2-24-12004/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedE. E. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. augustil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Legislator headnote
AI generated2-24-12004/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: E. E. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. augustil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. september 2024
Tsiviilasja number
2-24-12004
Tsiviilasi
E. E. S. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: E. E. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht
xxxxxxx–xxxxxxxx;
e-post
xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx; tel: xxxxxxxxxx
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda E. E. S. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ja lugeda avaldus
koos lisadega E. E. S. tagastatuks.
2. Jätta menetluskulud E. E. S. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud
puuduvad.
3. Määrus toimetada kätte E. E. S. .
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. E. E. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. augustil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku
maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Tartu Maakohus jättis 9. augusti 2024. a määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1
ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva
määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks:
selgitama, miks võlgnik ei ole esitanud endise abikaasaga ühist maksejõuetusavaldust;
märkima endise abikaasa andmed; esitama plaanitavad tegevused makseraskuste ületamiseks
maksejõuetusmenetluse algatamisel.
Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS
§ 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.
2. Kohus edastas dokumendid võlgnikule maksejõuetusavalduses märgitud võlgniku e-posti
aadressile, võlgnik sai kohtumääruse kätte 9. augustil 2024 kättetoimetamisportaali
vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 23. augustil
2024 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole kohtule
midagi vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1
p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel.
4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad
FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p
9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja
või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus
makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes
pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada;
3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse
algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade
ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23
või 47
sätestatud
kohustusi
vastavalt
sellele,
milline
menetlus
tema
suhtes
algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
Kohus selgitas 9. augusti 2024. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning
samuti selgitas kohus, milliseid andmeid tuleb võlgnikul täpsustada ja selgitada, sh kohustas
võlgnikku esitama põhistuse maksejõuetusavalduse esitamise kohta, selgituse makseraskuste
ja nende põhjuste kohta ning täpsustama andmeid võlgniku vara kohta.
Kohus ei saa otsustada ühtegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte
vastaselt. Seega on võlgniku avalduse menetlemiseks vajalik ka võlgniku enda aktiivne
tegevus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldanud, siis ei
ole võlgniku tahe absoluutselt selge.
TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse
avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud
avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 9. augusti 2024. a
määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.
5. Võlgnik sai 9. augusti 2024. a määruse kätte 9. augustil 2024. Lähtudes TsMS § 62
lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks
(nõuetekohase avalduse esitamiseks) antud tähtaeg 10. augustil 2024, 14 päeva möödus TsÜS
§ 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 23. augustil 2024. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 9. augusti
2024. a määrusega määratud tähtajaks (23. augustiks 2024) puudusi kõrvaldanud, tuleb
maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 9 ja
§ 3401 lg 2 alusel keelduda.
6. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei
toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub
hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole
esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka
maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise
järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.
7. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgnikku
kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
8. Võlgnik on tasunud riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt on võlgnikul
õigus taotleda riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik