2-24-12209/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12209

Tsiviilasi

A.J-i

hagi L.B vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks (täiteasi 185/2024/651)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.J (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat T.S (Advokaadibüroo

Lillo & Lõhmus)

Kostja L.B (isikukood XXX), e-post

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada täitemenetluse nr 185/2024/651sundtäitmine A.J-i suhtes lubamatuks.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata A.J-i menetluskulude suuruseks 1112 eurot. Mõista L.B-lt A.J-i kasuks

menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 622 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

2-24-12209

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

A.J (hageja) esitas 12. augustil 2024 hagi L.B (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks (täiteasi 185/2024/651). Hagiavaldusest nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks

on väidetavalt Tartu Maakohtu 5. novembri 2007. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-24377

(täitedokument) ja kostja täitmisavaldus. Täitmisteate kohaselt on hagejal kostja ees elatise

võlgnevus ajavahemiku eest 29. juunist 2007 kuni 17. aprillini 2021 summas 18 634 eurot 10 senti.

Hageja arvates esineb alus sundtäitmise täiteasjas nr 185/2024/651 lubamatuks tunnistamiseks, sest

sissenõudja on vale, nõue osaliselt aegunud ja muus osas on hageja nõude rahuldanud.

Pärast täisealiseks saamist saab laps ise täitemenetluses enda õigusi maksma panna ehk

sissenõudjaks on täisealiseks saanud laps ise, kui täielikult teovõimeline isik. Praegusel juhul on

sissenõudjaks lapse ema. Kõikide täitedokumendist enne 1. oktoobrit 2015 sissenõutavaks

muutunud nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Nõue 29. juunist 2007 kuni 1. oktoobrini 2015

summas 14 060 eurot 56 senti on aegunud ning seda ei saa täitemenetluses täita. Seega saab vaidlus

olla üksnes nõude osas 4573 eurot 54 senti. Hageja on vastavas ulatuses nõude rahuldanud.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 13. augustil 2024 kell 12.00

kättetoimetamise süsteemi kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20

päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 2. septembril 2024).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik

põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-24-12209

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust 490 eurot ning õigusabikulust 1372 eurot 50 senti koos

käibemaksuga. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab

kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Kohtul esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi ajakulu järgmine:



Asja materjalidega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine, august 2024 – 1,5 tundi;



Hageja nõustamine seoses asjaga, august 2024 – 1 tund;



Kohtule hagiavalduse koostamine, august 2024 – 4 tundi;



Menetluskulude nimekirja koostamine, september 2024 – 1 tund.

Kokku on hagejale ostutatud õigusteenust 7 tunni 30 minuti ulatuses, tunnitasuga 150 tundi,

summas 1125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu on menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 1372 eurot 50 senti.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu praegusel juhul hagejale

kokku 7,5 tundi. Arvestades esitatud hagi mahtu ja asjaolusid on kohtu hinnangul kogu hageja

esindamiseks kulunud aeg põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et asja

materjalidega tutvumisele, analüüsile, seisukoha kujundamine ja hageja nõustamiseks kulunud

põhjendatud ajaks on 1 tund. Kohtule hagiavalduse koostamine põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi

ning menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Kokku on hageja

põhjendatud kulu õigusabile 622 eurot (4x150+22%) koos käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena

1112 eurot (490+622).

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik