2-22-10879/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-10879

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

S.A hagi GTS Group OÜ ja R.G vastu vara

arestist vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

GTS Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadi Saluste

Kostja GTS Group OÜ (registrikood 14433501),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kostja R.G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. mai 2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta GTS Group OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.A (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi GTS Group OÜ (kostja 1) ja R.G (kostja 2)

vastu, milles palus:



Vabastada aresti alt Canderos Assets OÜ osa;



Kohustada GTS Group OÜ-d andma nõusoleku äriregistrist Canderos Assets OÜ osa

suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu kustutamiseks. Asendada GTS Group OÜ

tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 1 01.06.2022 kostja 2 vastu hagi kahju hüvitamise

ning viivise tasumise nõudes. Koos 01.06.2022 hagiavaldusega esitas kostja 1 ka hagi

tagamise avalduse, milles kostja 1 palus „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A

ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778),

osakapitalist pool nimiväärtusega 1 278 eurot ning seada osale keelumärge nii, et

Canderos Assets OÜ osa käsutamine on keelatud ühisomanik R.G-l (isikukood XXX)“.

3. 07.06.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-8259 rahuldas kohus kostja 1 hagi

tagamise avalduse ja arestis Canderos Assets OÜ (edaspidi: Canderos) osa järgmiselt:

„arestida GTS Group OÜ kasuks R.G ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos

Assets OÜ (registrikood 10726778) osa R.G-le (isikukood XXX) kuuluva ühisvara osa

suhtes, keelates R.G-l seda osa käsutada.“. 07.06.2022 määruse alusel on äriregistrisse

kantud kostja 1 kasuks Canderose osale keelumärge.

4. Canderose osa ei ole hageja ja kostja 2 ühisomandis, vaid on hageja lahusvara. Hageja ei

ole tsiviilasjas nr 2-22-8259 menetlusosaline. Tsiviilasja nr 2-22-8259 menetlusosalised

on kostja 1 ja kostja 2. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-22-8259 arestinud vale isiku vara.

Canderose osa on hageja lahusvara alates 07.08.2018. Hageja omandas Canderose 100%-

lise osa 07.08.2018 kinkelepingu alusel. Canderose osa oli hageja lahusvara ka 01.06.2022

ehk kostja 1 poolt hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise hetkel. Hageja vara ei

saa tsiviilasjas nr 2-228259 esitatud nõude tagamiseks arestida.

Kostja 1 vastus

5. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja 2 omandasid Canderose osa 2001. aastal

ehk abielu ajal, mistõttu on tegemist abielu ajal omandatud vara ehk abikaasade

ühisvaraga. Canderose osa on jätkuvalt hageja ja kostja 2 ühisvaraks, kuna kostja 2 ei

saanud 07.08.2018 kinkelepinguga osaühingu osa käsutada. Ühisvara hulka kuuluvat eset

ega selle osa ei saa käsutada ilma abieluvaralepingut sõlmimata. Kuivõrd kostja 2 ja

hageja abieluvaralepingut ei sõlminud, siis on 07.08.2018 kinkeleping tühine TsÜS § 87

kohaselt.

6. 07.08.2018 kinkelepingus viidatud ühisvara jagamise leping Canderose osa kostja 2

lahusvarasse kuulumise kohta on tühine, kuna PKS § 26 keelab ühisvara jagamise

varaühisuse kestel.

7. Peale väidetava kinkelepingu sõlmimist kinnitas kostja 2 oma 16.08.2018 e-kirjas AMle

ehk tulevasele kostja 1 teisele osanikule, et Canderos kuulub kostjale 2. See kinnitab, et

peale 07.08.2018 väidetava kinkelepingu sõlmimist kuulus Canderos jätkuvalt kostjale 2.

8. 07.08.2018 kinkeleping ei tõenda, et Canderose osa anti üle vastutasuta. Kostja 1

hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et 07.08.2018 kinkelepinguga üheaegselt on lepitud

kokku ka mingisuguse tasu maksmises, mille tõttu ei ole tegemist üldse kinkelepinguga.

Seega ei ole võimalik, et Canderose osa oleks hageja lahusvaraks. Erinevate kokkulepete

sõlmimine tegeliku kokkuleppe sisu varjamiseks on kostja 2 jaoks tavapärane praktika.

9. Kostja 1 hinnangul on ka eluliselt ebausutav, et kostja 2 oleks 2018. aastal tekitanud

olukorra, kus Canderose osa, mille kaudu omab kostja 2 osalust kõigis teistes GTS

kontserni ühingutes, muutub tema abikaasa lahusvaraks ja lahutuse korral jääks kostja 2

ilma sisuliselt kogu oma varast, mille nimel ta on aastakümneid töötanud. Sellisel

käitumisel puuduks igasugune majanduslik eesmärk. Pigem on eluliselt usutav, et kostja 2

on hagejaga sõlminud näiliku tehingu näitamaks väljapoole, et kostjal 2 endal vara

puudub, vältimaks enda vastu nõuete esitamist.

Kostja 2 vastus

10. Kostja 2 võttis hagi õigeks. Kostja 2 on korduvalt selgitanud, et Canderose osa ei kuulu

hageja ja kostja 2 ühisvarasse, vaid on hageja lahusvara. Kostja 2 nõustub hagiavalduses

esitatud seisukohtadega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 12.05.2023 otsusega hagi ja vabastas aresti alt Canderose osa.

Kohus kohustas kostjat 1 andma nõusoleku äriregistrist Canderose osa suhtes

arestimismärke ja käsutuskeelu kustutamiseks, ning asendas kostja 1 tahteavalduse

kohtulahendiga. Hageja ja kostja 1 menetluskulud jäid kostja 1 kanda ning kostja 2

menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et menetluskulud määratakse rahaliselt

kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



01.06.2022 esitas kostja 1 kostja 2 vastu hagi kahju hüvitamise ning viivise tasumise

nõudes.



07.06.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-8259 rahuldas kohus kostja 1 hagi

tagamise avalduse ja arestis Canderose osa järgmiselt: „arestida GTS Group OÜ kasuks R.G

ja S.A ühisvarasse kuuluva osaühingu Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778) osa R.G-

le (isikukood XXX) kuuluva ühisvara osa suhtes, keelates R.G-l seda osa käsutada.“ (tlk 10-

12);



07.06.2022 määruse alusel on äriregistrisse kantud kostja 1 kasuks Canderose osale

keelumärge (tlk 13-14);



Hageja ja kostja 2 on abikaasad alates 11.03.1994 (tlk 39) ja abikaasade vaheliseks

varasuhteks on varaühisus (tl 40).



06.02.2001 on asutatud Osaühing Canderos Trade ja mõni kuu hiljem said selle osade

omanikuks hageja ja kostja 2. Alates 07.01.2021 kannab äriühing nime Canderos Assets OÜ

(tlk 41-43);



14.05.2007 on hageja ja kostja 2 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt on

abikaasad kokku leppinud, et Osaühingu Canderos Trade abikaasadele ühisvarana kuuluv osa

nimiväärtusega 40 000 krooni jääb kostja 2 lahusvarasse (tlk 66-67).



07.08.2018 on hageja ja kostja 2 sõlminud osaühingu osa kinkelepingu, millega kostja

2 kingib hagejale Osaühingu Canderose Trade osa (Canderose osa), mis moodustab 100%

osakapitalist. Kostja 2 on lepingus kinnitanud, et lepingu eseme suhtes kehtib ühisvara

jagamise leping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana (tlk 15-17).

13. Hagi võib kuuluda rahuldamisele TMS § 222 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kolmas isik,

kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus

või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul

põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Riigikohus on selgitanud, et TMS §-le 222 on võimalik tugineda ka neil juhtudel, mil

kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku

õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline (RKÜKm 3-3-1- 15-12, p 42;RKTKm 3-2-1-94-

11, p 16).

14. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või

teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Seega oli hagejal ja kostjal 2 õigus abielu kestel

tunnistada Canderose osa lahusvaraks, mida on hageja ja kostja 2 teinud sõlmides

14.05.2007 abieluvaralepingu. Tegemist ei ole tühise tehinguga. Kuna vastavalt

14.05.2007 sõlmitud abieluvaralepingule sai Canderose osa kostja 2 lahusvaraks, siis oli

kostja 2 õigustatud 07.08.2018 notariaalse kinkelepinguga kinkima Canderose osa ehk

enda lahusvara hagejale. PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on abikaasade lahusvaraks muuhulgas

kinke teel saadu. Seega, 07.08.2018 kinklepingu alusel kuulub Canderose osa alates

07.08.2018 hageja lahusvarasse. Canderose osa oli hageja lahusvara ka 01.06.2022 ehk

kostja 1 poolt hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamise hetkel.

15. Kuna Canderose 100%-line osa on hageja lahusvara ning hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-22-

8259 menetlusosaline, puudus TsMS alusel kohtul õigus arestida tsiviilasjas nr 2-22-8259

hagi tagamise eesmärgil Canderose osa. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

16. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja 1, kes palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

17. 14.05.2007.a abieluvaralepingu järgselt ei tehtud kannet abieluvararegistrisse selle kohta,

et Canderose osa on kostja 2 lahusvara, mis kinnitab, et see ei olnud lepingupoolte tahe.

Maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist võis olla näiliku tehinguga. Eeldusel, et

14.05.2007 abieluvaraleping on tühine, ei olnud sellel õiguslikke tagajärgi, millisel juhul

oli Canderose osa jätkuvalt ühisvara. Sellisel juhul on ka 07.08.2018 kinkeleping tühine,

kuna kostja 2 ei saanud ilma abieluvaralepingut sõlmimata leppida kokku, et Canderose

osa suhtes lõpetatakse varaühisus ja kinkida ühisvara hulka kuuluv ese teisele abikaasale

nii, et sellest saab hageja lahusvara.

18. Isegi kui ühisvara hulka kuuluvat eset sai käsutada, on 07.08.2018 kinkeleping ikkagi

tühine. Pärast 07.08.2018 kinkelepingu sõlmimist kinnitas kostja 2 16.08.2018.a e-kirjas

AMile, et Canderos kuulub kostjale 2. See kinnitab, et 07.08.2018 kinkelepingu

sõlmimisel ei olnud kinkelepingu pooltel tegelikku tahet, et Canderose osa omandiõigus

läheks hagejale üle. Seega on tegemist näiliku tehinguga.

19. Lisaks esineb põhjendatud kahtlus, et 07.08.2018 kinkelepinguga üheaegselt lepiti kokku

ka mingisuguses tasu maksmises, mille tõttu ei ole tegemist kinkelepinguga. Seega ei

saanud Canderose osa hageja lahusvaraks. Kostja 2 on varasemalt sõlminud notariaalseid

lepinguid, jättes lepingust tasu regulatsiooni välja, ja sõlminud selleks eraldi kokkuleppe,

et jätta notariaalse lepingu eesmärgist kolmandatele isikutele ekslik mulje.

20. Kostjal 1 puudub küll teave, millised täiendavaid kokkuleppeid väljaspool 07.08.2018

kinkelepingut on hageja ja kostja 2 seoses Canderose osaga sõlminud, mis võiksid

välistada kinkelepingu regulatsiooni kohaldamise. 07.08.2018 kinkelepingus ei mainita

varasemat 14.05.2007 abieluvaralepingut. Tõenäoliselt põhjusel, et lepingupooltel ei

olnud algusest peale eesmärki, et tehing tooks kaasa selliseid õiguslikke tagajärgi, mis on

antud lepingule omane. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 2 oleks 2018.a tekitanud olukorra,

kus Canderose osa, mille kaudu omas kostja 2 varasemalt osalust kõigis teistes GTS

kontserni ühingutes, muutub tema abikaasa lahusvaraks ja näiteks abielu lõppemise korral

jääks kostja 2 ilma sisuliselt kogu oma varast. See kinnitab, et tegelikult oli kostja 2

sõlminud hagejaga näilikud tehingud, näitamaks väljaspoole, et kostjal 2 endal vara

puudub, vältimaks enda vastu nõuete esitamist.

Vastused kaebustele

21. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

22. Kostja 2 leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

24. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse vara arestist vabastamise hagi sissenõudja ja võlgniku

vastu. Seega on kostjad I ja II vara arestist vabastamise nõude osas vältimatud kaaskostjad

TsMS § 207 lg 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjat 2 käsitelda kaasapellandina

TsMS § 639 lg 2 alusel, hoolimata sellest, et ta ei ole apellatsioonkaebust esitanud.

25. Tsiviilasjast nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 2 14.05.2007.a notariaalselt tõestatud

ühisvara osalise jagamise lepingu, millega abikaasad leppisid kokku ühisvaraks oleva

Canderose osa jagamise selliselt, et see jääb kostja 2 lahusvaraks (tl 66-67). Sellel ajal

kehtinud PKS (1995) § 9 lg 1 p 2 kohaselt võis abieluvaralepinguga kindlaks määrata,

milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara.

Seega said abikaasad kokku leppida selles, et Canderose osa on kostja 2 lahusvara. Kostja

1 leiab, et kuna 14.05.2007.a lepingut ei kantud abieluvararegistrisse, siis ei olnud

abikaasadel tegelikku tahet jätta Canderose osa kostja 2 lahusvaraks, mistõttu on leping

näilik. Kolleegiumi hinnangul on see väide tõendamata. Asjaolust, et 14.05.2007 lepingut

ei kantud abieluvararegistrisse, ei saa järeldada, et abikaasadel ei olnud tegelikku tahet

määrata Canderose osa kostja 2 lahusvaraks. PKS (1995) § 10 lg 6 esimese lause kohaselt

kanti abieluvaraleping abieluvaralepingu registrisse abikaasa nõudel. Seega ei tulnud

seadusest kohustust kanda 14.05.2007.a leping abieluvararegistrisse.

26. 07.08.2018 sõlmisid abikaasad notariaalselt tõestatud osaühingu osa kinkelepingu, millega

kostja 2 kinkis Canderose osa hagejale (tl 15-17). Maakohus leidis põhjendatult, et kuna

Canderose osa oli kostja 2 lahusvara, sai oli tal seda võimalik käsutada, sh kinkida

hagejale. Riigikohus on 03.03.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13 p-s 11

selgitanud, et abikaasad võivad teha omavahel lahusvara hulka kuuluva esemega

tehinguid.

27. Kostja 1 leiab, et 07.08.2018 kinkeleping on näilik. Kostja 1 tugineb sellele, et kostja 2

märkis 16.08.2018 e-kirjas AMle, et „Canderos Trade 100 % minu käes“ (tl 44). TsÜS §

89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Riigikohus on 19.04.2022 otsuses kohtuasjas 1-18-158 p-s 39

selgitanud, et jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik

tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel

ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu

näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa kostja 2 16.08.2018 e-kirjas sisalduvale ühele lausele anda määravat tähendust ja

lugeda selle pinnalt tõendatuks, et kostja 2 tegelikuks tahteks ei olnud osaluse üleminek

hagejale. Lisaks ei tõenda see e-kiri, et lepingu teise poole ehk hageja tegelik tahe oli

midagi muud kui 07.08.2018 kinkelepingus avaldatud. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb

lepingu näilikkuse tõendamiseks tõendada, et mõlema lepingupoole tahe (s.o ühine tahe)

oli suunatud sellele, et tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi.

28. Tehingu näilikkuse põhjendamiseks on kostja 1 väitnud ka seda, et eluliselt on ebausutav,

et kostja 2 kinkis ära osaühingu osa, mis moodustas olulise osa tema varast.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et Canderose osa moodustas kostja 1 väitel

olulise osa kostja 2 varast, ei tõenda kinkelepingu näilikkust. Kostja 1 hinnangul kinnitab

kinklepingu näilikkust ka see, et selles ei mainita 14.05.2007 abieluvaralepingut.

Kolleegium leiab, et on kostja 1 väide ebaõige. Kuigi 07.08.2018 kinkelepingus ei ole

viidatud 14.05.2007 lepingu kuupäevale, on 07.08.2018 kinkelepingus märgitud, et

notarile on esitatud ühisvara jagamise leping, mille kohaselt kuulub kinkelepingu ese

kostjale 2 lahusvarana.

29. Kostja 1 märgib, et tal on põhjendatud kahtlus, et 07.08.2018 kinkelepinguga koos lepiti

kokku ka mingisuguses tasu maksmises, mistõttu ei ole tegemist kinkelepinguga.

Kolleegiumi hinnangul on see väide tõendamata. Tsiviilasjas esitatud väidete ja tõendite

pinnalt ei saa lugeda tõendatuks, et hageja maksis kostjale 2 Canderose osa eest mingit

tasu.

30. Seega on põhjendamatud kostja I väited, et 07.08.2018 kinkeleping on tühine, või et

tegemist ei olegi kinkelepinguga.

31. PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara mh esemed, mille abikaasa

omandas kinke alusel. Ülaltoodust tulenevalt tuvastas maakohus õigesti, et Canderose osa

on hageja lahusvara, ning rahuldas põhjendatult hagi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus kostja I kanda (TsMS § 171 lg 1, § 165 lg 2). Tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)