3-24-477/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-477

Haldusasi

DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu

kaebus Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a

korralduse nr 17 ja selle alusel 30. jaanuaril 2024

väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu

määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni 2024. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja DGN MARKETING OÜ

Kaebaja Võru Tarbijate Ühistu

Kaebajate esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja

vandeadvokaat Annika Klettenberg

Vastustaja Võru linn

Kolmas isik Lidl Eesti OÜ

Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebajate 12. juuli 2024 ja 19. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud

tõendid asja materjalide juurde.

2. Võtta vastustaja 8. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid asja

materjalide juurde.

3. Võtta kolmanda isiku 8. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid

asja materjalide juurde.

4. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Linnavalitsus otsustas 17. jaanuari 2024. a korraldusega nr 17 väljastada ehitusloa

kaubandushoone, prügimaja ja piirdeaia püstitamiseks asukohtadega Jüri tn 82 ja Luha tn 12,

pülooni püstitamiseks asukohaga Jüri tänav ning sademevee toru ja kanalisatsiooni toru

rajamiseks asukohaga Luha tänav T1.

Võru Linnavalitsus väljastas Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 alusel

30. jaanuaril 2024 ehitusloa nr 2412271/00554 kaubandushoone, pülooni, prügimaja,

sademevee toru ja kanalisatsioonitoru püstitamiseks (EHR koodid 121413654, 221445787,

221445794, 221445797 ja 221445798) ning luges piirdeaia ehitamise osas teavitamiskohustuse

täidetuks (EHR kood 221445795).

2. DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu esitasid 19. veebruaril 2024 Tartu

Halduskohtule ühise kaebuse Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja

30. jaanuari 2024. a ehitusloa nr 2412271/00554 tühistamiseks. Kaebus on halduskohtu

menetluses.

Kaebajad esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Võru

Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja 30. jaanuari 2024. a ehitusloa nr

2412271/00554 kehtivuse või alternatiivselt peatada korralduse ja ehitusloa täitmise kuni

haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2024. a määrusega

kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajate esitatud määruskaebuse

halduskohtu 13. märtsi 2024. a määruse peale jättis Tartu Ringkonnakohus 7. mai 2024. a

määrusega rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.

3. Kaebajad esitasid 25. juunil 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Võru

Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja 30. jaanuari 2024. a ehitusloa nr

2412271/00554 kehtivuse või alternatiivselt peatada korralduse ja ehitusloa täitmise kuni

haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised:

3.1. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukord pärast ringkonnakohtu 7. mai 2024. a

määrust on oluliselt muutunud ning ilmnenud on uued asjaolud: kolmas isik alustas Luha tn 12

kinnistul aktiivseid ehitustöid, mille tulemusel on sellele kinnistule tekkinud kaetud pindasid

(või vähemalt vee kiiret imbumist rohkem takistavat pinda) ning Jüri tn 83 kinnistul on olukord

seetõttu halvenenud – toimus üleujutus. Üleujutuse risk on vähemalt osaliselt realiseerunud.

Esialgse õiguskaitse viivitamatu kohaldamine on vajalik, et kolmandal isikul poleks võimalik

jätkata Luha tn 12 kinnistul ehitustegevust ega kaetud pindu juurde tekitada.

3.2. Luha tn 12 kinnistule tekitatud kaetud pinnad põhjustasid 2. juunil 2024 toimunud keskmise

vihmasajuga Jüri tn 83 kinnistu hoovis üleujutuse. Pärast 10-minutilist sadu olid Võru

Maksimarketi köögipoolne osa, kaubahoov ja taara-ala olulises ulatuses vee alla mattunud.

Pärast 20-minutilist sadu oli Maksimarketi kaubahoov sisuliselt üks suur veelomp. Võru

Maksimarketi taga asuvas hoovis on trassi lõpus kaev, seal tekib hoovialal suurte vihmadega

üleujutus. Sealne vesi voolab Võru Maksimarketi ees olevasse parklasse, sealt Jüri tänava alt

kraavi ja edasi Tamula järve. Kui tuleb väga palju sademeid (2. juuni 2024. a sadu oli pigem

keskmise tugevusega), siis hakkab Võru Maksimarketi hooviala ujutama ning täituvad ka need

torud, mis on Võru Maksimarketi esises parklas ja Jüri tänava all ning lisaks täitub veega Jüri

tänava äärne kraav (so kraav 1), sest vesi ei suuda sealt piisavalt kiiresti ära voolata. Seda

tõendavad ka 3. juunil 2024 Jüri tänava äärsest kraavist tehtud fotod, millelt nähtub, et kraav

on veega täitunud ning vesi ei voola sealt ära. Järelikult, Luha tn 12 kinnistul toimuv

ehitustegevus on üksnes soodustanud kraavide veega täitumist ja vee seismist kraavides ning

kuna kraavide vastuvõtlikkus pole piisav, siis lõppastmes tekivad Jüri tn 83 kinnistul

üleujutused.

3.3. Kaebajatele teadaolevalt on kraave vähemalt osaliselt puhastatud vastavalt kraavide

puhastamise projektile, kuid sellest hoolimata on kraavides seisev vesi – vesi ei ole ära

voolanud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise aja seisuga on kraav 1 veest peaaegu tühi,

kuna ehitajad paigaldasid sinna pumba, mis on vee kraavist välja pumbanud. Alates K-Rauta

kauplusest hakkab vee kogus kraavis oluliselt suurenema. Vaatamata sellele, et 2024. a

juunikuu on olnud sademetevaene, on kraav vett täis ka Luha tn 12 kinnistu läheduses asuva

kortermaja juures. Pärast Luha tn 12 kinnistul ehitustegevuse alustamist ei ole veel esinenud nii

suurt vihmasadu, et vesi oleks Võru Maksimarketi hoonesse tunginud, kuid sellise vihmasaju

esinemine on Eestis üksnes aja küsimus.

3.4. Võru linn selgitas 29. aprilli 2024. a menetlusdokumendis, et soovib rajada pumbajaama,

mis suunaks vee enne Võru Maksimarketini jõudmist mujale. Selline lahendus peaks valmima

2025. a lõpus või 2026. a alguses. Kaebajate mure on põhjendatud ja Võru linna poolt

lahendamata. Kuna kolmanda isiku kauplus valmib juba 2025. a veebruariks, asfalteeritakse

selleks ajaks Luha tn 12 kinnistu ning kaetud pinnad mõjutavad sademevee äravooluvõimet

negatiivselt. Seega tuleb kaebajatel arvestada varasemast veelgi suuremate üleujutuste ohuga

vähemalt aasta aega.

3.5. Kaebajatele kahjulike tagajärgede saabumine on vahetult ettenähtav ning 2. juuni 2024. a

keskmise tugevusega vihmasadu kinnitab, et ehitusloa alusel ehitustööde teostamine ning

kaetud pindade teke põhjustavad Jüri tn 83 kinnistul üleujutusi. Ehitusloa jätkuval elluviimisel

ning Luha tn 12 kinnistul täiendavate kaetud pindade tekkel üha suureneb oht sademevee

valgumiseks Jüri tn 83 kinnistule. Kauplusehoone jätkuval ehitamisel võivad olla tagajärjed,

mille hilisem kõrvaldamine on ebamõistlik või võimatu.

4. Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata HKMS § 249 lg 1 alusel.

4.1. Halduskohus leidis, et kaebajate nimetatud uued asjaolud, Luha tn 12 kinnistul aktiivsete

ehitustööde tulemusel vee kiiret imbumist takistavate pindade lisandumine ja 2. juunil 2024 Jüri

tn 83 toimunud üleujutus, ei ole käsitletavad uue asjaoluna, mis võiks osutada kaebajatel

esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele.

4.2. Halduskohus leidis juba 13. märtsi 2024. a määruses, et kaebajatel saaks esialgse

õiguskaitse vajadus olla juhul, kui Luha tn 12 kinnistule ehitamiseks antud ehitusluba

põhjustaks või süvendaks Jüri tn 83 kinnistu sademevee äravoolu probleemi. Kaebajatele tekiks

kahjuliku tagajärje oht juhul, kui Luha tn 12 sademevesi suunataks Jüri tänava äärsesse kraavi

ning kraavi piiratud vastuvõtuvõime tõttu valguks kraavi kogunenud sademevesi Jüri tn 83

kinnistule. Sellise kahjuliku tagajärje tekkimise oht ei ole tõenäoline.

4.3. Asjaolu, et ehitustegevuse tõttu tekivad Luha tn 12 kinnistul kaetud pinnad ning nende hulk

ehitustegevuse käigus järjest suureneb, ei ole ootamatult ilmnenud sündmus, vaid ehitusloa

realiseerimise ettenähtav tagajärg. Kohus arvestas selle asjaoluga juba 13. märtsi 2024. a

määruses. Ühtlasi nõustus kohus kaebajate väitega, et Luha tn 12 hoonestamise ja sellest

tulenevalt pinnase vastuvõtuvõime vähenemise tõttu suureneb Luha tn sademeveetorustikku

juhitava vee hulk.

4.4. 2. juunil 2024 Jüri tn 83 toimunud üleujutus ei ole uus asjaolu, kuna Jüri tn 83 kinnistule

ülemäärase sademevee kogunemise probleem oli teada juba esimese esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise ajal ja enne ehitustegevuse algust. Kaebajate esitatud tõendite ja muu teabe

põhjal ei nähtu Luha tn 12 ehitustegevuse ja üleujutuse vahelist seost.

4.5. Kaebajate esitatud fotode võrdlusest ilmneb, et vee tase kraavis 1 oli märtsis ja 3. juunil

2024 üsna sarnane. Kuna kaebajate õiguste kaitse seisukohalt on määrav Jüri tänava äärse

kraavi veetase, ei mõjuta kohtu hinnangut veetase ülejäänud Luha tn 12 kinnistu äärsetes

kraavides. Kaebajate väite kinnituseks esitatud tõendid ei osuta, et üleujutuse Jüri tn 83

kinnistul oleks põhjustanud ehitustegevus Luha tn 12 kinnistul. Väide, et kraavi on paigaldatud

pump, mis on vee kraavist välja pumbanud, vähendab tõenäosust, et nimetatud kraav põhjustaks

edaspidi Jüri tn 83 kinnistul üleujutust.

4.6. Asjaolu, et Võru linn pole kaebajate väitel suutnud lahendada Jüri tn 83 kinnistu sademevee

probleemi, ei oma esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tähtsust.

5. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles

taotlevad halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus.

5.1. Kaebajad leiavad, et halduskohus ja ringkonnakohus ei täitnud uurimiskohustust ja jätsid

välja selgitamata esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrava tähtsusega asjaolud.

Kaebajatele kahjulike tagajärgede saabumine on vahetult ettenähtav. Kohtud ei ole väljendanud

veendumust, et kahjuliku tagajärje saabumine on välistatud.

5.2. Tartu Ringkonnakohus lähtus 7. mai 2024. a määruse tegemisel ebaõigesti esialgsest

19. detsembri 2023. a kraavide puhastamise projektist, mitte 17. aprillil 2024 esitatud kraavide

puhastamise projekti parandatud versioonist (Võru linna 29. aprilli 2024. a seisukoha lisa 1).

Tartu Halduskohus ei märganud kraavide puhastamise projekti parandatud versioonis esinenud

probleeme.

5.3. Võru Lidli piirkonna kraavide puhastamise projekt ja selle 17. aprilli 2024. a parandatud

versioon on koostatud ebapädeva isiku poolt ega sisalda arvutuskäike selle kohta, kas kraavid

suudavad sademevett vastu võtta. Kaebajate jaoks kõige olulisema kraavi nr 1 põhja pikiprofiil

TL-6-01 ja asendiplaan TL-4-01 on vastuolus. Asjatundja Ülar Jõesaar tuvastas 11. juuli

2024. a arvamuses, et asendiplaanil säilitatakse kraavi nr 1 piketipunktide 0+00 kuni ca 0+30

vahel olemasolev olukord (kraaviosa ei süvistata), kuid kraavi nr 1 põhja pikiprofiilil TL-6-01

on piketipunktide 0+00 kuni ca 0+30 vaheline lõik näidatud rekonstrueeritavana ja

kraavilõigule on antud uued põhjakõrgused. Tegelikkuses ei ole teada, kas kolmas isik on kraavi

süvendanud. Olukorras, kus kraavide puhastamise projekti parandatud versioon on vastuoluline

ning asjatundja on leidnud, et kraavi nr 1 puhastamine on hädavajalik, tuleks kohaldada

esialgset õiguskaitset, et kaebajate õigused ei saaks pöördumatult kahjustatud.

5.4. Jüri tn 83 hoovis toimus üleujutus 2. juunil 2024, samuti näiteks 30. juulil 2024 ja

6. augustil 2024. Antud asukohas Jüri tn 83 hoovialal on ka varem toimunud üleujutusi

hoolimata faktist, et 2023. a pikendati sademeveekanalisatsiooni uputuskoha asukohani. Lidli

ehitustegevuse käigus on üleujutamise probleem vihamasadude korral selgelt süvenenud, mis

näitab, et probleem on põhjuslikus seoses Lidli ehitustegevusega (sh kraavide

puhastamisega/puhastamata jätmisega) Luha tn 12 kinnistul.

5.5. Sealjuures on märkimisväärne, et kraavi nr 1 oli 25. juuni 2024. a seisuga paigaldatud

teadaolevalt ajutine pump, mis võib viidata sellele, et veetase kraavis nr 1 oleks olnud oluliselt

kõrgem, kui see pump seal paiknenud poleks. Ajutine pump ei vähenda tõenäosust, et kraav

nr 1 saab üle ujutatud. See vähendab probleemi üksnes seni, kuni pump on kraavis nr 1. Samuti

kinnitab ajutise pumba kasutamine, et ka kolmandale isikule arusaadavalt on tegemist tõsise

probleemiga.

5.6. Kraavivõrgustik on omavahel ühendatud, mis tähendab, et sademevee ühte kraavi (nt Lidli

taga olevasse kraavi nr 3) juhtimine, tõstab veetaset ka teistes kraavides (sh Jüri tn äärses

kraavis nr 1). Sademeetorustik, mille kaudu peaks nendest kraavidest vesi ära voolama, ei ole

kaugeltki selleks piisav. Veetase võib kraavides tõusta nii kõrgele, et vett hakkab üles ajama ka

Võru Maksimarketi esises parklas, takistades klientide juurdepääsu kauplusele ning tekitades

hoones veekahjustusi.

5.7. Peagi seisavad Luha tn 12 kinnistul ees asfalteerimistööd ja Luha tn 12 kinnistu veele

vastuvõtlikkus väheneb oluliselt. Ajal, mil Luha tn 12 kinnistul kaetud pindasid ei olnud ja seal

asus looduslik võsa, jõudis vähem sadevett ka DNG-ile kuuluvale Jüri tn 83 kinnistule. Võru

linna sademeveesüsteemide parendamise projektid valmivad perspektiivselt (kui üldse) alles

2025. a lõpus või 2026. a alguses. Selle ajani on vähemalt 1,5-aastane periood, kui kaebajad

peavad kartma üleujutusi ning oma vara rikkumist, sh Lidli ehitustegevuse ja kraavide veega

täitumise tagajärjel.

6. Vastuses määruskaebusele vaidleb vastustaja määruskaebusele vastu.

Vastustaja hinnangul kannavad Võru linna poolt esitatud nõuded ja tehtavad pingutused liigvee

ärajuhtimiseks vilja. Selle tõenduseks on väga lühiajalise ja intensiivse vihmaperioodi käigus

ilmnevate sademete koguse ära juhtimine kaebaja territooriumilt Tamula järve. Hoolimata

asjaolust, et Tamula järv on liigvee tõttu tõusnud üle kallaste, töötavad osaliselt rajatud ja

osaliselt puhastatud ning õigesse kallakusse nivelleeritud kraavid eesmärgipäraselt ja

eemaldavad kinnistult liigvee.

7. Vastuses määruskaebusele vaidleb kolmas isik määruskaebusele vastu.

Kolmas isik leiab, et kaebajad on ise tekitanud olukorra, kus nende kinnistult ei ole sademevesi

korrektselt ära juhitud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt

kolmanda isiku huve. Kolmas isik ei ole juhtinud ehitustegevusega või ehitustegevuse

tagajärjel Jüri tänava äärsesse kraavi täiendavalt sademevett. Kolmas isik on süvendanud

kraave (sh kraavi 1), mis juhivad piirkonnast sademevett Tamula järve. Ehitisregistri (EHR)

andmete kohaselt on Jüri tn 83 kinnistul sademeveetorude (rajatised 221377265 ja 291666534)

ehitamine alles pooleli. Mõlemal rajatisel on EHR-i kohaselt seisund „püstitamisel“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Halduskohus on arusaadavalt selgitanud, miks tegemist on korduva esialgse

õiguskaitse taotlusega olukorras, kus ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, samuti miks kaebajatel

puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Kaebajad taotlevad määruskaebuse lahendamiseks istungi korraldamist. HKMS § 210 lg 4 ls

1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas vajadust istungi

korraldamiseks. Tegemist on teistkordse esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotluse asjaolud

kattuvad suuresti varasema taotlusega. Kaebajatel oli võimalus esitada varasemaga võrreldes

täiendavad põhjendused ja tõendid juba halduskohtule ning kirjalikult ka ringkonnakohtule.

Täiendavate tõendite esitamist ongi kaebajad nimetanud ühe oma eesmärgina teistkordse

taotluse juures. Seejuures ei ole kaebajad taotlenud tunnistajate ülekuulamist, kuid on esitanud

fotod ja videosalvestised nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu

hinnangul on asjaolud piisavalt selged ning võimaldavad vaadata määruskaebuse läbi kirjalikus

menetluses. Kaebajad ei ole esile toonud selget põhjust, miks istungi korraldamine nendel

asjaolud oleks siiski vajalik. Seetõttu jääb kaebajate taotlus rahuldamata.

10. Määruskaebuses on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et 25. juuni 2024. a seisuga esinesid uued

asjaolud võrreldes esialgse õiguskaitse esmakordse taotlemisega, kaebajatel on esialgse

õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse abinõuna on kohane kolmandale isikule antud

ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

10.1. Kolmandale isikule kuuluval Luha tn 12 kinnistul ehitustööde tõttu sadevee imbumist

takistava pinna lisandumine ega 2. juunil või ka 30. juulil ja 6. augustil 2024 Jüri tn 83

kinnisasjal toimunud üleujutus ei ole kaebajate väidetud esialgse õiguskaitse vajaduse

tähenduses uus asjaolu. Nende asjaoludega, s.t sadevee looduslikku imbumist soodustava

pindala vähenemisega Luha tn 12 kinnistul ja sadevee kogunemisega kaebajate kinnistul,

põhjendasid kaebajad ka oma 19. veebruari 2024. a menetlusdokumendis esitatud esialgse

õiguskaitse taotlust. Halduskohus selgitas arusaadavalt (vt määruse p 15), et mõlemat asjaolu

võtsid kohtud arvesse juba kaebajate esmakordse õiguskaitse taotluse lahendamisel.

Ringkonnakohus nõustub, et kaebajate esialgse õiguskaitse esmaseks eesmärgiks saab pidada

seda, et Luha tn 12 kinnistul ei väheneks pind, mis võimaldab sadevee imbumist. Kaebajad

seostasid Luha tn 12 ehitustegevuse kahjulikku tagajärge just sellega, et olukorras, kus juba

enne ehitustegevuse alustamist on olnud probleeme sadevee ärajuhtimisega kaebajate

kinnistutelt, toob ehitustegevus kaasa üleujutuste sagenemise ja/või üleujutuste ulatuse

suurenemise, sest Luha tn 12 kinnistul asendub sadevett imav pind suures osas vett hülgava

pinnaga. Seetõttu lisandub kraavidesse täiendav kogus sadevett.

10.2. Mõlemale asjaolule pöörasid kohtud tähelepanu kaebajate esmakordse esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel. Kaebajad on seda isegi möönnud, märkides 25. juuni 2024. a

taotluse lubatavust põhjendades, et kuna kohtud tuginesid esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmisel osaliselt tõendamatusele, siis on kaebajatel õigus esitada uus esialgse

õiguskaitse taotlus, et põhistada ja tõendada täiendavalt oma esialgse õiguskaitse vajadust.

Seega väidavad kaebajad ise, et nad ei tugine tegelikult muutunud olukorrale, vaid soovivad

täiendavalt selgitada ja tõendada oma esialgseid väiteid.

10.3. Ringkonnakohtu hinnangul oleks olukorra olulise muutumisega tegemist, kui

ehitustegevus või selle mõju oleks arvatust erinev, näiteks, kui Luha tn 12 kinnisasjalt juhitaks

või kavandataks sadevee juhtimist Jüri tänava ääres kulgevasse kraavi (kraav nr 1) või oleks

ilmnenud, et vihma tõttu kaebajate kinnistule koguneva vee tase oleks varasemast selgelt

kõrgem või püsiks vesi kinnistutel pikemat aega. Kaebajad ei ole suutnud midagi sellist esile

tuua ega põhjendada ja tõendada. Varasemaga võrreldes ei saa olukorra halvenemist järeldada

ainuüksi sellest, et vihma tõttu kogunes vesi 2. juunil 2024 Jüri tn 83 kauplusehoone

laadimisalale ja 30. juulil 2024 ka Võru Maksimarketi külastajate parkla-alale. Vaidlust ei ole,

et sarnaseid olukordi on esinenud ka varem. Sadevee ärajuhtimine kaebajate kinnistutel on

toimunud viivitusega üksnes loetud kordadel kogu suve jooksul. Ka kaebajate väidetest nähtub,

et probleem esineb, kui sademete hulk on suur ja probleem ei ole püsiv. Seega saab järeldada,

et sadevee ärajuhtimine kaebajate kinnistutelt toimub, kuid rajatised ei ole piisavad, et võtta

vastu sadevee kogu hulk kui sadu on intensiivne. Kaebajate väitel on probleem ehitamise tõttu

süvenenud. Asjas puuduvad aga andmed, mis seda kaebajate seisukohta kinnitaks.

10.4. Samas ei ole vaidlust selles, et kolmas isik on teinud töid sadevee ärajuhtimise kraavide

süvendamiseks ja nivelleerimiseks. Vastustaja hinnangul on sadevee ärajuhtimine piirkonnast

paranenud tööde tulemusel. Kaebajad heidavad kolmandale isikule ette, et Jüri tänava ääres

kulgevasse kraavi, millesse suubub kaebajate kinnistult lähtuv sadevee toru, on paigutatud

pump, et näidata kraavis oleva vee taset madalamana. See etteheide jääb mõistetamatuks. Kui

pump aitab kaasa kraavist vee edasijuhtimisele, siis on tegemist kaebajaid soodustava

meetmega. Kui veetase kraavis nr 1 on madalam, siis on väiksem tõenäosus, et vihma korral

tõuseb veetase kraavis nii kõrgele, et väheneb kaebajate kinnistutelt kraavi juhitava sadevee

vastuvõtuvõime. Mööda ei saa vaadata sellestki, et vastustaja seletustest ja tõenditest nähtub, et

kraavi nr 1 on süvendatud ning lisaks on rajatud Luha tn 12 kinnistu piirile uus (täiendav) kraav,

mis aitab kraavist nr 1 vett edasi juhtida. Seega on ilmselt rakendatud meetmeid piirkonnast,

ning eelkõige kaebajate jaoks olulisest kraavist nr 1, sadevee ärajuhtimise parandamiseks.

10.5. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et nii pumba kasutamine kui kraavide

puhastamine ja süvendamine sadevee ärajuhtimise parandamiseks näitavad, et kaebajate

kinnistutelt sadevee ärajuhtimise probleemi leevendamiseks on olemas meetmed, mis ei nõua

kolmanda isiku ehitusõiguse peatamist. Sama ilmneb selgelt ka sellest, et kaebajad möönavad,

et probleem tõenäoliselt laheneb Võru linna sadeveesüsteemide parendamise projektide

valmimisel 2025. aasta lõpus või 2026. a alguses.

10.6. Kaebajate põhjendused määruskaebuses keskenduvad olulises osas sellele, et 17. aprilli

2024. a kraavide puhastamise parandatud projekt on vastuoluline kraavi nr 1 pikiprofiili ja

asendiplaanil näidatu osas. Tuginedes asjatundja arvamusele leiavad kaebajad, et vajalik on

kraavi nr 1 süvendamine ja puhastamine, kuid projekti vastuolulisuse tõttu ei ole teada, mida

kraaviga ette võetakse. Ringkonnakohus märgib, et ka need kaebajate väited näitavad

tegelikkuses seda, et ei saa järeldada, et sadevee ärajuhtimise probleemi põhjuseks oleks

ehitustegevus Luha tn 12 kinnistul ning probleemi ainus mõistlik leevendusmeede on

ehitustegevuse keelamine. Kaebajate väidetest nähtub, et nad ise peavad vajalikuks kraavi nr 1

süvendamist selle kogu ulatuses. Küsimus sellest, kas vaidlusaluses projektis on viga, võib olla

vaidlustatud ehitusloa õiguspärasuses hindamisel oluline, kuid ei põhjenda vahetult, et

kaebajatel esineks esialgse õiguskaitse vajadus. On ilmne, et projekti võimalik viga kraavi nr 1

osas on võimalik kõrvaldada ja vajalikud täiendavad tööd on võimalik teha ka pärast

kolmandale isikule antud ehitusloa realiseerimist.

10.7. Kaebajatel on õigus selles, et kuigi Luha tn 12 kinnistult on sadevee ärajuhtimine

kavandatud selliselt, et see ei jõua kraav nr 1, vaid juhitakse kohe kaebajate kinnistult vaadates

eemale (kraavi nr 3), on tegemist siiski ühendatud kraavide süsteemiga. Kraavide ühendatusest

ei tulene aga vältimatult, et Luha tn 12 kinnistult ärajuhitav sadevesi mõjutaks veetaset kraavis

nr 1 ja seega kaudselt ka kaebajate kinnistutel. Luha tn 12 kinnistult juhitakse sadevesi kraavist

nr 1 allavoolu. Asjas esitatud andmete ja tõendite pinnal ei ole alust järeldada, et sellel oleks

määrav mõju kraavi nr 1 veetasemele. Isegi, kui ehitamise tõttu Luha tn 12 kinnistu sadevesi

koormab piirkonna sadevee kraavi varasemast enam, tuleb positiivselt poolelt arvestada

töödega, mis on tehtud kraavide läbilaskevõime suurendamiseks. Kokkuvõttes ei ole sugugi

selge, et kogumõju oleks kaebajate jaoks negatiivne.

10.8. Selge ei ole seegi, kas sadevee kogunemine kaebajate kinnistutel on seletatav kraavi nr 1

veetaseme tõusmisega sademete suure hulga korral või võib puudusi olla ka sadevee kogumise

ja ärajuhtimise rajatistel kaebajatele kuuluvatel kinnistutel. Nii osutas vastustaja sellele, et Jüri

tn 83 kinnistul ei paikne sadevee kogumiskaevu ava hoone taga asuva laadimisala asfalteeritud

pinna madalaimas punktis. Kaebajad vaidlevad sellele väitele vastu. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks fotode ja videosalvestise põhjal selles küsimuses seisukohta kujundada. Sõltumata

eelnevast ei saa aga tõsikindalt väita, et kaebajate kinnistutel sadevee ärajuhtimise rajatised

oleks nõuetekohased. Nimelt tõi kolmas isik esile, et ehitisregistri andmetel on mõlemal

kinnisasjal asuvad sadevee ärajuhtimise rajatised (nr 221377265 ja 291666534) alles

püstitamisel, s.t neile ei ole antud kasutusluba. Seega ei ole kontrollitud, kas rajatised on

ehitatud vastavuses ehitusloaga ja nõuetekohased ja seega piisavad kinnistutel koguneva

sadevee ärajuhtimiseks sademete suure hulga korral.

10.9. Eelnev ei ole siiski ka määrav esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel. Kaebajate

määruskaebuses ja 19. augusti 2024. a menetlusdokumendis kirjeldatud ja lisatud fotodel ning

videosalvestistel kujutatud üleujutusi iseenesest ei saa pidada pöördumatuks või raskesti

kõrvaldatavaks tagajärjeks HKMS § 249 lg 1 mõttes. Kaebajad ei väida, et sadevee kogunemine

nende kinnistutel oleks toonud kaasa kahju tekkimise või märkimisväärselt takistanud kaebajate

äritegevust. Varem on kaebajad esile toonud, et üleujutus võib jõuda Võru Maksimarketi

hoonesse ja kahjustada hoone sisustust ja/või ehitist ennast. Möödunud suvel mitmel päeval

toimunud intensiivsetele vihmasadudele vaatamata vesi hoonesse ei jõudnud. Seetõttu ei saa

pidada kaebajate osutatud võimalikku kahjulikku tagajärge tõenäoliseks. Ringkonnakohtule ei

ole teada põhjus, miks peaks oodatav sademete intensiivsus sügisel või talvel olema möödunud

suvest sedavõrd suurem, et tuleks eeldada kaebajate kirjeldatud negatiivse stsenaariumi

realiseerumist. Intensiivse vihma ajal või selle järel võib Võru Maksimarketi parkla kasutamine

olla klientide jaoks ebamugav. Samas ei väida kaebajad, et sellel oleks kestev mõju

kaubandushoone külastatavusele või kaebajate majandustegevuse tulemusele. Samuti ei ole

kaebajad väitnud, et sadevee kogunemine kauba laadimisalale oleks põhjustanud tegelikke

raskusi kaupluse töös.

10.10. Sadevee suhteliselt lühiajaline kogunemine kaebajate kinnistutel iseenesest ei ole selline

tagajärg, mille kõrvaldamine põhivaidluse lahendamise järel oleks võimatu või ülemääraselt

koormav kaebajate jaoks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis on olemas meetmed, mida

saab rakendada sõltumatult kolmanda isiku ehitusõiguse realiseerimisest. Meetmeid (kraavi nr

1 süvendamine, allavoolu kraavide puhastamine, pumba rakendamine kraavi nr 1 tühjenemise

kiirendamiseks) saab rakendada ehitamisega paralleelselt või vajadusel ka põhivaidluse

lahendamise järel. Näiteks juhul, kui kaebajate esile toodud vastuolu tõttu projektis kraavi 1 nr

puudutavas osas, osutub vaidlustatud ehitusluba õigusvastaseks, saab kraavi nr 1

nõuetekohaselt süvendada pärast põhivaidluse lõppu sõltumata sellest, et kolmanda isiku

rajatav kaubandushoone võib selleks ajaks olla valminud ja otstarbekohaselt kasutatav.

10.11. Kokkuvõtvalt on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajatel jätkuvalt puudub

esialgse õiguskaitse vajadus.

10.12. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajate taotlus tuleks jätta rahuldamata ka

juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust siiski jaatada. Nimelt on ilmne, et kaebajate taotletud

esialgse õiguskaitse abinõu (ehitusloa kehtivuse peatamine) mõju kolmanda isiku õigustele ja

huvidele on ülekaalukalt intensiivsem võrreldes kaebajate õiguste ja huvide riivega, kui

esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Ehitamise peatamise korral lükkuks edasi kolmanda

isiku kaubandushoone valmimine ja seega ka võimalus hoone kasutamise kaudu tulu teenida.

Seega oleks kahju tekkimine vältimatu. Samal ajal ei ole sugugi selge, kas ehitamise peatamisel

oleks mõju kolmandate isikute kinnistutel sadevee kogunemise hulgale või sagedusele või, et

ehitamise peatamine oleks vajalik kolmandatele isikutele tõenäoliselt tekkiva kahju

ärahoidmiseks.

Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)