2-23-10791/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10791

Tsiviilasi

J P hagi J K ja T P vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: J P (isikukood xxx)

Kostja I: J K (isikukood xxx)

Kostja II: T P (isikukood xxx)

Kostjate seaduslik esindaja: T K

Kostjatele RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat

Meelis Masso

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

09.09.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, J P (isikukood xxx) ja kostja I, J K (isikukood xxx) ning kostja II,

T P (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Muuta 29.03.2018. a Harju Maakohtu otsusega hagejalt kostjate kasuks välja

mõistetud igakuise elatise suurust selliselt, et alates 01.08.2023 kohustub hageja

tasuma igakuist elatist:

a.

150 eurot kuus kostjale I.

b.

150 eurot kuus kostjale II.

1.2. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 kokkulepitud elatise suurus

(baassumma) muutub iga aasta 1. aprillil selliselt, et seda indekseeritakse

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

1.3. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 kokkulepitud igakuise elatise tasub

hageja jooksva kuu 10. kuupäevaks.

1.4. Pooled lepivad kokku, et mais 2023. a kokkulepitud vanemluskokkuleppe punktid

2.4 ja 2.5 lõpetatakse alates 01.08.2023.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

2-23-10791

2 (3)

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 31.07.2023 hagiavalduse kostjate vastu elatise vähendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus 29.03.2018 tsiviilasjas 2-17-17117 teinud

tagaseljaotsuse, millega mõistis hagejalt kostja I ja kostja II kasuks välja igakuise elatise

summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, alates 15. novembrist 2017 kuni kostja I ja kostja II täisealiseks saamiseni.

2023. a maikuus sõlmiti Sotsiaalkindlustusameti vahendusel vanemluskokkuleppe, millega

lepiti kokku hageja ja kostjate vaheline suhtluskord. Lisaks sõlmisid hageja ja kostjate seaduslik

esindaja täiendavad kokkulepped ka kostjate ülalpidamiskohustust puudutavas osas.

Hageja leidis, et 29.03.2018 kohtuotsuse muutmiseks annaks esmalt alust maikuus 2023

sõlmitud vanemluskokkulepe, milles hageja ja kostjate seaduslik esindaja leppisid hageja ja

kostjate suhtluskorras kokku selliselt, et hageja annab kostjatele ülalpidamist vähemalt 8 päeval

kuus. Lisaks leppisid hageja ja kostjate seaduslik esindaja kokku kostjate ülalpidamisega seotud

kulude jagamises. Teiseks võimaldab kohtulahendit muuta ka muutunud õiguslik olukord, st

muutused elatise õiguslikus regulatsioonis. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 alusel on

kostjatele makstav elatis käesolevaga 290 eurot. Alternatiivselt tuleb elatist vähendada ka

tulenevalt hageja töövõimetusest, tervislikust seisundi ja halvast majandusliku olukorra tõttu.

Hagejale on määratud osaline töövõime. Lisaks on hagejal kaasasündinud silmahaigus xxx ehk

xxx, mille tagajärjel on nägemine xxx.

Eeltoodust tulenevat palus hageja muuta Harju Maakohtu 29.03.2018 kohtuotsust tsiviilasjas 2-

17-17117 ning tuvastada, et hagejal puudub kohustus alates hagi esitamisest tasuda kostjate

ülalpidamiseks elatist. Alternatiivselt palub hageja muuta Harju Maakohtu 29.03.2018

kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-17-17117 ja vähendada hagejalt väljamõistetud elatist kostjate

ülalpidamiseks ja mõista hagejalt kostjate kasuks alates hagiavalduse esitamisest välja elatis

65,90 eurot kuus.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Selle aasta kohtumiste

päevade arvutuse kohaselt saab öelda, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 6 päeva

kuus. Seega jääb kostjate elatise summaks 260,33 eurot kuus. Kokkuleppe kohaselt peavad

kohtumised toimuma Eestis. Nendest vanemluskokkuleppe punktidest on näha et hageja ja

kostjate seaduslik esindaja ei ole kokku leppinud kostja poolt transpordi hüvitamist. Selleks

võetaksegi elatisest juba maha pool peretoetuse summast so 40 eurot. Hageja ei osale laste

kasvatamisel 8 päeva kuus. Hageja ei ole ostnud kostjale II sobilikku riietust ja jalanõusid ning

ei ole tasunud kostjate seaduslikule esindajale arveid kostja II riiete ostu eest. Kostjate seaduslik

2-23-10791

3 (3)

esindaja toob välja, et laste kasvatamisega seonduvad kulutused on lisaks ravimitele,

abivahenditele ja riietele toit, vesi, elekter, internet, hügieeni tarbed, puhastusvahendid,

koolitarbeid, jooksvad Hageja pole toetanud vajalike abi- ja ravivahendite ostmisega kostjate

seadusliku esindajat. Samuti on kostjate seaduslik esindaja viibinud ainuisikuliselt haigete

lastega hoolduslehel ja ilma hageja abita tegelenud laste ravimisega. Lisaks soovib hageja, et

kostjad kataks transpordiga seotud kulud, mis ei puutu kostjatesse. Kostjad selgitasid ka, et

hageja käib tööl ja teenib raha, st on võimeline tööl käima.

3. Pooled jõudsid 09.09.2024 kohtuistungil kompromissini, esitades kompromissi kohtule

kinnitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest, istungil käidi need ka üle. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja

menetluse lõpetada.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse ühe päevani.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)