1-23-3419/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2024 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-3419 (21244000339)

Kohtukoosseis

Deniss Minzatov (eesistuja),

Kersti Jääger, Gunnar Karindi (rahvakohtunikud)

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Valentina Michelson

Prokurör

Liina Pikma

Kriminaalasi

Pavel Külanurk süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121

lg 2 p 3 järgi, üldmenetluses

Süüdistatav

Pavel Külanurk, isikukood 39608112216,

xxx kodanik, xxx, emakeel – xxx keel,

xxx, elukoht xxx,

kriminaalkorras karistatud:

21.07.2021 Viru Maakohtu poolt KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg

2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud

04.02.2020 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

Tõkend puudub.

Kaitsja

Küllike Namm

Asja läbivaatamise kuupäev

12.-14.03., 8.04., 20.05., 17.06.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2

kohus

O T S U S T A S :

1. Süüdi tunnistada Pavel Külanurk kuriteo toimepanemises KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2

p 3 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista talle KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 9

(üheksa) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamise aeg alates 19.04.2022 kuni 21.04.2022, s.o 3 päeva,

lugeda karistuse hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist)

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Vangistuse kandmise algus on alates Pavel Külanurga (Külanurk) ilmumisest

kinnipidamiskohta karistuse kandmisele.

KrMS § 414 alusel kohus saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Pavel Külanurga (Külanurk) suhtes

sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.

3. Välja mõista Pavel Külanurgalt (Külanurk) riigituludesse menetluskulud:

2050 eurot sundraha,

3155 eurot ekspertiisikulud,

1(29)

286,36 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses.

Kokku 5491,36 eurot.

4. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti pangakontole

SEB pangas nr EE351010052031000004;

SWEDBANK nr E522200221013264447;

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300;

LHV Pank nr EE957700771001523585;

märkides viitenumber 99924700024486

ning selgitus „Pavel Külanurk 1-23-3419 menetluskulud“.

Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega, DVD-plaat rinnakaamera salvestustega, mis asuvad

kriminaaltoimiku juures – jätta toimiku juurde.

P.Külanurga telefon Samsung, dressipluus, dressipüksid ja jalatsid (Nike), mis asuvad hoiul

Ida prefektuuris – tagastada P.Külanurgale antud kohtuotsuse jõustumisel.

A.Sle kuuluv dressipluus, dressipüksid ja vabaaja jalatsid, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris –

tagastada A.Sle antud kohtuotsuse jõustumisel.

Gaasiballoon, karvataolised mikroosad, DNA-proovid (kokku 16 karpi), mis asuvad hoiul Ida

prefektuuris – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul ehk hiljemalt 9.10.2024. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates

kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 10.10.2024 kui ükski menetluspool ei esita

apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Pavel Külanurk´a, süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja 04.02.2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 19.04.2021 a. umbes kella

16:00 paiku aadressil Kohtla-Järve, xxx asuvas kortermajas ühise alkoholi tarvitamise käigus

lõi A St täpselt tuvastamata esemega ja tuvastamata kordi vastu pead, millega tekitas A. Sle

peas vasakul pool veritseva haava.

Oma teoga pani Pavel Külanurk toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

– s.o teise inimese tervise kahjustamine, kui see on toime pandud korduvalt.

Peale selle süüdistatakse Pavel Külanurk´a selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.02.2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 19.04.2021 a.

umbes kella 16:00 paiku aadressil Kohtla-Järve, xxx asuvas kortermajas ühise alkoholi

tarvitamise käigus lõi I Li 4-6 korda tühja viina- ja/või õllepudeliga vastu pead. Löögi

tagajärjel pudelid purunesid ja löögi tagajärjel sai I. L hulgalisi haavu pea piirkonnas. Seejärel

hakkas P. Külanurk peksma I. Lit, täpselt tuvastamata esemega (võimalik, et rusikate või

tooliga) keha, selja ja käte piirkonda. Oma tegevusega tekitas P.Külanurk I. Lile roiete

hulgimurru, mõlemapoolse pneumotooraksi (õhk rinnaõõntes), mõlemapoolse nahaaluse

emfüseemi, marrastuse ja verevalumid seljal, pea hulgihaavad. Vastavalt ekspertiisiaktile nr

21E-IDI0038 ohustasid I.Lil sedastatud vigastused elu nende tekitamise momendil,

põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse.

2(29)

Peale selle süüdistatakse Pavel Külanurk´a selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.02.2020 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, 19.04.2021 a.

umbes kella 16:00 paiku aadressil Kohtla-Järve, xxx asuvas kortermajas ühise alkoholi

tarvitamise käigus pärast I.Li peksmist haaras P. Külanurk M Ti hõlmadest kinni ja lõi teda

põlvega vastu pead. M. T kukkus löögi tagajärjel põrandale. Seejärel lõi P. Külanurk M. Ti

täpselt tuvastamata esemega - võimalik, et kängitsetud jala või tooliga) vähemalt 3 korral

vastu selga selja piirkonda. Oma tegevusega tekitas P.Külanurk M.Tile roiete hulgimurru

vasakul, vasaku abaluu murru, rangluumurru vasakul, vasaku kopsu põrutuse, vasakpoolse

hemopneumotooraksi (veri ja õhk rinnaõõnes) ning rohked haavad pea piirkonnas.

Vastavalt ekspertiisiaktile 21E-IDI0039 ohustasid M.Taaalbergil sedastatud vigastused elu

nende tekitamise momendil, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse

Oma teoga pani Pavel Külanurk toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

– s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule.

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Süüdistus on tõendatud kannatanu Li ütlustega.

Tema sõnul kedagi teist peale süüdistatavat ei olnud seal, kes oleks võinud teda lüüa. T on

invaliid, ta ei saanud süüdistatava tegevust ka takistada. Keegi seltskonnast ei lahkunud ega

juurde ei tulnud. S sõnul teab L, et süüdistatav on teda (s.t St) ka varem peksnud.

Sündmuskohal oli ohtralt verd, toas erinevates kohtades klaasikilde. Kannatanu T on ka

kinnitanud, et enne ei olnud toas verd ja klaasikilde, kehavigastusi ka ei olnud. S ütlused on

usaldusväärsed vaid alkoholi tarvitamise asjaolude osas. Ka tema on rääkinud, et T on puhtust

austav inimene, mis langeb kokku ka Li ütlustega. Ülejäänud ütlused on ebausaldusväärsed,

sest vastuolus varasemate ütlustega.

Külanurgal olid käed ja riided verised, Sl väiksemal määral. Külanurk oli väga agressiivne Li

suhtes, et too andis nad üles. N samuti kinnitas, et kehavigastusi enne kellelgi ei olnud.

Süüdistatava ja S vahel varem on olnud konflikte. Alkohol mõjub süüdistatavale halvasti.

Süüdistatava isiku ja riiete läbivaatusel, riietel, kätel ja jalanõudel olid veremäärdumised.

Ka S riietus vaadeldi, oli samuti veremäärdumine, aga palju väiksemal määral. S kätel on vaid

tema enda veri. Kuna teiste kannatanute verd temal ei olnud, siis ta ei ole Lit ja Ti peksnud.

DNA ekspertiisi järgi süüdistatava riietel ja kätel oli Li veri.

S oli ka samal ajal samas toas, siis võiski Li veri sattuda tema riietele, aga tunduvalt

väiksemalt kui süüdistataval.

Tunnistaja Sa sõnul L ei rääkinud midagi S poolt vägivalla kasutamisest. S jalanõude tallalt

avastatud veri võis sinna sattuda sündmuskohale jäänud veremäärdumistesse astumisel.

Pükstel olev määrdumine võis tekkida, kui S lamas madratsil, mille juures on samuti suur

vereloik.

Ti veri oli köögis, suuremad vereloigud olid kokkulangevad Li DNA-ga.

Varasemast otsusest on näha ka, et Külanurgale on iseloomulik peksta inimesi erinevate

esemetega, samuti kängitsetud jalanõuga.

Kõigi seltskonnaliikmete sõnul kedagi veel juurde ei tulnud. Pidi olema keegi nende

seltskonnast. Välistada saab St, sest Ti ja Li sõnul ei ole ta agressiivne ei kainena ega joobes.

N sõnul olid suusõnalised konfliktid Sga. Süüdistatav on noor meesterahvas. S on kõhna

kehaehitusega, ei ole konfliktne. Sellise välistamismeetodiga saab tuvastada, et

kehavigastused sai tekitada vaid süüdistatav, s.h et tema riided olid rohkem määrdunud, temal

endal aga mingeid kehavigastusi ei olnud.

S ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, Li ütlused mitte. S elab ka

praegu Nga, tema ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt.

Et S riided olid määrdunud ja tema võis tekitada vigastused – ekspertiis näitas, et veri on tema

oma, ei ole kannatanute veri.

3(29)

Külanurk on tekitanud kahele kannatanule raske kehavigastuse ja ühele kehalise

väärkohtlemise, otsese tahtlusega. Kannatanud on süüdistatavast oluliselt vanemad inimesed.

Süüdistatav on varem karistatud kehalise väärkohtlemise tekitamise eest, nii enne kui pärast

seda kuritegu. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole.

Prokurör palus mõista karistuseks § 118 lg 1 p 1 järgi 9 aastat vangistust, mis on veidi kõrgem

kui sanktsiooni keskmine määr (8 aastat) ning § 121 lg 2 p 3 järgi 3 aastat vangistust. Lugeda

kergem karistus kaetuks raskeimaga ning arvata maha 3 päeva kinnipidamist ja lõplikult

mõista karistuseks 8 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

Süüdistatav P.Külanurk ei tunnistanud oma süüd. Oli alkoholijoobes, ei mäleta juhtunu

asjaolusid.

Kaitsja leidis, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Asi on segane. Ei ole arusaadav, miks

samasugune süüdistus ei olnud esitatud Sle. Millegipärast lõpetati menetlus tema suhtes, kuigi

ta oli sündmuskohal veriste kätega ja veristes riietes. Tõendamata on nii objektiivne kui

subjektiivne kuriteokoosseis. Tunnistajate ütlused on eri aegadel diametraalselt erinevad ja

seega ei ole usaldusväärsed.

Ka kohtulik menetlus ei toonud selgust sellesse, mis juhtus. Viis inimest on koos tarvitanud

alkoholi. Tõendikogum ei ole terviklik ja mitte kõik olulised küsimused ei ole vastust saanud.

Kohtu all on vale inimene. Süüdistatav ei mäleta midagi ja ei saa ennast kaitsta. Iga isik on

esitanud oma versiooni juhtunust. Prokuröri versioon on väga oletuslik.

Tuvastatuks võib lugeda, et isikud veetsid koos aega ja tarvitasid alkoholi, mitmed isikud

magasid rünnaku ajal. Kas vigastused on saadud kukkumisest, rünnakust vms ei ole selge. Kui

tekkis konflikt, siis kelle algatusel. Võimalik on, et vigastused tekitas mitte süüdistatav, või

tekkisid need hoopis kukkumisest. Süüdistus on paljasõnaline ja tõendamata.

Alguses tarvitati alkoholi neljakesi, siis liitus L. Rünnakut tunnistajad pealt ei näinud.

S käed olid verised ja vigastatud.

Sündmuskoha vaatlus – uksed on lukust lahti ja juurdepääs igaühel. Ei nähtu rüseluse jälgi.

Vereloiku ei ole laua juures. Kuigi maas on sodi, ei nähtu klaasikilde, kilde on näha vaid

fotost nr 19. Laua peal ei ole vere pritsmeid. Ei leidu mitme pudeli klaasikilde.

Külanurga kätel ei olnud kehavigastusi. Määrdumised võisid tekkida ülekandumisest.

Marrastused süüdistataval kõnelevad sellest, et ka tema on viga saanud.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ehk 19.04.2021

süüdistatav Külanurk, kannatanud S, L, T koos tunnistajaga Y N’ga (kes on süüdistatava

Külanurga ema), viibisid mahajäetud kortermajas aadressil xxx, kus tarvitasid alkoholi.

Kannatanu L on kinnitanud oma ütlustes, et tunneb nii Ti, kui Külanurka ja St. Tiga suhted on

sõbralikud. S on hea tuttav. Tolle päeva sündmused kirjeldab L järgmiselt.

19.04.2021 tegin haltuurat, tulin koju, seal juba istus seltskond. Siis elasin aadressil xxx.

Nemad – S, Pavel (Külanurk), Paveli xxx (Y N), T. Samuti hakkasin (nendega koos) tarvitama

alkoholi. Kui tarvitasime alkoholi koos, ei olnud sõnalist konflikti, rahulikult istusime. Jõime

viina. Kõik jõid viina. Peale viina ise ei võtnud midagi. Kas teised võtsid, ei mäleta. Kui

liitusin seltskonnaga, siis ei mäleta palju alkoholi olen ära tarvitanud.

Kas keegi käis alkoholi juurde toomas – ei mäleta sellist, juba oli kõik, jätkus alkoholi…

Istusime rahulikult. Enne seda ei olnud mingit löömist… Istusin laua taga. Teised istusid ka

laua taga.

Kus kes istus – vasakult istus M T ja Pavel, paremalt S ja Y, tema elukaaslane.

4(29)

Ka tunnistaja N on kinnitanud, 19.04.2021 tema, tema xxx P.Külanurk, endine xxx S, aga ka

L ja T, veetsid aega koos pruukides alkoholi xxx majas. Tema ütluste järgi:

19.04.2021 olin aadressil xxx. Tulin sinna koos xxx (P.Külanurgaga) ja Sga… Sga olime

vabaabielus 18 aastat. Kooselu lõppes 1-1,5 a tagasi… Läksime sinna taksoga. Aeg oli vist

enne lõunat, umbes kell 12. Läksime sinna jalgratastele järele. Need olid S ja xxx jalgrattad.

Päev enne seda S ja xxx olid seal.

(Enne seda), 19.04 olin xxx tänaval, roheline hoone, kutsusin takso sinna. Ise olin seal xxx

tänaval. Läksime tülli Sga ja xxx, läksin xxx korterist ära. Ja läksin xxx tänavale. Seal on

mahajäetud hoone. Läksin sinna ööbima. Ei tahtnud mingeid tülisid, et kui nad olid käinud

xxx tänaval, siis võis minna tüliks. Telefoni teel rääkisin nii xxx kui Sga. Kordamööda, sama

kõne ajal. Ei tahtnud näha neid joobeseisundis. xxx ja Sle ütlesin, et kui nad tulevad

ebakainena, siis läheb kodunt ära. Varem juba oli konflikte nendega.

Kui tulime taksoga xxx seal juba oli M T. Teda ma enne ei tundnud. L tuli tee peal vastu.

Ütles, et sõidab haltuurat tegema. Teda tundsin juba varasemast ajast.

xxx majas hakkasime jooma. xxx ostsime poest viina. Vist ühe pudeli. Pool liitrit. Neljakesi

olime. Jõime toas kus nad (L ja T) elavad.

Palusime Pašal (s.o Pavel Külanurk) tuua veel poolliitrit. Ta tõi. Mingi aeg tuli L koju oma

pudeliga.

Kui ta tuli, kas oli kaine – vist mitte. Ka mina ei olnud enam kaine… L hakkas meiega koos

tarvitama. Jõime samas toas, kus enne oleme joonud neljakesi.

Kuidas istusite – paremalt S, mina, xxx ja M (T). Kui tuli L, siis S, mina, minu kõrval L, xxx ja

siis M. Ise istusin toolil, S lahtikäival diivanil või tugitoolil. L istus tooli peal. M istus tooli

peal, xxx ka. Ei mäleta, kas keegi oli vahepeal ära läinud. Mingeid tülisid ei olnud. Siis kui

olime neljakesi, siis küll mitte. Aga kui olime viiekesi, siis enam ei mäleta.

Palju alkoholi jõite ära – algsuses 0,5 l, siis veel 0,5 l ja siis L tõi veel 0,5 l. See oli 4-5

inimese peale. Kui olime viiekesi joonud mingeid vigastusi kellelgi ei olnud.

Tarvitamise käigus kas kellelgi tekkis mingeid vigastusi – kui olime Mega (T), siis kellelgi

midagi ei olnud. Kui mingi aeg üles ärkasin, L istus ahju juures ja kattis kätega pead, rohkem

kedagi ei näinud. Pea oli tal verine, hoidis kätega pead kinni. Mingi hetk jäin magama.

Magasin sellel diivanil, kus S istus. Hakkasin magama jääma ja vist keegi pani mind sinna

pikali. Ei tea, mis peale ärkasin. Mingit müra ei mäleta. Avasin silmad ja nägin Lit. Kedagi

teist peale Lit siis toas ei olnud. Kui tegin silmad lahti, siis vaateväljas ei olnud kogu tuba.

Ainult ahi ja sissekäiguuks.

Lahtikäiv tugitool, kus asus – ühelt poolt oli laud. Paremalt poolt on tugitool ja kapp,

vasakult on tool ja voodi, kus M tavaliselt magab. Olin näoga ukse, ahju poole, kui ärkasin

üles. Kui nägin Iit (Lit) siis jälle jäin magama. Hiljem äratas mind juba politsei. I sel ajal ei

rääkinud midagi. Mingit müra, kaklust vms ei kuulnud…

Kannatanul Lil kehavigastuste olemasolu kinnitas ka tunnistaja S P – xxx naabermaja elanik,

kes kella 16 ajal kutsus kiirabi, sest üleni verine L ilmus tema ukse taha.

Tunnistaja P kirjeldab oma ütlustes juhtunu järgmiselt:

19.04.2021 keegi meesterahvas tuli minu elukohta. Ta palus abi. Ta oli tugevalt läbi pekstud.

Et aitaks millegagi.

Mis vigastused temal olid – ta istus seljaga minu poole. Nägin lahtist haava peas ja käed olid

verised. Ilmselt olid haavad ka näos, ta hoidis kätega peast kinni. Peahaavast tuli verd ka.

Helistasin „112“. Häirekeskus küsis ka kuidas vigastused saadi. Ütlesin, et võimalikult peksti

läbi. Meesterahva käest küsisin – „mis juhtus“. Politseipatrull jõudis kohale, see oli juba

peale kõnet häirekeskusele. Kui helistasin häirekeskusele ei rääkinud (meesterahvas) midagi.

Oma nime ütles ta politseile. See meesterahvas ei olnud tuttav. Temast oli alkoholi lõhna.

Politseile ütles, et teda peksti läbi. Kui politsei küsis, kas tunneb neid inimesi, ta kinnitas, et

jah.

5(29)

Kas politsei küsis mitmuses „ kas tunnete neid inimesi“ – jah.

Kas kannatanu täpsustas oli peksjaid mitu või üks – ei mäleta. Politsei ei küsinud, kes oli

peksja, ka ise ei ole seda temalt küsinud. Esimesena tuli kohale politsei. Kui rääkis

häirekeskusega, nad lülitasid ümber arstile ja nad soovitasid, millist esmaabi võib anda kuni

kiirabi kohale tuleb, et paneks külma haava peale. Kui kiirabi kohale tuli mõned haavad

töötlesid kohe ära, siis pandi kanderaamile, öeldi et ilmselt roided katki ja viidi ära. Oli veel

üks patrullauto, siis politsei mikrobuss ja veel üks politsei auto. Kõrvaline inimene tuli hiljem,

naabermajast, elab xxx. Tema nägi, et palju politseid, küsis, mis juhtus. Kas see naaber tuli

siis kui kannatanu oli veel hoovis – ei. Olin seljaga ukse poole, kannatanu istus minu ees,

väravani oli mingi vahemaa. Naaber tuli siis, kui kannatanut juba ei olnud seal. See naaber

ütles, et vist tunneb seda kannatanut, ta elab xxx, mahajäetud majas. Ta kõndis mööda enne,

kui kannatanu ja politsei oli veel kohal, aga siis ei astunud juurde, ju siis nägi, kes kannatanu

on. Info, et tegemist võib olla xxx elanikuga rääkis politseile. Politsei käis selle aadressi

kontrollima. Kus olite, kui politsei käis xxx aadressi kontrollimas – õues.

Kus olid politsei sõidukid, kui käisid xxx aadressi kontrollimas – minu maja juures, nad

läksid jalgsi. Kui politseinikud tulid tagasi, kaasas oli kaks inimest, üks oli vanem, teine oli

noorem. Kirjeldada neid ei oska. Nende nägusid hästi ei näinud. Ei oska väita, et süüdistatav

oli üks neist. Neid toimetati käe alt kinni, ühel olid käed üles tõstetud, nooremal mehel olid

käed üles tõstetud ja nad kõikusid.

Kas nende ja politsei vahel oli vestlus – noorem käitus vaikselt, vanem küsis telefoni

helistada, vastupanu nad ei osutanud. Politsei leidis veel kaks jalgratta maja nr xxx kõrval.

Palusid jätta need jalgrattad hoiule. Olin sellega nõus. Hiljem politsei võttis jalgrattad ära.

xxx ja xxx vahemaa on ca 50 meetrit, võib olla vähem. Selle vahemaa sisse jääb peamiselt

maatükk, piiratud aiaga. Tee ääres on põõsad. Ei näinud, et meesterahval endal oleks telefon

kaasas.

Kui kaugel majast nr xxx teie aed, tara on – ca 15 meetrit. Paate on tänav, seal eraldi

kõnniteed ei ole. Mis teed pidi kannatanu jõudis temani, ei tea.

Kas teate millal kannatanu väljus oma majast ja jõudis teie majani – ei tea.

Kas politsei on teed uurinud, mingeid jälgi avastanud – ei tea, ei näinud seda. Alguses läksid

xxx, kahekesi. Mis olid nende nimesid ei mäleta.

Kus olid kaks isikut – politseinikke sõnul need isikud lamasid rohus, muru peal. Jalgrattad

olid ühel ja teisel pool selle muru kolmnurka. Elektrit ja vett selles majas ei ole… Alguses oli

1 politseiauto ja 2 politseinikku.

Kuna tulid järgmised politseinikud – umbes 15-20 min pärast seda kui toodi need kahte

meest. Millal kiirabi tuli – umbes 5 minuti pärast. Teine oli patrullauto, kolmas auto oli

politsei mikrobuss. Mida tegid teise patrullauto politseinikud ei näinud.

Mida tegid politseinikud mikrobussist – võtsid 2 meest kaasa. Nägin kuidas nad viidi minema.

Peale esimest kiirabi tuli veel üks kiirabiauto, kuhu see sõitis – 13 maja juurde.

Kas sealt toodi keegi veel kiirabiautoga - seda ei näinud.

Kas politsei on rääkinud miks teine kiirabi tuli – nad ütlesid, et seal oli veel üks

meesterahvas, kellele anti abi. Ei rääkinud, mis vigastused sel teisel mehel on.

S P helistas häirekeskusele 19.04.2021 kell 16.04.

Asitõendi vaatlusprotokolliga 30.09.2021-st uuriti 19.04.2021 hädaabinumbrile tehtud kõne

sisu, milles S.P palus abi aadressile xxx (kus tunnistaja elab). Stenogrammist on näha kõne

sisu:

Tere. Ma elan xxx. Minu uksele koputas mees, ta on üleni verine. Ma ei tea, kes see selline

on…. See on eramaja… Ma kuulen koputamist, teen ukse lahti, mees istub mul ukse ees:

„Palun aita“, üleni verine. Ma ei saa aru, lõi teda keegi või mis… Tal on pea lõhki… Ta on

teadvusel… istub. Nagu oleks pekstud või mida, ma ei saa aru… Ta ei räägi midagi… No

temaga on väga halvasti, ta on väga halvas seisundis… Ma ei tea teda üldse… (II kd tl 76-81)

6(29)

Nagu tunnistaja P on juba maininud oma ütlustes, tema kutsele on reageerinud nii kiirabi kui

politsei. Esimesena saabus kohale politseipatrull, mille koosseisus oli ka tunnistaja U S.

Tunnistaja S ütluste järgi 19.04 saime väljakutse xxx, see oli vahetuse lõpp. Väljakutse sisuks

oli: maja juurde tuli mees, kellel pea verine. Haljasalal magasid veel kaks meesterahvast,

alguses mõtlesidki, et see on väljakutse sisuks, peatusime korraks nende juures, aga eemal

meesterahvas viipas käega, umbes 30-50 meetrit eemal, siis sõitsime edasi. Paarimees oli

roolis, ise olin kõrval, sõitsime maja ette, kus meesterahvas oli, vasakut kätt oli maja, trepil

istus meesterahvas, kes kutsus. Ta ütles, et meesterahvas oli läbi pekstud. Kutsuja suhtles

vene keeles… Kannatanu oli tuttav, on teda varem näinud. Kui küsisin ta nime, ta vastas – L.

Töötasin xxx, seal ta (s.t L) töötas valvekoondises. Tal oli rätik ümber pea, tema parem pool

oli puruks pekstud, verejooks oli pidev. L oli väga tugevas joobes, rääkis, et teda taheti tappa,

et rünnati sellepärast, et on endine „töötaja“, töötas valvekoondises. Ta ütles, et sai peksa

sellepärast, et on endine „töötaja“, ja teda taheti tappa, jooksis sealt minema. Palus kiirabi

kiiremas korras, sest oli kartus, et võib verekaotusest surra. Tuli teine ekipaaž, kus oli N A,

patrullpolitseinik. Ta teadis, kus kannatanu elab, vist oligi xxx Kahte lamavat meest käisid ka

kontrollima. Nad seal magasid. Nad olid ka joobes. Nad eriti midagi ei vastanud, aga nende

riided, käed olid verised. Külanurgal olid käed verised, teisel olid vähem määrdunud,

veresarnase määrdumisega. Külanurgal olid ka riietel, pükstel veremäärdumisi. Külanurgal

olid käed, nukid pealt verised ja riided verised. Panime nad patrullautosse. Nad suhtlesid

omavahel patrullautos. Külanurk oli hästi agressiivselt meelestatud kannatanu Li suhtes, et

„andsid meid üles“, kättemaksuhimuliselt oli meelestatud…

Teine isik ei rääkinud midagi, hoidis rohkem suu kinni. Ei mäleta, kas ta on rääkinud midagi,

mis oli juhtunud. Teine isik – S, nimi on teenistuse tõttu tuttav… Teise isiku käed ei olnud nii

määrdunud…

Panime nad koos istuma, sest tol ajal ei saanud nad üksinda jätta, majast leiti veel

kannatanu, et isikud oleksid politseiniku valve all… Käisime xxx majas Aiga, koridori lõpus

vasakut kätt uks ei avanenud, uks oli blokeeritud, lamas inimene, uks avanes vasakule poole,

oli jalgadega ukse ette, ei olnud kontaktne, alguses mõtlesin, et on surnud, ta lamas

vereloigus, veri tuli tal peast, suur vereloik oli. Palju aega läks kuni said temaga kontakti.

Alkoholi lõhna tuli temalt ka. Palusin veel teise kiirabi ekipaaži. Nad üritasid pika aega teda

turgutada. Järgmises toas oli veel naisterahvas. Ta magas, vist diivanil, tema oli ainuke,

kellega sai rääkida. Seal olid viinapudelid, toidujäätmed jne. Isikusamasuse tuvastasime küll,

nime ei mäleta. Vahepeal oli tulnud kiirabi, aitasin meesterahvast välja tuua. Peas oli suur

haav. Uurimisgrupp tuli ka kohale, tulid ka jälitajad. Seal võis olla puruks löödud pudel. Ei

oska öelda, kas üks või mitu…. Vahetus on kella 17-ni, see oli viimasel tunnil. S S oli

paarimees. Teise ekipaaži abi palusid, sest oli vaja kontrollida kahte isikut ja vaadata xxx

sündmuskoht üle…

Tunnistaja S’a ütlused riimuvad rinnakaamera salvestisega.

Kohale saabunud politseinike rinnakaamera salvestise sisu on näha 7.06.2021 asitõendi

vaatlusprotokollist. Vaadeldavaks objektiks on vormikaamera salvestis 19.04.2021 aadressil

xxx, Kohtla-Järve.

Vormikaamera xxx salvestuselt on näha, et kell 16.13 liiguvad politseinikud maja juurde,

mille juures on kaks meesterahvast. Üks meesterahvas istub väljas maja välisukse ees maas.

Tal on jalas musta värvi sokid, sinised teksapüksid ning seljas pruuni värvi valgete triipudega

pluus. Meesterahva nägu ja käed on üleni verised. Teine meesterahvas, kes hakkab

politseinikega vestlema, seisab maja välisukse juures ning hoiab rätikut maas istuva

meesterahva peas. Politseinik uurib maja juures seisvalt meesterahvalt, mis juhtus.

Meesterahvas selgitab, et tema istus kodus, koputati, ta tegi ukse lahti ning tema (s.t maas

istuv verine meesterahvas) istub siin, pea on lõhki. Küsimusele – kes teiega niimoodi tegi ei

7(29)

suuda maas istuv meesterahvas vastata, siis püüab ütelda oma nime – I L… Küsimusele – kas

kaklesite kellegagi või tuldi kallale, vastas meesterahvas – või tuldi kallale… kodus.

Kell 16.16 saabus kiirabi ja politseinikud liikusid kahe meesterahva juurde, kes magasid

eemal muru peal. Nende läheduses tee ääres maas on kaks jalgratast. Ühel meesterahval on

seljas halli ja musta värvi dressipluus, musta värvi dressipüksid ja musta värvi Nike tossud.

Tema jalanõud ja riided on verised (s.o süüdistatav). Teisel meesterahval on seljas musta ja

sinist värvi jope, musta värvi püksid, musta värvi saapad ja seljas on musta värvi seljakott.

Tema pea on samuti verine (s.o S). Politseinikud äratasid meesterahvad ülesse. Kui politseinik

küsib vanema meesterahva (S) käest, miks tema käsi ja pea verised on, viitab ta käega eemale

ja selgitab, et ta kukkus. Pärast viitab politseinik noorema meesterahva (süüdistatav) veristele

botastele ja küsib, miks need verised on, kuid selget vastust sellele ei saa. Noorem

meesterahvas ütleb oma nimeks Pavel Külanurk ja vanem meesterahvas ütleb oma nimeks A

S. Vormikaamera xxx salvestiselt on näha, kuidas politseinik vestleb korteris naisterahvaga, kes

ütleb oma nimeks Y N. Küsimusele – te tulite siia täna taksoga, vastab naisterahvas jah…

koos A S ja Pavel Külanurgaga… umbes kell 10.00 hommikul… korteris oli peremees M. I

ilmus pärast… ta läks… ja siis tuli tagasi… tulid siia, et juua… kui I tagasi tuli, siis jõime

siin. Küsimusele „mis edasi juhtus“ ei oska naisterahvas midagi selgelt vastata… keegi ütles

midagi, et sa oled endine ment ja sellest hakkaski kõik peale. Küsimusele – kelle aadressil see

oli öeldud „endine ment“, kas Ii suhtes, noogutas naisterahvas pead ja vastas jah… ei tea, kes

alustas. Pavel ja A tulid eile jalgratastega siia. (II kd tl 82-85)

Tunnistaja N ütluste järgi …Kui politseinik äratas mind üles ei olnud korteris kedagi. Viidi

välja, siis toodi tagasi tuppa ja siis viidi ära Jõhvi. Politseinik ei olnud üksi, oli palju. Üks oli

erariietes, võib olla isegi kaks, ja ka vormiriides. Ei mäleta, mitu inimest. Kiirabi seal ei

näinud…

Kui läksin sinna, siis seal korteris verd kuskil ei olnud. Olin seal esimest korda.

Kas seal oli klaasikildu – ei. Kui politseinik äratas, siis korteris oli veri Lil, madratsi peal oli

veri ka, ukse juures, toa keskel. Rohkem verd ei näinud. Korteri ukse juures verd ei näinud.

Olin sellises seisundis, et ei näinud, olin alkoholijoobes…

Madratsit nägin pigem siis kui politsei äratas üles, seal kedagi ei olnud…

Poeg ja elukaaslane (S) see päev koju ei tulnud. Tulid kahe päeva pärast. Nad olid Viru

vanglas, sest nad peeti kinni…

S rääkis, et toimus kaklus, M ütles talle sellest telefoni teel. Ei mäleta midagi. S ütles, et ei

mäleta, kas teda lõi Pasha või L.

Oli selliseid olukordi, kus koos Liga ja Pashaga on Sompa tänaval tarvitanud alkoholi. Kas

selle ajal oli konflikte poxxxja ja Li vahel – ta (L) varastas xxx raha. Siis oli tüli. Minu

juuresolekul oli suusõnaline. Füüsilist konflikti ei olnud nende vahel. Nad ei olnud vahepeal

kohtunud, nägime teda alles 19.04. Füüsilist konflikti minu teada ei olnud. Kaklus oli ühel

korral. Kunagi ammu S solvas mind ja xxx astus minu kaitseks välja, lõi vastu põske…

Miks tülid tekkisid Pavel ja S vahel – S solvas mind. S ei olnud nõus sellega, et Pavel elab

meiega koos…

Kas ka hiljem nende vahel oli füüsilisi konflikte – ei hakanud Sga edasi koos elama.

Kuidas alkohol mõjub Pavelile – halvasti.

Miks 19.04.2021 otsustasite alkoholi koos tarvitada – kui kõrval on inimene, kes on talle

ebameeldiv, siis ta võib teda puudutada, aga muidu mitte.

Miks võtsite teda kaasa, kui alkohol talle hästi ei mõju – läksin nendega koos jalgratastele

järele. Ei saa täiskasvanule inimesele öelda, mida ta ei tohi teha.

Elan praegugi samas korteris, kus kõik juhtus. Seal L enam ei ela. Peale 19.04 ta enam seal

ei ela. Elan seal septembrist 2023. M T võis elada selles korteris aga ka teisel korrusel, ta

ütles, et läheb elama teisele korrusele.

8(29)

Seega, ülaltoodud tõenditest nähtub, et kannatanu L ei ole ainuke, kellel tol päeval tuvastati

kehavigastused. Tunnistaja S avastas xxx majast veel kannatanut Ti, kes lamas põrandal

vereloigus ja tal tuli verd peast, aga ka kannatanut St, kellel rinnakaamera salvestisest

nähtuvalt käed ja pea olid verised. Ehk siis, antud asjas ei ole vaidlust selles, et lisaks Lile

tuvastati meditsiiniasutuses erinevad kehavigastused veel A Sl ja M Til.

Li suhtes koostatud statsionaarsest epikriisist nähtub, et ta saabus Ida-Viru keskhaiglasse

kiirabiga. Diagnoos – rindkereelundite vigastus, traumaatiline pneumotooraks, lahtine

peahaav, pea lahtised hulgihaavad, rünne kehalise vägivallaga. Anamneesi all seisab: pekstud

õues, pea hulgivigastused, alkoholijoobes. Toodud EMO-sse kiirabiga raskes seisundis. Kutse

aluseks olnud patoloogia all seisab: kaks tundi enne saabumist pekstud õues, toodud kiirabiga,

roiete hulgimurd vasakult. (II kd tl 86-89)

Li patsiendikaardist nähtuvad analoogsed andmed: saabunud kiirabiga… peatrauma, valu

rindkere piirkonnas, hematoomid, polütrauma… pekstud õues, lahtine peahaav umb 7 cm,

otsmiku piirkonnas haav, roiete krepitatsioon vasakul pool, nägu ja käed verised, saabumisel

teadvusel, alkojoobes. Diagnoos: rünne kehalise vägivallaga, tänav ja tee, puhke- ja vaba aja

tegevus, rindkereelundite vigastus, traumaatiline pneumotooraks, lahtine peahaaav, pea

lahtised hulgihaavad. (II kd tl 90-94)

Samuti kiirabikaardist Li suhtes nähtub, et teade laekus kell 16.06, kiirabi brigaad jõudis

kohale kell 16.15, …peatrauma, teataja majja koputas meesterahvas, kes on täiesti verine,

teataja seda meest ei tea. Pea katki, rääkida ei suuda… istuvas asendis… pea par.pool turses,

haav tundub olema pealael… teataja arvates lõikehaav ja millegigi löödud… oli kaklus.

Kannatanul pea lõhki. Eemal leidsime kaks isikut, kelledest ühe riided verised. Arvatav peksja

kinni peetud… Vajalik kohale kiirabi, leitud veel üks peavigastusega isik. Diagnoos: roiete,

rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, roiete hulgimurd, lahtine peahaav, pealae lahtine haav.

Anamnees: pekstud tänaval pudeliga. Peal kuklas on suur lõikas haav 7 cm pikkus, 2 haava

otsmikul 2-3 cm pikkus. Marrastused ja verevalumid seljas, rindkeres, roide murd vasakul

pool, krepitatsioon. Nägu, pea ja käed verine… (II kd tl 95).

Ekspertiisiaktid nr 21E-IDI0038 ja nr 21E-IDI0052 tõendavad, et kannatanul I Lil esinesid

haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: roiete hulgimurd, mõlemapoolne pneumotooraks

(õhk rinnaõõntes), mõlemapoolne nahaalune emfüseem, marrastused ning verevalumid seljal,

mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest löökidest inimese kängitsetud

jalaga. Pea hulgihaavade tekkemehhanismi pole võimalik määrata, kuna puudub haavade

iseloomu (suurus, selvad, otsad, pehmete kudede irdumine jne) kirjeldus. Kõik kannatanu I

Lil sedastatud vigastused võisid tekkida ekspertiisimääruses märgitud ajal ning koosvõetuna,

ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad oluohtliku tervisekahjustuse.

Tervisekahjustuse kestus on mitte rohkem kui neli kuud. Kõik kannatanu kehal sedastatud

vigastused võisid tekkida nii korduvatest löökidest, kui ka korduvast vertikaalsest asendist

kukkumisega kaasuvast löögist. Ravidokumentidest nähtub, et haiglasse saabumisel oli I L

alkoholijoobes. (I kd tl 12-19, 20-26)

30.04.2021 tehtud fotodelt kannatanu Li kehal on näha plaastrit tema rinnal, marrastused ja

hematoomid vasakul käel, rinnal ja keha küljel, pea nahkkattel, seljal, aga ka paremal käel

(fotod nr 1-10) (II kd tl 46-50).

Kannatanu T’i patsiendikaardist nähtuvalt saabus ka tema Ida-Viru keskhaiglasse kiirabiga.

Pekstud… peas haav, paremal pool küljes valu, vasaku käe 5 sõrm deformeerunud… Jäseme

turse, töötlemist vajav veritsev haav, kinnine luumurd, peatrauma teadvusekaotuse või

amneesiaga… peas juustega piiratud alal lahtine haav ca 4cm, tugeva veritsusega, paremal

pool küljes valulikkus roietes, alkojoobes, juhtunut ei mäleta… Hulgalised haavad pea

piirkonnas. 1 haav vas.kõrva taga… valu vasakul roietes, selja piirkonnas… Diagnoos: rünne

9(29)

kehalise vägivallaga, tänav ja tee, puhke- ja vaba aja tegevus, lahtine peahaav, pea lahtised

hulgihaavad, roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, roidemurd, rindkereelundite

vigastus, traumaatiline hemopneumotooraks, õlapiirkonna luude ja õlavarremurd,

rangluumurd, abaluumurd. (II kd tl 96-99)

Sama nähtub ka kiirabikaardist M.T suhtes: diagnoos lahtine peahaav, pealae lahtine haav,

roiete rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, roiete hulgimurd… oli pekstud. Pea juustega

piiratud alal haav umbes 4-5 cm. Tugev veritsus. Paremal pool küljes valulikkus. Alkohoolne

joove. Ei mäleta mis juhtus, kes peksis. Juuresolijate sõnul peksti jalgadega. (II kd tl 100)

M.T statsionaarsest epikriisist nähtub, et tal diagnoositi roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa

murd, roiete hulgimurd… rindkereeludnite vigastus, traumaatiline hemopneumotooraks,

lahtine peahaav, pea lahtised hulgihaavad,.. abaluumurd, rangluumurd, kõrva lahtine haav…

pekstud õues 2 tundi enne saabumisel. Ise juhtumist ei mäleta. Alkoholi joobes.

Ekspertiisiaktid nr 21E-IDI0039 ja 21E-IDI0051 tõendavad, et kannatanul M Til esinesid

haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: roiete hulgimurd vasakul, vasaku abaluu murd,

rangluumurd vasakul, vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ja õhk

rinnaõõnes), rohked haavad peas nende täpse paiknemise, servade, otste, marrastuste

iseloomu, suuruse jne kirjelduseta. Roiete, vasaju abaluu murd, rangluu murd vasakul, vasaku

kopsu põrutus tekkisid kõva tömbi eseme toimest, korduvatest löökidest inimese kängitsetud

jalaga. Pea hulgihaavade tekkemehhanismi pole võimalik määrata, kuna puudub haavade

iseloomu (suurus, servad, otsad, pehmete kudede irdumine jne) kirjeldus. Kõik M Til

sedastatud vigastused võisid tekkida määruses märgitud ajal ning koosvõetuna, ohustades elu

vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr

266/13.08.2002 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 eluohtliku

tervisekahjustuse.

Tervisekahjustuse kestus ei ole rohkem kui neli kuud. Kõik kannatanu kehal sedastatud

vigastused võisid tekkida nii korduvatest löökidest, kui ka korduvast vertikaalsest asendist

kukkumisega kaasuvast löögist. Ravidokumentidest nähtub, et haiglasse saabumisel oli M T

alkohoolses joobes. (II kd tl 29-36, 37-42).

20.04.2021 raviasutuses tehtud fotodelt on näha kannatanu T’i üldine seisukord (on lamavas

asendis haigla voodis), on näha hematoomid kätel, pea nahkkattel (II kd tl 53-56).

Eeltoodud tõendid näitavad, et 19.04.2021 päevaajal kannatanud L, T ja S on ühiselt

tarvitanud alkoholi koos süüdistatavaga Külanurgaga ja tunnistajaga Nga xxx mahajäetud

maja esimese korruse korteris ning sama päeva õhtul vajasid L, T ja S meditsiinilist abi seoses

erinevat laadi ja raskust tervisekahjustustega. Ehk siis, vaidlus poolte vahel taandus antud

asjas peamiselt sellele, kas need kehavigastused kannatanutele on tekitanud oma tahtliku

tegevusega, s.t kannatanute läbipeksmisega, süüdistatav Külanurk (süüdistuse versioon) või

olid nad saanud kehavigastused teisel viisil, millega süüdistatav Külanurk seotud ei ole

(kaitseversioon).

Kohtu arvates, uuritud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni juhtunust ehk et süüdistatav

peksis kannatanuid läbi ning nad ei ole saanud oma kehavigastused jalgrattalt kukkumisest

vms viisil.

Sündmuskoha olustik osutab üheselt, et sündmuskohaks on just xxx maja korter (mitte õueala

vms).

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 19.04.2021-st sai vaadeldud sündmuskoha olustik, s.o xxx,

Kohtla-Järvel, esimesel korrusel asuv korter, kus on fikseeritud verekahtlased määrdumised

erinevatel pindadel ja esemetel. Tegemist on mahajäetud hoonega. Esimesel korrusel trepikoja

uksest otse asub valge uks, millel puudub lukk. Ukse käepidemel visuaalselt nähtav

10(29)

verekahtlane määrdumine (foto nr 7). Sisenedes valget värvi uksest, millel puudu lukk, asub

esik, kuhu on kuhjatud erinevaid esemeid. Liikudes edasi teise ruumi, on visuaalselt nähtav

verekahtlane määrdumine ruumis. Kahe ruumi vahelise ukse ees on avastatud (pudeli)

klaasikillud (foto nr 16). Tagumises (teises) ruumis asub uksest vasakul ahi, voodi ja kapp.

Veremäärdumine asub ahju ja voodi vahelisel alal (foto nr 20). Vasakul pool kaugemas

nurgas on teine voodi. Uksest otse jääb laud, mille peal erinevad toiduained ja esemed. Ruumi

paremal pool ukse juures maas on madrats (foto nr 23) ning otsa seina juures asub tugitool-

voodi ja kapp (foto nr 24). Toolid paiknevad ruumis ebakorrapäratult (voodi peal, pikali maas

jne) (II kd tl 1-11).

Kõik seltskonnas viibinud isikud kinnitasid oma ütlustes, et on ühiselt pruukinud alkoholi

selles korteris ning asjaolu, et sündmuskoha vaatluse käigus avastati korteri erinevatest

kohtadest veremäärdumisi ja pudeli klaasikildusid ei jäta kahtlust, et kehavigastused said

kannatanud just selles ruumis, mitte aga õuealal vms.

Ka kannatanute (eelkõige Li ja T) kehavigastuste laad (sh rohked veritsevad haavad pea

erinevates piirkondades) riimub sündmuskoha olustikuga. Kui lähtuda süüdistuse versioonist,

siis loogiline on, et kannatanute läbipeksmisest tekkinud haavadest tuli rohkesti verd ja kuna

kannatanuid oli kolm, siis vereloigud ja verejäljed olidki avastatud korteris erinevatest

kohtadest – kõige rohkem ukse juures (markeeritud numbriga 1, foto nr 9, 10, 13), kus hiljem

politseinikke (sh tunnistaja Sa) poolt oli avastatud kannatanu T), aga ka suuremas toas

madratsi juures (markeeritud numbriga 3, foto nr 12, 14, 17), lisaks veel ruumis vasakul,

voodi ja ahju vahel (markeeritud numbriga 4, foto nr 15). Veel üks väiksem veremäärdumine

avastati lahtikäiva tugitooli juures (markeeritud numbriga 5, foto nr 14, 19). Märkimisväärne

on, et vereloigu nr 3 ja veremäärdumise nr 5 juures avastati veel lõhutud klaaspudeli kildu

(markeeritud numbriga 2, foto nr 16 ja 5, foto nr 19), mis riimub prokuratuuri versiooniga, et

kannatanuid löödi pudeliga pähe.

Lisaks sündmuskohale avastati kannatanute verd veel kannatanute endi, aga ka süüdistatava

riietelt ja jalatsitelt.

Asitõendi vaatlusprotokolliga 14.05.2021-st vaadeldi süüdistatava riideid ja jalanõusid

Riideesemetel ja jalanõudel tuvastati verekahtlased määrdumised ja nendelt võeti

puuteproovid.

Dressipluus on musta värvi. Verekahtlased määrdumised markeeriti numbritega 1-5 (1, 4, 5

määrdumised, mis avastati vasaku varruka pinnalt, numbritega 2 ja 3 – määrdumised

dressipluusi eesosas). Veretest andis positiivse tulemuse ehk tegemist on inimverega.

Dresspüksid on musta värvi. Pükste eest pinnalt avastati visuaalsel vaatlusel verekahtlast

määrdumist (markeeriti numbritega 1-5). Numbriga 1 markeeriti määrdumine, mis avastati

vasaku tasku pealt 100mm kauguselt pükste ülemiselt äärelt ning 60mm vasakpoolsest servast

(taskust). Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. Numbriga 2 markeeriti verekahtlane

määrdumine vasaku sääre põlve piirkonnas, sääre alumisest äärest 450mm kõrguselt ja sääre

sisemisest servast 80mm kauguselt. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. Numbriga 3

markeeriti verekahtlane määrdumine, mis avastati vasaku sääre põlvepiirkonnast alt poolt,

sääre alumisest äärest 250mm kõrguselt. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. Numbriga

4 markeeriti verekahtlane määrdumine, mis avastati parema sääre sisemise serva õmbluse

juurest sääre alumisest äärest 510 mm kõrguselt. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov.

Numbriga 5 markeeriti kahjustus, suurusega umbes 10mmx10mm, kahjustuse ümber

verekahtlane määrdumine. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. Pükste tagapool on

parema sääre pool üleval ääres kukuga tasku. Vasaku sääre alumise ääre juurest avastati

verekahtlane määrdumine, mis markeeriti numbriga 6. Veretest on positiivne. Võeti DNA-

proov.

Süüdistatava jalatsid on pealt musta värvi. Jalatsid on kaetud rohke verekahtlase

määrdumisega. Vasaku jala jalatsi kanna osast asuv verekahtlane määrdumine markeeriti

11(29)

numbriga 1. Vasaku jala seesmisel küljel avastatud verekahtlane määrdumine markeeriti

numbriga 2. Numbriga 3 markeeriti vasaku jalatsi välimisel küljel verekahtlane määrdumine.

Numbriga 4 markeeriti verekahtlane määrdumine parema jalatsi kannal. Numbriga 5

markeeriti verekahtlane määrdumine parema jalatsi otsas. Veretest on positiivne. Võeti DNA-

puuteproov. (II kd tl 58-68)

Asitõendi vaatlusprotokolliga 13.05.2021-st vaadeldi kannatanul Slabopitskil sündmuse ajal

seljas olnud riideesemeid ja jalanõusid. Vaatluse käigus on fikseeritud riideesemetel ja

jalanõudel verekahtlased määrdumised ja nendelt on võetud puuteproovid.

Dressipluus on musta värvi. Pluus on määrdunud. Eriti tugev määrdumine on nähtav vasaku

varruka pinnal. Verekahtlane määrdumine avastati logo juurest, markeeriti numbriga 1.

Veretest on positiivne ehk tegemist on inimverega. Võeti DNA-proov. Tagumises osas on

nähtav verekahtlane määrdumine parema varruka õmbluse juures, markeeriti numbriga 2.

Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov.

S jalatsid on musta värvi. Jalatsi tallalt avastati verekahtlane määrdumine, markeeriti

numbriga 1. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov.

S dressipüksid on musta värvi. Pükste parema sääre eespool on näha verekahtlane

määrdumine, markeeriti numbriga 1. Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. Pükste

tagaosast avastati parema sääre pinnalt verekahtlane määrdumine, markeeriti numbriga 2.

Veretest on positiivne. Võeti DNA-proov. (II kd tl 69)

3.09.2021 asitõendi täiendvaatlusprotokolliga vaadeldi S jalatsid. Protokolli järgi tegemist on

musta värvi nahast vabaaja jalatsitega musta värvi paeladega. Vasaku jalatsi paela otsal on

tume määrdumine u 0,8 cm. Vasaku jalatsi pealmisel küljel paela ja ninatsi vahel reljeefse

õmbluse juures, tallal ninatsi juures on tumedad määrdumised u 1-3 mm. Parema jalatsi talla

sisemisel küljel on tumedad määrdumised u 1-3 mm. (II kd tl 162-167)

Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0819 nähtub, et kannatanu S jalatsitelt ja dressipükstelt ning

süüdistatava dressipluusilt ja pükstelt, aga ka jalatsitelt võetud DNA-proovidest saadud DNA-

profiilid on kokkulangevad kannatanu Li DNA-profiiliga. Samuti veremäärdumistest võetud

proovidest saadi DNA-profiil, mis on kokkulangev kannatanu T’i DNA-profiiliga. Samuti S

vasaku käe määrdumiselt võetud proovist saadi DNA-profiil, mis on kokkulangev tema ehk S

DNA-profiiliga. S dressipluusilt võetud proovist saadi segaprofiil, milles on eristatav peamine

DNA-profiil, mis on kokkulangev S DNA-profiiliga. Süüdistatava vasaku käe verekahtlaselt

määrdumiselt võetud proovist saadi segaprofiil, mille alusel ei saa välistada kannatanult Lilt ja

süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Gaasiballooni

pinnalt võetud proovist saadi osaline profiil, mille alusel ei saa kindlalt välistada Lilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Veel mitmest proovist saadi segaprofiili,

milles on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I.Li DNA-profiiliga. (II kd tl

107-118)

Süüdistatava suhtes 19.04.2021 koostatud läbivaatuse protokollist nähtub, et tema mõlemal

käel on verekahtlane määrdumine. Seljas oleval pulloveril (must halli triibuga) hallil osal

vasakul pool rinnapiirkonnas ja rindkere keskel märgatavad verekahtlased määrdumised,

samuti mustal osal kõhu piirkonnas verekahtlane määrdumine. Vasaku varruka peal

verekahlane määrdumine. Samuti vasakul pool õla piirkonnas verekahtlane määrdumine.

Rindkere paljal kehal keskosas marrastus umbes 6 cm. Jalas musta värvi dressipüksid.

Mõlemad sääred ühtlaselt verekahtlaselt määrdunud. Vasaku sääre välimine külg

verekahtlaselt määrdunud. Jalas musta värvi Nike jalanõud, millel mõlemal verekahtlane

määrdumine. Vasaku põlve piirkonnas marrastus. Parema ja vasaku käe sõrmede pinnalt

verekahtlastelt määrdumistelt võetud DNA-puuteproovid. (II kd tl 126-134)

12(29)

A.S läbivaatuse protokollist nähtuvalt tema vasaku käe peopesal, samuti käe pealses osas, on

verekahtlane määrdumine. Peahaav vasakul pool oimu piirkonnas. Musta värvi dressipluus,

millel vasakul küünarnuki piirkonnas verekahtlane määrdumine. Dressipluusi ees samuti

verekahtlane määrdumine. Selja piirkonnas paremal pool verekahtlane määrdumine. Musta

värvi vabaaja jalatsi vasaku jala tallal on verekahtlane määrdumine. Musta värvi dressipükstel

parema jala põlve piirkonnas on verekahtlane määrdumine. Vasaku jala siseküljel põlve

piirkonnas ja allpool verekahtlane määrdumine. Parema jala dressipükste alumises osas

verekahtlane määrdumine. Vasaku käe pealsest osas verekahtlasest määrdumisest võetud

DNA-puuteproov (II kd tl 135-142).

Ehk siis süüdistatava kätel, riietel ja jalatsitel oli rohkesti verd, kusjuures tegemist ei olnud

tema enda verega (ning mingeid kehavigastusi, välja arvatud 6 cm pikkune marrastus rindkere

keskosas, millest ilmselgelt ei saanud tulla niipalju verd, temal ei olnud), mis kinnitab

süüdistuse versiooni, et just tema peksis kannatanuid läbi. Kui kannatanud oleksid saanud

vigastused kusagil mujal ja teistel asjaoludel (s.t mitte Paate korteris ja mitte süüdistatava

poolt), siis need verejäljed ei saanud kanduda üle süüdistatava kätele, riietele ja jalatsitele,

seda enam sellises ulatuses. S poolt kannatanute T ja Li läbipeksmise versioon ei ole aga

eluliselt usutav, sest ka temal (s.t Sl) oli veritsev haav peas vasakul pool ehk tema ise oli

peksa saanud, mitte ei olnud ise peksja.

Süüdistuse versiooni kinnitavad ka kannatanute ütlused.

Kannatanu L otseselt osutab oma ütlustes süüdistatavale, kui teda rünnanud isikule. Li järgi

arenesid sündmused nii:

…Istusime rahulikult, enne, kui ma ei tõusnud püsti ja ei keeranud ennast seljaga. Siis

hakkasid minu pea vastu lööma pudelid.

Mis põhjusel püsti tõusite – vist tahtsin veel ühe pudeli võtta, ei mäleta täpselt enam. Siis

tundsin peas lööki.

Kas saite aru, millega löödi – klaasikillud pudenesid, järeldasin sellest, et löödi pudeliga.

Verd hakkas jooksma. Siis tuli veel üks löök. Ja veel. Ja siis enam hästi ei mäleta, häguselt.

Esimene kord löödi pudeliga.

Kes lõi – Pavel lõi.

Kas ise nägite seda – sest pärast löögid olid ka tema poolt, aga rohkem ei olnud seal kedagi,

kes oleks võinud mind lüüa. M (T) on invaliid, tal ei ole reaktsiooni jne.

Kas peale esimese löögi saamist muutsite asendit – võtsin kätega peast kinni.

Kas ülejäänud jäid istuma peale esimest lööki – jah.

Kas keegi neist laua tagant püsti ei tõusnud – ei mäleta.

Kes tegi järgnevad löögid, peale esimest lööki – Pavel, lõi pudeliga, veel oli tühjad pudeleid,

Siis mäletan häguselt. Siis tõukasin ta eemale.

Mitu lööki oli kokku – umbes viis lööki.

Kas peale järgnevaid lööke pudelid purunesid – ei mäleta midagi rohkem. Vist kõik pudelid

purunesid, sest klaasikilde oli palju. Peale lööke oli verejooks, peast tuli verd.

Mis asendisse jäite peale lööke – poolkummargil, sest kartsin kukkuda. Kõik muutus

häguseks, sain aru, et kui kaotan teadvuse, siis ta lööb (mind) surnuks. Vist Pavel lõi veel

kuhugi, aga ei mäleta seda. Olid mingid löögid. Need löögid enam ei liigutanud, sest peast

tuli väga palju verd. Löögid olid vastu rinda, külge. Ei mäleta, mitu lööki oli… vastu vasakut

roiet. Millega lõi ei mäleta. (Eeluurimisel andis L ütlusi selle kohta kes ja kuidas lõi teda

vastu keha, aga ka peale mälu värskendamiseks ütluste esitamist ei tulnud sündmused

kannatanule meelde, mistõttu kohus ei arvesta selles osas Li ütlused, mis ta andis kohtueelses

menetluses – vt 12.03.2024 kohtuistungi protokolli lk 8, KoTo lk 34p).

Kas selle tagajärjel konflikt lahenes, et lükkas teda eemale – jooksin lihtsalt minema

kõrvalasuva majani, siis enam ei mäleta midagi.

13(29)

Kas Pavel jooksis järgi – ei mäleta.

Peksmise ajal Pavel rääkis midagi - et „ma löön su üldse maha“.

Ei selgitanud peksmise käigus miks ta (s.t Pavel) seda teeb – oli lihtsalt nagu hull.

Kas keegi seltskonnast üritas Pavelit peatada – ei mäleta sellist, seal ei saanudki keegi teda

peatada. M on invaliid, S ise kartis teda.

Kui hakkasite alkoholi tarvitama, kas kellelgi oli mingisuguseid kehavigastusi, kellelgi tuli

kuskilt verd – ei.

Kes kutsus kiirabi – naabermajast, pärast sain sellest teada. Jooksin naabermaja juurde, et

abi küsida. Ilmselt sain abi, sest kiirabi tuli, ise ei mäleta seda.

Mis momendist uuesti mäletate asju – järgmisel päeval haiglas tulin teadvusele…

Kehavigastused fotografeeriti politseijaoskonnas… Enne seimese löögi saamist mingit kaklust

ei olnud… Hiljem sain teada, et T oli ka haiglas pärast juhtunu.

M (T) on invaliid, tal on jalgadega probleeme. Iseseisvalt liigub, aga aeglaselt ja kepiga. xxx

on minu elukoht.

Kuidas võimalik et teie elukohas enne teid juba olid teised inimesed – sest me elasime seal

Mega.

Kas teie kutsusite S, N ja Külanurka – ei, nad ise tulid. Nad on ka varem seal käinud. S on

varem käinud. Enne seda käis ta seal mitu korda, paar korda.

Koos Mega on seal elanud mitu aastat. Ka enne haiglasse minekut. Praegu elab ka seal.

Ei tea, kellele see korter kuulub.

Kas üürib korterit – see oli peremehetu korter…

Mitu katkist pudelit seal oli – ei lugenud. Aga neid katkiseid pudeleid seal ikka oli.

S on eelnevalt mõned korrad käinud, millega seoses – käis külas, ei ajanud teda minema.

Tundis teda ka juba enne seda kui ta esimest korda tuli. Said tuttavaks nii, et ta on ka varem

xxx elanud. Tunneb teda umbes 20 aastat. Selle ajaga on kohtunud temaga mitte eriti tihti.

Harva.

Kas on enne koos alkoholi tarvitanud – jah. Samas xxx korteris.

Kas Pavel Külanurka on enne seda näinud – jah, Jõhvis. Seal, kus S elas. Käisin S juures

külas Jõhvis. Seal käisin külas umbes 10 korda. Neil kordadel tarvitasime ühiselt alkoholi.

Kes oli Pavel Külanurk Sle – Y (N) on tema xxx.

Kui vana Pavel oli kui esimest korda läks S juurde – ei mäleta, ta tuli siis Tallinnast. Millised

olid S ja Külanurga suhted – Pavel kogu aeg ajas taga ja peksis St. Ise seda ei näinud, S on

seda rääkinud, käis külas ja oli läbi pekstud. See võis olla sama aasta kui sündmus juhtus.

Talv oli. S juures käies ei mäleta, et keegi kedagi ründaks.

Kas enne 19.04.21 olete Pavel Külanurgaga koos alkoholi tarvitanud – Jõhvis, kus nad elasid.

Kui vana ta siis oli – oli aasta enne seda.

Kas see oli üks kord, kui koos Paveliga ja Sga olete tarvitanud alkoholi – ei, palju kordi oli,

kui koos Pavel Külanurgaga tarvitanud alkoholi S juures. Ei ole lugenud. Kas Pavel Külanurk

oli siis alaealine – oli täiskasvanu. Ta ise rääkis, et ta on 20 millegagi.

Kuidas kohtusite Sga kui saite haiglast välja - ta ise tuli minu juurde. xxx.

Miks ta tuli – siis ta ütles, et Pavel Külanurk jälle peksis läbi. Ei mäleta millal see oli.

Kaua aega olite kodus, kui tuli S – ei mäleta. Juba möödus aega peale haiglast naasmist. M

oli siis ka kodus, kui S tuli. Kui rääkisid temaga, siis olidki kolmekesi…

Kui (19.04.2021) korteris jooma hakkasite, kas teised isikud olid juba eelnevalt alkoholi

tarvitanud – jah.

Mida nad olid eelnevalt joonud – viina…

Kus laud asus – akna juures.

Mitme laua külge võis istuda – oli nelinurkne laud, kolme külje peale sai istuda. Kui tulin

koju M ja Pavel istusid vasakult poolt, paremalt S elukaaslasega. Ise istusin keskele.

Kes istus rohkem akna all – Pavel ja teiselt poolt S. Lähedal istusid T ja N. Toas on suur laud

ja väike, istusime suurema laua taga.

14(29)

Mille peal istusite – tooli peal. Pavel ja M toolil, S Yga lahtikäival tugitoolil. Kas nad istusid

tugitooli istmetel, tugitoel – ei mäleta…

Enda alkoholijoobe – ei oska hinnata, kui sain sealt ära joosta, siis… Joostes juba olin poolel

teadvusel.

Mitu pudelit viina jõite ära – ei mäleta… Keegi midagi kellelegi halvasti ei öelnud. Kui oleks

konflikt, siis poleks selga pööranud.

Kas Pavel Külanurk on kunagi teinud teile etteheiteid raha teemal – kunagi ammu tal oli

pretensioon raha tagastamise teemal, et olen temale raha võlgu.

Kas see kord oli juttu võlast – ei olnud, ta vastupidi veel vabandas, et hakkame elama

sõbralikult.

Millest siis rääkisite – ei mäleta. Aga seda, et laua taga vabandamine oli mäletan.

Palju aega möödus vabandusest löömiseni – ei oska öelda.

Kas kiirabis avaldasite, et rünnati õues – ei mäleta.

Miks politseis pildistati – mis vigastused, armid jäid.

Kas politseis olete rääkinud, et tekkis kaklus Külanurgaga – kui seda võis kakluseks nimetada,

et lükkasin teda eemale, siis võib seda kakluseks nimetada.

Kas Pavel Külanurk kukkus lükkamise peale ka – ei märganud, ta läks kaugemale, enam ei

näinud.

Kui kaugele ta läks lükkamise peale – mulle jätkus selleks, et joosta sealt minema. Kaklus oli

peale seda kui pudeliga löödi. Ei näinud kus siis oli S. Pärast seda kui lükkasin, enam

mingeid lööke ei saanud olla…

Kas olete otsinud kontakti Paveliga – ei. Tema helistas mulle. Rääkisime eimillestki. Ta lubas

veel lõpuni peksta. Ei mäleta millal see oli.

Kas ära joostes oli poolteadvusel alkoholist – oli suur verekaotus…

Kui olite laua taga, kaugus teie ja Paveli vahel – käeulatuse kaugusel. Kui ta oleks tahtnud,

siis tal oli võimalus lüüa ja ta oleks tabanud.

Olete Pavel Külanurgaga koos alkoholi varem juba tarvitanud. Kas varasemalt on konflikte

olnud – väikeseid. Aga siis ta tuli, vabandas, et kõik on unustatud, arvasin, et nii see ongi, ei

oodanud temalt midagi.

Kas varasemalt Pavel Külanurk on vägivalda tarvitanud – oli, arvasin, et lahendasime selle.

Kas oli üks kord või mitu – oli üks kord… lõi pudeliga pähe.

Kas sel korral pudel jäi terveks – seda enam ei mäleta. Tookord lõi vist ühel korral.

Kas enne löömist oli suusõnaline konflikt – ei mäleta.

Kui kaua enne 19.04 see oli – paar aastat enne.

Mel oli liikumisprobleem. Kas ta võis teha kiireid liigutusi – ei.

Kaua olite haiglas ravil – nädal või poolteist.

Palju aega taastumine võttis – pea valutas. Kaks-kolm nädalat.

Mis jäi vigastustest – pea oli lõhutud, arme täis. Kehale jäid armid, puusa peal. Enne 19.04

neid vigastusi ei olnud.

Kokkuvõtvalt tuleneb kannatanu Li ütlustest, et Tiga, Nga, Sga ja Külanurgaga alkoholi ühise

tarvitamise käigus xxx mahajäetud korteris 19.04.2021, tõusis ta ühel hetkel püsti ja keeras

ennast seljaga, misjärel tundis lööke vastu pead. Kuna klaasikillud pudenesid, siis järeldas

sellest, et teda löödi pudeliga. Peast hakkas jooksma rohkesti verd. Esimesele löögile

järgnesid veel löögid. Seejuures kannatanu osutab otsesõnu, et teda lõi süüdistatav Pavel

Külanurk, sest löögid olid tema poolt ning rohkem selles seltskonnas ei olnud seal kedagi, kes

oleks võinud teda lüüa (M T on invaliid, tal ei ole reaktsiooni, ei saa teha kiireid liigutusi

jne.) Edasi tõukas L süüdistatavat endast eemale ja jooksis korterist välja kõrvalasuva

naabermaja poole (kus elab tunnistaja P). Seejuures süüdistatav hüüdis temale järele, et lööb

teda (s.t Lit) üldse maha. Kannatanu mäletab, et veel olid löögid vastu rinda ja külge, aga ei

mäleta, palju neid oli ja millega teda löödi (vastu rinda ja külge).

15(29)

Li ütlused, sh löökide tegemise kohtade osas, riimuvad temal hiljem tuvastatud kehavigastuste

iseloomuga: s.o pea hulgihaavad, roiete hulgimurd, marrastused ja verevalumid seljal. On

loogiline järeldada, et pea hulgihaavad sai ta löökidest vastu pead (klaasist pudeliga, sest nägi

kuidas klaasikillud pudenesid) ning roiete hulgimurru, nagu ka marrastused ja verevalumid

seljal – löökidest vastu keha. Palju neid oli kannatanu ise ei mäleta, aga ilmselt tegemist ei

olnud mõne üksiku, vaid siiski mitme löögiga, sest üheaegselt ei saanud löögid tabada pead,

rindkeret ja selga. Kusjuures löögid pidid olema piisavalt tugevad, vastupidi ei saanud

kannatanul tekkida roiete hulgimurdu ja hulgihaavad peas. Kannatanu viidatud asjaolu, et

P.Külanurk hüüdis talle järele, et lööb teda üldse maha, ei jäta kahtlust ründaja isikus ehk et

kannatanut on löönud just süüdistatav P.Külanurk. Seejuures kannatanu L välistab oma

ütlustes S osalemist süüdistatava ründamises, viidates, et S ise kartis P.Külanurka, sest too on

varem juba kasutanud füüsilist vägivalda tema suhtes.

Kannatanu T ei mäleta kehavigastuste saamise asjaolusid. Aga ka tema ütlustest nähtub, et

enne seda kellelgi selles seltskonnas vigastusi, verd ei olnud ning toas klaasikildusid või verd

ei olnud ka. Li käest sai hiljem teada, et ta (s.t L) sai klaastaaraga vastu pead ning et teda lõi

P.Külanurk. Ka S on hiljem rääkinud temale (s.t Tile), et ründajaks oli süüdistatav – „Pavel

oli tühjade pudelitega mööda päid kolistanud“. Täpsemalt Ti ütluste järgi arenesid sündmused

järgnevalt:

Külanurgaga sain tuttavaks läbi Li. Esimest korda nägin teda koos Sga. See oli xxx maja

juures. See oli suveajal, aasta enne juhtunu. S elas koos Paveli xxx.

19.04.2021 olin xxx majas. Seal oli S ja Paveli xxx. Ei tea, miks nad tulid sinna. Vist lihtsalt

tulid külla. 18.04 olin ise külas. L elas siis ka xxx majas.

Kus L oli kui külalised tulid – natuke enne seda läks haltuurat tegema. Alkoholi tõid nad

kaasa, pooleliitriline pudel, viin. Hakkasime neljakesi tarvitama alkoholi, korteris nr xxx, seal

on üks tuba ja köök. Olime toas. Istusime laua taga. Pavel käis veel alkoholi järele. Siis

istusime edasi, samamoodi, nagu varem. Ei oska öelda aega millal L tagasi tuli. Oli veel

valge aeg. Tema hakkas ka alkoholi tarvitama. Tema tõi veel pudel viina…

Kui on viiekesi koos alkoholi tarvitanud, siis kellelgi vigastusi, verd ei olnud. Mingit konflikti

ei mäleta…

Istusin akna all, siis enam ei mäleta midagi.

Tol päeval enne seda verd põrandal või mööbliesemetel ei olnud. Klaasikilde või katkiseid

pudeleid ka mitte. Oma majapidamises ei luba seda.

Haiglas tuli tagasi teadvusele. Ei mäleta kuidas on haiglasse sattunud.

Mis vigastused teil olid – olin purjus, õmmeldi, 18 õmblust peas. Luumurde oli ka, palju.

Mitu roiet, abaluu, õlavarre jne. 10 päeva olin haiglas. Uurija käis haiglas pildistamas.

Haiglas kohtusin ühel korral Liga. Tal oli ka hunnik peahaavu. Kas murrud olid ka ei tea.

Kas ta ütles kuidas tema need sai – klaastaaraga vastu pead, 19.04, xxx. Ütles, et teda lõi

Pavel Külanurk.

Ei mäleta kuidas käis kiirabi. Viimane pilt on, et istun laua taga. Oli liiga palju alkoholi.

Kui saite haiglast välja, kas olete suhelnud Pavel Külanurgaga – jah, jutt oli 19.04-st ka.

Juhtus mis juhtus. Ilma emotsioonideta. Ei mäleta, mis jutt oli konkreetselt.

Kui haiglast tagasi tulite kas korteris oli verd ja klaasikilde – toas, köögis ilmselt ka. Verd oli

põrandal suuremalt, köögis ka seina peal.

S vigastusi ei mäleta. Küsisin Slt mis juhtus. Ta vastas midagi umbmäärast, et Pavel oli

tühjade pudelitega mööda päid kolistanud. Pavelil ja Lil oli omavahel midagi klaarida. S

sõnad olid: „pudeliga mööda päid kolistama“. Mina sain aru, et L hakkas asju klaarima ja

suhteid selgitama. Miks mina pähe sain ei saanud aru. Ise ei roni kaklustesse. Alkoholijoobes

jään ka rahulikuks.

Kas enne 19.04 Paveli ja Li vahel oli füüsilise konflikte – vist oli detsembri lõpp, siis Pavel

lõi ka teda pudeliga pähe. Ei tea, mis siis oli tüli põhjuseks. Siis ei teadnud Pavelist midagi.

16(29)

Siis L kuriteokaebust ei esitanud. L ise oli siis tingimusliku karistuse all, koos alkoholi

keeluga, talle oleks sellest probleeme tekkinud.

Konfliktist Li ja Paveli vahel kuulsin enne 19.04. L ise rääkis sellest. Ise ei näinud seda, see

oli Jõhvis…

Paveli xxx elab praegu xxx majas. Pavel käib seal ka. Pärast 19.04 on ka tarvitanud Paveliga

koos alkoholi, mingeid probleeme ei olnud…

Kannatanu T joonistas kohtus ülekuulamisel skeemi isikute laua taga paiknemise kohta, mille

järgi vasakult paremale istusid: mina (s.t T), Pavel, Külanurk, Y (N) ja S (s.t S) (II kd tl 57).

Ehk siis, kuigi kannatanu T ei mäleta tol päeval temal ja teistel kannatanutel kehavigastuste

tekkimise asjaolusid, kinnitab ta kannatanu Li ütlused, et varem P.Külanurk on juba löönud

Lit pudeliga vastu pead. On loogiline eeldada, et kui süüdistatav on varem juba kasutanud

sellist ründamisviisi (löönud pudeliga pähe), siis uue ründe korral võib ta käituda sama viisi,

s.t talle on omane teatud käitumismuster ehk modus operandi. Ka kannatanu S kinnitas, et

varem oli juhtum, mil Külanurk oli Lile löönud pudeli pähe.

Kannatanu S ütluste järgi:

Külanurga xxx hakkasime elama kui olin xxx ja tema oli xxx. Tänaseni elan temaga koos.

Külanurk ei elanud meiega koos, käis aeg-ajalt. Suhted Paveliga kui ta elas xxx koos olid

normaalsed. Mõnikord tülitsesime (temaga), aga mitte nii, et keegi oleks kellelegi liiga

teinud. Koos oleme alkoholi ka tarvitanud, peamiselt õlut.

Milliseks muutus Pavel, kui tarvitasite alkoholi – ei märganud, kui tarvitan alkoholi, siis

lähen magama.

Kas keegi muutus agressiivseks kui olete ühiselt tarvitanud alkoholi – sõnalised konfliktid

olid, aga füüsilised mitte.

1.07.2022 ütlustes rääkisite teistmoodi – „Pavelil on probleemid peaga, kui tarvitab alkoholi

siis muutub agressiivseks, hakkab peksma mind ja xxx“ – see oli siis kui kukkusin jalgrattalt,

ei saanud ülekuulamisel aru, mida räägin. Oli peapõrutus, kukkusin jalgrattalt. Ei saanud

midagi aru.

(Päev enne seda)… tulime xxx koos Paveliga jalgratastega… Mina, M T ja Pavel, rääkisime

omavahel. Y Nt siis meiega koos ei olnud. Lit ka ei olnud. See päev lõppes nii, et jõime 0,5 l

viina ära ja sõitsime minema Jõhvisse… Järgmine päev läksime taksoga kolmekesi M Ti

juurde – mina, Pavel ja tema xxx. Mis kell see oli ei mäleta… Taksoga sõitsime xxx maja

juurde. Seal oli M T üksi. Kus oli L ei tea. Siis mingeid kehavigastusi ei olnud. M Til ka mitte.

Kas korteris põrandal oli klaasikilde – ei pööranud tähelepanu. Minu teada T on puhtust

hoidev inimene.

Siis käisime, võtsime pudel viina. Käisime koos Paveliga, ostsime viina, poolliitrit, ühe

pudeli… Neljakesi hakkasime viina jooma – mina, Pavel, M ja Paveli xxx… Jõime pudeli ära,

siis L tuli ja tõi pudel viina. Pavel istus lauast natuke eemale, L keskele. Tarvitasime Li

toodud viina. Ta jõi koos meiega… Alkoholi tarvitamise käigus … L hakkas minu peale

karjuma – nagu tavaliselt, kui käisime temaga haltuurat tegema, et ma ei tee tööd korralikult,

tema teeb kõik õigesti. Rohkem konflikte kellegi vahel ei olnud… L lõi mind peopesaga vastu

otsmikku ja lõin ennast kuklaga vastu kappi… kuklalt tuli verd…

Politseis rääkisite, et „Pavel oli ka seekord alkoholi üle tarbinud ja hakkas lööma mind – ei

mäleta mispärast ja millega, siis hakkas lööma Lit tooliga vastu pead selga ja jalgu, ei oska

öelda mitu korda. Pärast seda rääkisin Liga, ta ütles, et kõik põgenesid ja siis hakkas Pavel

lööma Mt.“ Kuidas saab selgitada seda vastuolu – konflikti ei olnud. Lit peale seda ei ole ka

kohanud. Tuleb välja, et andsin valesid ütlused.

12.07.2022 kuulati teid teist korda üle – ei mäleta seda ülekuulamist.

Kolmas ülekuulamine „Oli vasakul pool veritsev haav ja paremal kulmul veritsev haav“ –

mind Pavel ei puutunud, miks andsin sellised ütlused ei oska meenutada.

17(29)

Fotodel on näha vasakul oimu piirkonnas vigastus, mismoodi olete selle saanud – arvatavasti

Li käest, ta oli siis väga närviline. Siis kui lõi peopesaga vastu otsmikku sain kuklale

vigastuse.

Kuidas saite vigastuse oimul – vist siis kui ma juba magama heitsin. See on umbes peale 4-5

pitsi, läksin magama.

Kas tol õhtul olete kukkunud – esimest korda kukkusin esikus, see oli kella 18 ajal, käisin

väljas WC-s suure häda tõttu. Esikus kukkusin. Seal olid mingid vineeriplaadid. Ei mäleta,

kas kukkudes lõin ennast vastu millegi.

Kas varem joobes olles kukkusite – pidevalt kukun, silme ees läheb pimedaks, kui tarvitan

alkoholi, teadvuse ei kaota… Olen kindel, et vigastused ei saanud tekkida kukkumise

tagajärjel, sest varem pole joobes kunagi kukkunud ja ennast vigastanud. Kui võtan alkoholi

siis ei saa süüa, siis kaotan teadvuse.

Kuhu magama jäite – esikus, kus kukkusin maha. Esikus madratsit ei olnud. Kui kukkusin

toas, siis kukkusin madratsile. Alguses kukkusin koridoris, siis kui sisenesin tuppa, siis teist

korda kukkusin toas madratsile. Kui astuda tuppa, siis madrats oli vasakul pool. Nii nagu

kukkusin, siis peaga tugitoole poole jalgadega ukse poole.

Madratsil olles kas olete midagi märganud – ei oska öelda. Vist tegin silmad lahti. Siis nägin,

et J magab, T ka magas. Kus Pavel oli ei pööranud tähelepanu, nägin et kõik magavad. Lit ka

ei näinud…

Hoidsin kuklast kinni, käsi oli verine. Täpselt ei oska öelda. Ei meenu, et oleks eeluurimisel

rääkinud, et nägu oli verine.

Kuidas majast välja saite – ei mäleta. Paveliga koos väljusime majast, käsime WC-s pissile,

kavatsesime koju sõita ja kõik.

12.07.2022 ülekuulamisel olete rääkinud, et kunagi väga ammu Külanurk on Lile löönud

pudeli pähe – tookord L hakkas Paveliga kaklema. Enne seda juhtumit nad on õlut koos

joonud.

Kas seekord keegi oli pudeliga pähe löönud – ei tea, ma magasin…

Ei karda Pavelit, miks ma peaksin teda karma… Võib olla varem tundsin hirmu tema ees. Ei

julgenud esimene kord tõtt rääkida, sest kartsin Pavelit.

Kas peale aprilli 2021 Pavel on teie suhtes vägivalda tarvitanud – mitte kunagi.

Kuidas selgitada, et teda mõisteti süüdi 21.07.2021 vägivalla eest – ei mäleta seda.

On mäluga probleeme, sünnist saadik, sündinud invaliidina. xxx, koolis õppisin halvasti. Jääb

vähe asju meelde…

Politseis rääkisin uurijaga vene keeles, eesti keelt ei valda. Uurija rääkis ise vene keeles, tõlki

vist ei olnud, ei mäleta… Eesti keeles koostatud protokolli ei lugenud… kirjutasin lihtsalt

alla, ei huvitanud, mis seal oli. See, mis oli 1.07.2021 protokolli koostades ei mäleta üldse.

Allkirjastasin mina. Ei oska ka lugeda hästi. Saan aru aga mitte kõik sõnad. Eesti keeles

paarist sõnast saan aru.

Ei näinud, et Pavel oleks kedagi löönud.

Millega too õhtu 19.04 lõppes – ei mäleta.

Kohtu arvates S ütlused tolle päeva sündmuste osas on usaldusväärsed vaid osas, et tema koos

süüdistatavaga, Tiga, Liga ja Nga on ühiselt tarvitanud alkoholi xxx majas ning et T on

puhtust hoidev inimene (ka T ise on kinnitanud sama oma ütlustes). Samuti S on kinnitanud,

et varem juba oli juhtum, mil Külanurk oli Lile pudeli pähe löönud ning see ühtib ka Li ja Ti

ütlustega ehk ka selles osas võib St uskuda. Ülejäänu osas S ütlused on vastuolus teiste

tõenditega ja ebausaldusväärsed. Nii, keegi peale St ei maini, et L oleks löönud teda

peopesaga vastu otsmikku ja et sellest tuli tal kuklalt verd. T, L, N ja ka süüdistatav ei räägi

midagi sellest löögist või konfliktist S ja Li vahel. Samuti S läbivaatuse protokollist (II kd tl

135-142) ei nähtu temal vigastusi kukla piirkonnas, vaid on näha hoopis haav vasakul pool

oimu piirkonnas (vt foto nr 5, II kd tl 139). Tegemist on sügava rohkelt veritseva haavaga.

18(29)

Ilmselgelt ei saanud see vigastus tekkida S kirjeldatud viisil tehtud löögist – peopesaga vastu

otsmikku, millest S kirjelduse järgi lõi ta ennast kuklaga vastu kappi.

S ei osanud ka veenvalt selgitada vastuolusid tema kohtus ja politseis antud ütluste vahel. Nii

politseis on ta rääkinud, et „Pavelil on probleemid peaga, kui tarvitab alkoholi siis muutub

agressiivseks, hakkab peksma mind ja emad“. Kohtus aga vastas S selle peale, et ei saanud

ülekuulamisel aru, mida räägin. Oli peapõrutus, kukkusin jalgrattalt. Edasi aga ei räägi ta

midagi jalgrattalt kukkumisest, vaid et kukkus esikus ja siis toas ning pärast kavatsesid

Paveliga koju sõita ja kõik. Veel on ta rääkinud politseis, et „Pavel oli alkoholi üle tarbinud ja

hakkas lööma mind, siis Lit ning kui kõik põgenesid, siis Mt“, kohtus aga et ei näinud, et

Pavel oleks kedagi löönud. Seejuures viitas S, et tal on mäluprobleeme, jääb vähe asju meelde

ja võimalik, et andis politseis valesid ütlused.

Kaitsja poolt oli tõendina esitatud SA Ahtme Haigla tõend nr 815, mille järgi S on pöördunud

xxx abi saamiseks alates aastast 2002, viimane ambulatoorne vastuvõtt oli 2020.a (II kd tl

191). See tõend veelgi süvendab kahtlust S kui tõendiallika usaldusväärsuses, sest ka vaimse

tervise poolest on küsitav, kas tema ütlusi võib usaldada. Ehk siis kokkuvõtvalt, nii vaimse

tervise seisund poolest, kui antud ütluste vastuolulisuse tõttu ei ole võimalik usaldada

tunnistajat St, et kohtus rääkis ta tõtt ja valetas hoopis politseis ütlusi andes. S ütlustes on ka

selliseid silmtorkavaid vastuolusid, mis ei jäta kahtlust, et tõendiallikana on ta pigem

ebausaldusväärne. Nii nt väitis ta, et pärast seda sündmust süüdistatav pole tema suhtes

vägivalda tarvitanud, kuigi 21.07.2021 tunnistati P.Külanurka süüdi S suhtes toime pandud

vägivallakuriteo eest (vt Viru maakohtu 21.07.2021 kohtuotsus II kd tl 147). Seetõttu

valdavas enamuses S ütlused on ebausaldusväärsed (välja arvatud uuritavas sündmuses

osalenud isikute, alkoholi ühise tarvitamise fakti, Ti korrashoiunõudmiste ja Li pudeliga pähe

loomise varasema juhtumi osas, milles S ütlused riimuvad teiste kannatanute ütlustega),

mistõttu kohus jätab need tõendikogumist välja.

Süüdistatav P.Külanurk

ei osanud selgitada, mis asjaoludel said kannatanud

kehavigastused, viidates mälulüngale ja enda alkoholijoobele. Kohtus andis ta järgnevad

ütlused:

St tunnen lastekodu ajast, ei mäleta, mis aasta. Ta elab minu xxx koos, tunnen teda. Suhted

temaga on normaalsed.

Kas olete koos xx ja Sga koos elanud – jah. Ei mäleta, mis aasta see oli. 2 aastat.

Igapäevaselt elasime koos…

Enne 2021.a Liga ei kohtunud. S on rääkinud, et on paar korda Liga koos õlut joonud, see ei

vasta tõele, ei joonud temaga õlut.

Kukrusel, xxx olin koos emaxxxga, A Sga ja M Tiga. Tol päeval ei mäleta, kas olen kohtunud

Liga.

M Tit tunneb ajast, mil kõik see juhtus. Enne seda ei ole Ti näinud.

Olime neljakesi xxx majas. Läksin sinna, kell oli 10 läbi. Läksime sinna taksoga, xxx

aadressilt. Oli vaja jalgrattad ära võtta. Jalgrattad olid jäänud xxx kui esimene kord Sga

käisime seal. See oli päev enne seda, eelmisel päeval. Eelmisel päeval Liga kohtusime tee

peal… Suhted Liga enne sündmust olid normaalsed. Mingeid pahandusi meie vahel ei olnud.

Aprillis 2021 olime koos mina, xxx ja T. Lit seal ei olnud, ta tuli õhtul… Jõime viina. Oli 2-3

pudelit… Mina jõin (viina) pudelist, mitte pitsist, sest nõud ei ole puhtad… Mingit sõnalist

konflikti ei mäleta… Peale seda kui avasime Li pudelit sündmusi enam ei mäleta.

Alguses, enne kui käisin poes ära, Lit veel ei olnud. Kui tagasi tulin, siis L juba oli kohal. Kui

tagasi tulin oli 2 viinapudelit kaasas ja veel Li viin. Kui jõime kolmandat pudelit lõpuni siis

enam ei mäleta. Ei mäleta kuidas oli sealt korterist lahkunud. Ei mäleta kuidas politsei pidas

kinni ja istus politseiautos. Mäletan alates hetkest kui toodi Viru vangasse. Ka siis oli veel

alkoholijoobes. Ei mäleta, kas seda mõõdeti.

Kas politsei selgitas, miks toodi jaoskonda – öeldi vaid, et olen üleni verine ja kõik.

Kas nad rääkisid kuidas veri sattus pükstele – ei.

19(29)

Kas teil mingeid vigastusi oli – väike kriimustus. Verevalumeid ei olnud… Võeti riidest lahti,

olin palja kehaga. Ei kurtnud, et kuskil valutab.

Kuidas istusite laua taga – M istus akna juures, sisenedes vasakul pool, L istus vastas, mina

alguses istusin Li vastas…

Ise jõin pudelist, teised pitsist, mitu pitsi oli ei mäleta.

Mäletan, et jõin pudelist ja siis panin selle tagasi.

Asjad jäävad halvasti meelde.

Kas on mälulünke seoses alkoholiga – ei ole. Kui keegi ei oleks midagi pudelisse seganud,

siis mäletaks kõike. Kas keegi segas midagi pudeli sisse ei näinud. Käisin WC-s ära, umbes 5

minutiks. Varem ei ole juhtunud,, et keegi segaks midagi joogi sisse.

Kas alkoholi tarvitamine muudab käitumist – kuidas kunagi, oleneb kellega ja kus. Sga koos

joomisel oli endast emotsionaalselt välja tulnud, oli tülisid. Enne seda Liga füüsilisi konflikte

ei olnud. Tema sõnad, et lõi pudeliga – ta võib palju öelda. Ei tea miks ta räägib nii, tal võib

olla vihavaen minu vastu, ta oli kunagi raha varastanud, sõnaliselt ütlesin talle seda.

S on rääkinud, et L lõi teda peopesaga, ta ise rääkis sellest ka emale, aga ise seda ei näinud.

Millal S rääkis sellest ei mäleta. Sel kuul. Mais 2024. Varem ei rääkinud. Ei küsinud, miks

varem seda ei rääkinud.

Kuidas ise ennast iseloomustate - kui kaine, siis olen rahulik, aga inimesed on erinevad. Kui

mind ei puuduta, siis mina ka ei puutu. Joobes olen sama, aga kui keegi tükib kallale, siis

agressiooni on veel rohkem.

Milles agressiivsus väljendub – oleneb sellest mida öeldakse. Kui ähvardatakse, siis võib ka

lüüa. Aga kui inimene on rahulik, miks pean teda peksma.

Eeluurimisel olete rääkinud, et iseloomult äkiline, isegi kui kaine – aega möödus palju, ei

mäleta mida on varem rääkinud.

Viimane mida mäletan kui jõime kolmandat pudelit lõpuni, et istusin laua keskel, laua ääres,

vasakult istus M, L istus selja taga diivanil. xxx ja S istusid samamoodi.

Ei tea, miks riided olid verised.

Mega on suhelnud pärast seda. Sellest juhtumist ei rääkinud. Liga ei suhelnud enamxxx - teda

seal enam ei näinud.

Peale seda olite süüdi mõistetud S suhtes vägivalla tarvitamises - mis siis juhtus ei mäleta.

Kas siis olite kaine – ei mäleta. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Sl oli ka tülisid, nii

sõnalisi kui füüsilisi, tema tuttavatega. Ise selle juures on viibinud üks kord. Kahekesi jõid

ennast täis, siis kaklesid. Kes alustas esimesena ei mäleta.

Ti tunnen.

Kas tema on agressiivne – kui on joobes. Olen temaga koos joonud, seda juba peale sündmust

ja mitte üks kord. Ei tea, miks ta muutub agressiivseks, elab üksi ju. Minu juuresolekul ei ole

kedagi peksnud, hakkas ema peale karjuma, tõstis häält, praegu piirdub asi sellega, võib

sõimata.

Kas T hoiab puhtust oma elukohas – pigem mitte, piltidel on ka näha, mis puhtus seal oli.

Millal L raha varastas – elasime xxx. See oli minu töötasu, ei mäleta mis suuruses. Kust teab,

et varastas – ema ja A nägid, et hoidsin raha käes, seal oli ka L ja peale seda kadus raha ära.

Küsisin Lilt, ta ei tunnistanud vargust. Üks kord ütlesin talle, temalt ei ole midagi võtta.

Kas L on emad kunagi löönud – ei, aga Sga olid tal konflikte. Mitu korda, teab ühte sellist

juhtumit, S ründas Lit. Millal see oli ei tea. Ei tea, kas enne sündmust. S on rünnanud emad

füüsiliselt – murdis emale roided, ema ei pöördunud arstile, nad ise rääkisid mulle sellest, et

puhkasid seltskonnas ja Sasha tahtis ennast mehena näidata ja murdis talle roided. Peksis

jalgadega. See oli enne seda sündmust.

20.05.2024 kohtuistungil ülekuulamisel süüdistatav on joonistanud ka omakäelise skeemi, kes

kus istus laua taga. Skeemi järgi enne viina järele poodi minekut istus vasakult paremale

vastavalt: M T, I L, Pavel Külanurk, A S ja Y N ning pärast poes ära käimist (vasakult

20(29)

paremale): M T, Pavel Külanurk, Y N ja A S. I L istus P.Külanurga selja taga. (II kd tl 199,

199p)

Kuna süüdistatav ise viitab mälulüngale, siis ei saa ta kindlalt väita, et pole kannatanuid

löönud. Kohtu arvates aga kannatanu L, T ning tunnistajate N, P, S ütlused, nagu ka teised

uuritud tõendid, osutavad süüdistatavale kui selle kuriteo toimepanijale. Esiteks osutab temale

kui ründajale otseselt kannatanu L, kelle ütluste järgi keeras ta ennast seljaga süüdistatava

poole ja siis hakkasid tulema löögid pähe ja pudenema klaasikillud. Pärast veel hüüdis

süüdistatav talle järele, et tapab ta üldse maha. Kannatanud T ja S ei osuta küll otseselt

süüdistatavale , kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates tuleb järeldada, et P.Külanurk oligi

ainuke, kes võis selles seltskonnas selle kuriteo toime panna. Kui jätta välja süüdistatava

emad Y N’t, siis P.Külanurk oligi ainuke sellest seltskonnast, kellel ei olnud kehavigastusi

(välja arvatud kriimustus rinnal, mille päritolu on ebaselge). Kõik ülejäänud seltskonna

meesterahvad – L, T ja S olid tõsiste kehavigastustega. Sellele olukorrale saab olla vaid üks

mõistlik seletus, et P.Külanurk oligi see, kes peksis kannatanuid läbi (vastupidi, kui tema ei

olnud ründajaks, ka tema pidi olema läbi pekstud ja ka temal pidid olema analoogsed

kehavigastused nagu Lil, Til ja S, neid tal aga ometi pole. Kriimustus rinnal ei ole võrreldav

kannatanute kehavigastustega ning puudub mõistlik selgitus, miks tema suhtes pidi asi

piirduma nii kerge kehavigastusega, kui teised said märksa tõsisemaid, koguni eluohtlikke

vigastusi).

See järeldus (et ründajaks oli just süüdistatav) on loogiline ka selle poolest, et P.Külanurk oli

selles seltskonnas kõige noorem ja füüsiliselt tugevam. L ja T on temast tunduvalt vanemad

ning S kehaehituse poolest kõhnam ja nõrgem (mida on näha kasvõi nende fotodest (II kd tl

127-130, 137-138). Asjaolu, et A.S oli kohtueelse menetluse algstaadiumis kahtlustatavana

kinni peetud (II tl 188) ei tõenda tema poolt kannatanute T ja Li löömist. Uurija 29.06.2022

määrusega lõpetati menetlus S suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ehk tema tegudes

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (II kd tl 194). Seega, kohtu arvates ei ole eluliselt

kaitsja versioon, et Ti ja Lit võis peksta läbi S. Esiteks, see on vastuolus tema ja süüdistatava

jõu vahekorraga. Kasvõi politseis tehtud fotodelt on näha, et Külanurk on tugevama

kehaehitusega, võrreldes Sga (vt fotosid Külanurgast II kd tl 127-130 ja Sst II kd tl 137-138).

Teiseks, Külanurk oli varem juba karistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest Viru

maakohtu 4.02.2020 otsusega (II kd tl 150) ning kohtuotsusest nähtuvalt mais 2019 peksis ta

läbi esimest kannatanut ning oktoobris 2019 lõi terariistaga näkku ja rinda teist kannatanut ja

samuti oktoobris 2019 peksis läbi kolmandat kannatanut (lõi kepiga vastu nägu pead ja keha).

Lisaks sellele, kannatanu Ti ütlustest tuleneb, et tegemist ei ole esimese korraga, kui Külanurk

oli löönud Lit pudeliga vastu pead - vist oli detsembri lõpp, siis Pavel lõi ka teda pudeliga

pähe. Ei tea, mis siis oli tüli põhjuseks… Konfliktist Li ja Paveli vahel kuulsin enne 19.04. L

ise rääkis sellest. Ka L ja S on kinnitanud, et selline juhtum leidis aset. Seega tegemist on

juba süüdistataval väljakujunenud käitumismustriga, kui ta lööb kannatanut pudeliga pähe

ning süüdistatava varasem käitumine on vägagi sarnane sellele, mis talle heidetakse ette

praeguses kriminaalasjas – kannatanute läbipeksmises ja kõrvalise esemega korduvas

löömises. Vähe sellest, Viru maakohtu 21.07.2021 otsusega (II kd tl 147) karistati

P.Külanurka sama kannatanu ehk A S läbipeksmise eest mais 2021 ehk mõned nädalad pärast

uuritavat sündmust 19.04.2021. Kehtiva kohtupraktika järgi aga inimesed kipuvad tihtipeale

käituma mingi mustri järgi. Seda teevad muu hulgas kurjategijad: kui keegi paneb kuritegusid

toime palju, teeb ta seda tihtipeale mingil kindlal viisil, st tal tekib n-ö oma käekiri. Selline

kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) võib olla käsitatav iseseisva tõendina

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 11). Iseenesest ei ole välistatud

lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo

toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga

(RKKKo 06.05.2005, 3-1-1-32-05, p 8). Seega, asjaolu, et enne 19.04.2021 süüdistatav peksis

21(29)

läbi ja lõi kõrvaliste esemetega (kepp ja terariist) kolme kannatanut ning juba pärast uuritava

sündmuse toimumist 19.04.2021 peksis läbi ja ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega sama

kannatanut – A.St, tõendab kogumis teiste varem tuvastatud asjaoludega (et kogu seltskonnast

ainult temal ja tema emal ei olnud kehavigastusi, kuigi riided, jalatsid ja käed olid kaetud

kannatanute verega), et just tema lõi kannatanut St pea piirkonda ning Ti ja Lit vastu pead ja

keha erinevaid osasid.

Arvestada tuleb ka suhete iseloomu kannatanutel omavahel ja suhetes süüdistatavaga. Nii

kannatanute ütlustest on näha, et L, T ja S tunnevad üksteist hästi ja suhted nende (s.t Li, Ti ja

S) vahel on head ja sõbralikud. Suhetes süüdistatavaga aga on olnud tülisid nii Lil kui Sl: Lit

kahtlustas süüdistatav raha varastamises, Sga aga oli tal lahkarvamusi seoses viimase

kooselamisega süüdistatavaga xxx Y.Nga. Ehk siis, jällegi, ainult süüdistataval võis olla

motiiv kannatanute suhtes vägivalla kasutamiseks. Neil (s.t Lil, Sl ja Til) aga ei olnud tema

(s.t süüdistatava) vastu midagi. Ka Ti ütluste järgi „Pavelil ja Lil oli omavahel midagi

klaarida“. Kas tegemist oli sama motiiviga, mis nähtub tunnistaja Sa ütlustest ja rinnakaamera

salvestiselt, kui L on sündmuskohal rääkinud politseinikele, et on endine (õiguskaitseorganite)

töötaja või oli põhjuseks muu asjaolu (nt Li poolt Külanurgalt varastatud raha) ei ole lõpuni

selge. Samas süüdistus ei tugine konkreetsele motiivile ja tegemist ei ole koosseisulise

tunnusega ning see kinnitab vaid, et neid tüli ajendeid oli selles seltskonnas ainult

süüdistataval ning kannatanutel omavahel ei olnud midagi klaarida.

Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et juhtunu asjaolud on ebaselged ning kannatanud võisid

saada kehavigastused muul viisil – jalgrattalt kukkudes vms.

Kehtiva kohtupraktika järgi süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata

kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt

usutav. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida

sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest

süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni

paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-8-10, p 8).

Kaitsja ei esitanud ning asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid sündmuste alternatiivset

käiku, sh et kõik või mõned kannatanud oleksid kukkunud jalgrattalt vms. Isegi kui jätta

tähelepanuta, et kannatada on saanud kolm kannatanut, jalgrattaid aga oli vaid kaks (ei saa

loogiliselt eeldada, et kannatanud on kordamööda istunud jalgrattale ja peale eelmise

kannatanu jalgrattalt kukkumisest kiirustas tema koha täita järgmine), vigastuste rohkus ja

raskus ei võimalda uskuda, et kõik kannatanud pidid (jalgrattalt või niisama) kukkudes

vigastama nii tõsiselt oma pead (hulgihaavad), L ja T lisaks ka rindkeret (roiete hulgimurd) jt

kehaosasid. Kaitseversioon on ebaloogiline ka selles mõttes, et kehavigastused olid

kannatanutel väga rohked ja vastu erinevaid kehaosasid – nii vastu pead kui keha ning ei ole

usutav, et jalgrattalt (või niisama) kukkumisest kõik need erinevates kohtades vigastused

võisid korraga tekkida. Küll aga on loogiline eeldada, et need võisid tekkida kannatanute

läbipeksmisest või löömisest kõva tömbi esemega (nt klaasist pudeliga) vastu pead ja keha

erinevaid osasid.

Seega kaitsja abstraktne viide, et asjad võisid toimuda teistmoodi, mitte süüdistuses

kirjeldatud viisil, on millegagi tõendamata ega tugine konkreetsetele asjaoludele. Samuti

ükski tõend ei osuta, et ründajaks võiks olla keegi kõrvaline, mitte samast seltskonnast olev

inimene. Kõik sündmuskohal viibinud kinnitasid, et keegi kõrvaline isik ei tulnud juurde.

Samuti asjaolu, et kõik osalised olid alkoholijoobes ning peale Lit keegi kannatanutest ei

osuta süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale ei tähenda veel tema süütust.

22(29)

Oluline on asjaolu, et eksperdiarvamuse järgi kehavigastused kannatanutele tekitati kõva

tömbi esemega, sündmuskohal avastati aga rohkelt klaasikildusid ning nt kannatanu L osutab

otseselt, et süüdistatav lõi teda pudeliga pähe. Seejuures süüdistatav on maininud oma

ütlustes, et jõi viina otse pudelist (mitte pitsist, sest tema arvates pitsid ei olnud piisavalt

puhtad). Seega tüli (või muu ajendi toimel) temal tervisekahjustuse tekitamise tahtluse

tekkimise korral oli tal mugav haarata temal käe pärast olev (viina)pudel ning kasutada seda

kannatanutele kehavigastuste tekitamise riistana.

Raske tervisekahjustuse tekitamine on alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb

vähemalt ühe lg 1 p-des nimetatud tagajärje põhjustamises. Objektiivne koosseis seisneb

raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu

häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab

meditsiinilist sekkumist. On oluline, et tegu oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Oht elule on

põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita

sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseseks tekitatud tervisekahjustuse

iseloomust. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud järgmisi vigastusi: näokoljuluu murd,

roidemurd ja kopsude purutus, samuti massiivne pea, kaela, kehatüve, üla- ja alajäsemete

tömp trauma (RKKK 3-1-1-30-12, p 24). Isik vastutab enamohtliku tagajärje eest, kui ta

põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks kui tal on

teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatus (RKKK 3-1-1-46-15 p 10).

Eluohtlikkust saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või

hooletusega. (KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, lk 466-467).

Eksperdiarvamuse järgi (vt ekspertiisiaktid nr 21E-IDI0038, nr 21E-IDI0052, nr 21E-

IDI0039 ja 21E-IDI0051) nii Lil kui Til sedastatud kehavigastused on põhjustanud eluohtliku

tervisekahjustuse. I Lil esinesid järgmised vigastused: pea hulgihaavad, roiete hulgimurd,

mõlemapoolne pneumotooraks (õhk rinnaõõntes), mõlemapoolne nahaalune emfüseem,

marrastused ning verevalumid seljal. Kannatanul M Til esinesid haiglasse pöördumisel

järgmised vigastused: roiete hulgimurd vasakul, vasaku abaluu murd, rangluumurd vasakul,

vasaku kopsu põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ja õhk rinnaõõnes), rohked

haavad peas. Kui marrastused ja verevalumid seljal ei kujutanud ohtu kannatanu Li elule, siis

pea hulgihaavad ja roiete hulgimurd temal ja analoogsed tervisekahjustused kannatanul Til on

kahtlemata kujutanud ohtu kannatanute elule ning samale järeldusele on jõudnud ka ekspert.

Seega, süüdistatava tegudega on täidetud kõik KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu

objektiivsed tunnused. Kannatanule Sle tekitatud kehavigastus (veritsev haav peas vasakul

pool oimu piirkonnas) ei olnud eluohtlik ja selles osas vastab süüdistatava tegu kehalise

väärkohtlemise kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Kuna süüdistatav oli varem

(4.02.2020 Viru maakohtu otsusega) karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, siis ka see tegi on

õigesti kvalifitseeritud korduva kehalise väärkohtlemisena.

Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et nii raske tervisekahjustuse tekitamine Lile

ja Tile, kui kehaline väärkohtlemine S suhtes oli kantud samast tahtlusest (puuduvad tõendid

selle kohta, et süüdistataval oli tekkinud eri ajendil erinev tahtlus eraldi kannatanute suhtes,

vaid et ta on hakanud valimatult lööma kõiki sündmuskohal viibinud isikuid, välja arvatud

emad Y Nt). Lüües kannatanuid korduvalt vastu pead ja keha klaasist pudeli(te)ga (võimalik,

et muude esemetega või nt ka rusikaga, jalaga) pidi süüdistatav andma endale aru, et tema

löökide tagajärjed võivad olla üsnagi rasked kannatanute tervisele ja koguni ohustada nende

elu. Arvestades löökide tugevust, korduvust ja kannatanute läbipeksmise intensiivsust (mida

näitavad roiete hulgimurd, marrastused, verevalumid seljal, pea hulgihaavad Lil ning roiete

hulgimurd, vasaku abaluu murd, rangluumurd, vasaku kopsu põrutus ning rohked haavad pea

piirkonnas Til) pidi süüdistatav aru saama, et lüües kannatanuid korduvalt (klaaspudeliga või

23(29)

ka rusikaga või jalaga) vastu pead ja keha võivad olla kahjustatud kannatanute elutähtsad

organid (peaaju, kopsud jne) ehk võib tekkida oht kannatanute elule. Kõik kannatanud (nagu

ka süüdistatav ise) olid alkoholijoobes ning neile õigeaegselt meditsiiniabi osutamine ei olnud

kuidagi garanteeritud. Süüdistatav ise ei teinud kannatanutele abi andmiseks midagi ning

politsei saabumise ajal vedeles ta ebakaines olekus õues muru peal. Kiirabi kutsus välja

kõrvalasuvas majas elav tunnistaja P, kelle õue jooksis abi otsides kannatanu L. Süüdistatav

ise aga oli ükskõikne tema teo tagajärgede suhtes, kuigi pidi nägema nii Li kui Ti seisundit

(viimane oli politsei saabumise ajal korteri põrandal maas vereloigus, nii et maja uurima

läinud tunnistaja S mõtles, et ta on surnud). Ka Li seisund ei olnud parem. Pi kirjelduse järgi

(tema ütlustest ja kõnest häirekeskusele) on näha, et L oli üleni verine ja kartis oma elu pärast.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et Li ütluste järgi hüüdis süüdistatav temale järele, et lööb teda

üldse maha. See asjaolu täiendavalt kinnitab P.Külanurgal raske tervisekahjustuse tekitamise

tahtluse olemasolu ehk vägivallateod pani ta toime otsese tahtlusega nii oma teo kui selle

tagajärgede suhtes, mööndes ka oma tegude kõige raskemaid tagajärgi (ohu tekkimist

kannatanute Li ja Ti elule). S suhtes on ta samuti tegutsenud otsese tahtlusega, lüües teda

tuvastamata esemega vastu pead sellise tugevusega, et kannatanul tekkis veritsev haav peas.

Seega teadis P.Külanurk, et teostab raske tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisule

vastava asjaolu ja tahtis seda, ehk pani nii KarS § 118 lg 1 p 1 kui ka § 121 lg 2 p 3 sätestatud

kuriteod toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest pole vastupidisele

tuginenud.

Kohtuvaidlustes ei tuginenud kaitsja otsesõnu süüdistatava süüdimatuse seisundi olemasolule,

kuid varasemalt on mingil määral seda küsimust siiski puudutanud, mistõttu kohus peab

vajalikuks peatuda sel momendil eraldi.

Süüdistatava vaimne tervis

Kaitsja on juba kohtueelse menetluse staadiumis esitanud prokuratuurile taotluse menetluse

lõpetamiseks, viidates muuhulgas kahtlusele, et P.Külanurk võib olla süüdimatu isik.

Prokuratuur on jätnud selle taotluse rahuldamata (vt 20.02.2023 menetlusosalise taotluse

osalise rahuldamise määrus II kd tl 191), viidates, et kerge vaimne alaareng ja alkoholi mõjul

agressiivseks muutmise kalduvus ei anna alust psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.

Tartu Ülikooli kliinikumi 30.05.2021 vastuskirjast nähtuvalt Pavel Külanurk on viibinud SA

TÜ Kliinikum xxx. Diagnoos – xxx ja ambulatoorsel ravil korduvalt aastatel 22.04.2010-

4.12.2013 – xxx (II kd tl 121).

SA xxx tõendist nr 816 nähtub, et Pavel Külanurk on pöördunud xxx saamiseks alates

24.01.2008 aastast. Viimane ambulatoorne vastuvõtt 12.06.2018 aastal. Diagnoos xxx – xxx.

xxx. Rohkem ei ole pöördunud. (II kd tl 123)

Süüdistatava xxx – tunnistaja Y.N ütluste järgi Pavel kasvas üles lastekodus. Esimesest

klassist. Läks lastekodusse, sest mul oli selline olukord. Tütar oli ka lastekodus. xxx. Pavel oli

seal kuni 18. Kui tuli sealt ära, hakkas elama õe xxx juures. Pärast sõitis Tallinna. Koos Sga

ta ei elanud, sest nende iseloomud ei sobinud kokku. Paša läks ära ja pärast läks S ka ära.

Pavel käib külas, aitab. Elab xxx juures xxx xxx elab enamasti xxx, aga nüüd tuli siia. 2021.a

aprillis Pavel elas kord xxx kord xxx korteris… xxx elab xxx kolm aastat. Kui Pavel sai

lastekodust välja töötas ta Tallinnas. Praegu ei võeta teda tööle. Ta läks tööle xxx. Oli seal

päev või kaks, töötas. Ülemus ütles, et töötad hästi, aga sul on probleeme kohtuga ja parem

võtavad nad keegi töötukassast tööle. Aprillis 2021 Pavel ei töötanud.

24(29)

Paveli tervis – xxx. Kas oli ravil xxx lastekodu ajal ja peale seda – ta ise ei rääkinud, aga xxx

ütles hiljuti sellest, et käis Tartus. Ise ei tea sellest midagi.

Kui Pavel võtab alkoholi siis tal tekkivad mälulüngad. Ta võib muutuda ka agressiivseks, aga

mitte alati. Kui agressiivne, siis võib karjuda kellegi peale, vastu lauda lüüa.

Kas on kedagi rünnanud teie nähes – ei. Võib olla sõnaliselt.

Kas selliseid asju, mis olid tal väiksena täna ka on – mõnikord juhtub, ta muretseb, võib

karjuda, siis kohe maha rahuneda. Kui ta on alkoholijoobes ja keegi inimene talle ei meeldi,

siis võib karjuda, endast välja minna. Viimasel ajal pole keegi midagi kurtnud…

Süüdistatava enda ütluste järgi:

Lastekodust tulin ära 2013.a, siis olin 18-aastane. Siis ei läinud elama ema juurde, elasin õe

juures. Õe nimi on xxx. Ei teinud midagi erilist. Tööl olen käinud, Tallinnas töötasin kolm

aastat, ei oska öelda mis aastani. Tuli sealt ära sõita. Tulin Kohtla-Järvele, siin ei töötanud.

Sissetulekuid ei oma. Riiklikku toetust saan, pensioni, et on õppinud erikoolis. Lastekodus

pandi mind xxx, ei tea miks. Mingeid ravimeid ei saanud. Peale lastekodust lahkumist on

pöördunud xxx poole – xxx, millal ei mäleta, seoses xxx. Ei tea, kas xxx on xxx või xxx, on

käinud seal ka enne lastekodust lahkumist… Mäluga on halvasti, mul jäävad asjad halvasti

meelde.

Kas see on seotud vaid xxx – ilmselt küll. Alkoholi tarvitan ammu, niipea kui kolisin Ida-

Virumaale. Ei tea, mis aastal see oli. Siin hakkasin alkoholi tarvitama, sest ei ole midagi

teha. Alkoholi tarvitan alati seltskonnas.

Riiklik toetus on määratud seoses xxx… Igakuiselt 300 eurot umbes.

Mingeid muid sissetulekuid ei ole. Toetuse arvelt saab nii süüa kui elamise eest maksta.

Praegu elab xxx korteris, see on tuttava korter. Alkoholi on viimati tarvitanud nädal aega

tagasi. Ilma alkoholita tulen toime. Kui tarvitan alkoholi, siis käitumine ei muutu.

Kui olin lastekodus, siis õppisin tavakoolis kuni 4 klassini, edasi oli xx. Õppisin xxx erikoolis.

Ei töötanud xxx. Ei lõpetanud kutsekooli, ei ole töökogemust. On tööd otsinud. Ei leidnud

tööd. See pooleliolev asi on ka takistanud töö leidmist. Ei ole ise rääkinud tööandjale

kriminaalasjast. Tööandja ei teadnud, et käin kriminaalmenetlus.

Kui kohus peaks süüdi mõistma olen nõus sotsiaalprogrammiga alkosõltuvuse vastu.

Kohtu arvates eelpool uuritud asjaolud ei anna alust kahelda süüdistatava süüdivuses. Temal

diagnoositud kerge vaimne alaareng ei takistanud tal toimuvast aru saada ja oma tegusid

juhtida ning isegi esitatud tõenditest (vt Tartu Ülikooli kliinikumi 30.05.2021 vastuskiri)

tuleneb, et olulisi käitumishäireid temal ei esine. Ka kannatanute, tunnistajate ütlustest ei

nähtu midagi süüdistatava käitumises 19.04.2021, mis tekitaks kahtlust tema süüdivuses. Ei

ole kahtlust, et sündmuse ajal oli ta alkoholijoobes. Samas KarS § 36 järgi ei välista

joobeseisund isiku süüd. Samuti tuleb märkida, et varem P.Külanurk oli karistatud Viru

Maakohtu 4.02.2020 ja 21.07.2021 otsusega, s.t nii enne kui pärast antud asjas uuritava

kuriteo toimepanemist ning ka siis ei tekkinud kohtul kahtlust P.Külanurga süüdivuses. Kohtu

arvates selliseid asjaolusid ei esine ka praeguses asjas. Ehk siis P.Külanurga süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

25(29)

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme

kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4- kuni 12-aastane vangistus. Sanktsiooni

keskmine määr on 8 aastat vangistust.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse

karistusena rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü üle keskmist määra. Ta

tekitas rasked eluohtlikud tervisekahjustused kahele kannatanule, nimelt roiete hulgimurru ja

hulgalised haavad pea piirkonnas Lile ning roiete hulgimurrud, vasaku abaluu murru ja

rangluu murru Tile, mistõttu vajasid kannatanud meditsiinilist abi ja veetsid pikemat aega

raviasutuses. S kehavigastused ei ole nii tõsised, aga ka temale tekitas süüdistatav veritseva

haava peas. Selline massiline (kolme kannatanu) läbipeksmine näitab süüdistatava hoolimatut

suhtumist teiste inimeste elu ja tervisesse ning tema kõrget agressiivsust (vähemalt

alkoholijoobes olles).

Süüdistatav on varem juba karistatud vägivallakuritegude eest. Tal on kaks kehtivat

kriminaalkaristust (II kd tl 144-145, kusjuures mõlemal korral karistati teda analoogsete

vägivallakuritegude eest – viimati Viru Maakohtu 21.07.2021 otsusega KarS § 120 lg 1 ja §

121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega (II kd tl 147-148).

Karistust raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad.

Kuna süüdistatava tegu kannatanute L, T ja S suhtes oli kantud samast tahtlusest, kannatanute

läbipeksmine oli toimunud samal ajal ja samas kohas ehk siis tegemist on ühe vägivallateoga,

mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis KarS § 63 lg 1 alusel tuleb mõista üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk antud juhul KarS § 118 lg 1 p 1

alusel.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava süü raskus on üle keskmist määra ning teda tuleb

karistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 9-aastase vangistusega.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

või rahalise karistuse kolm päevamäära.

P.Külanurka peeti kahtlustatavana kinni 19.04.2021 ja vabastati 21.04.2021 (II kd tl 124).

Seega eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista

süüdistatavale lõplikuks karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse

kandmise algust arvestada alates P.Külanurga ilmumisest kinnipidamisasutusse karistuse

kandmiseks.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse

tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

26(29)

KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel

isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud

kaitsjatele makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses summas 43,18 eurot (II kd tl

155), 67,98 eurot (II kd tl 158) ja 175,20 eurot (II kd tl 196-198).

Kaitsja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, paludes jätta kohtulikus menetluses

tekkinud lepingulise kaitsja õigusabikulud summas 8712 eurot riigi kanda (I kd tl 100-104).

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: DNA ekspertiis 2793 eurot (II kd tl 119),

kohtuarstlikud ekspertiisid 84 eurot (II kd tl 15), 97 eurot (II kd tl 27), 84 eurot (II kd tl 32),

97 eurot (II kd tl 44).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus

esimese astme kuriteo puhul on 2050 eurot (820*2,5=2050).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Pavel Külanurga käest. Kohus ei

tuvasta alust P.Külanurga menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

Kohtulikus menetluses lepingulise kaitsja osalemisest tekkinud õigusabikulud tuleb jätta

P.Külanurga enda kanda.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber.

Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt:

CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega, DVD-plaat rinnakaamera salvestustega, mis asuvad

kriminaaltoimiku juures – jätta toimiku juurde.

27(29)

P.Külanurga telefon Samsung, dressipluus, dressipüksid ja jalatsid (Nike), mis asuvad hoiul

Ida prefektuuris aktide nr 21ATH12105 ja 21ATH12104 alusel (tl II kd 159, 160) – tagastada

P.Külanurgale antud kohtuotsuse jõustumisel.

A.Sle kuuluv dressipluus, dressipüksid ja vabaaja jalatsid, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris

aktide nr 21ATH12104 ja 21ATH14877 alusel (II kd tl 160, 161) – tagastada A.Sle antud

kohtuotsuse jõustumisel.

Gaasiballoon, karvataolised mikroosad, DNA-proovid (kokku 16 karpi), mis asuvad hoiul Ida

prefektuuris akti nr 21ATH14877 alusel (II kd tl 161) – hävitada antud kohtuotsuse

jõustumisel.

Deniss Minzatov

Kersti Jääger

Gunnar Karindi

eesistuja

rahvakohtunik

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2025 lahendiga.

28(29)