3-22-2323/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2323

Haldusasi

Kaarma Põllumajandus OÜ kaebus Saaremaa

Vallavalitsuse 27. septembri 2022. a korralduse nr 2-

3/1502 ja 11. oktoobri 2022. a korralduse nr 2-3/1572

tühistamise ning kaebaja omandis olevate ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramiseks kohustamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Kaarma Põllumajandus OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ja seaduslik

esindaja C.P

Vastustaja – XXX, volitatud esindajad W.R ja R.T

Kolmas isik – C, volitatud esindaja vandeadvokaat

Kersti Põld

Kaasatud haldusorgan – Maa-amet, volitatud esindajad

V.X ja E.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaarma Põllumajandus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. juunil 2024. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaarma Põllumajandus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 21. aprilli 2023. a otsus asjas nr 3-22-2323 muutmata.

2. Mõista Kaarma Põllumajandus OÜ-lt Raul Singi kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 900 eurot.

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. oktoobril 2024. a

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

3-22-2323

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaarma Põllumajandus OÜ (kaebaja) omandas 1993. a-l tervikvarana Lääne-Saare vallas

Asukülas varasema Kaarma Kolhoosi Maleva töökoja kompleksi, millest mõne ehitise alune

maa on ostueesõigusega erastatud ja selle tulemusena moodustatud Sinkli (katastritunnus

27002:001:0360), Raimo (katastritunnus 27002:001:0245), Platsi (27002:001:0175) ja

Angaari (27002:001:0176) kinnistud. Ehitisregistri järgi paiknevad väljaspool neid kinnistuid

järgmised ehitised:

a) remonditöökoda (ehitisregistri kood 120262184);

b) hoiukuur (ehitisregistri kood 120262193);

c) kütusepaagi ruum (ehitisregistri kood 120300894);

d) pumbamaja (ehitisregistri kood 120300901);

e) masinate pesuplats (ehitisregistri kood 220300890);

f)

asfaltplats (ehitisregistri kood 220301419) – pindala ehitisregistri kohaselt 3617 m2;

g) kruusaplats (ehitisregistri kood 220301415) – pindala ehitisregistri kohaselt 6675 m2;

h) laoplats (ehitisregistri kood 220301805), pindala ehitisregistri kohaselt 751 m2.

Kaebaja esitas 05.12.1997 kolm maa ostueesõigusega erastamise avaldust keevitusruumi,

remonditöökoja ja remonditöökoja juurdeehituse, 2 materiaal-tehnilise lao ja naftabaasi

juurde; 21.02.2006 esitas ta maa ostueesõigusega erastamise avalduse 3,5 ha ulatuses Asuküla

töökoja hoonete juurde.

2. Kaarma Vallavalitsuse 30.03.2007 korraldusega nr 124 määrati 9080 m2 suurune

teenindusmaa remonditöökojale, hoiukuurile, kütusepaagi ruumile, pumbamajale ja

asfaltplatsile. Kaarma Vallavalitsus tunnistas 16.08.2007 korraldusega nr 305 selle korralduse

kehtetuks.

3. Kaarma Vallavalitsus andis 06.05.2008 korralduse nr 195, mida muutis 02.04.2009

korraldusega nr 219, määrates 10 099 m2 suuruse teenindusmaa eelnimetatud

remonditöökojale, hoiukuurile, kütusepaagi ruumile, pumbamajale, masinate pesuplatsile,

asfaltplatsile ja kruusaplatsile. Samuti andis Kaarma Vallavalitsus 06.05.2008 korralduse nr

196, milles andis kaebajale laoplatsi kordategemiseks tähtaja ning määras selle ehitise

kordategemise tingimusel sellele 1567 m2 suuruse teenindusmaa. Haldusasjas 3-08-1748

tehtud 20.04.2012 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Kaarma Vallavalitsuse

06.05.2008 korralduse täielikult ning korralduse nr 196 osas, mis puudutas teenindusmaa

määramist.

4. Lääne-Saare Vallavalitsus andis 29.12.2015 korralduse nr 739, millega määras

remonditöökojale, hoiukuurile, kütusepaagi ruumile, pumbamajale, masinate pesuplatsile,

2(10)

3-22-2323

asfaltplatsile ja kruusaplatsile ühise teenindusmaa 11 600 m2. Tallinna Halduskohtu

13.01.2017 otsusega asjas nr 3-16-1468 see korraldus tühistati.

5. Saaremaa Vallavalitsus andis 27.09.2022 korralduse nr 2-3/1502, millega lõpetas

naftabaasi hoone juurde maa ostueesõigusega erastamiseks kaebaja poolt 05.12.1997 esitatud

avalduse menetluse.

Kaebajale 1993. aastal üle antud vara nimekirjas oli naftabaasi kompleks, mis koosnes

hoonest, tsisternidest, tankeritest jms, mis kõik on lammutatud hiljemalt 05.02.2007.

Ehitisregistrisse kantud laoplats on rajatud ebaseaduslikult pärast naftalao kompleksi

lammutamist, laoplatsi ei ole kaebajale kunagi üle antud ja ta ei ole ka esitanud taotlust selle

laoplatsi aluse maa ostueesõigusega erastamiseks ning lisaks sellele ei ole laoplats ka

sihipärases kasutuses, mistõttu ei saa seda käsitada ehitisena maareformi seaduse (MaaRS) § 6

lg 3 tähenduses.

6. Saaremaa Vallavalitsus andis 11.10.2022 korralduse nr 2-3/1572, millega määras

remonditöökojale, hoiukuurile, kütusepaagi ruumile, pumbamajale ja masinate pesuplatsile

ühise teenindamiseks vajaliku maa ligikaudse suurusega 9267 m2.

Remonditöökoda, hoiukuur, kütusepaagi ruum, pumbamaja ja masinate pesuplats on Maleva

töökoja tervikvara hulka kuulunud ehitistena läinud kaebaja omandisse ning need on sellises

seisukorras, et vastavad MaaRS § 6 lõikes 3 sätestatud ehitise määratlusele. Teenindusmaad ei

määrata kruusaplatsile, laoplatsile ja asfaltplatsile, kuna tegemist ei ole iseseisvalt

kasutatavate rajatistega, samuti ei ole nende osas tõendatud kaebaja omandiõigus, kaebaja ei

ole esitanud nende platside osas maa ostueesõigusega erastamise avaldusi ning igal juhul on

need kasutusest välja langenud. 17.06.2021 paikvaatlusel tuvastati, et kruusaplatsi ja laoplatsi

asukohas kasvab ebatasasel pinnal ca 30–40 cm kõrgune taimkate ning vaadeldud objekte ei

saa eristada mistahes muust lagedast maatulundusliku potentsiaaliga alast.

7. Kaarma Põllumajandus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa

Vallavalitsuse 27.09.2022 korralduse nr 2-3/1502 ja 11.10.2022 korralduse nr 2-3/1572

tühistamiseks ning Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja omandis olevate ehitiste

kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramise uuesti otsustamiseks ühe kuu jooksul.

27.09.2022 korraldus on vastuolus varasemates jõustunud kohtuotsustes vastustajale antud

suunisega, et kõik kaebaja poolt Maleva kompleksi kuulunud hoonete juurde maa

erastamiseks esitatud avaldused tuleb lahendada koos. Hoolimata mitme avalduse esitamisest

on kaebaja kogu aeg taotlenud maa erastamist kõigi Maleva töökoja kompleksi kuuluvate

ehitiste juurde tervikuna.

27.09.2022 korralduse põhjendused on vastuolulised, kuna ühelt poolt on vastustaja tuginenud

sellele, et kaebaja teatas 2007. aastal hoone lammutamisest, teisalt on vastustaja 2021. aastal

seda ehitist hinnanud ja leidnud, et see ei vasta MaaRS § 6 lg-tes 3 ja 31 sätestatud nõuetele.

18,2 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga tanklahoone lammutamise tõttu olukord maa erastamise

õiguse seisukohast ei muutunud, sest see hoone asus keset platsi. Lammutada ei olnud vaja

kütusetsisterne, sest need ei olnud maapinnaga kohtkindlalt ühendatud. Plats on rajatud 1977.

aastal koostatud Maleva töökoja kompleksi heakorrastamise projekti alusel ning 25.12.1979

Maleva töökoja heakorra vastuvõtuakti lisas 1 on märgitud, et teed ja platside alused on

kaetud killustik- ja kruusakattega. 1993. aastal koostatud üleandmise akti kohaselt anti

Maleva töökoja tervikvara hulgas kaebajale üle ka need platsid ning uut laoplatsi ei ole ta

pärast tanklahoone lammutamist rajanud. Laoplats vastab MaaRS § 6 lg-te 3 ja 31 nõuetele.

3(10)

3-22-2323

Vastustaja tellitud asjatundja W tuvastas laoplatsi nurgapunktid. Pinnas platsil ja põllul on

selgelt eristatav. Laoplatsi näol on tegemist sellise ehitisega, mis on iga hetk kasutatav

materjalide ladustamiseks või suurte masinate parkimiseks ega ole seega kasutusest välja

langenud.

11.10.2022 korralduses on vastustaja õigusvastaselt jätnud teenindusmaa määramata

kruusaplatsile, laoplatsile ja asfaltplatsile, olgugi et varasemates Maleva töökoja kompleksi

teenindusmaa määramist puudutavates kohtuotsustes on selgitatud, et sellisele majanduslikus

mõttes ühtsele ja terviklikule ehitiste kompleksile tuleb määrata ühine teenindusmaa, mis

tagab kompleksi kui terviku sihipärase kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja

füüsilise säilimise. Kaebaja väitel on vastustaja varem nõustunud, et kõnealused platsid läksid

Maleva töökoja tervikvara hulgas kaebaja omandisse, tuginedes dokumentidele, mille alusel

kaebaja taotles (ja sai) neile platsidele Kaarma Vallavalitsuselt kasutusload. Pärnu Maakohtu

15.02.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1-134/05 on tuvastatud, et 11.02.1993 aktiga andis

Kaarma kolhoosi õigusjärglane üle Maleva töökoja tervikvara ning selles kohtuotsuses

kirjeldati ka Maleva töökoja heakorda kui kogumit, mis teenis töökoja kompleksi (sh

kruusaplats ja laoplats). Tähtsust ei oma, et platsid ei ole iseseisvate rajatisena kasutatavad.

Need platsid ei ole kasutusest välja langenud. Asjatundja W tuvastas, et kruusaplats ja laoplats

eksisteerivad looduses vähemalt sarnases mahus, nagu seda on kajastatud Q maamõõdutöös.

8. Saaremaa vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Naftabaasi hoone asus kohas, kus praegu on kaks rajatist – kruusaplats ja laoplats. Hoone ei

asunud teiste rajatiste vahel. Kaebaja taotles maa erastamist naftabaasi hoone juurde, mitte

aga platside aluse maa erastamist, ent kuna kõnealune hoone on lammutatud, ei ole enam

MaaRS § 6 lõikele 3 vastavat ehitist, mille juurde oleks võimalik maad erastada. Asjatundja

W arvamuse pinnalt saab vaid järeldada, et maa sees on tuvastatav killustik, mis võib

tähendada seda, et selles kohas on kunagi olnud killustikuga kaetud pind, ent ühtki kasutuses

olevat rajatist seal ei ole.

21.02.2006 esitatud viimane erastamisavaldus ei anna kaebajale õigust 1993. aastal koostatud

vara üleandmise aktis nimetamata rajatiste aluse maa erastamiseks, kuna erastatava maa

suuruse ja piiride kindlaks määramisel tuleb lähtuda viimasest enne 01.01.1998 esitatud

avaldusest.

Naftabaasi hoone lammutamiseks ei olnud kaebajal nõutavat ehitusluba. Samuti ei olnud tal

õigust rajada pärast naftabaasi lammutamist selle asukohale laoplatsi, kuna õigusvastaselt

võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, oli ehituslubade andmine keelatud

kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Platse ei ole kaebajale ka üle antud. Platsid

teenisid lammutatud hoonet ja hoone lammutamise järel ei saa neid pidada eraldiseisvateks

rajatisteks. 17.06.2021 läbi viidud paikvaatlusel tuvastati, et vaidlusalused platsid ei vasta

MaaRS § 6 lg 3 nõuetele, kuna naftabaasi hoone asukohas kasvas ebatasasel pinnal ca 30–40

cm kõrgune taimkate, alal oli näha ehitusjäätmeid ning vaadeldud objekti ei saanud eristada

mistahes muust lagedast maatulundusliku potentsiaaliga maa-alast.

Asfaltplats ei ole jäänud kogu ulatuses teenindusmaa määramise ettepanekust välja.

9. Kolmas isik palus jätta kaebus rahuldamata.

4(10)

3-22-2323

Naftabaasi hoone on lammutatud. Plats on rohtunud ja rajatisi seal enam ei ole. Maleva

töökoja kompleksis ei ole aastaid toimunud majandustegevust. Kruusa- ja laoplatsile antud

kasutusload ei oma asja lahendamisel tähtsust. 1977. a heakorrastuse aktis kruusaplatsi ei

kajastatud. 25.12.1979 akt ekspluatatsiooni võtmise kohta ei tõenda, et tegemist on kasutuses

olevate ehitistega, sest heakorrastus oli omandireformi alguseks amortiseerunud.

10. Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata.

Naftabaasi hoone, mille juurde maad sooviti erastada, on lammutatud. Selle asemele tekkinud

platsid ei ole õiguslikul alusel inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad, mis

oleksid ehitised AÕSRS § 13 lg 3 ja MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Laoplatsi ja kruusaplatsi ei

ole võimalik kasutada otstarbel, milleks varem kasutati naftabaasi. Platsid on kasutusest välja

langenud.

11. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, tagastas

kaebajale enam tasutud riigilõivu ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulu 1826 eurot. Muus osas jättis halduskohus menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Ehitisregistrisse kantud laoplatsi, kruusaplatsi ja asfaltplatsi näol ei ole tegemist ehitistega

MaaRS tähenduses. Nende alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad ei pidanud

kompleksi ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka arvama. Suurema teenindusmaa

määramine oleks rikkunud kolmanda isiku õigust nõuda maa tagastamist. MaaRS § 221 lg 1 ja

§ 10 lg 1 kohaselt on väljaspool linna paikneva ehitise juriidilisest isikust omanikul õigus

ostueesõigusega erastada ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa. MaaRS § 6 lg 2

p 3 kohaselt ei kuulu selline maa omandireformi õigustatud subjektile tagastamisele. MaaRS §

6 lõikest 3 tuleneb, et ehitiseks MaaRS tähenduses on hoone või rajatis ehk aluspinnasega

kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Sama paragrahvi lg-

s 31 on täpsustatud, et teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa

otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised MaaRS tähenduses, samuti ei käsitata ehitisena

lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid

ehitisi. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste

olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt

kasutada, kusjuures sihipärase kasutuse all tuleb mõista ehitise kasutamist selle püstitamisel

või rekonstrueerimisel määratud eesmärgil. Sama põhimõtet tuleb kohaldada ka ehitiste

kompleksi puhul. Kui ehitiste kompleks on oma algse funktsiooni kaotanud, ei tule sellesse

kompleksi kuuluvate ja eraldiseisvalt ehitise tunnustele vastavate hoonete ja rajatiste juurde

erastatava maa suuruse kindlaks määramisel enam juhinduda kunagise kompleksi piiridest.

Tankla hoonete ja rajatiste kogum ei ole tervikuna säilinud ja pole enam sihipäraselt

kasutatav. Tankla kasutamiseks vajalikke platse ei saa käsitada rajatistena MaaRS tähenduses.

Tähtsust ei oma, et kaebaja on need platsid võtnud kasutusse ehitusmaterjalide ladustamiseks

või masinate hoiustamiseks.

Kruusplatsi ja laoplatsi õiguslikul alusel rajamine ei ole tõendatud. Need on märksa suuremad

kui 1977. a projektis kavandatud.

Vastustaja käsitles vaidlustatud korralduses põhjendamatult küsimust, kas ehitisregistrisse

kantud platsid on sihipärases kasutuses või mitte ning mida kaebaja neil hoiustas. Tähtsust ei

oma ka see, et platsid ei ole kasutatavad põllumaana.

5(10)

3-22-2323

Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2012 kohtuotsusega tühistati teenindusmaa määramist

puudutavad vallavalitsuse 2008. a korraldused seetõttu, et endise naftabaasi alune ja selle

teenindamiseks vajalik maa oli kindlaks määratud eraldi maatükina, mis ei olnud ühenduses

ülejäänud Maleva töökoja kompleksi ehitiste juurde määratud teenindusmaaga.

Ringkonnakohus ei käsitlenud selles kohtuotsuses küsimust, kas asjaomane laoplats on üldse

ehitis MaaRS tähenduses. Halduskohtu 13.01.2017 otsusega tühistati haldusaktid, sest neis

jäeti laoplatsi teenindusmaa küsimus üldse käsitlemata. Neis kohtuotsustes rõhutatud vajadus

määrata kompleksile ühtne teenindusmaa tähendab üksnes seda, et kõik ühtse kompleksi

moodustavad ja eraldivõetuna MaaRS määratlusele vastavad ehitised peaksid jääma ühe

ringpiiri sisse.

Kaarma Vallavalitsus andis kruusaplatsile, asfaltplatsile ja laoplatsile kasutusloa, kuid sellest

ei saa teha järeldust, et platsid on sihipärases kasutuses. Kasutusload on maa erastamise ja

tagastamata jätmise seisukohast õigusliku tähenduseta.

Teenindusmaa hulka ei tulnud arvata 11.10.2022 korraldusega määratud teenindusmaa piirist

lõuna poole jäävat osa maamõõtja Q skeemil näidatud asfaltplatsist ja kruusaplatsist. 1977. a

asendiplaani järgi oli Sinkli kinnistul paikneva garaaži kõrvale kavandatud umbes garaaži

laiune asfaltplats. Nii 1977. a aktist kui 1984. a heakorrastuse plaanilt nähtub, et asfaltplatsi ja

kruusaplatsi lõunapoolsed osad olid sisuliselt teed, mis ühendasid remonditöökoja esist platsi

Sinkli ja Raimo kinnistutel paiknevate hoonetega. See tee või plats ei olnud vajalik kaebaja

omandis oleva remonditöökoja teenindamiseks. Need platsi osad ei ole kasutuses eesmärgil,

milleks need rajati.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega

kaebuse rahuldamist.

Vastustaja tekitas varasemates haldusmenetlustes kaebajale õiguspärase ootuse, et laoplatsi,

kruusaplatsi ja asfaltplatsi käsitatakse erastamismenetluses ehitistena. Üksnes laoplats tuli

korrastada ega vastanud sel ajal MaaRS § 6 lg 31 nõuetele. 2015. a korralduses peeti

erastamiseks sobivaks kõiki kolme platsi. 2019. a korraldus tühistati seetõttu, et laoplatsi ja

kruusaplatsi asukohad ei olnud selgelt tuvastatud ja seetõttu ei saanud vastustaja hinnata ka

nende vastavust viidatud sättele. Asfaltplatsi nõuetekohasuses siis enam vaidlust ei olnud.

Laoplats ja kruusaplats kuuluvad ehitiste kompleksi. Tankla oli osa Maleva töökoja

kompleksist. Kruusaplatsi põhjapoolne osa oli piisavalt lai, et seal liigelda ja vajadusel ka

hoiustada ehitusmaterjale või tehnikat. Platsid olid olemas enne omandireformi algust.

Maleva töökoja heakorrastuse projekt asendas kasutusluba. Heakorra asendiplaan on osa kogu

töökoja ümberehitusprojektist MaaRS § 6 lg 33 kolmanda lause tähenduses. Naftabaasi

lammutamisega olukord ei muutunud, sest platsid jäid endiselt osaks kompleksist. Uusi platse

ei ole rajatud.

W tuvastas platside olemasolu ja nende mõõdud. Ekspert rõhutas, et pinnas on põllul selgelt

eristatav ning seal on killustikku. Eksperdi järeldused langevad kokku kaebaja väidetuga, et

juba 1979. aastal olid platsid killustiku ja kruusaga kaetud ja kõlbasid ekspluateerimiseks.

Laoplatsi kasutatakse ka talvel betoonmaterjalide ladustamiseks. Platsid ei ole kasutusest välja

langenud.

6(10)

3-22-2323

Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et platse ei ole W ja Q tuvastatud suuruses olemas.

Kruusaplatsi põhjapoolset osa sai kasutada ka muul otstarbel kui läbipääsuks tanklasse.

Pesuplatsi kasutades sõidab masin ühest otsast sisse ja teisest, ehitiste teenindamiseks

määratud maast välja jäävas osas, välja. Maa piirid oleks tulnud määrata, lähtudes pesus

käivate veokite liikumistrajektoorist.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et kruusaplatsil paikneb ka kaebaja ehitisi teenindav

elektriõhuliin.

Halduskohtu otsus on asfaltplatsi puudutavas osas üllatuslik. Asfaltplatsi ei rajatud üksnes

läbisõiduks. Asfaltplats ei ole kasutusest välja langenud. Kaebaja hoiustab seal vajadusel oma

põllumajandustehnikat.

Kolmanda isiku menetluskulud on kaebajalt välja mõistetud põhjendamatult suures ulatuses.

Arvestada tuleb, kui suures osas olid kolmanda isiku esindaja seisukohad olulised kohtuotsuse

tegemisel. Menetluskulude väljamõistmine sellises suuruses on äärmiselt ebaõiglane ning

annab kolmandale isikule eelise maa tagastamise menetluses.

13. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja jääb varasemate seisukohtade juurde.

Maa erastamise otsustamisel tuleb lähtuda haldusakti andmise aegsest olukorrast. Seetõttu ei

saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja on varem aktsepteerinud

vaidlusaluste ehitiste olemasolu. Nõue, et maa ostueesõigusega erastamise õiguse saamiseks

peavad ehitised olema korras ja sihtotstarbeliselt kasutatavad, on kehtinud kogu maareformi

aja. Vastustaja arvestas kohtuotsustega antud suuniseid ja jätkas teenindusmaa määramisega

sealt, kus see jäi pooleli. Teed ja platsid ei anna iseseisvat õigust nõuda maa ostueesõigusega

erastamist. Kuna naftabaasi hoone on lammutatud, siis kadus ka õigus maa erastamiseks.

Masinate pesuplats ei ole olnud enam aastaid sihipärases kasutuses ega vasta tänapäevastele

nõuetele.

14. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Naftabaasi hoone juurde maa ostueesõigusega erastamise avaldus jäeti õigesti rahuldamata,

sest ehitis on lammutatud (MaaRS § 6 lg 31). Lammutatud ehitise asemele uut ehitist

(laoplatsi) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse

kehtestamise kohta“ p-de 9 ja 11 järgi ehitada ei tohtinud. 27.09.2022 korraldus on seetõttu

õiguspärane. Kuna on tuvastatud, et endise naftabaasi ehitisi enam olemas ei ole, puudub alus

neile ehitistele teenindusmaa määramiseks. Endise naftabaasi alune maa ei ole vajalik

olemasolevate töökoja ehitiste teenindamiseks.

Vallavalitsuse varasem tegevus apellandi maa ostueesõigusega erastamise avalduste

lahendamisel ei tekitanud apellandile õiguspärast ootust, et teenindusmaa piiride ja suuruse

määramiseks antud haldusaktide tühistamise korral hinnatakse asja uuel lahendamisel

asjaolusid temale kasulikumas suunas ja sama moodi, nagu varasemas haldusmenetluses.

Apellant ei tegele põllumajandustootmisega. Seetõttu ei pidanud teenindusmaa suuruse

määramisel arvesse võtma põllumajandustehnika hoiustamise vajadust ega pesus käivate

veokite liikumistrajektoori. Kunagist masinate pesuplatsi faktiliselt enam ei kasutata.

Töökoda ümbritsevat ala majandustegevuseks ei kasutata. Juba 2009. aastal kirjeldas

maamõõtja Q kohapealset olukorda: „Paljudes kohtades on asfalt kattunud mullaga. Hiljuti

kruusaga sillutatud pindadele on kasvanud kõrge umbrohi.“ Maleva töökoja heakorrastus oli

juba omandireformi alguseks amortiseerunud ja nüüd, peaaegu 44 aastat hiljem, ei ole

7(10)

3-22-2323

kolhoosiaegsest heakorrastusest enam midagi alles. Riiklikult tunnustatud ekspert W sedastas

11.01.2021 ehitustehnilise asjatundja arvamuses, et platside paiknemist looduses ei olnud

võimalik visuaalselt tuvastada, samuti ei olnud platsid tuvastatavad ka erineva vanusega

aerofotode põhjal. Ehitised ei moodusta enam ühtset kompleksi, mis oleks algsel otstarbel

kasutatav.

Elektrivõrk on tehnorajatis asjaõigusseaduse § 158 lg 1 tähenduses. Esiteks, kõnealune elektri

õhuliin on amortiseerunud ja sellisena kasutusest välja langenud, teiseks, see ei kuulu

erastamisele MaaRS § 6 lg 31 järgi. Isegi kui tegemist oleks kasutuskõlbulike rajatistega, ei

takista selliste rajatiste olemasolu maa tagastamist õigustatud subjektile ning tehnovõrkude ja

-rajatiste olemasolu ei anna alust suurendada teenindusmaa piire.

Halduskohus jaotas menetluskulud õigesti. Menetluskulude jagamisel ei ole kaebeõigust

piiratud. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-67-14 esitatud

seisukohad ei ole praeguses asjas asjakohased. Nimetatud kohtuasjas olid kaebajateks

enamuses eraisikud ja kolmandaks isikuks suurettevõte. Praegusel juhul on kaebajaks

juriidiline isik ja kolmandaks isikuks füüsiline isik. Tegemist on mahuka kohtuasjaga.

15. Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Elektripostide ja -liinide alust maad ei

pidanud arvama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

17. Vastustaja 27.09.2022 korraldus on õiguspärane. Sellega otsustati lõpetada maa

ostueesõigusega erastamise menetlus naftabaasi hoone juurde. Naftabaasi hoone on

lammutatud ja selle juurde maa erastamine ei ole võimalik.

18. Maareformi eesmärki silmas pidades tuleb tagada, et maa ostueesõigusega erastamiseks

määratava teenindusmaa piiride määramisega ei kahjustataks ülemäära maa tagastamise

õigustatud subjekti huve. Seda arvestades tuleb maa ostueesõigusega erastamise õigust ehitise

algsest kasutusotstarbest välja langenud ehitiste juurde mõista kitsalt. Platside, mille üle

praeguses asjas käib vaidlus, juurde maa ostueesõigusega erastamine saab olla põhjendatud

eelkõige siis, kui need teenindavad muid ehitisi, sest platsid ei ole kasutatavad algselt

mõeldud otstarbel sihipäraselt ilma ülejäänud kompleksi kasutamata.

19. MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad

tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses.

Ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud

ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Sellest sättest saab järeldada, et maa

ostueesõigusega erastamise õigust ei ole sellise ehitise juurde, mis on ühtaegu nii lagunenud

kui kasutusest välja langenud ning kahjustab samal ajal ka ümbrust või maastikupilti. Samuti

ei ole ostueesõigusega erastamise õigust tee juurde, kui see võimaldab tagastatava maa

otstarbekohast kasutamist. Kui maa erastamist soovitakse ehitiste kompleksi juurde, siis on

oluline maa piiride kindlaksmääramisel hinnata ka kompleksi säilimist või kasutuses olemist.

20. Õigusaktidest ei tulene, et ehitise säilimist ja seisukorda hinnatakse muu kui ehitise

teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramise aja seisuga. Vastustaja ei rikkunud kaebaja

8(10)

3-22-2323

õiguspärase ootuse põhimõtet, kui ta hindas ehitiste seisukorda vaidlustatud haldusaktide

andmise ajal ega lähtunud neist faktilistest asjaoludest, mis eksisteerisid varasemate

kohtumenetluste ajal või algselt töökoja kompleksi kuuluvatele ehitistele teenindusmaad

määrates. Kohtumenetluses kehtetuks tunnistatud haldusaktid ei saanud kaebajale tekitada ka

kaitstavat ootust, et kohtumenetluses vaidluse all mitte olnud asjaolusid uue haldusmenetluse

käigus uuesti ei hinnata.

21. Halduskohus selgitas õigesti, et kompleks ei ole tervikuna säilinud ja on osaliselt

kasutusest välja langenud. Mitmed kompleksi kuuluvad ehitised on asjas esitatud fotode

kohaselt suurel määral lagunenud (töökoda, kütusepaagi ruum, hoiukuur) või lammutatud.

Seda järeldust ei kummuta 11.10.2022 korralduses sedastatu, et need hooned on küll

amortiseerunud, kuid jätkuvalt sihtotstarbeliselt kasutatavad. MaaRS § 6 lg 31 teist lauset ei

saa mõista nii, et maa erastamise õigus säilib juhul, kui hoone on osaliselt säilinud ja vajab

enne kasutamist olulisel määral rekonstrueerimist. Osa kompleksi ehitistest on teise isiku kui

kaebaja omandis ning nende juurde on maa erastatud eraldi. Seega on kompleks algsest

kasutusotstarbest välja langenud ja ka lagunenud. Seetõttu ei pidanud vastustaja hindama

teenindusmaa määramisel kogu algse kompleksi toimimiseks vajaliku alaga maa

ostueesõigusega erastamiseks kuuluva maa piiride kindlaksmääramisel. Laoplatsi,

kruusaplatsi ja asfaltplatsi kasutamist tuli praeguses olukorras hinnata, võttes arvesse, et need

ei moodustanud enam ülejäänud ehitistega ühtset tervikut.

22. Laoplats asub alal, kus varem paiknesid kütusetsisternid. Tõendid kinnitavad, et plats

rajati kütusetsisternidele juurdepääsuks. Ühestki platsi rajamist käsitlevast dokumendist ei

nähtu, et see ala oleks mõeldud muude asjade ladustamiseks peale mahutite. Kruusaplatsi ja

asfaltplatsi puhul saab tõenditest järeldada, et ka need olid rajatud kas sõidukite, sh

põllumajandustehnika hoidmiseks (parkimiseks) või hoonetesse juurdepääsu võimaldamiseks.

23. Kruusaplatsi ja laoplatsi osas tuvastas vastustaja haldusmenetluses, et nende asukohas

kasvab ebatasasel pinnal ca 30 kuni 40 cm kõrgune taimkate. 17.06.2021 paikvaatlusel tehtud

fotod laoplatsi ja kruusaplatsi asukohast kinnitavad seda asjaolu. Sama tõendavad ekspert W

arvamus ja selle juurde kuuluvad fotod. W märkis, et „käesolevaks hetkeks on hooneid

ümbritsevad platsid tugevalt rohtunud ja ilma taimestikku eemaldamata ei ole platside

tuvastamine ja nende suuruse ning paiknemise määratlemine võimalik.“ Teised asjas kogutud

tõendid ei kinnita neist tõenditest tehtavat järeldust, et laoplats ja kruusaplats on kasutusest

välja langenud, ümber. Arvestades, et laoplats ja kruusaplats olid paikvaatluse ja

eksperdiarvamuse koostamise ajal tugevalt rohtunud ja ebatasased, on tõendatud, et need on

kasutusest välja langenud ning läbikasvamise ja ebatasasuse tõttu lagunenud.

24. Asfaltplatsi juurde suuremas ulatuses maa ostueesõigusega erastamiseks teenindusmaa

määramata jätmist on halduskohus õigesti põhjendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks

neid põhjendusi korrata. Platsi sellises ulatuses rajamise seaduslikkus ei ole tõendatud ning

selle rajamist käsitlenud dokumentidest saab järeldada, et ala oli mõeldud juurdepääsuks,

mitte parkimiseks. Olukorras, kus plats ei ole iseseisvalt kasutatav, ei ole põhjendatud selle

juurde maa ostueesõigusega erastamiseks teenindusmaa määramine.

25. Halduskohus mõistis põhjendatult kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud

kohtuotsuses näidatud suuruses. Asjas on esitatud suures mahus tõendeid ning

menetlustoimingute arv ja maht ei ole väike. Kaebajale pidi kolmanda isiku poolt esindaja

kasutamine olema ettenähtav ning menetluskulude suurus ei ole põhjendamatu.

26. Apellandi menetluskulud apellatsioonimenetluses tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi jätta tema

enda kanda. Kolmanda isiku kasuks tuleb apellandilt välja mõista apellatsioonimenetluses

9(10)

3-22-2323

esindajatasu 900 eurot, arvestades, et ringkonnakohtu istung kestis vähem aega kui

menetluskulude nimekirjas ja advokaadibüroo arvel näidatud. Vastustaja ja Maa-ameti

võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)