2-22-150443/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-150443

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi V. L. vastu võlgnevuse, intressi,

viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes

Hagihind

5 383,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu)

Kostja: V. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V. L.lt põhivõlgnevus 3 000 eurot ja viivis 381,70 eurot OÜ GS Core

kasuks.

3. Välja mõista V. L.lt OÜ GS Core kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2

nimetatud põhivõlgnevuselt (so 3 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 30.03.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas

summas kui põhivõla summa.

4. Jätta rahuldamata OÜ GS Core nõuded V. L.lt intressivõlgnevuse, lepingu haldustasu

ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 31,33% ulatuses OÜ GS Core ning 68,67% ulatuses V. L. kanda.

6. Välja mõista V. L.lt menetluskulu 717,60 eurot OÜ GS Core kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. L.l tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Xxxx Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.04.2021 väikelaenu lepingu, mille alusel sai kostja laenu 3

000 eurot intressimääraga 29,90% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 36 kuu

jooksul. Esimese osamakse tasumise tähtpäev oli 10.06.2021. Kostja kohustus tasuma ühekordse

maksena lepingu sõlmimise tasu 75 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei ole

laenu tagastamiseks ühtki osamakset teinud. Krediidiandja ütles lepingu üles 23.09.2021. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal põhivõlg summas 3 075 eurot, intressivõlg 359,75 eurot ja

laenuhaldustasu võlgnevus 11,60 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu

47,45 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3 075 eurolt 23.09.2021-29.03.2023 perioodi

eest määraga 0,067% päevas kokku summas 1 137,26 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas

23.09.2021 lepingust tuleneva nõuded kostja vastu hagejale.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja esitatud

andmetest, kostja kontoväljavõttest ja maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku

seisundit kontrolliti piisavalt, esialgsel võlausaldajal põhjust kahelda, et kostja suudab teenindada

laenumakseid, samuti ei nähtu, et laenu andmisel oleks kostja jäänud raskesse majanduslikku seisu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 075 eurot, intressivõlgnevuse

359,76 eurot, viivisvõlgnevuse 1 137,26 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot ning

sissenõudmiskulu hüvitise 47,45 eurot, samuti viivise 0,067% põhinõudelt (3 075 eurolt) päevas

alates 30.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Krediidiandja ei järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostjal olid laenulepingu sõlmimise ajal kohustused mitmete teiste

krediidiandjate ees ja nimetatud asjaolu oli nähtav ka kostja pangakonto väljavõttelt. Kostja

kinnisasi oli koormatud hüpoteegiga. Kostja sissetulek kokku oli 495,60 eurot kuus, mis koosnes

pensionist ja sotsiaaltoetusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et Xxxx Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.04.2021 väikelaenu lepingu, mille

alusel sai kostja laenu 3 000 eurot intressimääraga 29,90% aastas tagasimakse perioodiga 36 kuud

ning maksepäevaga iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Tagasimakse täpne igakuine

makse arvutatakse laenu väljamaksmise hetkel ja see kajastub esimesel arvel. Lepingu sõlmimisel

kohustus kostja tasuma lepingutasu 75 eurot, mis lisatakse laenusummale juurde. Samuti kohustus

kostja tasuma laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

39,15% aastas (leping dtl 53, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 56-57).

5. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on Xxxx Eesti filiaal ilt eespool nimetatud väikelaenu lepingu

alusel saanud 3 000 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Xxxx Eesti filiaal loovutas

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 23.09.2021.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 02.04.2021 lepingu

sõlmimise ajal 20,09%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,15% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on

tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka

omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-

21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati väikelepingu sõlmimisel 02.04.2021 kostja krediidivõimekust

kostja esitatud andmete, kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Esialgne

võlausaldaja on laenu andmisel lähtunud sellest, et kostja kõikide kohustuste kuumaksed on

edaspidi kokku 160 eurot, suhtarv on 34,67, nominaalselt kätte jääb 301,59 eurot ning leidis, et see

on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuna elatusmiinimum 2021.a oli ligikaudu

234 eurot ja seega jäi kostjale kätte rohkem kui elatusmiinimum. Kostja väitis, et tema ja ta

abikaasa töötavad.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 02.04.2021 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust, sh igakuised vältimatud

püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kostja on laenutaotluses (dtl 143) märkinud, et on

pensionär, kelle sissetulekuks on 850 eurot kuus ning igakuised kohustused on 150 eurot kuus.

Kostja kontoväljavõttest (dtl 146-155) nähtuvad laekumised Eesti Töötukassalt ja

Sotsiaalkindlustusametilt kokku summas 480,71 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttest (dtl 138-141)

nähtuvalt on viidatud kontole ajavahemikul 01.11.2020 – 27.04.2021 laekunud keskmiselt 589,34

eurot kuus, kuid tegemist on kostja enda poolt tehtud ülekannetega teiselt kontolt, teistelt kiirlaenu

pakkuvatelt ettevõtetelt saadud laenudega (B OÜ) ja kolmandatelt isikutelt (N. L.) laekunud

rahaga. Hageja esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuste põhiosa

ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Samuti nähtub kostja

kontoväljavõttest (dtl 138) 04.12.2020 makse Võlast Vabaks OÜ-le summas 300 eurot, mille

selgituseks on märgitud „Juriidiline konsultatsioon ja laenulepingu analüüs“, mis viitab samuti

probleemsetele laenukohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selle kohta selgitust

küsinud. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid

märkimisväärses ulatuses ei ole.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 02.04.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et kostjale ei ole etteheidetav puudulike andmete

esitamine olukorras, kus krediidiandja ei ole kõiki olulisi andmeid lepingu sõlmimisel küsinud

ja/või vastuolulisi andmeid täpsustanud. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja konto väljavõttelt ja

taotluselt nähtuvate vastuoluliste ja puudulike andmete osas selgitusi küsinud, vaid otsustanud

vaatamata nendele lepingu sõlmida. Seetõttu ei ole krediidivõimelisuse valesti hindamist

krediidiandja poolt tinginud kostja ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

Hageja nõue lepinguhaldustasu väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu ning sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%. Seoses sellega jääb ka hageja nõue intressivõlgnevuse välja mõistmiseks täies

ulatuses rahuldamata.

18. Esitatu kohaselt oli 02.04.2021 leping sõlmitud tähtajaga 36 kuud, igakuiseid tagasimakseid tuli

tasuda alates 10.06.2021 iga kuu 10. kuupäeval. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles

alates 23.09.2021 (dtl 58). Pooled ei vaidle, et kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte. VÕS §

416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Kuna kostja ei tasunud laenu tagastamiseks ühtegi makset, siis oli kostja alates

11.08.2021 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumisele kuuluvad põhiosa

maksed). 20.08.2021 kirjaga (dtl 60) hoiatas krediidiandja kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja

ei asu 14 päeva jooksul võlgnevust tasuma. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud

23.09.2021.

19. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

20. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjale üle antud laenusumma oli 3 000

eurot ning laenusummat 75 euro ulatuses välja ei makstud, see arvestati vastavalt lepingule

lepingutasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu tasumise kohustust kostjal ei

tekkinud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 02.04.2021 väikelaenu

lepingu järgse tagastamata krediidisumma 3 000 eurot.

21. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

22. Kuivõrd kohus rahuldas põhinõude 3 000 euro ulatuses, siis on hagejal õigus saada VÕS § 113 lg 1

II lause järgset viivist 3 000 eurolt arvestatuna perioodi 23.09.2021 – 29.03.2023 eest summas

381,70 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

23. Perioodi eest alates 30.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus välja viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid

kokku mitte suuremas summas kui põhivõlg.

24. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses sissenõudmisteenuse

kasutamisega 47,45 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 5 383,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 3 696,70 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 31,33% ning kostja kanda 68,67% menetluskuludest.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 870 eurot lepingulisele esindajale

ning kulu riigilõivule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 605 eurot

riigilõivu. RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 5 383,06 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot.

Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

27. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud:

- maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot;

- nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas

tõendite kogumine ja kliendiga nõupidamine) ja koostamine ning hagi kohtusse esitamine

(hagi lisade komplekteerimiseks) 1 tund;

- kostja vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 h, kliendiga nõupidamine 0,5 h, hageja 13.06.2023

kirjalikud seisukohad 1 tund, kokku 2 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 h, kliendiga nõupidamine 0,5 h, hageja

20.05.2024 kirjalikud seisukohad 3 tund, kokku 4 tundi;

-

kostja 06.06.2024 vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1 tund.

28. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi

täitmine. Võttes arvesse kostja 31.05.2023, 08.08.2023 ja 06.06.2024 seisukohtade sisu ja mahtu

ning asjaolu, et hageja 13.06.2023 vastus kordab osaliselt hagiavalduses esitatud asjaolusid ja

hageja 20.05.2024 vastus kordab olulises ulatuses hageja 13.06.2023 vastust, siis peab kohus kõigi

kostja vastustele seisukohtade koostamisele koos seonduvate toimingutega kokku 3 tundi. Hageja

menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 0,5 tundi.

Põhjendatud ajakulu kokku on seega kohtu hinnangul 4,5 tundi. Lepinguline esindaja osutas esitatu

kohaselt teenust hinnaga 100 eurot tund, mis vastab kohtu hinnangul keskmisele sarnase

õigusteenuse eest makstavale tasule. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul

450 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 1045 eurot.

29. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

30. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

717,60 eurot (1045 x 68,67%).

31. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik