1-23-3952/83 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-23-3952

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Jan Suvorovi süüdistuses KarS § 4231, § 424 lg 1, § 121

lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi,

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 28. detsembri 2023 otsus

Apellatsiooni esitajad

süüdistatav Jan Suvorov

Süüdistatav

Jan Suvorov

isikukood 39505083717, Eesti Vabariigi kodanik,

elukoht

XXX, viibimiskoht Viru Vangla,

kriminaalkorras karistatud viimati 8. novembril 2017

Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi

vangistusega 1 aasta 8 kuud. Karistus on täidetud 22.

aprill 2019.

Tõkend – vahistamine – alates 13. maist 2023

Prokurör

Kaitsja

ringkonnaprokurör Sergei Listov

advokaat Igor Belugin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 28. detsembri 2023 otsus muutmata ning selle peale

esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus Narva osakonna vandeadvokaadi abi

Igor Belugini poolt Jan Suvorovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 426,76 eurot, sealhulgas

käibemaks 76,96 eurot. Mõista see summa Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks

välja. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni

esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Jan Suvorovit süüdistati KarS § 4231 , § 424, § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1 ning § 199

lg 2 p 8,9 järgi.

KarS § 187 lg 1 ja 119 lg 1 alusel süüdistati J. Suvorovit selles, et tema täisealise isikuna,

omandas kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult muu uimastava toimega retseptiravimit

haloperidool (vähemalt 31 tableti) ning vähemalt 2 kapslit uimastava toimega (tekitab

uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA. Seejärel Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult

andis kahel erineval päeval eelnimetatud ravimeid nooremale kui kaheksateistaastasele A.V.

le viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eesmärgil. Erinevate

retseptiravimite sellises koguses üleandmisega A.V. le, tegi J. Suvorov need ained talle

kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi

kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas J. Suvorov A.V. t muu uimastava

toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele.

Ajavahemikus 17 - 23. jaanuar 2023 telefonitsi vesteldes A.V. palus J. Suvorovilt tuua A.V.

le kehva enesetunde ning unetuse vastu ravimeid, samuti mokatubakat. J. Suvorov nõustus

A.V. palvega ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A.V. on 15-aastane alaealine ning viibib

erinevate sõltuvusprobleemidega ja sellest tulenevalt vaimse tervise probleemidega Torujõe

Noortekeskuses, kuhu erinevate uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas

ravimite toimetamine on rangelt keelatud.

Seejärel 23. jaanuaril 2023 kella 10.00 paiku A.V. le üleandmise eesmärgil pani J. Suvorov

Kohtla-Järve linnas aadressil Torujõe 3 asuva Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures

asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31

tabletti haloperidooli, vähemalt 10 tableti kvetiapiini ning üks pakk mokatubakat (suitsuvaba

tubakatoode). Samal päeval A.V. koos A.D. i ja A.V.E. ega võtsid sellest peidikust J.

Suvorovi poolt peidetud pakendi koos eelnimetatud tablettide ja mokatubakaga ning

ajavahemikul 23 – 25. jaanuaril 2023 A.D. ja A.V.E. e tarvitasid kumbki 4 tableti

haloperidooli ja 4 tableti kvetiapiini, A.V. tarvitas 10 tableti haloperidooli ja 1 tableti

kvetiapiini, mille tagajärjel tekkis tütarlastel manustatud tablettide uimastava toime tõttu

joobesarnane seisund, mis avaldus nende psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide häirumises, sh

neil tekkis unisus, nägemishäired, liikumishäired ja lihasspasmid.

Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 23E-AOX0064 kohaselt kuulub haloperidool

neuroleptikumide (antipsühhootikumide, skisofreeniaravimite) hulka, kuid ei kuulu

sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

ainerühmade nimekirja. Samuti ei sisalda haloperidool eelnimetatud sotsiaalministri määruse

nimekirja kuuluvaid narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Haloperidool mõjutab

kesknärvisüsteemi funktsioone ja reaktsioone, mistõttu saab väita, et tegemist on

psühhotroopset toimet omava ravimi/ainega. Haloperidoolist tingitud psüühiliste

funktsioonide ja reaktsioonide muutustest esineb unisus ja uimasus. Haloperidoolist tekkiva

psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine kattub suures osas

narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobega ning seetõttu saab

väita, et haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest põhjustatud joobelaadset

seisundit.

Haloperidooli üleandmisega tekitas J. Suvorov ettevaatamatusest kannatanule A.V. le raske

tervisekahjustuse KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule.

Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A.V. l

haloperidooli tarvitamise tagajärjel 25. jaanuaril 2023 eluohtlik seisund, nimelt

generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise

pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega. J. Suvorov teadis, et A.V. näol on tegemist

sõltuvusprobleemidega isikuga, kellel on kalduvus tarbida erinevaid uimastavaid ja joovet

tekitavaid aineid. Seetõttu pidi ta aru saama, et A.V. le eelnimetatud tugevatoimeliste ravimite

sellises koguses (vähemalt 31 tabletti haloperidooli ja vähemalt 10 tableti kvetiapiini)

kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi

saavutamiseks tarvitada neid ravimeid enda soovi kohases koguses ehk tervisele ohutust

kogusest rohkem. Kuna tablettide üleandmisel väljus edasine A.V. tegevus J. Suvorovi

kontrolli alt, siis pidi ta täiskasvanuna ning ravimite ohtlikkusest teadliku isikuna aru saama,

et ettenähtust suuremas koguses neid ravimeid manustades võib A.V. l tekkida raske

tervisekahjustus või oht elule.

Seejärel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 11. veebruaril 2023 J. Suvorov andis

üle täpselt tuvastamata asjaoludel, täpselt tuvastamata kohas Kohtla-Järve linnas aadressil

Torujõe 3 asuva Torujõe noortekodus viibinud A.V. le viimase palvel vähemalt 2 kapslit

uimastava toimega (tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA, mille toimeaine on

Pregabalin. 11. veebruaril 2023 A.V. koos A.D. i ja A.V.E. ega tarvitasid J. Suvorovi poolt

toodud 2 kapslit ravimit LYRICA.

LYRICA (mille toimeaine on Pregabalin) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr

73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Vastavalt pakendi

infolehele pregabalini on seostatud pearingluse ja uimasusega (unisusega).

KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi süüdistati Ј. Suvorovit selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi

toime süstemaatiliselt ja olles selle eest varem kohtulikult karistatud 8. novembri 2017 Viru

Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, uuesti, s.o

süstemaatiliselt:

- 25. veebruaril 2023 kella 05.56 – 06.05 ajal tahtlikult tungis Tallinnas Varraku tn 16

asuvasse „Tondiraba kohvikusse“ ning võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil 2 tk

iPad tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot/tk seega kokku summas 599,98 eurot ja

sularaha summas 148,00 eurot, samuti sularaha saamise eesmärgil lõhkus kohvikus oleva

kassaaparaati väärtusega 60,00 eurot, seejärel väljus eelnimetatud esemetega kohvikust.

Sellega tekitas Jan Suvorov MyPack OÜ-le varalist kahju kokku summas 807,98 eurot.

- 26. märtsil 2023 kella 11.32 – 11.47 ajal kaupluse A1000Market (aadress A-A- Tiimanni

1C, Narva) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid:

kaks alkoholipudelit „Jägermeister“ 35% 1,75L maksumusega 35,99 eurot/tk, seega kokku

summas 71,98 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata, millega tekitas A1M OÜ-le varalist kahju summas 71,98 eurot.

-15. aprillil 2023 kella 16.38 – 16.42 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: ühe

energiajoogi „Dynamit“ maksumusega 0,75 + pant 0,10 eurot, ning seejärel väljus kaubaga

kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A1M OÜ-le varalist kahju

summas 0,85 eurot.

15. aprillil 2023 kella 17.05 – 17.06 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid:

alkoholipudeli „Jägermeister“ 35% 1L maksumusega 21,99 eurot, ning seejärel väljus

kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A1M OÜ-le varalist

kahju summas 21,99 eurot.

- 13. mail 2023 kella 18.40 – 18.50 ajal kaupluse „Maxima“ (aadress Mõisa tn 8, Narva)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: 5 pakki

hambapastat „Paradontax" maksumusega 6,99 eurot/tk seega kokku summas 34,95 eurot ja

kruvikeerajate otsikute ja pesade (58 tk) komplekti maksumusega 13,99 eurot, seega kokku

summas 48,94 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata. J. Suvorov peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja varastatud asjad tagastati

kauplusele.

Maakohtu otsus

28. detsembri 2023 otsusega tunnistas maakohus J. Suvorovi süüdi KarS § 4231 järgi (24.

aprilli 2021 ja 2. jaanuari 2022 kuriteod) ja mõistis talle karistuseks 8 kuud vangistust.

J. Suvorov tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 6 kuud

vangistust.

J. Suvorov tunnistati süüdi KarS § 187 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6

kuud vangistust.

Samuti tunnistati J. Suvorov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1

aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis kohus J.

Suvorovile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges

karistuse kandmise alguseks J. Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise päeva 13. mai 2023.

Süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 2; § 119 lg 1 ja § 4231 (13. juuni 2021 kuriteoepisood) mõistis

maakohus J. Suvorovi õigeks.

J. Suvorovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 4231 (24. aprilli 2021 ja 2. jaanuari 2022

kuriteoepisoodid), KarS § 424 lg 1 järgi ning süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole.

Samuti ei ole apellatsioonis vaidlustatud J. Suvorovi õigeksmõistmist KarS § 121 lg 2 p 2,

KarS § 119 ning KarS § 4231 (13. juuni 2021 kuriteoepisood) järgi.

KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.

Kuivõrd eelnimetatud osas maakohtu otsust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole, ei toimu

nimetatud osas ka apellatsioonimenetlust.

Kohus leidis, et süüdistatav J. Suvorovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

KarS § 187 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Kohtu arvates leidis kinnitust J. Suvorovi süüdistus KarS § 187 lg 1 järgi selles osas, et tema

kallutas A.V. t uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele.

Kohtu arvates puudus asjas vaidlus selles, et J. Suvorov andis A.V. le vähemalt 31 tabletti

haloperidooli. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et J. Suvorov tõi ravimeid A.V. palvel.

Vaidlus puudub selleski, et J. Suvorov oli teadlik A.V. alaealisusest.

Toetudes kannatanu A.V. , süüdistatava J. Suvorovi ning tunnistajate J.K. , A.V.E. e ja A.D.

i ütlustele, luges kohus tõendatuks, et J. Suvorov pani 23. jaanuaril 2023 kella 10.00 paiku

A.V. le üleandmise eesmärgil Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha

peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31 tabletti haloperidooli,

vähemalt 10 tabletti kvetiapiini ning üks pakk mokatubakat.

Kohus asus seisukohale, et haloperidooli uimastav toime on tuvastatud arstliku

kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 23E-AOX0064. Ekspertiisiaktis esitatud

eksperdiarvamuse punktide 1 ja 2 kohaselt ei sisalda ravim haloperidool narkootilisi ega

psühhotroopseid aineid, kuid tegemist on psühhotroopset toimet omava ravimiga;

haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest tingituna joobelaadse seisundi. Ka

kannatanu ja tunnistajate A.D. ning A.V.E. e sõnul tekkis neil pärast haloperidooli tarvitamist

uimastav seisund.

Tuginedes kohtus uuritud tõenditele luges maakohus tõendatuks, et alaealine A.V. viibis

erinevate sõltuvusprobleemidega Torujõe Noortekeskuses, kuhu uimastavate ja sõltuvust

tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite toimetamine on keelatud. A.V. palus enne 23.

jaanuari 2023 J. Suvorovit tuua talle kehva enesetunde ning unetuse vastu ravimeid. J.

Suvorov nõustus A.V. palvega ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A.V. on 15-aastane

alaealine. J. Suvorov võttis A.V. kodust uimastava toimega retseptiravimi haloperidooli.

Seejärel süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani J. Suvorov peidikusse oranži värvi teibiga

teibitud pakendi, milles oli muuhulgas vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Samal päeval A.V.

võttis sellest peidikust J. Suvorovi poolt peidetud pakendi koos eelnimetatud tablettidega. 23.

jaanuaril 2023 A.D. ja A.V.E. e tarvitasid kumbki 5 tabletti haloperidooli ja 5 tabletti

kvetiapiini ning ajavahemikul 23 – 24. jaanuar 2023 tarvitas A.V. 10 tabletti haloperidooli ja

vähemalt 2 tabletti kvetiapiini, mille tagajärjel tekkis tütarlastel uimastav seisund.

Süüdistuses on J. Suvorovile ette heidetud ka seda, et ta kallutas A.V. t uimastava toimega

retseptiravimi LYRICA ebaseaduslikule tarvitamisele. Kohtu hinnangul ei leidnud selles osas

süüdistus tõendamist. Puuduvad tõendid, et J. Suvorov omandas ja andis A.V. le vähemalt

kaks kapslit uimastava toimega retseptiravimit LYRICA.

KarS § 187 lg-le 1 vastab muuhulgas tegevus, mis seisneb alaealise kallutamises muu

uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Vastates küsimusele, kas haloperidooli A.V.

palvel temale üleandmine ja talle kättesaadavaks tegemine Torujõe Noortekodus on

kallutamistegu KarS § 187 mõttes, vastas kohus jaatavalt. Oma seisukohta põhjendas

maakohus järgevaga.

Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine,

pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine.

Asjas on tuvastamist leidnud, et täisealine J. Suvorov andis uimastava toimega aine

haloperidooli alaealisele A.V. le viimase palvel. Vaidlust ei ole, et haloperidooli

üleandmisega A.V. le, tegi J. Suvorov aine talle kättesaadavaks ning seega tekitas A.V. l

võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses ebaseaduslikult

tarbida.

Kahtlust ei ole, et kannatanu palus ise J. Suvorovit tablette tuua. Samas ei saa ainuüksi sellest

järeldada, et süüdistatav pole oma käitumisega tekitanud kannatanus huvi ja soovi keelatud

ainet tarvitada.

Kohus leidis, et initsiatiiv aine tarvitamisele ei peagi tulema täisealiselt, piisab

mõjutamisteost. Mõjutamisena tuleb käsitada iga tegu, millega üritatakse tekitada alaealises

soovi või valmisolekut alustada või jätkata uimastava aine tarvitamisega.

Kohtu arvates väärisid käesoleval juhul tähelepanu ka olud, milles sündmused toimusid.

A.V. viibis Torujõe Noortekodus, kuhu uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete, seal hulgas

ka ravimite toimetamine on keelatud. Nii kannatanu kui ka kannatanu esindaja ütlustest

nähtub, et A.V. läks vabatahtlikult noortekodusse selleks, et vabaneda sõltuvustest. Nimetatu

viitab üheselt sellele, et tegelikult ei soovinud A.V. noortekodus viibimise ajal keelatuid

aineid tarvitada. Kannatanu ütlustest nähtub ka seda, et ta pöördus J. Suvorovi poole seetõttu,

et tundis ta noortekodus ennast halvasti, tal oli unetus ja ärevus ning muud moodi kui J.

Suvorovi poole pöördudes, ei saanuks ta tablette. Kohtu hinnangul asjaolu, et täisealine J.

Suvorov nõustus A.V. palvega ja tõi talle palutu, tegigi viimasele aine kättesaadavaks ja

tarvitamise noortekodus võimalikuks. Kohtu hinnangul on J. Suvorovi taoline käitumine

vaadeldav kui mõjutamistegu, millega täidetakse KarS §187 järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Süüdistatava tegevus oli selliseks faktoriks, mis avaldas otsest mõju kannatanu valikule

haloperidooli tarvitamise kasuks. Kui süüdistatav ei oleks olnud nõus ega toonuks A.V. le

haloperidooli, poleks kannatanul suure tõenäosusega olnuks võimalik noortekodus

haloperidooli enda valdusse saada. Nimetatu näitab, et alaealise kannatanu poolt valiku

tegemine haloperidooli tarvitamise kasuks oli süüdistatava poolt olulisel määral mõjutatud.

Eelnevat arvestades leidis kohus, et tõendamist on leidnud KarS § 187 lg 1 objektiivse külje

realiseeritus J. Suvorovi käitumises.

Kohus asus seisukohale, et ka kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud ja J. Suvorov pani teo

toime kaudse tahtlusega.

Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V.Ž. ütlustest lähtuvalt leidis kohus, et süüdistatav J.

Suvorov teadis ravimi haloperidooli nimetust ja aine ohtlikkust. Nimetatud isikute ütlustest

tulenevalt teadis J. Suvorov, et tegemist on uimastava ainega, sest miks muidu oli tal vaja

A.V. le öelda, et just haloperidooli tohib tarbida mitte rohkem kui üks tablett korraga.

J. Suvorovi enese väidete kohaselt ta ei teadnud kuidas need tabletid inimese tervist

mõjutavad. Kohtu arvates piisab tahtluse olemasoluks sellestki, kui isik peab vähemalt

võimalikuks, et tema tegevuse objekt on uimastav aine, et tema teo tulemusena võib teine isik

alustada uimastavate ainete tarvitamist. Kannatanule uimastava toimega aine kättesaadavaks

tegemisel möönis J. Suvorov alaealises selle tarvitamise tahtluse tekkimise võimalikkust. J.

Suvorovi ütlustest tuleneb, et ta teadis, et A.V. võis tarvitada kõike - alkoholi, narkootikume,

sigarette, tablette, mokatubakat. Seetõttu pidi ta aru saama, et A.V. le ravimi (vähemalt 31

tabletti haloperidooli) kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul tekkida soov uimastava või

joovet tekitava seisundi saavutamiseks neid ravimeid enda soovi kohases koguses tarvitades.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et J. Suvorovi tegevuses esineb nii objektiivne kui

subjektiivne teokoosseis ja süüdistuses on antud J. Suvorovi käitumisele õige karistusõiguslik

hinnang KarS § 187 lg 1 järgi.

Karistus

Mõistes J. Suvorovile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi karistuse, arvestas maakohus järgnevat.

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka

vangistuse.

Kohus leidis, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei

kuulu, kuna süüdistataval puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda.

Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis

kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi

rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ka

süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kohaldamise. J. Suvorov on varem

reaalset vanglakaristust kandnud isik, kes sellest hoolimata jätkab eriliigiliste kuritegude

toime panemist. Tähelepanuvääriv on samuti see, et J. Suvorovi suhtes koostatud

karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta Viru Maakohtu 15. juuli 2016 otsusega tunnistatud

süüdi ja karistatud rahalise karistusega 400 eurot, kuid karistuse täitmise info puudub. Kohus

asus seisukohale, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute

kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust, mida mõjutab kuriteo

episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on J. Suvorov toime pannud viis vargust ning

seda kohtu hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Kohus arvestas ka seda,

et üks vargus on toimepandud sissetungimisega. Süü suuruse hindamisel ei saa jätta

arvestamata, et kõikide vargustega tekitatud kahju summa ei ole suur, s.o 902,80 eurot.

Varaline kahju on tekitatud kahele kannatanule, kes on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. J.

Suvorov tunnistas end varguste toimepanemises süüdi ja kahetses ning kohus peab seda

karistust kergendaks asjaoluks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus sedagi, et J. Suvorov oli enne süüdistuses kirjeldatud

varguste toimepanemist karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest, so Viru

Maakohtu 8. novembri 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi reaalse vangistusega 1

aasta 8 kuud vangistust. Eeltoodust nähtub, et varasema kriminaalkaristuse kohaldamine

vangistuse näol ei ole mõjutanud süüdistatavat varguste toimepanemisest loobuma.

Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid, toimepandu raskust ning süüdistatava isikut

iseloomustavaid andmeid, asus kohus seisukohale, et J. Suvorovi süüaste pole suur ning ta

väärib karistust, mis on oluliselt alla KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud sanktsiooni keskmise

määra. Kohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus J. Suvorovile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

J. Suvorovit on alus süüdi mõista nelja süüteokoosseisu järgi erilaadsete süütegude

toimepanemise eest. Muu hulgas on ta kuriteo toime pannud alaealise suhtes. Seega pidas

kohus põhjendatuks suurendada raskeimat karistust, so kahe aasta ja kuue kuu pikkust

vangistust vähemalt ühe aasta vangistuse võrra.

APELLATSIOON

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Suvorov, kes taotleb Viru Maakohtu 28.

detsembri 2023 otsuse osalist tühistamist, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises KarS §

187 lg 1 järgi. Nimetatud süüdistuses palub J. Suvorov end õigeks mõista.

Samuti palub J. Suvorov vähendada talle KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistust ja

karistada teda varguste toimepanemise eest 1 aasta ja 1 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuseks palub J. Suvorov mõista talle 2 aastat 2 kuud

vangistust.

Nii eeluurimisel kui kohtus ning apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu palub J.

Suvorov jätta riigi kanda.

Apellatsioonis nõustutakse maakohtu seisukohaga lugeda tõendatuks, et J. Suvorov andis A.V.

le vähemalt 31 tabletti haloperidooli, et ta tõi ravimeid A.V. palvel ning ta oli teadlik A.V.

alaealisusest. Apellant ei vaidle vastu ka kohtu seisukohale, et nimelt J. Suvorov tegi A.V.

palvel viimase jaoks võimalikuks tellitud tablettide saamise.

Apellant ei nõustu maakohtu kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktil nr 23E-AOX0064 põhineva

seisukohaga, mille kohaselt tekkis A.V. l pärast haloperidooli tarvitamist uimastav seisund.

Oma seisukohta põhistab apellant asjaoluga, et kriminaalasjas puudub ekspertarvamus selle

kohta, et A.V. seisund pärast haloperidooli tarvitamist vastaks joobeseisundile, et tal oleks

esinenud joobeseisundi käitumuslikud tunnused. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt tuvastati

A.V. l medikamentoosse mürgituse seisund, mitte aga joobeseisund.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et J. Suvorov tekitas oma käitumisega A.V. s huvi ja

soovi keelatud ainet tarvitada.

On tõendatud, et huvi ja soov tarvitada haloperidooli tekkis A.V. l enne seda, kui apellant sai

üldse teada nende tablettide olemasolust A.V. korteris. Apellant on nõus, et tekitas A.V. le

võimaluse tarvitada haloperidooli. Samas ei mõjutanud apellant kuidagi ja ei saanud kuidagi

mõjutada A.V. soovi haloperidooli tarvitada. Kohus on alusetult laiendanud mõistet „tekitada

võimalus“ mõisteni „tekitada soov“. Seega põhineb vaidlustatav kohtuotsus mõiste „tekitada

soov“ ebaõigel tõlgendusel ja sellega materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel. „Anda

võimalus“ ei ole identne „soovi tekitamisega“ või veelgi vähem kallutamisega. Apellant ei ole

A.V. t millelegi kallutanud, vaid lihtsalt täitis tema palve, lähtudes vastastikkusest

kiindumusest ja lähedasest tutvusest.

Soov haloperidooli tarvitamise suhtes tekkis A.V. l apellandi osaluseta.

Apellandi arvates ei tee retseptiravimi arsti ettekirjutuseta tarvitamine selle ravimi tarvitamist

ebaseaduslikuks. Retseptiravimi tarvitamist ilma retseptita võib lugeda ebaõigeks või

järelemõtlematuks ravimi tarvitamiseks. Retseptiravimi tarvitamise kord on kindlaks

määratud meditsiinireeglitega, mitte seaduse nõuetega. Seepärast ei põhine kohtu järeldus

apellandi süü kohta KarS § 187 lg 1 järgi seadusel.

Lisaks on KarS § 187 lõikes 1 märgitud just nimelt muu uimastava toimega aine ebaseaduslik

tarvitamine, mitte uimastava ainega sarnase toimega aine ebaseaduslik tarvitamine. Apellant

arvab, et selline KarS § 187 lg 1 laiendatud kohaldamise näol on tegemist karistusseadustiku

materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Sarnased ained, millel puudub otsene

uimastav toime, ei vasta apellandi arvates KarS § 187 lg 1 tunnustele, ja selle paragrahvi

sellise laiendatud tõlgendamise puhul on tegemist selle ebaõige kohaldamisega.

Apellant leiab, et eeluurimise käigus A.V. telefonist tema nõusolekuta saadud teabe puhul on

tegemist ebaseadusliku tõendiga, mida kohus ei peaks arvestama kohtuotsuse tegemisel.

Maakohus mõistis J. Suvorovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud

vangistust.

Kuna apellant palub rangema karistuse tähtajaga 2 aastat ja 6 kuud (KarS § 187 järgi

mõistetud karistus) tühistada, siis karistuse järelejäänud osas on kõige rangem karistus KarS §

199 lg 2 p 8, 9 järgi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Apellant peab sellist karistust süüdistuses märgitud varguste eest liiga rangeks, kuna enamike

vargustega kaasnes üsna tühine kahju. Karistuse keskmine määr selle paragrahvi järgi on 2

aastat ja 6 kuud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Apellant palub

vähendada karistust KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuseni.

Apellant palub jätta muutmata karistuste liitmise põhimõte, mille järgi loetakse kergemad

karistused osaliselt kaetuteks rangemate karistustega ja lõpliku karistusena määrata

apellandile 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus.

Apellatsioonivastus

4. juuni 2024 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada

omapoolseid kirjalikke seisukohti.

7. juunil 2024 esitas prokuratuur apellatsioonivastuse, milles palub jätta apellatsioon täies

ulatuses rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Prokurör leiab, et apellatsioonis toodud argumendid selle kohta, et justkui pole tuvastatud

alaealise kallutamist muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, on täiesti

asjakohatud.

Eksitav on apellatsioonis esitatud väide, et asja materjalidega on justkui tuvastatud, et

haloperidool ei ole A.V. le uimastavat mõju avaldanud.

Prokuröri hinnangul selle asjaolu tuvastamine ei ole KarS § 187 lg 1 kuriteokoosseisu

jaatamiseks määrava tähtsusega, kuivõrd karistatav on alaealise justnimelt kallutamine

uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, mitte aga see, kas tarvitajal tekkis

selline seisund või mitte. Kui selle asjaolu tuvastamine ka oleks oluline KarS § 187 lg 1

kuriteokoosseisu jaatamiseks, siis seegi on tuvastatud kohtumenetluse käigus – eelkõige

kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Haloperidooli uimastav toime on tõendatud arstliku

kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 23E-AOX0064.

Prokuröri hinnangul J. Suvorovile määratud karistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vastab

süüdistatava süü suurusele ja tema isikule, arvestades kuriteoepisoodide rohkust, kahe

raskendava kvalifitseeritava punkti esinemist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja

sellele esitatud vastuväitega, leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna

need ei lükka ümber otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi, miks leidis maakohus, et J.

Suvorov on toime pannud KarS § 187 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ringkonnakohus märgib sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida J.

Suvorovi kaitsja on juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osutab ringkonnakohus

arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte

üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui

tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on

ammendavalt ja põhistatult juba vastatud. Sellest lähtudes ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st

1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas

otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonis ei nõustu apellant kohtu seisukohaga mille kohaselt tekkis A.V. l pärast

haloperidooli tarvitamist uimastav seisund. Kriminaalasjas puudub ekspertarvamus selle

kohta, et A.V. seisund pärast haloperidooli tarvitamist vastaks joobeseisundile nagu nähtub

kohtuotsusest episoodist KarS § 424 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi taoline etteheide on põhjendamatu.

KarS § 187 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu tunnusteks on

täisealise isiku poolt alaealise isiku kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine või muu

uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele.

Ülaltoodust nähtuvalt ei kuulu joobe tekkimine või selle puudumine kallutataval KarS § 187

lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse teokoosseisu tunnuste hulka. Tegemist on nn kärbitud

teokoosseisuga, kus tegu on lõpule viidud juba kallutamisteo toimepanemisega, sõltumata

sellest kas alaealine pakutud aineid reaalselt ka tarvitas ja kas tal tekkis joove.

Seega J. Suvorovi käitumises KarS § 187 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

teokoosseisu täidetuse jaatamiseks ei ole asjaolul, kas A.V. l esines uimastav seisund või

mitte ja kas see on tuvastatud, tähtsust.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellandi nimetatud etteheitel pikemalt peatuda.

Apellatsioonis leiab J. Suvorov, et ta ei mõjutanud kuidagi ja ei saanud kuidagi mõjutada

A.V. soovi haloperidooli tarvitada. Soov haloperidooli tarvitamiseks tekkis A.V. l apellandi

osaluseta ja tunduvalt varem. J. Suvorov andis vaid uimastava toimega aine haloperidooli

alaealisele A.V. le viimase palvel üle.

Apellandi arvates on kohus alusetult laiendanud mõistet „tekitada võimalus“ mõisteni

„tekitada soov“. „Anda võimalus“ ei ole identne „soovi tekitamisega“ või veelgi vähem

kallutamisega.

Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab samuti, et kallutamisteona on vaadeldav ka

keelatud aine (antud juhul muu uimastava toimega aine) alaealisele kättesaadavaks tegemine.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et J. Suvorov oli isikuks kes tõi ja asetas

peidikusse haloperidooli tabletid ning tegi sel teel uimastava toimega haloperidooli tabletid

A.V. le kättesaadavaks.

Ringkonnakohtu arvates suurendas J. Suvorovi taoline tegevus kahtlemata A.V. s soovi

haloperidooli tarvitada, sest see sai talle kättesaadavaks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kui J. Suvorov ei oleks haloperidooli A.V. le kättesaadavaks teinud, oleks

viimase soov seda tarvitada suure tõenäosusega vaid sooviks jäänudki. Seega oli just J.

Suvorovi tegevus oluliseks teguriks, mis kallutas A.V. t lõplikult tegema valikut

haloperidooli tarvitamise kasuks.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis väidetuga, et mõisted „tekitada soov“ ja „tekitada

võimalus“ ei ole identsed mõisted. Apellatsioonis toodust on ringkonnakohtu arvates

võimalik järeldada, et nimetatud arutluskäigu eesmärgiks on väita, et kallutamisteona saab

vaadelda vaid isikus soovi tekitamist keelatud ainete tarvitamiseks.

Ringkonnakohus taolise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et sellisel juhul oleks tegemist

kallutamise mõiste põhjendamatu kitsendamisega.

Ringkonnakohtu arvates ei seisne kallutamine üksnes teises isikus keelatud ainete

tarvitamiseks soovi tekitamises. Isikul võib taoline soov keelatud ainete tarvitamiseks juba

varasemalt olemas olla. Kui teine isik teeb sellise soovi täitumise (keelatud ainete

tarvitamise) talle aga oma tegevusega võimalikus, siis on see isik oluliselt mõjutanud

tarvitajat oma tegu toime panema (keelatud aineid tarvitama), s.o kallutanud isikut keelatud

aineid tarvitama.

Apellandi arvates ei tee retseptiravimi arsti ettekirjutuseta tarvitamine selle ravimi tarvitamist

ebaseaduslikuks. Retseptiravimi tarvitamist ilma retseptita võib lugeda ebaõigeks või

järelemõtlematuks ravimi tarvitamiseks. Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole märgitud seadust,

mis keelaks haloperidooli tarvitamise arsti retseptita.

KarS § 187 lg 1 loetletud tegude ebaseaduslikkus tähendab normatiivse objektiivse

koosseisutunnusena narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine

tarvitamist õigustava loa puudumist (vt n RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-72-13).

Teisisõnu on alaealise kallutamine nimetatud ainete tarvitamisele ebaseaduslik kui selleks

puudub vastav meditsiiniline näidustus ja arsti sellekohane ettekirjutus või vastav retsept.

Ringkonnakohtu arvates puudub käeoleva juhul asjas vaidlus selles, et A.V. l puudus

meditsiiniline näidustus ja arsti ettekirjutus haloperidooli tarvitamiseks ning tal puudus ka

vastav retsept haloperidooli omandamiseks.

Seega oli A.V. poolt haloperidooli tarvitamine ebaseaduslik.

Samas leiab ringkonnakohus, et J. Suvorov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et A.V. l

puudub arsti sellekohane ettekirjutis haloperidooli tarvitamiseks või retsept selle

omandamiseks.

Taolisele järeldusele annab aluse asjaolu, et juhul kui A.V. l olnuks arsti ettekirjutus

haloperidooli tarvitamiseks, siis oleks talle seda Torujõe Noortekodus meditsiinitöötajate

poolt ka väljastatud ning A.V. l puudunuks igasugune vajadus pöörduda haloperidooli

saamiseks J. Suvorovi poole. Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune tõsiseltvõetav alus

kahelda, et kujunenud situatsioon oli ka J. Suvorovile üheselt mõistetav.

Seega, pidades vähemalt võimalikuks ja mööndes, et A.V. l puudub luba muu uimastava

toimega aine – haloperidooli tarvitamiseks, kuid tehes selle ikkagi A.V. le kättesaadavaks,

kallutas J. Suvorov A.V. t aine ebaseaduslikule tarvitamisele.

Apellatsioonis leitakse, et KarS § 187 lõikes 1 on märgitud just nimelt muu uimastava

toimega aine, mitte aga uimastava ainega sarnase toimega aine ebaseaduslik tarvitamine.

Sarnased ained, millel puudub otsene uimastav toime, ei vasta apellandi arvates KarS § 187 lg

1 tunnustele.

Apellatsioonis esitatust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et apellandi arvates ei ole

haloperidooli näol tegemist käsitletava paragrahvi dispositsioonis märgitud „muu uimastava

ainega“, vaid uimastavat toimet omava ainega sarnase preparaadiga. Millel põhineb apellandi

väide, et haloperidoolil puudub otsene uimastav mõju, apellatsioonist ei selgu.

Ringkonnakohus leiab, et taolist väites on apellant mõistnud valesti ekspertiisaktis kajastatud

ekspertarvamust.

Uimastava toimega aine all mõeldakse kõiki muid aineid peale narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete, mille kasutamisega võib aine omadustest lähtuvalt kaasneda

joovastav toime.

Ekspertiisaktis nr 23E-AOX0064 on ekspert jõudnud järeldusele, et haloperidool mõjutab

kesknärvisüsteemi funktsioone ja reaktsioone, mistõttu saab väita, et tegemist on

psühhotroopset toimet omava ravimiga/ainega. Samas on ekspert leidnud, et haloperidooli

tarvitamisest psüühiliste ja füüsiliste funktsioonide reaktsioonide häirumine kattub suures

osas narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobega, mistõttu saab

väita, et haloperidool võib tekitada psühhotroopsest ainest põhjustatud joobelaadse seisundi.

Lähtudes esitatud ekspertarvamusest (võib tekitada joobelaadse seisundi), puudub

ringkonnakohtu arvates igasugune aluse kahelda haloperidooli joovastavas toimes.

Seega on tegemist muu uimastava toimega ainega, mitte aga sellele sarnase ainega, nagu

väidab seda apellant.

Apellant leiab, et eeluurimise käigus A.V. telefonist tema nõusolekuta saadud teabe puhul on

tegemist ebaseadusliku tõendiga, mida kohus ei peaks arvestama kohtuotsuse tegemisel.

Ringkonnakohtu jaoks on kaitsja taoline etteheide mõistetamatu, sest sellest ei ole võimalik

välja lugeda, millise J. Suvorovile süüks arvatud kuriteo toimepanemist taoline väide

puudutab ja millega taoline väide on põhjendatud.

Arvestades asjaolu, et apellant on vaidlustanud vaid enese süüditunnistamise KarS § 187 lg 1

järgi, siis järeldab ringkonnakohus, et nimetatud väide puudutab nimelt seda kuritegu.

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega, ei tuvastanud, et maakohus oleks J. Suvorovit

KarS § 187 lg 1 järgi süüdi tunnistades (A.V. le 31 tableti haolperidooli kättesaadavaks

tegemist) kasutanud tõendina A.V. telefonist saadud teavet (II kd tl 90-93 p).

Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus teinud viite A.V. telefonis avastatud teabele siis kui

käsitles J. Suvorovile süüdistuses tehtud etteheidet retseptiravimi LYRICA edasiandmisel

A.V. le.

Nimetatud osas leidis maakohus, et retseptiravimi LYRICA edasi andmine J. Suvorovi poolt

A.V. le ja sellega tema kallutamine muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele ei ole

kogutud tõenditega kinnitust leidnud.

Taolist kohtu otsustust ei ole apellatsioonikorras ka vaidlustatud.

Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellatsioonis esitatud sellekohasel

etteheitel pikemalt peatuda.

Karistus

Apellatsioonis palub J. Suvorov vähendada talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust.

Mõistetud liitkaristuse vähendamise põhiargumendina toob J. Suvorov esile taotluse enda

õigeksmõistmiseks KarS § 187 lg 1 järgi.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab J. Suvorovi süüditunnistamise KarS § 187 l g 1 järgi

muutmata (seega ka karistuse tühistamata), siis nimetatud argument liitkaristuse vähendamist

ei tingi.

J. Suvorov taotleb apellatsioonis ka talle KarS § 139 lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud 1 aasta ja 6

kuu pikkuse karistuse vähendamist 1 aasta ja 1 kuuni.

Taotlust põhjendab apellant sellega, et ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Samuti

sellega, et tekitatud kahju ei ole suur.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J. Suvorovile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi karistust

mõistes nimetatud asjaoludega juba arvestanud ning sellest tulenevalt karistanud J. Suvorovit

nimetatud paragrahvi keskmisest karistusmäärast oluliselt väiksema vangistusega.

Ringkonnakohus ei näe tõsiseltvõetavat põhjust mõistetud karistuse veelgi vähendamiseks.

Ülaltoodu alusel jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse J. Suvorovi süüditunnistamises

ja karistamises muutmata ja J. Suvorovi apellatsiooni rahuldamata.

Menetluskulu

9. mail 2024 esitas J. Suvorovi määratud korras kaitsja I. Belugin taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise

taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsuse tutvumisele 30 minutit, kaitsealusega

kohtumiseks ja tema palvel apellatsiooni koostamiseks 225 minutit ning ta kulutas ka aega

sõiduks Viru vanglasse J. Suvoroviga kohtumiseks. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu

hüvitamist nimetatud toimingute eest 321 eurot, millele lisandub käibemaks 70,62 eurot.

Lisaks selle taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist sõidu eest Narvast Jõhvi ja tagasi 96 km

eest summas 28.80 eurot, millele lisandub käibemaks 6.34 eurot.

Kokku soovib kaitsja õigusabikulude hüvitamist summas 426,76, milles sisaldub ka

käibemaks 76.96 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid J. Suvorovile õigusteenuse osutamisel saab

pidada vajalikeks ning ajakulu on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning talle

tuleb hüvitada 426,76 eurot koos käibemaksuga (349.80+76.96).

Kuna kriminaalkolleegium jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jääb kaitsjatasu KrMS §

185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

19.05.2025 RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024. a otsus osas, millega:

1) jäeti muutmata Viru Maakohtu 28. detsembri 2023. a otsus Jan Suvorovi

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 187 lg 1 järgi, talle liitkaristuse

mõistmises ning temalt sundraha, kohtueelsel uurimisel ja maakohtus kaitsjatele

makstud riigi õigusabi tasu ja kulude ning ekspertiisikulude väljamõistmises;

2) mõisteti süüdistatavalt välja apellatsioonimenetluse kulu 426 eurot 76 senti.

2. Mõista Jan Suvorov süüdistuses KarS § 187 lg 1 järgi õigeks.

3. Mõista Jan Suvorovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud

vangistust, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka

ning lugeda karistuse kandmise alguseks 13. mai 2023.

4. Mõista Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1087 eurot 50 senti

ning kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu

ning kulude katteks 2842 eurot 8 senti.

5. Jätta riigi kanda ekspertiisikulud 578 eurot, kohtueelses menetluses ja maakohtus

kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu 3900 eurot ning apellatsioonimenetluse kulu

426 eurot 76 senti.

6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

8. Jätta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2025. a määrusega kindlaks

määratud menetluskulu 206 eurot 18 senti riigi kanda.