1-19-7827/141 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10.09.2024

Kohtuasja number

1-19-7827

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus Eduard Avetjani

elektroonilise

valve

kohaldamisega

tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu

Eduard

Avetjani

(isikukood

38411210222) kaitsja Aleksei Smelov

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kristiina Erte

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 27.08.2020. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020. a

otsusega tunnistati Eduard Avetjan süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning

karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmine algas 16.04.2019 ja lõpeb

16.04.2028.

2. Viru Vangla esitas 26.06.2024 Tartu Maakohtule materjalid Eduard Avetjani

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla

ja prokuratuur vabastamist ei toeta.

3. Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrusega jäeti Eduard Avetjan elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused

süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.

4. Kokkuvõttes leidis maakohus, et mõned Eduard Avetjani positiivselt iseloomustavad

asjaolud (kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus tööle asuda ning erinevates

taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) ei kaalu üles tema uute kuritegude

toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt

kriminaalkorras karistatud isik, kes ei oska vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada, kergesti

taas kuritegelikule teele asuda. Maakohus on veendunud, et käesoleval hetkel pole kinnipeetava

retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud, et teda ennetähtaegselt vabastada ning suure

tõenäosusega jätkaks ta kiiresti taas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust ilmestavad kinnipeetava hoiakuid ja näitavad, et ta suhtub

üleolevalt tema suhtes kehtestatud reeglitesse ega suuda nendest kinni pidada. Kohtu jaoks

vastupidise veendumuse tekitamiseks tuleb kinnipeetaval veel vangistuses endaga üksjagu tööd

teha. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et kinnipeetav on käesolevaks hetkeks piisavalt

kaua vangistuses viibinud ja tema karistus on oma eesmärgi täitnud.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse vaidlustas 26.07.2024. a määruskaebusega Eduard Avetjani kaitsja

Aleksei Smelov, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus otsus, millega

süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leiab, et maakohus ei

ole piisavalt arvestanud sellega, et Eduard Avetjani käitumise positiivsed muudatused ja muud

olulised asjaolud kaaluvad üles Eduard Avetjani varasema elukäigu. Tutvudes maakohtu

põhjendustega tekkis kaitsjal tunne, et kohus keskendus olulises osas negatiivsetele asjaoludele.

Kohus tegi Eduard Avetjani ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlusvea, mis on

käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja tingib maakohtu määruse tühistamise.

6. Kaitsja toob välja, et kuritegude toimepanemisest on möödunud enam kui 5 aastat ja

tegemist on esimese nii pika vangistusega. Kuriteod on toime pandud nooruses. Kaitsja

hinnangul on oluline, et karistuse peamine eesmärk (eriti kui määratakse reaalne vangistus) on

inimese käitumise parandamine, ning kui on näha, et juba kantud karistus andis oma tulemuse,

siis peab alati kaaluma edaspidise karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Seda enam, et

ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid

karistuse kandmise viis. Eduard Avetjan on aktiivselt osalenud kõikides vangla poolt

korraldatud programmides, ta omandas vanglas põhihariduse ja õpib eesti keelt. Vangla poolt

esitatud iseloomustest nähtub, et süüdimõistetu mõtleb tulevikule ja on valmis planeerima enda

edasist käitumist. Motivatsioon muutusteks on nii väline kui ka sisemine. Käesoleva hetke

seisuga ei ole Eduard Avetjanil tuvastatud alkoholi- või narkootiliste ainete sõltuvust (selles

osas on maakohtu etteheide ekslik).

7. Kaitsja märgib, et Eduard Avetjan keeldus vanglas vaid sellistest töödest, mis on seotud

tolmuga, sest see mõjutab tema tervist. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta Tartu

Ülikooli Kliinikumi uuringute tulemused, mis olid kaitsja poolt koos kirjaliku seisukohaga

esitatud (kaitsja 12.08.2024 kirjaliku arvamuse Lisa 7). Põhjendamatult on läbi vaatamata

jäetud ka Edurad Avetjani abikaasa kirjalik avaldus (Lisa 4). Maakohtu etteheide, et Eduard

Avetjan suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, on ebaselge ja pigem asjakohatu, sest

vanglas viibides on tal võimatu eelnimetatud isikutega mitte suhelda. Samuti ei ole

süüdimõistetule hetkel kohaldatud piiranguid, mis sellise suhtluse keelaks.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale Eduard Avetjani vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmises.

9. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille

tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis

süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

10. Vaidlust ei ole selles, et Eduard Avetjani puhul on täidetud elektroonilise valve

kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema

vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales

kõikides tundides ja arutles kaasa käsitletud teemadel ning püüdis näha võimalusi

narkootikumidest loobumiseks. Kinnipeetava enda sõnul sai programmist tuge oma otsusele

loobuda narkootikumidest. Lisaks eeltoodule õpib Eduard Avetjan vanglas eesti keelt,

toimunud on erinevad vestlused sotsiaaltöötajaga ning kinnipeetav kohtub pidevalt ka vangla

kaplaniga. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste

pereliikmete toetus. Süüdimõistetu abikaasa on maakohtule esitanud avalduse, millest nähtuvalt

ootavad tema ja nende lapsed Eduard Avetjani väga koju. Abikaasa on valmis Eduard Avetjani

igati toetama ja tegema kõik selleks, et viimane suudaks seadusekuulekalt elada. Kohtla-Järve

Täiskasvanute Gümnaasium on samuti esitanud süüdimõistetu kohta kaks iseloomustust,

millest nähtuvalt on tegu aktiivse ja motiveeritud õpilasega, kes on viisakas ja õpetajate suhtes

lugupidav. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Eduard Avetjanil on vabaduses

võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist,

millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine

õiguskuulekas

käitumine:

kinnipeetava

vabastamine

eeldab

positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus

õigustatult, et käesoleval hetkel pole kinnipeetava retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud,

et teda ennetähtaegselt vabastada.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega selle kohta, et maakohus on teinud

kaalutlusvea, jättes arvesse võtmata Eduard Avetjani positiivselt iseloomustavad asjaolud.

Maakohus on nõustumisväärselt põhjendanud, millel põhineb kohtu veendumus, et Eduard

Avetjani retsidiivsusrisk on endiselt kõrge. Eduard Avetjanile on varasemalt korduvalt antud

võimalusi enda hoiakute ja käitumise muutmiseks, kuid neid võimalusi ta kasutanud ei ole.

Nimelt on Eduard Avetjani kriminaalkorras karistatud kokku 7 korral (neist 5 karistust

arhiveeritud) ja ta kannab reaalset vangistust viiendat korda. Seega näitab süüdimõistetu

varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei ole Eduard Avetjanile

mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Uute samalaadsete

kuritegude toimepanemine pärast reaalset vangistust annab selge signaali selle kohta, et

varasematest menetlustest ja karistustest ei ole järeldusi tehtud.

13. Lisaks Eduard Avetjani varasemale elukäigule tuleb arvesse võtta ka tema käitumist

vanglas. Maakohus on õigustatult välja toonud, et süüdimõistetul on kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust (karistatud vastavalt 7 päeva ja 10 päeva pikkuse kartseriga), mis

ilmestavad kinnipeetavad hoiakuid ja näitavad tema suhtumist kehtestatud reeglitesse.

Mõlemad distsiplinaarkaristused on määratud selle eest, et Eduard Avetjan keeldus vanglas

töötamast, kuigi ta oli meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks. Vangla

materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu määratud vangla majandustöödele juba alates

13.09.2021, kuid Eduard Avetjan on töö tegemisest järjepidevalt keeldunud. Väited allergia

kohta, mis töö tegemist takistab, on maakohtu hinnangul paljasõnalised, sest arstide hinnangul

on isik töövõimeline. Kaitsja aga leiab, et maakohtul on põhjendamatult jäänud tähelepanuta

Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringute tulemused, mis olid kaitsja poolt koos kirjaliku

seisukohaga esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eelmainitud dokumendis ei ole midagi sellist,

mille põhjal saaks väita, et Eduard Avetjanil esineb selline tervislik seisund, mis takistaks tal

vanglas majandusabitöödel osaleda. Puuduvad andmed selle kohta, et Eduard Avetjani

töövõime oleks vähenenud või teatud ametikohad oleks temale vastunäidustatud.

Distsiplinaarkaristuste käskkirjadest nähtuvalt on isiku töövõimet hinnatud ja leitud, et

sõltumata allergia olemasolust on isik võimeline töötama. Seega on maakohus põhjendatult

eelkirjeldatud käitumist negatiivse asjaoluna Eduard Avetjani enne tähtaega vabastamise

otsustamisel arvesse võtnud.

14. Kaitsja sõnul on ekslik maakohtu etteheide selle kohta, nagu eksisteeriks Eduard

Avetjanil käesoleva hetke seisuga sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest. Samuti on

asjakohatu maakohtu viide sellele, et süüdimõistetu suhtleb teiste kriminaalkorras karistatud

isikutega. Ringkonnakohus etteheidetel alust ei näe. Mõlemad maakohtu väited põhinevad

vangla poolt esitatud materjalidel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Eduard Avetjanil

diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest 2019. aastal ja sellele maakohus suure

tõenäosusega tuginenud ongi. Asjaolu, et süüdimõistetu ei ole vanglas kontrollitud oludes

narkootilisi aineid enam tarvitanud, et tähenda ilmtingimata, et isikul diagnoositud sõltuvus

oleks kadunud või, et seda tuleks igal aastal uuesti diagnoosida. Materjalidest nähtuvalt on

Eduard Avetjan varasemalt tarvitanud palju narkootilisi aineid ja olnud enda sõnul tugev

sõltlane. Ta on läbinud erinevaid rehabilitatsiooniprogramme, kuid 2012. aastal hakanud uuesti

narkootilisi aineid tarvitama, ning ta on toime pannud narkokuritegusid. Eeltoodud asjaolud

suurendavad Eduard Avetjani retsidiivsusriski. Uute narkokuritegude toimepanemise riski

tõstavad ka majandusliku toimetuleku tegurid. Süüdimõistetul on pere, kes tema toetust ootab,

sh lapsed, kellele on elatis välja mõistetud ning tema võlgnevuste kogusumma on mitu korda

suurem tema vabanemisfondis olevast summast. Samuti mõjutab retsidiivsusriski asjaolu, et

Eduard Avetjan suhtleb jätkuvalt isikutega, kellega grupis ta kuriteod toime pani.

15. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht

uute kuritegude toimepanemiseks väike.

16. Kolleegiumi hinnangul on kiiduväärt, et süüdimõistetu peab vanglas oluliseks

sotsiaalprogrammis aktiivset osalemist, hariduse omandamist, eesti keele õppimist ja suhteid

oma lähedastega. See aitab kindlasti kaasa tulevikus õiguskuuleka elu elamisele. Siiski ei

võimalda

Eduard

Avetjani

varasem

elukäik

ja

käitumine

vanglas

(kehtivad

distsiplinaarkaristused) veel ringkonnakohut veenda selles, et temast lähtuv oht uute kuritegude

toimepanemiseks on piisavalt väike. Eduard Avetjanil on võimalus karistuse edasisel kandmisel

jätkata vastupidise tõestamist. Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata õppimist, läbida

sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning erinevaid vestlusi väärtushinnangute ja hoiakute teemal.

Samuti räägiks vabastamise kasuks asjaolu, kui Eduard Avetjan asub viimaks temale määratud

majandusabitöödele ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Töötamine vanglas

aitab kinnipeetavat ette valmistada töötamiseks vabaduses, samuti luua aluse majanduslikuks

toimetulekuks. Eelnimetatud tegevused aitavad Eduard Avetjanist tulenevaid kuritegelikke

riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse

avanemist.

17. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Eduard Avetjani vabastamata jättes kaalutlusviga –

süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1

p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)