2-24-7400/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-7400

Tsiviilasi

Ilmar Tageli hagi Kaili Kuuse vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilmar Tageli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Ilmar Tagel (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja):

Kaili

Kuuse

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilmar Tageli määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 4. juuli 2024. a määruse

resolutsioon Ilmar Tageli hagi menetlusse võtmisest

keeldumise osas muutmata, kuid muuta maakohtu

määruse põhjendusi. Täiendada maakohtu määruse

resolutsiooni

otsustusega

maakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse

kindlaksmäärammise kohta.

3. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Keelduda Ilmar Tageli hagi Kaili Kuuse vastu kahju

hüvitamiseks menetlusse võtmisest.

3.2.

Jätta

menetluskulud

Ilmar

Tageli

kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.3. Toimetada kohtumäärus hagejale kätte.

4. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Ilmar Tageli kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Ilmar Tagel (hageja) esitas 9. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi Kaili Kuuse (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks ning kostja toimingute seadusevastasuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu juhatuse liige

ajavahemikul 20. veebruar 2018 kuni 20. veebruar 2022. Hageja oli sama korteriühistu juhatuse

liige ajavahemikul 20. veebruar 2018 kuni 13. juuli 2021.

Kostja, olles hagejaga samaaegselt korteriühistu juhatuse liige, kutsus 5. novembril 2020

ebaseaduslikult, ilma korteriühistu juhatuse kui kollegiaalse organi otsuseta, kokku

korteriühistu üldkoosoleku ning määras oma huvidest lähtuvalt selle päevakorra. Üldkoosoleku

protokoll ei kajasta tõetruult üldkoosoleku käiku.

Hageja esitas korteriühistu juhatuse liikmena 28. novembril 2020 hagita menetluse avalduse

korteriühistu üldkoosoleku 5. novembri 2020. a otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi

nr 22-20-17662). Kostja andis 28. jaanuaril 2021 korteriühistu juhatuse liikmena volitused

juristidele eelnimetatud tsiviilasjas korteriühistu esindamiseks ja maksis neile korteriühistu

arveldusarvelt 600 eurot selleks õigust omamata. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 19 lg 1 p-le 4 kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles

vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine üldkoosoleku pädevusse.

Hageja maksis kinni tsiviilasjas nr 22-20-17662 kostja poolt ebaseaduslikult volitatud

juristidele korteriühistu arvelt makstud õigusabikulud 600 eurot ja riigilõivu 100 eurot. Hageja

taotles kostjalt 700 euro ja käesoleva asja kohtukulude väljamõistmist. Hageja palus tunnistada

õigusvastaseks kostja tegevus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korteriühistu

juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisel ja selleks esindaja määramisel ilma üldkoosoleku

vastavat otsust omamata.

2. Tartu Maakohus jättis 14. juuni 2024. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgete haginõuete esitamiseks;

kahju tekkimise asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks; tuvastushagi põhistamiseks,

asjaolude ja tõendite esitamiseks; riigilõivu tasumiseks; hagiavalduse lisade esitamiseks.

Maakohus kohustas hagejat hagis selgelt välja tooma, millistel asjaoludel on kostja talle kahju

tekitanud ning esitama asjakohased tõendid. Maakohus selgitas, et kui hageja käsitleb talle

tekkinud kahjuna tsiviilasjas nr 2-20-17662 temalt jõustunud kohtulahenditega Põlva vald,

Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu kasuks väljamõistetud menetluskulusid ja tema enda poolt

kõnealuses tsiviilasjas kantud menetluskulusid (riigilõivusid), mis jäid kohtulahendite alusel

hageja enda kanda, siis tuleb hagejal selgitada ja põhjendada, kuidas saab jõustunud

kohtuotsuste alusel hageja kanda jäetud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale

tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel kostja sellise väidetava kahju eest vastutab.

Ühtlasi palus maakohus hagejal esitatud tuvastusnõuet täpsustada ja esitada kohtule

asjakohased tõendid. Maakohus hoiatas hagejat, et juhul, kui hageja ei kõrvalda talle määratud

tähtaja jooksul hagis esinevaid puuduseid, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

3. Hageja esitas 27. juunil 2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja jäi kahju

hüvitamise nõude juurde.

Hageja selgitas, et kostja ei ole Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 korteriühistu liige

(korteriomanik). Seega ei ole tal õigust teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke

toiminguid (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1). Korteriühistu juhatuse

liikmena oli kostja kohustatud ellu viima korteriühistu üldkoosoleku 2. juuni 2020. a otsuseid.

5. oktoobril 2020 kostja poolt ainuisikuliselt, ilma juhatuse vastava otsuseta kokku kutsutud

sama päevakorraga üldkoosolek oli vastuolus juhatuse tegeliku tahtega.

Tulenevalt KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 oli hageja kui korteriühistu juhatuse

liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses korteriühistu esindaja

määramine üldkoosoleku pädevuses.

Kostja esitas 5. novembri 2020. a korteriühistu üldkoosolekule katusefirma 4. novembri 2020. a

pakkumise Piiri tn 4 katuse renoveerimiseks, mille järele igasugune vajadus puudus. Katus on

senini korras. Hageja hoidis kohtusse pöördumisega korteriühistule ära ligi 70 000 euro suuruse

kahju.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus keeldus 4. juuli 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 3401 lg 1 alusel

kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või

on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv,

määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba

menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Hagejale määrati tähtaeg 14 päeva hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas

hagejale 13. märtsi 2024. a puuduste kõrvaldamise määruses, et kohtule tuleb esitada selgelt

väljendatud haginõue, koos nõude aluseks olevate asjaolude ja tõenditega. Kohus palus hagejal

selgitada kostja poolt tekitatud varalise kahju kujunemiskäiku. Kuigi hageja esitas kohtule

27. juunil 2024 hagiavalduse täiendused, siis tegelikult hageja hagiavalduse puuduseid ei

kõrvaldanud. Kohtule esitatud hagiavaldus ei vastanud maakohtu hinnangul endiselt TsMS §-

dele 338-340 ja 363, hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ning sellest ei selgu nõude

kujunemise käik (hagejal tuli selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja

kanda pandud menetluskulusid käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel

õiguslikul alusel just kostja sellise väidetava kahju eest vastutab). Kuna hagiavaldust ei ole

võimalik esitatud kujul menetleda, siis maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt kostja kandis Põlva vald Põlva linn Piiri 4 korteriühistu juhatuse

liikmena 22. veebruaril 2021 ebaseaduslikult korteriühistu arveldusarvelt 300 eurot

korteriühistu teadmata, selleks seaduses sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsust omamata,

õigusabi eest Kvatro Õigusbüroo OÜ-le.

Kohtulahendiga asjas nr 2-20-17662 mõisteti hagejalt välja menetluskulud 600 eurot, mis on

kostja poolt ebaseaduslikult Kvatro Õigusebüroo OÜ-le tsiviilasjas 2-20-17662 makstud

õigusabikulud.

Kostja tasus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu üldkoosoleku vastava otsuseta Kvatro

Õigusbüroo OÜ-le korteriühistu arvelduskontolt õigusabi eest 2021. aastal kokku 600 eurot:

22. veebruaril 2021 300 eurot (dokumendi nr 67, arve 20), 20. septembril 2021 75 eurot

(dokumendi nr 90, arve 117) ja 8. detsembril 2021 225 eurot (dokumendi nr 102, arve 147).

Hageja kandis 10. veebruaril 2023 korteriühistule kohtuasjas nr 2-20-17662 hagejalt

korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulud 600 eurot, mille aluseks olid kostja poolt

2021.aasta Kvatro Õigubüroo OÜ-le ebaseaduslikult makstud õigusabikulud.

Kostja tegevus korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistu vastava üldkoosoleku otsuseta,

ühistu liikmete teadmata korteriühistu rahade ülekandmine 2021. aastal Kvatro Õigusbüroo

OÜ-le on ebaseaduslik, kuna see on vastuolus KrtS § 20 l-ga 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4.

Seadusest tulenevalt on ainult üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmega (hageja)

õigusvaidluste pidamine ning selles vaidluses mittetulundusühingule esindaja määramine.

Kuna võidakse öelda, et 20. septembril 2021 ja 8. detsembril 2021, mil maksti kostja poolt

õigusabikuludeks vastavalt 75 eurot ja 225 eurot, ei olnud hageja korteriühistu juhatuse liige,

et tollal üldkoosoleku otsuseta korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le makstud

summad olid õiguspärased, hageja vähendab kostjalt nõutavat kahju summat ja nõuab 300 euro

hüvitamist, mille kostja on üle kandnud korteriühistu arveldusarvelt Kvatro Õigusbüroo OÜ-le

22. veebruaril 2021.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tema ebaseadusliku tegevusega hagejale kui

korteriühistu juhatuse liikmele KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 eiramisega tekitatud kahju

300 eurot ja käesoleva asja kohtukulud (riigilõiv).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata (TsMS § § 657 lg 21 ja

TsMS § 659). Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega maakohtus kantud menetluskulude

jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et

kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on

rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi

vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud TsMS § 363 sätestab

hagiavalduse sisunõuded. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale

heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud

TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.

8. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagiavaldust esitatud kujul menetleda, kuna

hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet ja sellest ei selgu nõude kujunemise käik (hagejal tuli

selgitada, et kuidas saab jõustunud kohtuotsuste alusel hageja kanda jäetud menetluskulusid

käsitleda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna ning millisel õiguslikul alusel just kostja sellise

väidetava kahju eest vastutab).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue selge ja selle kujunemise käik arusaadav. Kui

maakohtu hinnangul puudus hageja väidetava kahju kostjalt väljamõistmiseks õiguslik alus, siis

oleks maakohus pidanud jätma hagi menetlusse võtmata selle õigusliku perspektiivituse tõttu

TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

9. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-st 4

tulenevalt on juhatuse liikmega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles vaidluses

korteriühistule esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses.

Isegi juhul, kui hageja kui korteriühistu (praeguseks ajaks endise) juhatuse liikmega

õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses korteriühistule esindaja määramine

toimus ilma üldkoosoleku otsuseta, ei saa hageja nõuda kostjalt, kui selles vaidluses

korteriühistu esindamiseks volituse andnud korteriühistu juhatuse liikmelt, selles vaidluses

hagejalt korteriühistu kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitamist.

KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatuse liikme vastutusele MTÜS §-s 32

sätestatut. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse

liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on

oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude saab esitada eelkõige korteriühistu. MTÜS § 32 lg-st 4

tulenevalt võib nõude korteriühistu kasuks maksma panna ka korteriühistu võlausaldaja.

Hagejal saaks olla kostja vastu deliktiõiguslik nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kahju

tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei

olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.

Isegi kui kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei ole hagejale väidetavalt kostja

rikkumise tõttu tekkinud kahju ärahoidmine juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk.

Juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk on kaitsta korteriühistut ja korteriühistul on õigus

nõuda juhatuse liikmelt hoolsuskohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks on

õiguslikult perspektiivitu, mistõttu hagi tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel.

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muuhulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tuleb võtta seisukoht määruse resolutsioonis, mitte üksnes selle

põhjendustes. Kuna maakohus jättis määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse kohta

seisukoha võtmata, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse resolutsiooni ja

jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

11. Kuivõrd kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)