2-22-17836/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9.september 2024

Tsiviilasja number

2-22-17836

Tsiviilasi

Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsuõiguse määramiseks ja märkuse kandmiseks

kinnistusraamatusse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kelli Kõlari määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kelli Kõlar (ik:

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis Leis

Vastustaja (puudutatud isik I): Aavo Puurits (ik:

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Erki Vabamets

Puudutatud isik II: Otepää Vallavalitsus

Puudutatud isik III: Mirell Jakobson (ik: XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV: Kell ja Mägi OÜ (rk: 16498462), seaduslik

esindaja Erki Vabamets, lepinguline esindaja Sander Kaus

Puudutatud isik V: Enn Mõttus (ik: XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VI: Suusakeskuste AS (rk: 10211494)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määrus osas, milles maakohus jättis

avaldaja menetluskulud täielikult tema enda kanda ning puudutatud isikute I ja IV

kanda ainult nende endi menetluskulud.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud 25% ulatuses

tema enda ning 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada avaldaja määruskaebus osaliselt.

5. Lugeda maakohtu määruse redaktsioon sõnastatuks järgmiselt:

„5.1. Rahuldada Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks.

5.2. Võtta vastu kõik menetlusosaliste kuni 05.04.2024 esitatud tõendid.

5.3. Jätta vastu võtmata Mirell Jakobsoni ja Kelli Kõlari poolt koos lõppseisukohtadega

23.04.2024 esitatud tõendid.

5.4. Määrata avaldajale kuuluvale X kinnistule (asukoht Valga maakond Otepää vald

Nüpli küla X , registriosa nr XXXXXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavalt Tatra-

Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 järgmiselt (ruumiandmete tunnus 188771):

5.4.1. juurdepääs kulgeb üle XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kuni XX ja

XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust (registriosa nr XXXXXXXX) Y kinnistu piirini

(registriosa nr XXXXXXXX) ja Y kinnistust kuni X kinnistu piirini;

5.4.2.juurdepääs on maksimaalselt 3 meetri laiune tee;

5.4.3. juurdepääs on määratud ööpäevaringselt ja tähtajatult;

5.4.4. juurdepääsu võib kasutada jalgsi ja igat liiki sõidukitega liiklemiseks;

5.4.5. juurdepääsuõigus hõlmab X kinnisasja igakordset omanikku ning tema

nõusolekul X kinnisasja muul viisil kasutatavaid isikuid;

5.4.6. juurdepääsutee korrashoiu kohustus jääb iga kinnistuomaniku kanda osas, milles

juurdepääsutee tema kinnisasja läbib.

5.5. Juurdepääsu eest tuleb X kinnistu (registriosa number XXXXXXXX) igakordsel

omanikul tasuda XX kinnistu (registriosa number XXXXXXXX) igakordsele

omanikule 40 eurot aastas ning XXX kinnistu (registriosa number XXXXXXXX)

igakordsele omanikule 200 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu

igakordsel omanikul maksta jooksva aasta eest iga sama aasta 31. jaanuariks. Käesoleva

aasta eest tuleb tasu maksta proportsionaalselt käesoleva kohtumääruse kehtivusega

kohtumääruse jõustumisest alates 20 päeva jooksul.

5.6. Tuvastada, et Aavo Puuritsal on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks

käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek

käesoleva määrusega.

5.7. Tuvastada, et Kell ja Mägi OÜ-l on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks

käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek

käesoleva määrusega.

5.8. Tuvastada, et Mirell Jakobsonil on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks

käesoleva määruse resolutsiooni p 4 toodud sõnastuses. Asendada nimetatud nõusolek

käesoleva määrusega.

5.9. Määruse jõustumisel lõpetada käesolevas asjas 15.03.2023 määrusega kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

5.10. Jätta läbivaatamata Kell ja Mägi OÜ nõudeavaldus kohustamaks X kinnistu

omanikku hüvitama XXX kinnistu omanikule XX, XXX ja Y kinnistut läbiva

juurdepääsutee rajamise kuludest 50 % ehk 11 246,40 eurot.

5.11. Edastada käesolev määrus resolutsiooni p-de 6-8 osas Tartu maakohtu

kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

5.12. Jätta Kelli Kõlari menetluskulud 25% ulatuses tema enda ning 75% ulatuses

võrdsetes osades Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ kanda.

5.13. Kelli Kõlarile hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

5.14. Jätta Aavo Puuritsa, Kell ja Mägi OÜ, Otepää Vallavalitsuse, Mirell Jakobsoni,

Enn Mõttuse ja Suusakeskuse AS-i menetluskulud nende endi kanda.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kelli Kõlar (avaldaja) esitas 25.11.2022 maakohtule avalduse, milles palus määrata

avaldajale kuuluvale X kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Aavo Puuritsale

kuuluva XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust ja 25 m pikkust teed alates XX

kinnistust kuni XX ja XXX kinnistu piirini.

Avalduse kohaselt puuduvad avaldajal alternatiivsed võimalused kinnistule juurdepääsuks ja

kohtuvälised läbirääkimised ei õnnestunud. Avalduse esitamise põhjuseks on XX kinnistul

juurdepääsu ootamatu ja alusetu tõkestamine. Juurdepääs üle kahe järgmise kinnistu on

piiranguteta tagatud. Juurdepääs on avaldajale äärmiselt oluline. Metsamaterjal ootab

väljavedu, kinnistul toimub sporditegevus, loodusmatkad jms.

04.04.2024 seisukohas palus avaldaja määrata X kinnistule ajaliselt piiramatu juurdepääs

avalikult kasutatavale Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteele nr 46 jalgsi ja igat liiki

transpordivahendiga üle XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust teed alates XX

kinnistust kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust Y kinnistu piirini, Y kinnistust

YY kinnistu piirini ja YY kinnistust X kinnistu piirini. Samuti palus avaldaja kanda

kinnisturaamatusse vastavad märkused ning asendada puudutatud isikute nõusolekud

kohtulahendiga.

23.04.2024 lõplikus seisukohas palus avaldaja alternatiivselt määrata X kinnistule ajaliselt

piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavalt Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 jalgsi

ja igat liiki transpordivahendiga üle XX kinnistu mööda XX kinnistut läbivat 3 m laiust teed

kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust Y kinnistu piirini ja Y kinnistust X

kinnistu piirini.

Avaldaja vaidles vastu puudutatud isikute I ja IV tasunõuetele, kuna külgnevate kinnistute

vastastikused teeservituudid ei sätesta tasu. Tasunõue on ka ebaproportsionaalselt kõrge.

2. Otepää Vallavalitsuse seisukoha kohaselt puudub X kinnistul asjaõiguslikult tagatud

juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääs on toimunud läbi Tatra-Otepää-Sangaste

tee kinnistu ning XX , XXX ja Y kinnistu.

3. Aavo Puurits (XX kinnistu omanik, puudutatud isik I) ning Kell ja Mägi OÜ (XXX ja YY

kinnistute omanik, puudutatud isik IV) palusid jätta avalduse juurdepääsuks XX kinnistu

kaudu rahuldamata. Alternatiivselt palusid puudutatud isikud I ja IV määrata juurdepääs

Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 algusega mööda avalikus kasutuses olevat

Munamäe-Jaaniorg teed või Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 Y kinnistu kaudu.

Avaldaja elab Austraalias. Juurdepääsust on huvitatud avaldaja isa Paap Kõlar, kes soovib

juurdepääsu ebaseaduslikul eesmärgil (tegelik huvi on korraldada Y ja X kinnistutel

mootorsaanisafareid). Kui kohus määrab juurdepääsu mööda juurdepääsuteed, mis algab XX

kinnistult, siis palusid puudutatud isikud I ja IV määrata juurdepääs nende soovitud

tingimustel.

4. Mirell Jakobson (Y kinnistu omanik, puudutatud isik III) avaldas, et ta ei ole teinud ega

kavatse teha X kinnistu omanikule takistusi juurdepääsuks üle Y kinnistu ja ei nõua

avaldajalt juurdepääsutee kasutamise eest tasu.

5. Enn Mõttus (YYY kinnistu omanik, puudutatud isik V) leidis, et juurdepääsu ei saa

määrata üle YYY kinnistu. Suusakeskuste AS (puudutatud isik VI) selgitas, et YYY kinnistul

asub Suusakeskuste AS renditav mäesuusanõlv koos taristuga ja sinna ei ole võimalik

juurdepääsuteed rajada.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 7. juuni 2024 määrusega avalduse ning määras avaldajale

kuuluvale X kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) juurdepääsu avalikult kasutatavalt

Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 järgmiselt: juurdepääs kulgeb üle XX kinnistu

(registriosa nr XXXXXXXX) kuni XX ja XXX kinnistu piirini, XXX kinnistust (registriosa

nr XXXXXXXX) Y kinnistu piirini (registriosa nr XXXXXXXX) ja Y kinnistust kuni X

kinnistu piirini; juurdepääs on maksimaalselt 3 m laiune tee; juurdepääs on määratud

ööpäevaringselt ja tähtajatult; juurdepääsu võib kasutada jalgsi ja igat liiki sõidukitega

liiklemiseks; juurdepääsuõigus hõlmab X kinnisasja igakordset omanikku ning tema

nõusolekul X kinnisasja muul viisil kasutavaid isikuid; juurdepääsutee korrashoiukohustus

jääb iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib.

Juurdepääsu eest tuleb X kinnistu igakordsel omanikul tasuda XX kinnistu igakordsele

omanikule 40 eurot aastas ja XXX kinnistu igakordsele omanikule 200 eurot aastas.

Maakohus tuvastas, et Aavo Puuritsal, Kell ja Mägi OÜ-l ja Mirell Jakobsonil on kohustus

anda nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning asendas nõusolekud määrusega.

Maakohus jättis läbivaatamata Kell ja Mägi OÜ nõude kohustada X kinnistu omanikku

hüvitama XXX kinnistu omanikule XX , XXX ja Y kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamise

kuludest 50% ehk 11 246,40 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse kohaselt puudub avaldajal X kinnistult õiguslikult tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Kaaluda tuleb nelja võimalikku lahendust: 1) mööda Munamäe-Jaaniorg

teed läbi YYY kinnistu; 2) Y kinnistu kaudu; 3) üle XX , XXX , Y ja YY kinnistu kuni X

kinnistu piirini; 4) üle XX , XXX ja Y kinnistu kuni X kinnistu piirini.

Kohtu hinnangul variant 1 langeb ära, kuna tee äärde jääb suusanõlv, teel on tõstukisüsteem ja

trossid. Variant 2 langeb ära, kuna seal ei ole teed ning selle rajamine on ebamõistlik kui mitte

võimatu. Mõistlik ei ole koormata ka YY kinnistut (variant 3), kui on võimalus X kinnistule

pääseda otse Y kinnistult (variant 4), mida on kasutatud varasemalt ja kasutatakse ka hetkel.

Juurdepääsutee algab avalikult kasutatavalt Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteelt nr 46 ja on

pikkusega ca 383,12 meetrit, kulgedes üle puudutatud isiku I XX kinnistu, puudutatud isiku

IV XXX kinnistu ja puudutatud isiku III Y kinnistu kuni X kinnistu piirini. Esimene osa

sellest jääb avalikult kasutatavasse riigi teevööndisse. Juurdepääsutee üle XX kinnistu on ca

25 m pikk (võttes enda alla ca 75 m2 maatükist). Edasi kulgeb tee üle XXX kinnistu ca 265 m

(ca 795 m2 maatükist) ja üle Y kinnistu ca 80 m (ca 240 m2 maatükist).

Kuna puudutatud isik III, on avaldanud, et ei soovi tasu tee kasutamise eest, kohus talle

juurdepääsutee eest tasu ei määranud.

Puudutatud isikud I ja IV palusid määrata juurdepääsutasu kohtu siseveendumuse alusel.

Avaldaja vaidles tasunõudele vastu. Kohus leidis, et arvestades kohtupraktikat ja vaidluse

asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja

omandiõiguse riivega ning arvestades teealust maamaksu ja tee korrashoiukulusid XX

kinnistu omanikule 40 eurot aastas ja XXX kinnistu omanikule 200 eurot aastas.

Puudutatud isikute I ja IV taotletud juurdepääsutee kasutamise tingimuste osas oli kohus

seisukohal, et põhjendatud ei ole täiendavalt reguleerida tingimusi, milliste sõidukitega

avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib. Piirkiiruse reguleerimiseks vajadus puudub.

Juurdepääsutee korrashoiukohustuse jättis kohus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles

juurdepääsutee tema kinnisasja läbib, ning juurdepääsutasu sisaldab hüvitist ka

juurdepääsutee korrashoiukulude eest. Kohus ei võtnud seisukohta, milliseid kergrajatisi

kinnistu omanik võib oma kinnistule rajada. Rahuldamata jäeti ka puudutatud isiku IV taotlus

määrata, et X kinnistu omanik on kohustatud rajama XXX kinnistule kaks

möödasõidutaskut.

Kohus jättis läbivaatamata puudutatud isikute I ja IV 28.03.2024 esitatud nõude määrata, et X

kinnistu omanik on kohustatud hüvitama XXX kinnistu omanikule XX , XXX ja Y kinnistut

läbiva juurdepääsutee rajamise kuludest 50% ehk 11 246,40 eurot. Tõendeid taotluse osas

esitatud ei ole ja esitada võimalik Erkki Vabametsa avaldatu kohaselt ka ei ole. Avaldaja ei

ole nõuet õigeks võtnud.

Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud eelkõige lähtuvalt avaldaja huvist ja

tema esitatud avalduse alusel, ent juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine

teenib ka puudutatud isikute huve. Lisaks on kohtuväliselt asja lahendamist takistanud ka

puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning

kohtu määratud viisil, seega on kohane, et vaidlusega kaasnenud kulud jäävad poolte endi

kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Kelli Kõlar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 määruse

tühistamist menetluskulude jaotuse (resolutiivosa p 12) osas. Määruskaebuse esitaja palub

jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus Aavo Puuritsa ning Kell ja

Mägi OÜ kanda ning kõigi puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) põhjustasid asja menetluse puudutatud isikud I ja IV, sest sulgesid ajaloolise

juurdepääsutee lukustatava metallväravaga ning alustasid ka piirinaabrite ebaseaduslikku

jälgimist salvestavate kaameratega. Kohtuväline suhtlus puudutatud isikuga I ei andnud

soovitud tulemust. Puudutatud isik I soovis tõkkepuu esmase avamise eest 500 eurot, seejärel

2 × 500 eurot aastas ning püstitas rea muid tingimusi. Seetõttu oli avaldaja sunnitud kohtu

poole pöörduma. Kuivõrd avaldus rahuldati, on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja

menetluskulud puudutatud isikute I ja IV kanda. Tegemist on ulatusliku kuluga (13 864,56

eurot), mida avaldaja on pidanud pahausksete puudutatud isikute I ja IV tõttu kandma.

Maakohus on tuvastanud, et kohtuväliselt on asja lahendamist takistanud puudutatud isikute I

ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning kohtu määratud viisil,

kuid pole menetluskulude jaotamisel sellega arvestanud. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab

menetluskulud täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi. Menetluskulusid poleks tekkinud, kui puudutatud isikud I ja IV oleksid mõistlikult

taganud avaldaja juurdepääsuõiguse kohtuväliselt.

Puudutatud isik I kinnitas 12.12.2022 menetlusdokumendis, et teetõkke paigaldas puudutatud

isik IV ehk YY ja XXX kinnistu omanik, s.o puudutatud isiku I lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erki Vabamets, kes on naaberkinnistute omaniku Kell ja Mägi OÜ juhataja ja

ainuosanik. Puudutatud isiku IV tegelik kasusaaja on Sander Kaus. Puudutatud isikud I ja IV

on soovinud oma kontrolli alla võtta lähinaabrite juurdepääse oma kinnistutele. Selline

tegevus on selgelt õigusvastane. Eesmärk on sundida avaldaja oma kinnistust loobuma.

Sander Kaus ja Erki Vabamets on avaldaja esindajale avaldanud, et soovivad Otepää vallas

kinnisvara arendada ning arendushuvi hõlmab ka avaldaja kinnistut. Ehitustegevuse

laiendamine on võimalik vaid juhul, kui puudutatud isik IV omandab X kinnistule jäävate

vanade hoonete aluse maa. X kinnistu pole müügis, sest avaldajal on plaanis ehitada

kinnistule ajaloolisele talukohale kodu. Lisaks toimub X kinnistul metsamajanduslik ning

vaba-aja, rekreatiivne ja turismialane majandustegevus;

2) tõid puudutatud isikud I ja IV menetlusse asjakohatuid väiteid. Puudutatud isiku IV kahju

hüvitise nõude jättis maakohus läbi vaatamata. Teadvalt kohatu nõudega menetluse

paisutamine on menetlusõiguse pahauskne kasutamine Ka maakohtu määruse p-des 32, 36–39

ja 41 käsitletud puudutatud isikute I ja IV nõuded täitsid peaasjalikult menetluse tarbetu

koormamise eesmärki. Avaldaja pidi nende nõuetega tegelema, mis tõi kaasa menetluskulude

suurenemise. Juurdepääsu erinevate ja selgelt ette läbi kukkunud versioonide püstitus pärines

samuti puudutatud isikutelt I ja IV. TsMS § 172 lg 1 annab aluse jätta menetluskulud sellele

menetlusosalisele, kes esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Puudutatud isikute I ja

IV taotlused jäid rahuldamata;

3) ei saa nõustuda seisukohaga, et juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine

teenib ka puudutatud isikute huve. Pelgalt tasu välja mõistmine ei anna alust pidada

juurdepääsu määramist puudutatud isikute huve teenivaks (vt Riigikohtu 20.12.2023 määrus

tsiviilasjas 2-19-6901, p 17). Arvestades puudutatud isikute I ja IV nõuete enamuse

rahuldamata jätmist, tehti lõpplahend puudutatud isikute I ja IV kahjuks. Vaid nemad

vaidlesid avaldusele vastu;

4) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoolel

olnud isikute kanda. Asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme

menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd puudutatud isikute I ja IV nõuded jäid rahuldamata, need

olid osaliselt põhjendamatud ning menetlust tarbetult koormavad, on veelgi enam põhjust

juhinduda eelviidatud Riigikohtu juhisest.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

8. Aavo Puurits ning Kell ja Mägi OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta

määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on menetluskulude jaotus seaduslik ja põhjendatud. Kõik määruskaebuse põhjendused on

valed. Puudutatud isikud ei ole nõudnud avaldajalt tasu tõkkepuu avamise eest. Väide nagu

avaldajat soovitakse sundida loobuma X kinnistust on pahatahtlik vale. 25.04.2024 esitatud

Google Earth fotodega on tõendatud, et avaldaja ei ole „ajalooliselt“ seda juurdepääsuteed

kasutanud. Avaldajal tekkis vajadus pääseda X kinnistule vaidlusaluse juurdepääsutee kaudu

2022. aastal. Avaldajale on selgitatud nii Otepää Vallavalitsusest kui ka Keskkonnaametist, et

X kinnistul ei ole asunud talukohta ning talukoha taastamise õigust ei ole võimalik taotleda;

2) saavad menetluskulude jaotuse aluseks olla asjaolud, mis puudutavad kohtusse pöördumise

hädavajadust ja tarbetute menetluskulude tekitamist. Ka need asjaolud on avaldaja esitanud

moonutatult. Tõendeid ei ole avaldaja oma väidete kinnituseks esitanud.

25.11.2022 esitas avaldaja kohtule õiguslikult valesti koostatud nõude (st nõudis

juurdepääsuõigust esimesele 25 meetrile). Puudutatud isikud I ja IV olid avaldajale

selgitanud, et avaldaja vajab kokkulepet kõikide nende kinnistute omanikega, kelle kinnistud

jäävad avaliku tee ja avaldaja kinnistu vahele. Avaldaja keeldus avaldust muutmast ning

maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Järgnenud

määruskaebemenetluse kulud oleksid jäänud tekkimata, kui avaldaja oleks esitanud kohe

korrektse nõude.

Puudutatud isikud I ja IV otsisid avaldajaga ise kontakti ning proovisid juurdepääsus ja selle

tingimustes kokku leppida enne, kui avaldaja esitas avalduse kohtusse. Puudutatud isikud

tegid kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja saavutada avaldajaga mõistlik

kokkulepe, mis hõlmab sellistele kokkulepetele tavapäraselt omaseid tingimusi. Avaldaja oli

nõus ühel korral puudutatud isikutega läbirääkimisteks kohtuma (17.11.2022), aga edasisest

suhtlusest keeldus. Puudutatud isik IV avaldas 17.11.2022 e-kirjas (s.o enne kui avaldaja

pöördus kohtusse), et „ma ei ole kuidagi selle vastu, et juurdepääs X kinnistule toimub üle

XX ja XXX kinnistu, lihtsalt lepime juurdepääsu tingimustes omavahel eelnevalt kokku.“

Seega ei saa rääkida sellest, nagu oleksid puudutatud isikud keeldunud läbirääkimistest või

takistanud avaldaja juurdepääsu. Avaldaja ei olnud huvitatud kokkuleppest. Tema soov oli

saada kohtu kaudu tasuta juurdepääs esimesele 25 meetrile ja ülejäänud kinnistute omanike

õigustest „üle sõita“.

Ka olnuks menetluskulud oluliselt väiksemad, kui puudutatud isikud ei oleks pidanud

tegelema avaldaja arvukate valeväidetega, millega ta põhjendas juurdepääsuvajadust.

Põhjendamatu taotluse, väite või tõendi esitamine on TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi

asjaolu, mis annab aluse jätta menetluskulud sellise taotluse, väite või tõendi esitanud isiku

kanda;

3) ei tekkinud avaldajal menetluskulusid seoses puudutatud isiku IV taotlusega, et avaldaja

hüvitaks juurdepääsutee rajamise kulud 50% ulatuses. Puudutatud isikud esitasid viidatud

taotluse 28.03.2024 menetlusdokumendi resolutiivosas ilma ühegi põhjenduse ja tõendita.

Avaldaja kirjutas 04.04.2024 seisukohas tee rajamise kulude hüvitamise taotluse kohta ühe

lause – et tegemist on arusaamatu hüvitisnõudega.

Eeltoodust nähtub, et õiglane olnuks jätta ka puudutatud isikute menetluskulud avaldaja

kanda.

9. Mirell Jakobson toetab avaldaja määruskaebuses esitatud taotlusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuse maakohtu määrusele esitas avaldaja, milles ta vaidlustas maakohtu määrust

menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni

p 12) ning konkreetselt tema enda, puudutatud isiku I ja puudutatud isiku IV osas. Sellest

tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes nimetatud osas.

Puudutatud isikute II, III, V ja VI osas ei ole maakohtu määrust menetluskulude nende endi

kanda jätmise osas vaidlustatud.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikute I ja IV kanda üksnes nende

endi menetluskulud.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskuludest

25% tema enda kanda ning 75% võrdsetes osades kostja I ja kostja IV kanda. Kostja I ja

kostja IV kanda jäävad lisaks nende endi menetluskulud. Avaldaja menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Praeguses menetluses osales avaldaja ja kuus puudutatud isikut ning menetluskulude jaotusele

kohaldub TsMS § 172 lg 1 teine lause.

Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08,

p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane

jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Samuti on Riigikohus

märkinud (vt 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17), et TsMS § 172 lg 1 teine

lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust

teostades tuleb muu hulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Maakohus

on eelnimetatud TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevad põhimõtted jätnud tähelepanuta

ning seetõttu jätnud põhjendamatult avaldaja menetluskulud täielikult tema enda kanda.

Avaldaja esitas maakohtule avalduse juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele ning

põhjendas seda sellega, et 2022. a kevadel tõkestas YYYY kinnistu omanik YYYY kinnistut

läbiva tee tõkkepuu ja põllukividega. 13.03.2023 menetlusdokumendis (I kd, tl 148 pöördel)

kinnitas puudutatud isik IV, et tõkkepuu on lukust avatud alates 22.12.2022. Maakohus

tuvastas, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli põhjendatud ning maakohus rahuldas

avalduse. Maakohus määras juurdepääsu avaldaja kinnistule üle XX , XXX ja Y kinnistute.

Samuti määras maakohus kindlaks juurdepääsu tingimused, sh juurdepääsu tasu. Maakohus

tuvastas, et määratud juurdepääsu on kasutatud juurdepääsuna varasemalt ja ka

kohtumenetluse kestel. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

Maakohtu menetluses vaidlesid puudutatud isikud I ja IV avaldusele vastu. Alternatiivselt olid

puudutatud isikud I ja IV seisukohal, et kui juurdepääs määratakse üle nende kinnistute, siis

ainult nende määratud tingimustel (vt puudutatud isikute I ja IV 28.03.2024

menetlusdokumendi p-d 4.1-4.12, II kd, tl 17-18). Maakohus nõustus puudutatud isikute I ja

IV esitatud tingimustega üksnes osaliselt (vt maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.2-4.6 ja p

5). Maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isikute I ja IV taotluse, mille kohaselt on

avaldaja juurdepääsu määramisel kohustatud tasuma puudutatud isiku IV omanikule tema

kinnistut läbiva juurdepääsutee kuludest 11 246,40 eurot ning rahuldamata puudutatud isikute

I ja IV taotluse, mille kohaselt on avaldaja muu hulgas kohustatud teostama igal kevadel

puudutatud isikute I, III ja IV kinnistutel asuval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja

rullimise; juurdepääsutee kahjustamise korral taastama selle 14 päeva jooksul; ehitama

puudutatud isiku IV kinnistul asuvale juurdepääsutee osale 2 juurdepääsutasku. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, jättis maakohus enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud

juurdepääsu tingimustest rahuldamata. Tegemist ei ole tavapäraste tingimustega juurdepääsu

saamiseks ning selliste tingimuste määramist ei õigusta ka konkreetse vaidluse tehiolud.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise menetlust iseloomustab sisuline vaidlus

menetlusosaliste vahel ning sellisel juhul kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle kahjuks

lahend tehti. Praegusel juhul vaidlesid avaldusele vastu puudutatud isikud I ja IV ning esitasid

samas hulgaliselt tingimusi, mille rahuldamisel oleksid nad nõus juurdepääsu määramisega

üle nende kinnistute. Lisaks õigluse põhimõttele tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt

arvestada ka seda, kas mõni menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Maakohus jättis enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest

rahuldamata ning menetluskulude jaotusel tuleb sellega arvestada. Maakohus on

menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel muu hulgas märkinud, et kohtuväliselt asja

lahendamist on takistanud puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele

avaldaja taotletud ja kohtu poolt määratud viisil. Maakohus ei ole aga põhjendanud, et miks

olukorras, kus avaldus rahuldati ning puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu

tingimustest jättis maakohus enamuses rahuldamata, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud

täielikult avaldaja enda kanda.

Ringkonnakohus leiab, et õiglane ei ole jätta avaldaja menetluskulusid täielikult puudutatud

isikute I ja IV kanda. Avaldaja palus 25.11.2022 maakohtule esitatud avalduses määrata

juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XX kinnistu. 17.01.2023 määruskaebuses kinnitas

avaldaja, et teised kinnistute omanikud (sh XXX kinnistu omanik) ei ole talle juurdepääsuks

oma kinnistule takistusi teinud ning seetõttu puudub vajadus nende kinnistute omanike

menetlusse kaasamiseks. Samas nähtub puudutatud isiku IV esindaja 17.11.2022 e-kirjast (I

kd, tl 154 pöördel), et kokkulepet juurdepääsu saamiseks ei ole avaldaja saanud ei puudutatud

isiku I ega puudutatud isiku IV omanikega. Seega põhjustas antud asjas

määruskaebemenetluse osaliselt avaldaja tegevus, kes palus määrata juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele ainult üle puudutatud isiku I kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt oli

eelnimetatud asjaolu üheks põhjuseks, mis maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse

menetlusse võtmata. Samuti taotles avaldaja juurdepääsu määramist tasuta ning jäi selle

juurde ka maakohtu 05.04.2024 istungil. Avaldaja jättis siinjuures tähelepanuta, et kui

kinnistu omanik, üle mille juurdepääs määratakse, nõuab tasu, siis AÕS § 156 lg 1 kohaselt ei

ole võimalik juurdepääsu tasuta määrata.

Ringkonnakohtu arvates põhjustasid eelnimetatud avaldaja menetluslikud eksimused

puudutatud isikute I ja IV poolt täiendavate seisukohtade esitamise, millega kaasnesid

menetluskulud.

Eelneva alusel on õiglane, et avaldaja kannab oma menetluskuludest 25% ning puudutatud

isikud I ja IV kannavad võrdsetes osades 75% avaldaja menetluskuludest. Puudutatud isikute

I ja IV menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda. Avaldaja menetluskulude rahalise

suuruse ja hüvitamise määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

13. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning sellest tulenevalt jäävad

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)