1-20-1503/124 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

9. september 2024 Kriminaalasja number 1-20-1503 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 1. augusti 2024 määrus, millega rahuldati Viru Vangla taotlus Vyacheslav Gulevichi (Gulevich; isikukood: 36007060353) karistuse edasisest kandmisest vabastamiseks Määruskaebuse esitaja Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Vahur Verte Teised kaebemenetluse pooled kinnipeetav Vyacheslav Gulevich ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Menetluse vorm kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Riigiprokuratuuri määruskaebus Viru Maakohtu 1. augusti 2024 määruse peale läbi vaatamata.

2. Arvata kaitsjatasu 640,50 eurot menetluskulu hulka ning mõista see riigilt Vyacheslav Gulevichi kasuks välja.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Vyacheslav Gulevich kannab karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 ja § 318 lg 1 järgi mõistetud 12 aasta pikkust vangistust, mille tähtaeg möödub 8. augustil 2029. Lisakaristusena mõisteti talle KarS § 54 lg 1 alusel Eestist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

2. Viru Vangla esitas 10. juunil 2024 Viru Maakohtule taotluse V. Gulevichi karistuse kandmisest vabastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 alusel. Taotluses on märgitud, et V. Gulevich on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. V. Gulevichi ema ja õde elavad Venemaal Kemerovos. Varasematest suhetest on tal kolm poega, kellest kaks elab Venemaal ja üks elab Eestis. V. Gulevich on Eestist väljasaadetav ning ta soovib pärast vanglast vabanemist pöörduda Venemaale.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 1. augusti 2024 määrusega rahuldati vangla taotlus ning vabastati

V. Gulevich karistuse kandmiselt. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt võib kohus vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud aluste esinemisel süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastada. Formaalsed eeldused on selleks täidetud: V. Gulevich kannab alates 2. augustist 2017 kaheteistkümne aasta pikkust vangistust ning talle on lisakaristusena kohaldatud riigist väljasaatmist ühes tähtajalise sissesõidukeeluga.

V. Gulevichi pikaajaline elamisluba on tunnistatud kehtetuks. Ehkki V. Gulevichi Venemaa Föderatsiooni pass pole enam kehtiv, ei takista see tema väljasaatmist (Tartu Ringkonnakohtu

18. jaanuari 2024 lahend asjas nr 1-17-9229, p 23). KrMS § 416 lg 2 kohaselt tuleb arvestada ka seda, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju ning tasunud kriminaalmenetluse kulud või muud avalik-õiguslikud nõuded. Tasumata nõudeid

V. Gulevichil pole. Tema vabanemisfondi on kogunenud 2337,99 eurot. Seega on ka vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Muid eeldusi KrMS §-s 4241 sätestatu ette ei näe. Kuna V. Gulevichi suhtes ei ole pooleliolevaid kriminaalasju, pole näha ka muid takistusi tema vabastamata jätmiseks.

Määruskaebemenetlus

4. 2. augustil 2024 esitas Riigiprokuratuur Viru Maakohtu 1. augusti 2024 määruse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist. Prokuratuur leiab, et maakohus on jätnud mitmed olulised asjaolud tähelepanuta ega ole neid sisuliselt hinnanud – see on kaasa toonud ebaõige lahendi koostamise. Kohus pole analüüsinud V. Gulevichi poolt toime pandud kuritegu ega tema käitumist karistuse kandmise vältel – mõlemad asjaolud on olulised otsustamaks, kas

V. Gulevichi vabastamine on põhjendatud.

5. 14. augustil 2024 esitas V. Gulevich prokuratuuri määruskaebusele vastuse. V. Gulevichi meelest on kaebuses esitatud argumendid vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 2024. aasta määruses asjas nr 1-17-9229 väljendatud seisukohtadega. Vangla iseloomustus või varasemate kohtumääruste põhjendused pole käesolevas menetluses asjakohased. KrMS § 4241 järgses menetluses ei mängi kurjategija retsidiivsusrisk rolli. Eestist väljasaatmise formaalsed eeldused on täidetud.

6. 16. augustil 2024 täiendas V. Gulevich oma seisukohta leides, et prokuratuur ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Samuti on V. Gulevich arvamusel, et prokuratuuri määruskaebuses esitatud argumendid – kuriteo raskus, V. Gulevichi kuritegelikud hoiakud ja retsidiivsusrisk – ei ole asjakohased. V. Gulevich palub jätta prokuratuuri määruskaebus rahuldamata.

7. 22. augustil 2024 kohtule esitatud seisukohas toetas V. Gulevichi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar süüdimõistetu positsiooni, mille kohaselt polnud prokuratuuril pädevust maakohtu lahendit vaidlustada.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Kohtukolleegium soostub V. Gulevichi ja tema kaitsja seisukohaga, mille kohaselt puudub prokuratuuril kaebeõigus.

9. Ringkonnakohus on varemgi leidnud, et KrMS § 4241 järgse vabastamismenetluse regulatsioon on suuresti puudulik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrus asjas nr 1-13-11203, p 18 jj.). Kõnesoleva sätte esimese lõike kohaselt võib kohus vangla taotlusel süüdimõistetu KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes edasise karistuse kandmisest vabastada. KrMS § 416 lg 1 selleks aga mingeid pidepunkte ette ei näe – peale selle, et süüdimõistetu puhul peab olema tegemist väljasaadetava või välisriigile väljaantava isikuga, ning tuleb võtta arvesse, kas kurjategija on asunud heastama tekitatud kahju või tasunud võlad. Seejuures ei anna KrMS § 4241 ega mõni muu menetlusseadustiku säte (nt 432. paragrahv) kohtule ka selget orientiiri, millisel moel peab kohus vangla vastavasisulise taotluse lahendama ning kelle ärakuulamiseks menetlusse kaasama. Seetõttu jääb ringkonnakohus oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole prokuratuur KrMS § 424 lg 1 järgse vabastamismenetluse osaline – selleks on vangla (vt Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 määrus asjas nr 1-13-11203, p 20). Prokuratuur astub KrMS § 4241 järgsesse menetlusse alles siis, kui kurjategija tekitab pärast karistuse kandmiselt vabastamist probleeme (vt KrMS § 4241 lg-d 3 ja 4). Eelöeldu tähendab ühtlasi seda, et maakohus jättis õigesti prokuratuuri menetlusse kaasamata. Pidades silmas seda, kuidas on prokuratuur juba aastaid osalenud süüdimõistetute ennetähtaegse vabastamise menetlustes, peaks seesugune tõlgendus sobima ka prokuratuurile. Nimelt on prokuratuuri seisukohad kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise menetlustes reeglina trafaretsed ja tihtipeale viidatakse ka sellele, et prokuratuur ei oska öelda midagi vangist lähtuva uute kuritegude ohu kohta. Niisugusest praktikast (passiivsusest) nähtub prokuratuuri soov distanseerida end sellest, mis toimub isikuga tema süüdi tunnistamise järgselt.

10. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. peatüki, s.o apellatsioonimenetluse sätteid. KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole kaebeõigust. Selliselt talitamist ei takista see, et ringkonnakohus võttis prokuratuuri kaebuse 13. augustil 2024 ekslikult menetlusse. Kuna ringkonnakohtu meelest polnud Riigiprokuratuuril voli maakohtu otsust vaidlustada, jääb määruskaebus läbi vaatamata.

11. Vandeadvokaat S. Sillar esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada V. Gulevichile määruskaebemenetluse kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse analüüsimiseks 45 minutit ning süüdimõistetuga nõupidamiseks ühes seisukoha koostamisega

2 tundi ja 45 minutit – nendele toimingutele vastava tasu suurus on 640,50 eurot (150 eurot tund). Kolleegiumi meelest on osutatud toimingud vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Õigusteenuse tunnihind on mõistlik. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna määruskaebemenetluse käivitajaks oli prokuratuur, hüvitab menetluskulud riik (KrMS § 185 lg 2) – õigusabikulud summas 640,50 eurot tuleb riigilt V. Gulevichi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)