2-24-9099/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-9099

Tsiviilasi

D. P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): D. P. (isikukood xxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxx xxx)

Usaldusisik: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, Tartu; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee; tel:

7 420 583, 50 53 344)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku D. P. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja D. P. pankrot 10. septembril 2024 kell 15.00 ning algatada D. P.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada D. P. pankrotihalduriks Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, Tartu; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee; tel: 7 420 583, 50 53 344). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 7. oktoober 2024. a kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 105).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud,

kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

10. septembriks (esimene aruanne esitada 10. septembril 2025).

9. Jätta menetluskulud D. P. kanda.

10. Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks

116 eurot 16 senti, s.o kokku 644 eurot 16 senti.

11. Anda D. P. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada usaldusisiku

tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb

(OÜ

Õigusbüroo

Faktootum

(registrikood

10609096),

konto

nr

EE742200221013804535 AS-is Swedbank).

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte D. P. ja Küllike Mitile ning resolutsiooni p 11 täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. D. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 10. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avalduse kohaselt on võlgniku

makseraskuste põhjuseks tervislik seisund, millest tulenevalt on võlgniku töö tegemise

võimalused äärmiselt piiratud. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult

omavalitsuselt vahemikus 617 eurot 10 senti kuni 637 eurot 67 senti ning väljaminekud

vahemikus 526 – 576 eurot. Võlgnikul on kohustusi 5746 eurot 46 senti.

2. Usaldusisiku arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu.

Võlgnikul puudub raha kõikide juba sissenõutavaks muutunud (892 eurot 3 senti), kui ka

järgneval perioodil (igakuiselt vähemalt umbes 180 eurot) sissenõutavaks muutuvate

võlakohustuste (kõik kokku vähemalt 6089 eurot 84 senti) täitmiseks. Võlgnik ei tööta alates

oktoobrist 2023. a ja tema sissetulek koosneb ainuüksi puuduva töövõime toetusest, mille

suurus on käesoleval ajal keskmiselt umbes 617 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt kulub

kogu tema sissetulek vältimatute elukondlike ja tervisega seotud kulude katteks. Seadus

võimaldab võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sundtäitmise korras

kinni pidada umbes 56 eurot. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (nt

äritegevusest, renditulud jms) võlgnikul puuduvad, samuti puudub tal märkimisväärne

realiseerimiskõlbulik materiaalne vara.

Juhul kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole usaldusisiku

hinnangul võimalik tal teadaolevaid võlakohustusi ka lähema ettenähtava aja jooksul täita –

võlgniku olemasoleva sissetuleku arvelt võlausaldajate nõuete katteks sundkorras

kinnipidamiste tegemisel kuluks teadaolevate kohustuste täitmiseks umbes 9 aastat. Võlgniku

enda selgituste kohaselt seab tema tööle asumisele ja majandusliku olukorra parandamise

võimalustele piiri tema halb tervislik seisund. Kuna käesoleval ajal ei ole teada selliseid

asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku

olukorra järsule paranemisele lähiajal, ei suuda võlgnik mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi

teadaolevate võlausaldajate nõudeid, ehk võlgniku makseraskused ei ole enam ajutise

iseloomuga.

Võlgnik on maksejõuetusavalduses põhjendanud maksejõuetuks muutumist tervise

halvenemisega ja töö kaotusega. Töö puudumise ja sissetulekute vähesuse tõttu võttis ta

igapäevaste vajaduste katmiseks laene, mille tasumiseks ei olnud tal teisi võimalusi, kui võtta

üha uusi ja suuremates summades laene. Lootuses tööd leida ja võlakohustuste täitmiseks

täiendavat raha saada taotles ta 2024. aasta alguses suurimalt võlausaldajalt TF Bank AB-lt

maksepuhkust. Kahjuks ei ole ta jätkuvalt tööd leidnud. Sellises olukorras ei näinud ta enam

muud lahendust kui pöörduda maksejõuetusavaldusega kohtu poole.

Kuriteo või raske juhtimisvea kohta kindlate tõendite puudumise tõttu leidis usaldusisik, et

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pankrotiseaduse (PankrS) mõttes muu asjaolu,

milleks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud majandusraskuste

ületamiseks ebasobiva meetme (uute suuremate laenude võtmine) valimine. Välistatud ei ole

ka krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumine, mida tuleb

täiendavalt selgitada maksejõuetusmenetluses.

Võlgnik ei suuda kõiki olemasolevaid juba sissenõutavaks muutunud ja lähiajal igakuiselt

sissenõutavaks muutuvaid võlakohustusi mõistliku aja jooksul täita ning puuduvad andmed,

mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra paranemist.

Seega ei ole võlgniku majanduslikud raskused enam ajutise iseloomuga. Isiku püsiv

maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab FiMS § 19 lg 1 kohaselt tema suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Lisaks puudub võlgnikul raha võlgade

ümberkujundamise menetluses vältimatult tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks.

Püsiva maksejõuetuse korral tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot. Asjas ei ole

ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest keeldumist.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 9. septembril 2024. Kohus ja usaldusisik selgitasid

võlgnikule erinevate menetlusliikide erinevust ja koos arutati pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning nende menetluste eesmärki ja tagajärgi,

samuti võlgniku kohustusi menetluse kestel. Võlgnik oli nõus enda pankroti väljakuulutamisega

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(koos sissenõutavaks muutuvate kohustustega kokku vähemalt 6089 eurot 84 senti) täitmiseks

vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku töötamise võimalused

on oluliselt piiratud tema tervislikust seisundist tulenevalt. Sellele vaatamata selgitas kohus

võlgnikule, et kui töö tegemise võimalus peaks võlgnikul tekkima, peab ta selle võimaluse ära

kasutama ning tööd tegema. Samuti peab ta tegelema tervise parandamisega, et see võimaldaks

tal tööle asuda.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetult laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude

katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 7. oktoober 2024. a kell

10.00 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 644 eurot 16 senti (sh

käibemaks) ning palunud anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada tasu riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades avaldaja

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku

hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 8 tundi on vajalik ja põhjendatud.

14. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (OÜ

Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel

on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub

tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

15. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Võlgnikul puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik