3-24-1916/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1916

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastata tema

pöördumistele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1916 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. juuli 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1916 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale ajavahemikus 14.05.2024–31.05.2024 taotlused (kokku 18),

milles soovis teha B-kategooria juhtimisõigust, saada uut kodakondsust, kanda karistust Läti,

Leedu, Soome ja Rootsi vanglates, saada valvurite nimekirja ja taandada valvurid tema

saatmistel, lühiajalist väljasõitu Eesti panka, abielluda, koju ja õue saada, laost sigarette,

kambrisse suurt televiisorit ja uut tooli, päikeseprille, minna muuseumi, saada tööd teha.

2. Tallinna Vangla tagastas taotlused 14.06.2024 kirjaga nr 5-8/24/10945-2 läbivaatamatult,

sest taotlused on korduvad ja selgelt ainetud ning nende eesmärk on olnud sihilikult koormata

Tallinna Vangla ametnikke. X tunnistas inspektor-kontaktisikule, et taotlused on esitatud

igavusest. Massiliselt pöördumiste esitamine ei täida õiguste kaitse eesmärki, vaid tegemist on

kinnipeetava provokatiivse ja pahatahtliku käitumisega vangla haldussuutlikkuse halvamiseks

ning manipulatsiooniga oma tahtmiste saavutamiseks. Pöördumised ei vasta haldusmenetlust

algatavale dokumendile esitatavatele nõuetele, sest neist ei nähtu esitatud pöördumise alus ega

põhjendusi, milliste õiguste kaitseks need on esitatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg

3-24-1916

2(3)

3 p 2). X pahatahtlikult esitatud põhjendamatute ja sisutühjade avaldustega tegelemine takistab

vanglateenistusel oluliselt tähtsamate teenistusülesannete täitmist ning ohustab sellega mh

olulisel määral vangla julgeolekut. Ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 7 kohaselt võib selgitustaotlusele

vastamisest loobuda, kui see nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse töökorralduse muutmist,

takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kuna

X pöördumistele vastamisega peaksid tegelema mitmed ametnikud, siis oleks vanglale pandud

avalike ülesannete täitmine takistatud.

3. X esitas taotluste tagastamise peale vaide, milles leidis, et igale tema taotlusele tuleb kas

eraldi korrektselt vastata või edastada taotlus lahendamiseks pädevale haldusorganile, kui selle

lahendamine ei ole vangla pädevuses. Enda õiguste kaitseks avalduste esitamist ei saa pidada

pahatahtlikuks provokatsiooniks vmt. Tallinna Vangla jättis 28.06.2024 vaideotsusega nr 5-

15/24/147-2 X vaide rahuldamata. MSVS § 5 ei keela pöördumisi koondada ning vastata neile

korraga. Kuna vastus selgitustaotlusele või märgukirjale ei ole haldusakt, siis saab

vaidemenetluses kontrollida üksnes seda, kas pöördumistele on vastatud ja kas pöördumised on

nende sisust lähtuvalt lahendatud. Üksnes asjaolu, et vaide esitaja ei nõustu vastuses antud

selgitustega, ei tingi uuesti vastamiseks ettekirjutuse tegemist.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2024 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks

vaadata tema taotlused sisuliselt läbi või edastada need lahendamiseks pädevale haldusorganile.

Vanglal puudus volitus pöördumisi koondada ja välja ei ole selgitatud, millist liiki pöördumised

on kaebaja esitanud, vaid avaldaja tegelikku tahet teadmata on pöördumised pahatahtlikult ja

alusetult liigitatud märgukirjadeks ja selgitustaotlusteks. Kaebaja avaldustes on taotletud

erinevate haldusaktide andmist ja toimingute tegemist. Vangla pidi mõistma, et tal puudub

mitmete taotluste lahendamiseks pädevus, ning edastama need pädevatele asutustele. Kaebajale

ei ole antud mh täpsemat teavet, millised 18 pöördumist on vangla registreerinud ühe numbri

alla (nr 5-8/24/10945-1). Tõendamata on vangla väide, et kaebaja sõnul esitas ta taotlusi

igavusest. Selline hinnang on kaebaja au teotav. Kaebaja ei provotseeri ega häiri vangla tööd,

vaid kasutab heas usus enda õigust pöörduda oma õiguste kaitseks vangla poole. Kaebaja palub

menetlusabi riigilõivu tasumiseks, sest tal puudub raha.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2024 määrusega X menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu

20 eurot määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Menetlusabi andmiseks peaks olema

piisav alus eeldada, et kaebusel on eduväljavaated (HKMS § 111 lg 1). X 14.05.2024–

31.05.2024 taotluste grupeerimine ja neile vastamine ei riku kuidagi kaebaja õigusi, sest tema

taotlustest nähtuvalt oli eesmärk koormata vanglasüsteemi ja takistada vangla igapäevatööd.

Seda kinnitavad mh kaebuse väited, kuidas tulnuks tema taotlusi menetleda või kuhu edastada,

samuti asjaolu, et kaebaja soovis 23.05.2024 kanda karistust Leedu, Läti, Soome või Rootsi

vanglas. Vangla on kaebaja pöördumised vastu võtnud ja vastas neile 1 kuu jooksul taotluste

esitamisest arvates. Asjaolu, et avaldus on pealkirjastatud taotlusena, ei tähenda, et vangla peaks

haldusorgani igapäevatöö halvamise eesmärgil esitatud näilikke taotlusi sisuliselt lahendama.

Kui kinnipeetav esitab avaldusi pahatahtlikult ja üksnes igavuse peletamiseks, peab ka vanglal

olema mõistlik võimalus enda tööd korraldada ning kinnipeetava provokatsioonile mitte alluda.

Kohus ei sekku vangla igapäevatöö korraldamisse. Vangla ei ole käitunud kaebaja avaldustega

meelevaldselt, sest pöördumised ei sisalda probleemikirjeldust (HMS § 14 lg 3 p 2). Kaebusest

ei nähtu, et vangla tegevus saanuks intensiivselt riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja

ei saa nõuda, et iga tema üldsõnalise taotluse alusel tuleks asuda asjaolusid uurima ja vastata

igale taotlusele individuaalselt. Vangla ei pea hakkama ka tuletama või aimama, mida soovib

kinnipeetav ühe või teise avaldusega öelda. Vanglateenistujad ei pea olema selgeltnägijad ning

3-24-1916

3(3)

vangla ülesanne ei ole kinnipeetavaid lõbustada või alluda nende kapriisidele. Ei ole välistatud,

et kaebaja tegevus võib anda aluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks (vangistusseaduse § 67

p 2). Kuna kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline, siis jääb menetlusabi taotlus rahuldamata.

6. X palub 02.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.07.2024 määrus ja

rahuldada tema menetlusabi taotlus või saata see halduskohtule uueks lahendamiseks.

Halduskohus on rikkunud menetlusnorme ja teinud tarbetuid menetlustoiminguid. Kaebajal ei

ole riigilõivu tasumiseks raha ja tema kaebuse rahuldamine on tõenäoline. Kohus tohib kaebuse

eduväljavaateid hinnata üksnes kaebuses kirjeldatu pinnalt. Mõnede kaebaja taotluste osas tuleb

menetlus lõpetada, kuna need on rahuldatud (nt on kaebaja saanud jalutada ja teha tööd) või on

asjaolud muutunud (nt pole enam vaja uut tooli, sest kaebaja paigutati ümber teise kambrisse)

või soovib kaebaja neist ise loobuda (nt taotlused karistuse kandmiseks Läti või Leedu vanglas,

abiellumiseks, valvurite taandamiseks, muuseumisse saatmiseks). X vaidlustab jätkuvalt nende

taotluste tagastamist, milles kaebaja soovis valvurite nimekirja, sigarettide väljastamist,

väljaviimist Eesti Panka (pangakaardi tegemiseks), kambrisse suurt televiisorit, päikeseprille,

lühiajalist väljasõitu koju, uut (Soome) kodakondsust, B-kategooria juhtimisõigust ja karistuse

kandmist Soome või Rootsi vanglas. Kaebaja ei ole soovinud Tallinna Vangla tööd halvata,

koormata ega takistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuna Tallinna Halduskohtu 29.07.2024 määruse peale saab seaduse järgi edasi kaevata

üksnes osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, loeb

ringkonnakohus, et määruskaebus on esitatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale.

Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ja vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1

alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist

ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Menetlusabi andmine (sh

riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud

mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Kaebaja esitas Tallinna Vanglale lühikese ajavahemiku jooksul hulgaliselt ühelauselisi taotlusi,

milles puudus probleemi kirjeldus ning mis olid osaliselt üksteisele vastukäivad (nt 23.05.2024

esitas neli taotlust, milles soovis kanda karistust vastavalt Läti, Leedu, Soome ja Rootsi vanglas)

ja osaliselt adresseeritud teadvalt ebaõigele haldusorganile (nt taotlused saada uut kodakondsust

või abielluda). Kaebaja vaidest ega kohtutele esitatud seisukohtadest ei nähtu ainsatki tegelikku

probleemi, mida oleks püütud taotluste esitamisega lahendada. Vaid haldusorgani koormamise

eesmärgil esitatud ilmselgelt näilike taotluste tagastamise peale esitatud kaebuse rahuldamise

väljavaated on olematud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2024 määrused nr 3-23-2585 ja nr

3-23-1565) ning sellise kaebusega kohtusse pöördumiseks ei ole põhjust menetlusabi anda.

9. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.07.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Kuna halduskohus ei ole 29.07.2024 määruses andnud

kaebajale konkreetset tähtaega riigilõivu tasumiseks, ei saa kaebust tagastada enne, kui kohus

on andnud kaebajale selge tähtaja riigilõivu tasumiseks, kuid kaebaja riigilõivu ei tasu.

(allkirjastatud digitaalselt)