2-19-13178/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13178

Kohtuasi

X avaldus Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu

vastu

korterelamu

Nikolai

rekonstrueerimisega korteritele Nikolai 18-1 ja

18-2 tekitatud kahjustuste likvideerimiseks või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Pärnu linn, Nikolai tn 18

korteriühistu (registrikood 80139031), seaduslik

esindaja TL, lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.06.2023 määrus ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Rahuldada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Nikolai tn 18

korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus:

− kohustada puudutatud isikut taastama korteris 1 elamu kasutuselevõtmise aegne olukord

vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile (nõue 1);

− kohustada puudutatud isikut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2

lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik

lõhutud aknalauad, ehitama kinni vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning

taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus (nõue 2);

− alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud

asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud

arvetele (alternatiivne nõue).

Täiendavalt esitas avaldaja 22.12.2019 menetlusdokumendis järgnevad nõuded:

− kohustada puudutatud isikut lõpetama alates 2015. aasta veebruarist kuni avalduse

esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud

akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu võrreldes kõigile teistele

korteriühistu liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga ja kohustada

puudutatud isikut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest (nõue 3);

− mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu

osamaksed alates 2015. aasta veebruarist kuni rikkumise lõpetamiseni.

Maakohus võttis avalduse menetlusse 29.01.2020 määrusega. Pärast avalduse menetlusse

võtmist täiendas avaldaja oma nõudeid ja palus kohustada puudutatud isikut eemaldama

korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori ja paigaldama selle projektijärgselt

ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla (nõue 5).

Menetluse edasine käik

2. 01.06.2021 määruses selgitas maakohus, et avaldus on menetlusse võetud üksnes nõuete 1,

2 ja alternatiivse nõude osas, kuid lisas, et nõue 5 ei olnud oma olemuselt uus nõue ja vastava

nõude osas esitas puudutatud isik oma seisukoha. Sama määrusega lõpetas kohus menetluse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 alusel.

3. Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega nõuete 1, 2 ja 5 ning alternatiivse

nõude aegumise osas, kuid kohustas maakohut jätkama menetlust avalduse menetlusse võtmise

staadiumis nõuete 3 ja 4 osas.

4. Maakohus kohustas 18.01.2023 avaldajat esitama kohtule uus avalduse terviktekst,

sealjuures selgitades, millistele nõuetele see peab vastama. Avaldaja esitas uue avalduse

tervikteksti 03.04.2023.

5. 20.04.2023 määrusega jättis maakohus avalduse korduvalt käiguta, selgitas avaldajale tema

esitatud menetlusdokumendis esinevaid puuduseid ja andis teistkordselt võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks.

6. Avaldaja esitas 10.05.2023 uue avalduse tervikteksti, mille kohaselt on avalduse ese:

− kohustada puudutatud isikut lõpetama alates 2015. aasta veebruarist kuni käesoleva

ajani kestnud ebaõigete arvete igakuine esitamine (kestev kahju õigusvastane

tekitamine) korteritele Nikolai 18-1 ja Nikolai 18-2 rekonstrueerimise käigus

paigaldatud projektijärgsete akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu

osamaksu võrreldes teistele korteriühistu liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu

osamaksuga (ebavõrdne kohtlemine) ja kohustada korteriühistut hoiduma selliste

rikkumiste toimepanemisest;

− mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu

osamaksed projektijärgsete akende eest alates 2015. aasta veebruarist kuni rikkumise

lõpetamiseni ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses enammakstud rekonstrueerimismaksu suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 1 p 4 alusel

avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Kohus selgitas menetluse vältel korduvalt avaldajale, milles seisnevad avalduse puudused ja

mida nende kõrvaldamiseks teha. Avaldaja arvestas osaliselt kohtu juhistega, kuid avaldus oli

endiselt oluliste ja menetlust takistavate puudustega. Avaldaja ei toonud välja, kui suur on

summa, mille väljamõistmist ta taotleb ega viidanud asjaoludele ja tõenditele, millest nähtub

talle ebaõigete arvete esitamine. Avaldaja viited 22.12.2019 menetlusdokumendile ei olnud

korrektsed, sest kohus asja materjalide hulgast sellise kuupäevaga dokumenti ei tuvastanud.

Samuti viitas avaldaja võimalikule kuriteole või kriminaalmenetlusele, mida tsiviilkohus läbi

viia ei saa.

Avaldaja oli seisukohal, et tema kohustamine täita rekonstrueerimislaenu kohustust teistest

ühistu liikmetest erinevalt korteriühistu 17.12.2014 üldkoosoleku otsuse alusel, oli

õigusvastane ning tõi välja, et akende eest talle rahalise nõude esitamise õigusvastasus tuvastati

Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega asjas nr 2-14-55713. Eeltoodud asja raames lahendas

maakohus avaldaja hagi puudutatud isiku vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute

otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Seega hindas kohus juba varasemalt läbi üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise/kehtetuks

tunnistamise nõuete avaldajalt teistest korteriühistu liikmetest erinevate rekonstrueerimislaenu

osamaksete nõudmise õiguspärasust. Eelnevast tulenevalt esines TsMS § 371 lg 1 p-s 4

sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Varasema lahendi olemasolu

välistas avaldaja kohtusse pöördumise 10.05.2023 avalduse terviktekstis esitatud nõuetega.

Avaldaja määruskaebus

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule lahendamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda.

Vaidlustatud määrus ei olnud seaduslik ja põhjendatud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja

rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Antud juhul puudus alus avalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus ei põhjendanud, milles seisnesid vorminõuete

rikkumised TsMS § 371 lg 1 p 9 tähenduses. Samuti ei nõustunud avaldaja menetlusse

võtmisest keeldumisega TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Käesolevas asjas ei olnud samade poolte

vahel jõustunud kohtulahendit samal alusel sama eseme üle, sest 10.05.2023 esitatud avalduse

nõuded erinesid asjas nr 2-14-55713 esitatud nõuetest.

Ebaõige oli maakohtu järeldus, et avaldaja ei viidanud asjaoludele ega tõenditele, millest

nähtuks ebaõigete arvete igakuine esitamine korteriühistu poolt. 10.05.2023 avalduse p-des 9-

14 nähtus ebaõigete arvete esitamine korteriühistu poolt kuni 10.05.2023. Avaldaja viitas

10.05.2023 avalduse terviktekstis detailselt kohtule esitatud tõendite asukohale. Samuti selgitas

avaldaja, mida ta iga tõendiga tõendada soovib. Avaldaja 22.12.2019 menetlusdokumendi

saabumise ajaks dateeriti 23.12.2019 ja viidatud dokument sisaldus toimikus. Kohtunik oli asja

lahendamisel erapoolik. Kohtumääruse põhjendustesse lisas maakohus väljavõtte asjas nr 2-14-

55713 tehtud kohtuotsusest, kuid jättis välja avaldaja osas positiivsed tekstiosad. Akende eest

avaldajale rahalise nõude esitamise õigusvastasus tuvastati ka eeltoodud otsusega.

Maakohtu väide, et avaldaja muutis korduvalt avaldust, oli ebaõige. Kahjunõude arvestuse

alusel tasus avaldaja alates 2015. aasta veebruarist kuni 2023. maini rekonstrueerimislaenu

osamaksu 1652 euro võrra enam kui teised korteriühistu liikmed. Nõue puudutatud isiku vastu

suurenes iga kuuga 16,52 euro võrra. Eeltoodud arvestuse näol ei olnud tegemist avalduse

muutmisega. Käesoleva seisuga ei olnud võimalik arvutada, milliseks kujuneb lõplik rahaline

nõue puudutatud isiku vastu. Kohus peab esmalt kohustamata puudutatud isikut lõpetama

ebaõigete arvete igakuine esitamine ja seejärel on võimalik lõplik rahaline nõue kokku

arvutada.

Puudutatud isiku määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega

mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1240 eurot ja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Alternatiivselt palus puudutatud isik saata asi vaidlustatud osas tagasi maakohtule

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Puudutatud isik ei nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt hüvitatavad menetluskulud

puudusid. Enne vaidlustatud määruse tegemist kandis puudutatud isik menetluskulusid kokku

1240 euro ulatuses. Kuigi menetluskulude nimekiri esitati tähtaegselt, jättis kohus selle

tähelepanuta. Esimese astme menetluses kandis puudutatud isik menetluskulusid 790 euro

ulatuses,

mille

maakohus

mõistis

avaldajalt

välja

01.06.2021

määrusega.

Määruskaebemenetluses kandis puudutatud isik menetluskulusid 450 euro ulatuses.

Ringkonnakohus

tühistas

29.03.2022

määrusega

maakohtu

01.06.2021

määruse

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja määras, et maakohtul tuleb

menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust lõpetavas lahendis.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis avaldajale ja puudutatud isikule

tähtaja seisukoha esitamiseks.

11. Avaldaja ja puudutatud isik vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata.

12. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas.

14. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 määruse kohaselt kohustas ringkonnakohus maakohut

jätkama menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis avaldaja nõuete 3 ja 4 osas.

Maakohus keeldus 06.06.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9

ja lg 1 p 4 alusel. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et avaldus oli oluliste ja menetlemist

takistavate puudustega, sest avaldaja ei toonud välja nõutava kahjuhüvitise suurust ega viidanud

asjaoludele ja tõenditele, millest nähtuks talle ebaõigete arvete esitamine. Samuti viitas

maakohus asjaolule, et Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-55713 käsitles

samade poolte vahel ja käesolevas menetluses uuesti esitatud asjaoludel põhinevaid nõudeid,

mida kohus on juba lahendanud.

15. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagi võib

jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ka haginõude ebaselguse tõttu, kui

ebaselgus ei võimalda hagiavalduse menetlemist. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse

menetlemist takistavaks ebaselguseks võivad olla eelkõige olulised puudused hagi esemes ja

aluses TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ning 2 mõttes.

Asja materjalidest nähtuvalt palus maakohus 18.01.2023 kirjaga avaldajal esitada avalduse

terviktekst, millise nõude avaldaja täitis. Kohus jättis 20.04.2023 avalduse korduvalt käiguta ja

kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinenud puudused, sh täpsustama summat, mille

väljamõistmist ta taotleb. Avaldaja esitas 10.05.2023 uue avalduse tervikteksti vastavalt

maakohtu 20.04.2023 määrusele. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldas avaldaja puudused

määral, mis ei võimalda asuda seisukohale, et avaldus on oluliste ja menetlemist takistavate

puudustega.

Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liike.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas

selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Antud juhul ei

järginud maakohus hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ning on TsMS

§ 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste

esitatud seisukohtadest, st kohus peab ise tõlgendama avaldaja nõuet ning vajaduse korral

koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Avaldaja

selgitas 10.05.2023 menetlusdokumendis, et kahjunõue alates 2015. aasta veebruarist kuni

2023. aasta maini oli 1652 eurot ja märkis, et nõue puudutatud isiku vastu suureneb iga kuuga

16,52 euro võrra kuni rikkumise lõpetamiseni. Maakohus lähtus asja lahendamisel liialt kitsalt

avalduses esitatud nõude sõnastusest. Ringkonnakohus leiab, et avalduse alusega seotud

asjaolud on selle menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged.

Samuti nõudis maakohus avaldust käiguta jättes põhjendamatult tõendeid avalduse aluseks

olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole kohtul õigust

hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (vt nt RKTKm 06.01.2021, 2-19-

20574/19, p 9). Seetõttu on põhjendamatu vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite

esitamata jätmise kohta. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 442 lg 8).

16. Maakohus märkis, et esineb ka TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud alus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks, sest Pärnu Maakohus lahendas tsiviilasjas nr 2-14-55713 avaldaja hagi

puudutatud isiku vastu korteriühistu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse

tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 17.12.2015 otsusega hagi

rahuldamata, otsus jõustus 07.11.2016. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on tehtud

jõustunud lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Väljendi "sama nõue

samal alusel" all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu

juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11).

Tsiviilasjas nr 2-14-55713 esitas avaldaja hagi puudutatud isiku vastu korteriühistu 08.05.2014

ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Käesolevas asjas palus avaldaja kohustada puudutatud isikut lõpetama ebaõigete arvete

esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud projektijärgsete akende eest ja mõista

puudutatud isikult tema kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed. Seega ei

ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga, kus on olemas jõustunud lahend, mis

on tehtud vaidluses samade poolt vahel sama eseme kohta samadel alustel ja mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise.

17. Eelnevast tulenevalt oli avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik ega olnud

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikel alustel

põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole pädevust korraldada

maakohtu tööd, sh määrata avaldust lahendavat kohtukoosseisu, mistõttu ei ole võimalik

rahuldada avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja soovib asja tagasi saatmist maakohtule

teises koosseisus. Seetõttu kuulub avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldamisele.

18. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohtul tuleb menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust

lõpetavas lahendis. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isiku määruskaebus rahuldamisele

alternatiivse nõude osas.

19. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)