3-24-214/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-214

Haldusasi

O.A kaebus tühistada otsused jätta 2024. aasta jaanuari

eest sotsiaaltoetused maksmata ning kohustada Tallinna

linna kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja O.A, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja Tallinna linn, esindajad O.B, P.R ja A.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.A apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.09.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tagastada O.A-le ja Tallinna linnale apellatsioonimenetluses esitatud tõendid

vastavalt käesoleva otsuse punktis 9 märgitule.

2. Jätta O.A apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2024

otsus muutmata.

3. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-214

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.A (kaebaja) esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale taotluse riikliku toimetulekutoetuse saamiseks perioodi jaanuar 2024 eest.

11.01.2024 käis kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas

vastuvõtul ja esitas täiendavad selgitused. Lisaks avaldas kaebaja soovi saada Tallinna

linna eelarvest sissetulekust sõltuvat universaaltoetust.

2. 24.01.2024 tegi Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsuse jätta

toimetulekutoetus ja Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus O.A-le

määramata.

3. O.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 24.01.2024 otsus ja

kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja leibkonnaks on tema ja ta tütar, kes õpib YYY gümnaasiumis. Kaebaja on

lõpetanud 2001. a-l Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja 2005. a-l EBS

magistriõppe ärijuhtimise erialal. Ta ei saa õpitud erialal tööd, sest tema kohta on

avaldatud alates novembrist 2016 meediaväljaannetes ebaõigeid andmeid, mille

ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule. Kuna kaebaja ei

ole suutnud leida palgatööd, on kaebaja proovinud ennast teostada ettevõtluses, kuid

edutult. Kaebaja on osanik mitmes ettevõttes, millel puudub tegevus ja mille osad on

arestitud, st kaebaja ei saa tulu ettevõtlusest. Kaebaja esitas taotluse toimetulekutoetuse

määramiseks 2024. a jaanuari eest, kuna kaebajal puudub sissetulek, mis võimaldaks

tasuda eluasemekulusid. Kaebaja üürib kümme aastat 121,70 m2 suurust korterit

asukohaga XXX, mille üür on 800 eurot kuus, lisanduvad kommunaalmaksed, talvel

küttekulud 450–650 eurot kuus, suvel 250–350 eurot. Kaebaja on kohustatud tagama

piisava ülalpidamise oma alaealisele puudega tütrele ja täisealisele hariduse omandamist

jätkavale pojale. Kaebaja maksab pojale elatist 300 eurot kuus. Kaebaja poeg ei ole alates

2023. a augustist kaebaja leibkonna liige. Ühes korteris elamine ei tähenda, et

majapidamine on ühine. Kaebajal on Eesti Töötukassa 10.04.2024 otsusega tuvastatud

osaline töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja

perioodidel 01.01.2021–30.04.2021, 01.01.2022–31.05.2022 ning 01.09.2022–

13.06.2023. Seega on kaebaja perel kujunenud pikaajaline toimetulekuraskus. Kui

kaebajal on soov õppida uut eriala, on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega

tööd. Sellest pole kaebaja olnud huvitatud. Puuduvad andmed, et kaebajal on tööle

kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud. Alates 11.04.2023 taotlejale

teatise tegemisest kolme kuu jooksul (11.07.2023) ei asunud kaebaja tööle ning ei ole seda

teinud kuni tänaseni. Kaebaja pidi õppimise kasuks valikut tehes arvestama, et see

vähendab tema võimalust tööle asuda. Seega jättis kaebaja teadlikult kasutamata

võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda.

Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja seotud ettevõtetega Y OÜ (50% osanik O.A –

likvideerimisel, likvideerija O.A) ja C MTÜ (juhatuse liige O.A). Alates 28.11.2023 on Q

OÜ juhatuse liige O.A asemel W, kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi XXX,

Tallinn elanik. Alates 29.11.2023 on Z OÜ-s O.A-le kuulunud 40% osaluse omandanud

samuti W. Aadressile XXX, Tallinn, kus elab taotleja ja tema pere, on registreeritud lisaks

veel U OÜ (kehtetu ärinimi T OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna,

Facebookis on märkinud kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks. Kokku on kaebaja

elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Wle. On tavapärane, et

äriühingud kannavad ka enda asukohaga seotud kulud.

2(14)

3-24-214

Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja

11.01.2024 on kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil XXX, Tallinn. Perekonna

majapidamine toimub kaebaja poja pangakonto kaudu. Alates 15.01.2024 viibib poeg

ajateenistuses. Taotluse esitamise ajal oli poeg veel kodus.

Kaebaja on jätnud märkimata perekonna sissetulekud ja esitanud pangakontode

väljavõtted, kus ei kajastu perekonna sissetulekud ega väljaminekud.

Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüriga

elamispind, tähtajaks anti kolm kuud. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr

32 "Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad"

kehtestatud toimetulekutoetuse määramisel on aluseks võetavate eluasemekulude

piirmäärad, mis on väiksemad kui üüritasu XXX, Tallinn, korteri eest, mis käesoleval ajal

on 800 eurot, toimetulekutoetuse vahenditest kuulub kompenseerimisele vaid 600 eurot.

200 euro suurune vahe on vastustaja hinnangul märkimisväärne, eriti kui kaebajal raha

enda sõnul üldse ei ole. 27.07.2023 vastuvõtul selgitati kaebajale võimalust saada

üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest

võimetekohase (sobiv suurus, üür jms) eluruumi leidmise ja üürimisega, millest ta tookord

suuliselt keeldus. Viimasest üürinõustamise 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub, et

nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi oma eluruumi vahetada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohus analüüsis 27.02.2024 kohtuotsuses asjas nr 3-23-2405 p-s 21 kaebaja väidet, et

poeg ei ole kaebaja perekonna liikmeks alates 2023. a augustist. Kohus hindas tõendeid

kogumis, sh kaebaja ja tema esindaja 31.01.2024 istungil antud seletusi. Kaebaja ei ole

siinses asjas esitanud tõendeid, mis annaksid aluse kohtu seisukoha muutmiseks. Seega

järeldab kohus sama tõendikogumi alusel, et kaebaja poeg oli 10.01.2024 taotluse

esitamise seisuga perekonnaliige. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust taotlust esitades jätta

poja pangakonto väljavõte esitamata. 10.01.2024 taotlus on puudustega taotlus. Kohtu

järeldust kinnitavad kaebuse lisad 27 ja 29, mis näitavad, et 2023.a detsembris laekusid

kaebaja ja tütre toetused poja pangakontole.

Kaebaja esitas 10.01.2024 taotluse 2023. a detsembri kulutuste hüvitamiseks. 10.01.2024

taotluse lahendamisel ei oma tähendust, et alates 15.01.2024 on poeg ajateenistuses.

Vastustajal tuli taotlust hinnata 2023. a detsembri andmete seisuga.

10.01.2024 taotluse lisaks olevad pangakontod ei kajastanud kaebaja perekonna

sissetulekuid. Esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtunud mh taotleja stipendiumi

koolist, tütre riiklikku lapsetoetust ja töövõimetoetust, tütre riiklikku puudetoetust, elatist

(vastavalt 06.10.2023 kodukülastusaktile maksab isa eest elatist 500 eurot vanaema).

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta

esitab dokumendid netosissetulekute kohta või mitte. Toimetulekutoetuse määramine on

hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele. Toetus määratakse viie

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). Kohaliku

omavalitsuse (KOV) uurimiskohustus on piiratud ning toetuse üle otsustamisel lähtutakse

eelkõige taotleja poolt esitatust.

Kaebaja perekonnale toimetuleku määramine ei vasta kaebaja tegevuse tõttu SHS § 131 lg

1 eesmärgile (anda ajutise abimeetmena abi selle vajajatele). Vastustaja selgitas

11.04.2023 kaebajale, et lõpetab toimetulekutoetuse maksmise, kui kaebaja ei lähe kolme

kuu jooksul tööle. Sellele vaatamata alustas kaebaja 23.08.2023 õpingutega, st ei asunud

parandama oma perekonna materiaalset olukorda (SHS § 134 lg 4 p 8).

3(14)

3-24-214

Kaebaja perekonna eluasemekulud (SHS § 132 lg 2) on 1050–1450 eurot. Kaebaja ja tütre

sissetulek oli 2023. a detsembris 1261,42 eurot: kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus

80 eurot, tütrele puudega tööealise inimese toetus 36,31 eurot; tütrele töövõimetoetus

318,06 eurot; kaebajale stipendium 327,05 eurot; kaebaja kinnitusel maksab laste

vanaema isa eest elatist/toetust 500 eurot (06.10.2023 kodukülastusakt). Kaebaja

perekonna (tema, täisealine poeg, alaealine tütar) toimetulekupiiriks 200+160+240=600

eurot.

Isegi kui üürisumma puhul võtta arvesse, et vastustaja hüvitab maksimaalselt 600 eurot

üüri, siis tekib perekonnal regulaarseid sissetulekuid ja eluasemekulusid arvestades iga

kuu õigus toimetulekutoetusele (SHS § 131 lg 2). Sellises olukorras pole kaebaja

perekonnale toimetulekutoetuse määramine põhjendatud.

Kaebajal on võimalik eluasemekulusid vähendada. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud

normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna

kohta. Kaebaja 3-liikmelise perekonna puhul on seega eluruumi sotsiaalseks normiks 69

m2 (18+18+18+15). Väiksemas korteris oleksid perekonna kommunaalkulud väiksemad.

Kaebaja arvutuskäik, mille järgi on 3-liikmelise perekonna eluruumi sotsiaalseks normiks

102 m2 (51+18+18+15), on ekslik. Kaebaja tütar on osalise töövõimega, kuid normpind

kuni 51 m2 on ette nähtud eluruumis üksinda elavale osalise töövõimega inimestele.

Kaebaja allkirjastas 11.04.2023 teatise, millega võttis kohustuse asuda tööle 3 kuu

jooksul, et tagada perekonnale esmane sissetulek. Kaebajat hoiatati, et juhul kui ta seda

kohustust ei täida, siis lõpetab vastustaja toimetulekutoetuse määramise. Kaebaja on

jätnud SHS § 134 lg 4 p 8 järgse kohustuse täitmata. Kodukülastusel 13.04.2023 oli näha,

et aadressil XXX, Tallinn toimub T OÜ (uus ärinimi oktoobrist 2023 U OÜ) äritegevus,

mida taotleja suuliselt kinnitas. Korteris oli kaubakaste, pakendeid, toidunõusid.

27.07.2023 vastuvõtul selgitas kaebaja, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda

kirjutatud raamatute „C“, „C. Jõulud“ eest, töötasu T OÜ-st (uus ärinimi U OÜ) ja

dividenditulusid ta ei saa. Ettevõtte T OÜ kohta selgitas taotleja, et tegeleb vabatahtliku

tegevusega. Õpingute ajal Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on kaebaja 2023. a detsembris

jätkuvalt seotud T OÜ-ga (Facebooki kuvakõmmise kohaselt töötab ta äriühingu heaks).

Seega töötas kaebaja äriühingu huvides vahatahtlikuna ajal, kui ta oli võtnud kohustuse

asuda tööle.

Arvestades kaebaja eluasemekulude ja sissetulekute suurust oli vastustajal õigus nõuda

kaebajalt tööle asumist (SHS § 131, § 134 lg 4 p 8). Vastasel juhul peaks vastustaja

püsivalt jätkama kaebajale toimetulekutoetuse maksmist. Toimetulekutoetus on ajutine

meede, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1).

10.01.2024 otsuse tegemise ajal ei olnud Eesti Töötukassa tuvastanud, et kaebajal on

osaline töövõime. Kohus nõustus vaidlusaluste otsuste põhjendustega ega korranud neid

(HKMS § 165 lg 2). Vastustaja lahendus jätta puudustega taotlus rahuldamata SHS § 134

lg 1 alusel ei ole õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. O.A esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohtulahendist ei selgu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et vastustajal pole olnud

võimalust hinnata kaebaja abivajadust. Vastustaja on aastate jooksul kogunud piisavalt

teavet kaebaja perekonna kohta. Toetust pole määratud ka nendel juhtudel, kui kaebaja on

esitanud poja konto väljavõtte. Kohus on leidnud, et kaebaja taotlus oli puudustega, kuid

4(14)

3-24-214

on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esitas taotluse vastustaja blanketil, millel pole nõutud

nende sissetulekute kajastamist, mida vastustaja ise näeb STAR-süsteemist. Seepärast ei

saa kaebajale ette heita puudustega taotlust. Kaebaja kinnitas, et ei ole saanud

mitteametlikku tulu.

Toimetulekutoetuse maksmist ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas selle saaja elukoht on

ühtlasi ka mõne äri- või mittetulundusühingu asukohaks. W ei ole kaebaja leibkonna liige.

Varatu ja mittetegutsev äriühing on väärtusetu. Võõrandamine ei ole näilik.

Leibkond koosneb isikutest, kellel on ühine majapidamine ning kes jagavad ühiselt tulusid

ja kulusid. Kaebaja täisealine poeg pole kaebaja leibkonna liige, sest ta elab eraldi. Alates

15.01.2024 on poeg ajateenistuses. Kaebajal ei ole võimalik saada täisealise, leibkonna

liikmeks mitteoleva poja pangakonto väljavõtet. Ainuüksi teise isiku arvelduskonto kaudu

tehingute sooritamine, olukorras, kus kaebajal puudub oma konto kasutamise võimalus, ei

tähenda, et isikud majandavad ühiselt.

Vastustaja ja halduskohus on kaebajale ette heitnud soovimatust kolida väiksemasse ja

odavamasse eluruumi. Need etteheited on põhjendamatud. Vastustaja ei ole määranud

toimetulekutoetust ning seetõttu on kaebajal tekkinud suur üürivõlg. Kaebaja on alates

2023. a septembrist taotlenud vastustajalt eluruumi tagamise teenust. Linn on keeldunud

teenuse osutamisest. Kaebajal ei ole raha kolimiseks. Vastustaja ei ole kaebajale pakkunud

soodsamat üüripinda.

Kohus on keskendunud toimetulekutoetuse kui abimeetme ajutisusele. See on hinnangu

küsimus. Kohus on jätnud tähelepanuta isikule ja tema perekonnale minimaalsete

vahendite tagamise vajaduse. SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetuse õiguse

tekkimiseks oluline tuvastada isiku või perekonna netosissetulekud ja eluasemekulude

suurus. Muude andmete, sh pangakonto väljavõtete esitamist seadus ette ei näe. Kohus

tuvastas, et kaebaja taotlus on esitatud puudustega ja vastustaja ei ole teinud ettepanekut

puuduste kõrvaldamiseks, kuid on jätnud kaebuse rahuldamata, kuna on arvanud, et

kaebaja puudusi niikuinii ei kõrvaldaks ja taotlus jääks rahuldamata. Selline järeldus on

oletuslik.

Vastustaja saaks keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kui kaebaja oleks keeldunud

vastustaja pakutud tööst. Vastustaja ei ole pakkunud kaebajale tööd. Muu viis materiaalse

olukorra parandamiseks peaks olema selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ja see ei saa olla

SHS § 134 lg 4 p-des 1–7 kirjeldatud asjaolu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on

pidevalt tööd otsinud. Kaebaja on saatnud sadu tööle kandideerimise avaldusi, aga ei ole

tööd leidnud.

Kohtu ja vastustaja etteheited, et kaebaja ei tööta õppimise kõrvalt, kuid samal ajal tegeleb

aktiivselt reklaamiga sotsiaalmeedias, on asjakohatud. Reklaam on osa tööotsingutest.

Praegu ei saa vastustaja kaebajale ette heita, et kaebaja ei ole tööle asunud, sest

31.03.2024 on Eesti Töötukassa ekspertarst tuvastanud kaebajal osalise töövõime.

Kohus on jätnud arvestamata, et Ü. X-le on ette nähtud 51 m2 pinda, sest ta on puudega ja

osalise töövõimega. Kui kohus loeb leibkonna suuruseks 3 inimest, on normpind 102 m2.

Toimetuleku määramisest keeldumise alused on loetletud SHS § 134 lg-s 4. Seadusandja

ei ole toimetulekutoetuse maksmise eeldusena sätestanud, et taotleja peab senisest

eluruumist välja kolima.

Kohus põhjendab kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja allkirjastas 11.04.2023

teatise, millega võttis kohustuse asuda tööle 3 kuu jooksul, et tagada perekonnale esmane

sissetulek. Kaebajat hoiatati, et juhul kui ta seda kohustust ei täida, siis lõpetab vastustaja

toimetulekutoetuse määramise. Kohus on hinnanud tõendit ebaõigesti. Tõend näitab

5(14)

3-24-214

üksnes seda, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi, nõudes temalt toimetulekutoetuse

maksmise eeldusena, et ta täidaks nõude, mis ei sõltu tema tahtest. Kaebaja on olnud neli

aastat Eesti Töötukassas arvel ja täitnud tööotsimiskava, kirjutanud äriplaani, asunud

õppima. Kaebaja pole keeldunud tööst. Kaebaja pole võtnud endale kohustust välja kolida.

SHS § 134 lg 4 p 8 alusel toimetulekutoetuse määramata jätmise korral peab KOV selgelt

põhjendama, miks ta on seda sätet kasutanud ja millised on isiku võimalused parandada

oma materiaalset olukorda. Vastustaja pole seda teinud. Õppimine on kaebaja jaoks

majanduslikust vaatest soodsam. Töötukassa on otsustanud kaebaja kooli saata ja maksta

selle eest.

Põhiseaduse § 28 lg-s 2 nähakse ette õigus saada puuduse korral riigilt abi. Tegu on

soorituspõhiõigusega, mis annab isikule õiguse nõuda ja paneb riigile kohustuse anda abi,

mis tagaks isikule äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Taotleja on töötukassas

arvel juba 4 aastat, toimetulekutoetust sai ta ainult 1,8 aastat. Hoiatus, et kolme kuu pärast

ei maksa vastustaja enam toimetulekutoetust, on ebaseaduslik, sest vastustaja ei saa ette

näha kolme kuu pärast aset leidvaid sündmusi.

Toimetulekutoetuse määramisel on oluline, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil

piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega seotud tarbimiskulutuste tegemiseks. Kohus

ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajal ja tema puudega kooliõpilasest tütrel on

olemas vahendid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Kaebajale toimetulekutoetuse määramine ei vasta SHS § 131 lg 1 eesmärgile. Kaebajale

selgitati 11.04.2023, et vastustaja lõpetab toimetulekutoetuse maksmise, kui kaebaja ei

lähe kolme kuu jooksul tööle. Sellele vaatamata alustas kaebaja 23.08.2023 õpingutega.

Seega ei asunud kaebaja parandama oma perekonna materiaalset olukorda (SHS § 134 lg

4 p 8). See säte annab vastustajale kaalutlusõiguse. Kohane ei ole kaebaja väide, et

vastustaja oleks pidanud kaebajale tööd pakkuma.

Kuigi kaebaja on saanud varem pikema aja vältel toimetulekutoetust, on siiski tegemist

iga kuu taotletava riikliku toetusega, mille puhul tuleb hinnata abivajadust igal korral

uuesti. Kaebaja esitas 10.01.2024 taotluse 2023. a detsembri kulutuste hüvitamiseks ning

kaebajal tuli SHS § 132 lg-st 3 tulenevalt esitada dokumendid, mis tõendavad perekonna

kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid. Tulenevalt haldusasjas nr 3-23-

2405 kogutud teabest ja tõenditest on kohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja

oleks pidanud taotluses kajastama poega kui perekonnaliiget. Kaebaja väited poja

leibkonda kuulumise kohta on vastuolulised. Kaebaja 10.01.2024 taotluse lisaks olevad

pangakontod ei kajastanud pere sissetulekuid. Vastustaja lahendus jätta puudustega taotlus

SHS § 134 lg 1 alusel rahuldamata ei ole õigusvastane.

Kaebajal on võimalik vähendada eluasemekulusid. Kaebaja soov saada linnalt eluaset on

näiline. Kui kaebaja oleks näidanud üles tahet leida vabaturult väiksemate kuludega

üürikorter, oleks olnud vastustajal võimalik määrata kaebajale üüritoetust (maksimaalmäär

900 eurot), millest oleks kaebajal võimalik katta eluruumi üürimiseks vajalikud

ettemaksud.

Töötukassa tasemeõppes osalemise toetus on sissetulek. SHS § 133 lg 2 p 5 kohaselt ei

arvata toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud

stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse küll

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel, kuid

tegemist on toetuse, mitte stipendiumi või sõidu- ja majutustoetusega. SHS § 133 lg 3 p 1

6(14)

3-24-214

sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse

üksus toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka

mitte arvata õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi. Nimetatud säte

annab KOV-le kaalutlusõiguse. Vastustaja hinnangul on tasemeõppes osalemise toetuse

puhul tegemist SHS § 133 lg 3 p-s 1 nimetatud erandiga, kuid see tuleb lugeda kaebaja

sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada seda toetust perekonna majandusliku

toimetuleku parandamiseks. Tegelikkuses ei võimaldanud kaebaja kontrollida, millele see

toetus kulub.

Kaebaja ja kaebajaga seotud isik W, kes on üürilepingu kohaselt XXX, Tallinn korteri

elanik, on registreerinud enda ettevõtted kaebaja elukohta. Kaebaja ei ole tõendanud, et

ettevõtted ei tasu korteriga seotud kulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4).

9. Ringkonnakohus ei võta toimikusse järgmisi apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid,

mis ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest need puudutavad faktilisi asjaolusid, mis

väljuvad siinse vaidluse piiridest (HKMS § 62 lg 2):

-

apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (dtl 552–573, 588–609);

-

kaebaja 04.06.2024 menetlusdokumendi lisa (dtl 618);

-

kaebaja 07.06.2024 menetlusdokumendi lisad 5–7 (dtl 634–638);

-

kaebaja 14.06.2024 menetlusdokumendi lisad 2–4 (dtl 690–694);

-

kaebaja 21.06.2024 menetlusdokumendi lisad 1–3 (dtl 700–704);

-

kaebaja 26.07.2024 menetlusdokumendi lisa (dtl 781–783);

-

vastustaja 12.06.2024 menetlusdokumendi lisad 42–45 (dtl 652–682);

-

vastustaja 26.06.2024 menetlusdokumendi lisa 46 (dtl 725);

Järgmised tõendid tagastab ringkonnakohus kaebajale ja eemaldab need toimikust, sest

need on esimese astme kohtu menetluses juba esitatud:

-

07.06.2024 menetlusdokumendi lisad 3 ja 4 (dtl 629–633);

-

14.06.2024 kaebaja menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 687–689).

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Toimetulekutoetuse määramisest keeldumine

11. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust saab taotleda üksnes kuu kaupa

(SHS § 131 lg 2).

12. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja

makstud elatise suurust. SHS § 132 lg 4 kohaselt kui toimetulekutoetuse taotlemisel

soovitakse arvestada ka eluasemekuludega, siis tuleb esitada eluasemekuludega seotud

dokumendid. Eluasemekulude hulka ei arvata varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust

(SHS § 133 lg 7). Andmed ja tõendid sissetulekute, makstud elatise ja eluasemekulude

7(14)

3-24-214

kohta on vajalikud toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ja seetõttu on isik

kohustatud need toimetulekutoetuse taotlemisel esitama (SÜS § 21 lg 1 p 1).

13. Kaebaja 10.01.2024 esitatud toimetulekutoetuse taotlus jäi rahuldamata (dtl 83 jj) muu

hulgas põhjusel, et kaebaja ei esitanud vastustajale terviklikku ülevaadet kaebaja ja tema

perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast. Kaebaja ei esitanud vaatamata vastustaja

nõudmisele (dtl 130) R. H. O.A konto väljavõtet vaidlusaluse perioodi kohta. Kaebaja

hinnangul ei ole tema poeg leibkonna liige, sest on alates 15.01.2024 ajateenistuses. Kuigi

R. H. O.A elas enne ajateenistusse minemist kaebajaga ühes korteris, ei olnud R. H. O.A

kaebaja hinnangul ka siis leibkonna liige.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et R. H. O.A tuleb lugeda

vaidlusalusel perioodil kaebaja pereliikmeks SHS § 131 lg 7 p 2 järgi. Kaebaja on

05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 viidanud, et poja elukoht on aadressil XXX,

Tallinn. Samuti on kaebaja varem selgitanud (06.10.2023 kodukülastuse akt) ning

vastustaja on tuvastanud, et kaebaja ning tema tütre sissetulekud laekuvad R. H. O.A

pangakontole. Kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et osa üüri-, kommunaal- või

muudest maksetest tasuks R. H. O.A eraldi. Kaebaja avaldas 03.01.2024 üürinõustamisel

(dtl 322), et sotsiaalkorter peaks olema sobilik kolmele inimesele (kaebaja, tema tütar ja

poeg). Seetõttu pole veenev kaebaja väide, et poeg ei olnud temaga ühises majapidamises.

Samuti on kaebaja väited poja leibkonda kuulumise küsimuses olnud vastuolulised. Seega

oli vastustajal põhjust nõuda R. H. O.A konto väljavõtte esitamist (vt SHS § 132 lg 3,

SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3; Tallinna

Ringkonnakohtu 16.12.2020 otsus nr 3-20-305, p 11). SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3

näevad nende koosmõjus toimetulekutoetuse taotlejale ette kohustuse esitada hüvitise

andjale kõik hüvitise andmise seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku

kohta). SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise

aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. Eeltoodust lähtudes on ekslik

kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus õigus nõuda temalt väljavõtet R. H. O.A

pangakontol toimunud liikumiste kohta.

Taotleja pere majandusliku seisundi

kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise vältimatuks eelduseks. Kuivõrd riigi

vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust

makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus.

Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada elustandardit, mille isik on endale valinud.

Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid

varjates) tekitatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633,

p 22). SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi

saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav

abi. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus hinnata kahte aspekti: esiteks peab

hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim, ning teiseks,

kuidas seda meedet rakendada ehk milline on parim viis abivajaduse leevendamiseks.

Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte

tähendab mh, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida

taotleja soovib1.

15. Kuna kaebaja jättis esitamata tõendid, mille esitamist vastustaja temalt õiguspäraselt

nõudis ja mille esitamata jätmise tõttu ei olnud vastustajal võimalik sisuliselt kontrollida,

kas kaebaja vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, siis on kaebajale jäetud

toetus õigesti määramata. Isegi kui R. H. O.A mitte pidada kaebaja perekonnaliikmeks,

tuleks kaebajal olukorras, kus ta on korraldanud oma sissetulekute laekumise poja

1 Sotsiaalhoolekande seaduse 98 SE seletuskiri lk 19, kättesaadav veebist:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aef50e8c-3583-465d-941a-744e0631fee1/

8(14)

3-24-214

kontole, saavutada pojaga kokkulepe konto väljavõtte vastustajale esitamise kohta. Risk,

et poeg sellega ei nõustu, jääb kaebaja kanda, ning kaebaja pidi selle võimalusega

arvestama, kui hakkas korraldama oma rahade liikumist teise isiku konto kaudu. Seetõttu

on kaebaja väide, et poja kontole tal ligipääs puudub, ebapiisav, et lugeda kaebaja

kaasaaitamiskohustus täidetuks.

16. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja ja kohus nõuavad temalt sissetulekute

puudumise tõendamist. Asjaolu, et kaebaja 2023. a juuli ja augusti taotlused jäid

rahuldamata, kuigi kaebaja esitas R. H. O.A pangakonto väljavõtted, ei ole siinses

vaidluses määrava tähtsusega. Tuleb arvestada, et toimetulekutoetus määratakse üheks

kuuks, taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata

tagasiulatuvalt (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või tema

perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta nende kõige

põhilisemad vajadused. Isik ei saa alles kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab

toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb KOV-le esitada SHS § 132 nõuete

kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta –

SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmiseks

kohustamine oleks seetõttu põhjendatud vaid juhul, kui kaebaja oleks hiljemalt

vaidemenetluses esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja

tema taotluse rahuldamata jätmine oleks seega olnud õigusvastane. Praeguses asjas sellist

olukorda ei esine.

17. Kaebaja hinnangul ei saanud tema taotlus kajastada ebapiisavaid andmeid, sest see oli

esitatud vastustaja väljatöötatud blanketil. Kaebaja väide on põhjendamatu, sest vastustaja

on 11.01.2024 kohtumisel palunud kaebajal esitada puuduoleva info (dtl 130).

Põhjendatud pole ka kaebaja väited, et vastustajal ei olnud õigust nõuda väljaminekuid

kajastavat konto väljavõtet. Nagu eespool märgitud, tuli vastustajal selgeks teha kaebaja ja

tema leibkonna terviklik majanduslik seisund ning seda ei olnud võimalik teha kaebaja

esitatud andmete pinnalt. Seega ei ole alust väita, et linn oleks nõudnud andmeid, millest

ei sõltunud taotluse lahendamine. Linn ei ole rikkunud siinkohal Euroopa sotsiaalhartat

ega Eesti Vabariigi põhiseadust.

18. Abi andmiseks ehk PS § 28 lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks on seadusandja

kujundanud tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Selle kohaselt on esmane vastutus

sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul isikul endal, seejärel tema perekonnal

ning avalikul võimul ehk riigil ja kohalikul omavalitsusel (vt SÜS §-d 5, 10 ja 11; samuti

Riigikohtu 21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p 18; 05.05.2014 otsus nr 3-4-1-67-13, p 32;

09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8, p-d 120 ja 126). Üheks osaks sellest süsteemist, mille

seadusandja on abi andmise kohustuse täitmiseks loonud, on toimetulekutoetus kui riiklik

rahaline hüvitis. Kuivõrd esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega

toimetulekul on isikul endal, siis tuleb isikul teha kõik mõistlikult võimalik oma pere

majandusliku olukorra parandamiseks. Seda toetab ka SHS § 134 lg 4, mis sätestab

kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse toimetulekutoetuse vähendamiseks või sootuks

määramata jätmiseks.

19. Pikemat aega toimetulekutoetust saanud inimesele sobivaks tööks võib pidada ka

töökohta, mis ei pruugi vastata tema haridustasemele. Siinses asjas on vastustaja

keeldunud kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest mh seetõttu, et kaebaja ei ole teinud

omalt poolt mõistlikult võimalikku pere toimetulekuraskuste leevendamiseks, ennekõike

töö leidmiseks.

20. Kaebaja on esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid esitatud

dokumentidest nähtub, et kaebaja on kandideerinud tema erialaga seonduvatele

9(14)

3-24-214

töökohtadele (dtl 275 jj). Puuduvad andmed, et tal on tööle kandideerimine

ebaõnnestunud mistahes valdkonnas või ka osakoormusega töökohale. Kaebaja on olnud

ka seisukohal, et vastustaja soovitus võtta vastu lihttöö, on kaebaja jaoks alandav (dtl 39).

Seetõttu ei ole kokkuvõttes veenev kaebaja väide, et tal on majanduslikult otstarbekam

pigem õppida uut eriala. Vaidlus puudub, et töötukassa nõustamistel seati kaebajale

eesmärgiks asuda tasemeõppesse õenduse erialale ning kaebaja asus 23.08.2023 õppima

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. See ei ole kaebaja esimene kõrgharidus. Tuleb samuti

arvestada, et ümber õppima asumine on kaebaja enda valik. SHS § 134 lg 4 p 8 annab

vastustajale kaalutlusõiguse jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada selle

summat mh siis, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset

olukorda parandada. Enne kui KOV jätab toimetulekutoetuse määramata või vähendab

seda, annab KOV toimetulekutoetuse taotlejale teada, et toetuse taotleja on kohustatud

tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks (vt Riigikogu XIII koosseisu

490 SE seletuskiri2, lk 12). Siinsel juhul oli vastustaja kaebajat sellise tagajärje eest

hoiatanud, s.o andnud talle võimaluse teha enda poolt kõik mõistlikult võimalik pere

majandusliku olukorra parandamiseks – tööle asumiseks (dtl 294). Selle asemel otsustas

kaebaja täiskoormusega õppima asumise kasuks.

21. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja taotlust rahuldamata SHS § 134 lg 4 p 4 alusel, mistõttu ei

ole asjakohane kaebaja viide tööst keeldumisele või talle töö pakkumata jätmisele.

22. Kuigi töötukassa eesmärk on töötuid tööle aidata, ei ole asjakohane kaebaja vastuväide, et

ta ei saa mõjutada töötukassa otsuseid. Kaebaja tegi valiku asuda ümber õppima ning

sellist kohustust ei ole töötukassa kaebajale omaalgatuslikult kehtestanud.

23. Asjaolu, et 31.03.2024 on töötukassa on tuvastanud kaebajal osaliselt puuduva töövõime

(dtl 626), ei oma siinses asjas määravat tähtsust, sest kohus hindab haldusakti selle

andmise seisuga. Ringkonnakohus märgib siiski, et töövõime osaline puudumine ei

saanud takistada kaebajal osalise koormusega töö vastuvõtmist.

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja eluasemekulud olid ebamõistlikult

kõrged ning nende vähendamise võimatus ei ole veenvalt põhistatud. Eluasemekulude

optimeerimine on ringkonnakohtu hinnangul asi, mida isik saab teha oma pere materiaalse

olukorra parandamiseks (SHS § 134 lg 4 p 8 ), iseäranis olukorras, kus isikul väidetavalt

ei õnnestu pikema aja jooksul tööd leida.

25. Kaebaja üürib 121,70 m2 suurust korterit asukohaga XXX, mille üür on 800 eurot kuus,

millele lisanduvad talvel pea samas suuruses kommunaalmaksed. Kommunaalkulud

jaanuari eest olid 802,70 eurot (dtl 566–567); kommunaalkulud detsembrikuu eest olid

730,40 eurot (dtl 15–16). Need on silmatorkavalt suured kulud. Kaebaja väitel on tema

ainus, kes kannab üüripinnaga seotud kulud, kuigi korterisse on registreeritud ka teiste

isikute (füüsiliste ja juriidiliste) elu- ja asukohti. Kaebaja väide, et toimetulekutoetuse

maksmist ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas selle saaja elukoht on ühtlasi ka mõne äri-

või mittetulundusühingu juriidiline asukoht, ei ole asjakohane. On mõistlik eeldada, et

kõik juriidilised ja füüsilised isikud osalevad nende asu- või elukohtade pidamisega

seotud kulude kandmisel ning vastupidiseid erandlikke asjaolusid tuleks isikul tõendada

või vähemalt põhistada. Siinses asjas oli vaidlusalusel perioodil kaebaja elukohta

registreeritud lisaks kaebajale kokku kuus juriidilist isikut, sh U OÜ (varasem ärinimi T

OÜ), kus kaebaja tegutseb enda sõnutsi vabatahtlikuna. Alates 28.11.2023 on Q OÜ

2 Seletuskiri kättesaadav veebist https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-

929492e10e9e/

10(14)

3-24-214

juhatuse liige O.A asemel W, kes oli üürilepingu alusel eluruumi XXX, Tallinn üks

elanikest (dtl 68).

26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka eluruumi sotsiaalselt põhjendatud

normi küsimuses. Kaebaja 3-liikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalseks normiks

69 m2 (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri3, lk 17). Sellise suurusega

korteris oleksid kommunaalkulud eeldatavasti oluliselt väiksemad kui korteris üldpinnaga

121,7 m2. Kuigi kaebaja kiindumus korterisse, milles ta on elanud 10 aastat, on inimlikult

mõistetav, ei ole sellise korteri üürimine kaebaja seisukohast majanduslikult ratsionaalne,

arvestades mh asjaolu, et kaebaja on enda kinnitusel olnud töötu juba pea neli aastat.

Olukorras, kus isikul puudub igasugune sissetulek, tekitab küsimusi otsus jääda elama

korterisse, mille eest tuleb ühes kuus tasuda kuni 1600 eurot, seda sõltumata asjaolust, et

elukoha vahetus võib tekitada teatud (ühekordseid) lisakulusid. See, et kolimiskulud

ulatuksid 3000–5000 euroni, ei ole tõendatud. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada

kaebaja harjumuspäraseks kujunenud elustiili, vaid soodustada toimetulekutoetuse saajate

tööle naasmist (vt Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri4, lk 18). Sotsiaaltoetused

on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt tõepoolest

hädavajalikel juhtumitel, mitte inimese hea elujärje säilitamiseks. Vastasel korral ei jaguks

vahendeid nendele inimestele, kes abi tõepoolest vältimatult vajavad ega ole võimelised

kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama.

27. Kuigi kaebaja taandumine äriühingutest, võõrandades osaluse kaebajaga lähedalt seotud

isikule, ei näi läbipaistev ega toeta kogumis kaebaja väidete veenvust, pole osaluse

võõrandamise küsimus ringkonnakohtu hinnangul siinses asjas primaarse tähendusega.

Kaebajale keelduti toimetulekutoetuse määramisest eeskätt põhjusel, et kaebaja leibkonna

majanduslikku seisu ei olnud võimalik terviklikult hinnata. Küll aga ei saa mööda vaadata

asjaolust, et erinevates äriühingutes tegutsemine, toodete reklaamimine ja kaupade

saatmisega tegelemine oma elukohas, vastuoluliste andmete esitamine, keskmisest

kallimate kuludega üürikorteris elamine ning soovimatus elukohta vahetada ja suutmatus

või soovimatus anda leibkonna igapäevasest majanduslikust toimetulekust terviklikku

ülevaadet loob põhjendatud kahtluse (varjatud) tulude esinemise või andmete varjamise

kohta. Sellises olukorras ei ole põhjendamatu nõuda kaebajalt täiendavate andmete

esitamist ja kaasaaitamiskohustuse hoolsat täitmist.

28. Kuivõrd toimetulekutoetuse taotluse on esitanud O.A , siis on asjakohatu kaebaja

etteheide, et kohus ja vastustaja on põhjendamatult keskendunud taotluse lahendamisele

O.A-le ja jätnud Ü. X tähelepanuta. Ka juhul, kui toimetulekutoetuse taotluse oleks

esitanud Ü. X, tulnuks tal tõendada leibkonna sissetulekuid samade reeglite alusel.

29. Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüriga

elamispind. 15.02.2024 üürinõustamise kokkuvõttest nähtub, et kaebaja ei soovinud

eluruumi vahetada (dtl 324). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja pole

kaebajale pakkunud abi soodsama üüripinna leidmiseks.

30. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus, et asjas kogutud tõendid, sh kaebaja ütlused

viitavad kogumis, et kaebajal puudus soov teha senises harjumuspärases elustandardis

mööndusi ja vähendada eluasemekulusid.

3 Seletuskiri kättesaadav veebist https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-

929492e10e9e/

4 Seletuskiri kättesaadav veebist https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1171220-cc24-40c7-93a2-

929492e10e9e/

11(14)

3-24-214

31. Kaebaja hilisemad toimetulekutaotlused ning eluruumi tagamise taotlused ja nende kohta

tehtud vastustaja otsustused väljuvad siinse vaidluse piiridest, mistõttu nendega

seonduvaid väiteid ringkonnakohus ei käsitle.

32. Ringkonnakohus ei käsitle kaebaja väiteid selle kohta, kas ja mis liiki toetused peaks SHS

§ 133 järgi toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtma, sest vastus sellele küsimusele

ei mõjuta siinse asja lahendust.

Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramisest keeldumine

33. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele esitas kaebaja 11.01.2024 taotluse saada Tallinna

linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades

kuludokumendid spordiklubi kuumaksele, ravimitele ja diabeeditarvikutele.

34. SHS § 14 lg 2 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja

maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku

omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Tallinna linna elanikele linna

eelarve vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise

tingimused ja kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 24

„Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) ja määrusega nr 26

„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26).

35. Määruse nr 26 § 4 lg 1 p 2 kohaselt on üheks sotsiaaltoetuseks linna eelarvest makstav

sissetulekust sõltuv universaaltoetus, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt

toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere toimetulekut. Määruse §

14 kohaselt määratakse sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks ja makstakse

sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel (lg 1). Toetuse maksmisel

käsitatakse perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt (lg 11). Toetuse

arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu eelmisel kuul laekunud

netosissetulek (lg 12). Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede

toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja

abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega

seotud väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste

osaliseks või täielikuks hüvitamiseks (lg 2).

36. Määruse nr 24 § 13 lg 3 järgi, kui pärast § 13 lg-s 5 nimetatud kulude mahaarvestamist on

inimese või perekonna kasutada rahalised vahendid, mis jäävad alla sissetulekupiiri, võtab

linn inimese või perekonna abivajadusest lähtudes osaliselt või täielikult üle teenuse eest

tasu maksmise kohustuse ja/või maksab sissetulekust sõltuvat universaaltoetust.

Sissetulekupiir on Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 "Sotsiaaltoetuste

määrad" § 1 kohaselt 360 eurot inimese kohta.

37. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata määruse nr 24 § 10 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt on

õigus keelduda abi määramisest, kui inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse

hindamisest või koostööst, sealhulgas kodukülastusest või lisateabe esitamisest.

38. SHS § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks

pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või

aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. SHS § 15 lg 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse

väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema

toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku

personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse

elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja on jätnud nõutaval määral täitmata HMS

§ 38 lg 3 esimesest lausest ja SÜS § 21 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse teha koostööd, jättes

esitamata tähtsust omavad andmed perekonna koosseisu ja dokumendid majandusliku

12(14)

3-24-214

toimetuleku kohta, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust hinnata terviklikult.

Samuti ei ole võimalik väita, et kaebaja on vastavalt SÜS § 5 lg-le 2 aidanud hüvitise

taotlemisel igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.

39. 11.01.2024 taotluse menetlemise käigus paluti kaebajal muu hulgas esitada kõigi

pereliikmete kõikide pangakontode väljavõtted, et saaks välja selgitada, kuidas toimub

pere igapäevane majandamine (dtl 130). Kaebaja seda ei teinud. Seetõttu, nagu ka

10.01.2024 taotluse puhul, on HMS § 15 lg 2 mõttes tegu puudusega taotlusega, mille

haldusorgan võis jätta läbi vaatamata.

40. Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine polnuks ka sisuliselt põhjendatud, kuna

tegemist ei ole esmavajadustega. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi 11.12.2023

arvel puudus ostja nimi. Selgituseks lisas taotleja 11.01.2024 sotsiaalhoolekande

osakonnas insuliininõelade kulureale käsitsi juurde tütre nime. Seetõttu ei vastanud lisatud

kulutõend nõuetele. Vastustaja on samas selgitanud, et see polnud negatiivse otsuse

tegemise põhjuseks. Ringkonnakohus nõustub, et asjaomast kulu saab katta

Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese

toetusest, kuna see on ette nähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude sh

abivahendite ostmisega seotud kulude katmiseks. Seega saab selles osas olla keeldumise

aluseks ka määruse nr 24 § 10 lg 3 p 6, mille kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui

abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus.

Kaebaja taotluste rahuldamata jätmine

41. Vastustaja jättis kaebaja 10.01.2024 ja 11.01.2024 taotlused rahuldamata. HMS § 15 lg 2

näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või

kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul palus haldusorgan 11.01.2024 kaebajal

esitada haldusorganile puudu olev info, sh kontode väljavõtted. Kaebaja palutud konto

väljavõtteid ei esitanud. Seega ei kõrvaldanud kaebaja 10.01.2024 ja 11.01.2024 taotluste

puudusi.

42. Taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks saab olla puudus, mis takistab taotluse sisulist

lahendamist (vt Riigikohtu 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Siinsel juhul

otsustas vastustaja jätta taotlused rahuldamata, s.o vaatas need sisuliselt läbi. Taotluste

sisuline hindamine nähtub ka vaidlustatud otsustest. Taotluste sisuline läbivaatamine ei

saa rikkuda kaebaja õigusi ega asetada teda menetlusõiguslikult ebasoodsamasse

positsiooni. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vastustaja otsustused jätta

kaebaja 10.01.2024 ja 11.01.2024 taotlused rahuldamata ei ole õigusvastased.

Menetluslikud otsustused

43. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 otsus muutmata.

44. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

45. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel

vabastatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest ja ringkonnakohtule ei

ole esitatud andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta

ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

13(14)

3-24-214

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)