresseeritud

X OÜ-le, nähtub, et tegemist on praeguse asjaga seotud menetluskuluga. Äriregistri andmetel

on X OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige kaebaja. HKMS § 109 lg 5 järgi ei välista

menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega

saab selle menetluskuluga arvestada.

28. Kokku taotleb kaebaja seega esindajakulu hüvitamist summas 12 975 eurot. HKMS § 109

lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus selgitab,

et menetluskulude suurust ei õigusta mitme esindaja kasutamine. Mitme esindaja kasutamine

menetluses ei ole keelatud, kuid see ei õigusta suurema menetluskulu väljamõistmist kui on asja

mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus ei pea ligi 13 000 euro suurust esindajakulu

asja mahtu ja keerukust, menetlusele kulunud aega ja esindajate panust arvestades

põhjendatuks, vaid kulu on ülepaisutatud. Tegemist oli suuresti Y ja Y asjast kopeeritud

seisukohtadega, mis ei eeldanud esindajatelt sama suurt intellektuaalset panust kui viidatud

isikute esindajatelt. Kohus peab põhjendatud kuluks 8000 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

29. Lisaks esitati OÜ Luisa Tõlkebüroo 14.08.2024 arve nr 10091763 summas 2122,8 eurot

J. Drateli ja L. Lewise raporti ning Daniel Colucci kohtulahendit tõlgete eest inglise keelest

eesti keelde. Samuti esitati Law Office of Dratel & Lewis 04.08.2024 arve summas 15 000 USA

3-24-2302

19(19)

dollarit (13 890,26 eurot) raporti koostamise eest, mis kajastab USA kinnipidamisasutuste

tingimusi. Kohtu arvates on kulud põhjendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

30. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot, esindajakulu

8000 eurot ning tõendi saamise ja tõlkekulu kokku 16 013,06 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/