3-24-2399/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2399

Määruse kuupäev

6. september 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

M.L kaebus

Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses haiglasse uuringutele viimata jätmisega

ohjeldusmeetmeid kasutamata

Menetlusosalised

Kaebaja M.L

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.L kaebus.

2. Jätta M.L riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L esitas 22. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega. Kaebuse kohaselt ei

võimaldanud Viru Vangla kaebajale haiglasse uuringutele väljaviimist ilma, et oleks

kohaldatud ohjeldusmeetmeid. Viru Vangla avavanglas karistust kandes tuli kaebajal

ajavahemikul 3. november 2023 kuni 23. jaanuar 2024 pöörduda tugevate kõhuvalude tõttu

korduvalt erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja käis uuringutel, kuid valude põhjust ei

tuvastatud. Kui kaebaja paigutati ümber kinnisesse vanglasse, oli tal vaja veel uuringutel käia,

kuid ohjeldusmeetmete kohaldamise tingimuse tõttu pidi ta väljasõidust loobuma. Kaebaja

arvates ei oleks käeraudade kasutamise tõttu olnud võimalik uuringuid teha. Kaebaja leiab, et

vangla riivas tema väärikust ja seadis ta eluaegsete kinnipeetavatega ebavõrdsesse olukorda –

3-24-2399

nende suhtes oleks selline kohtlemine põhjendatud. Kaebajal vangla õigusvastase tegevuse

tõttu tekkisid kõhuvalud ja ta nõuab hüvitist summas 10 000 eurot.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 9. juuli 2024 sarnastel asjaoludel vanglale kahjunõude sellise

erinevusega, et nõudis vabanemisel kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Vangla jättis tema

kahjunõude rahuldamata, mistõttu nõuab ta kaebusega suuremas summas hüvitist. Kaebaja ei

lisanud kaebusele kohtueelse menetluse dokumente.

Ühtlasi taotleb kaebaja riigi õigusabi määramist, sest tal puudub elukoht ja ta ei saa vabaduses

viibides iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi andmisel saaks ta menetluses osaleda.

Lisaks leiab ta, et asjas esineb tungiv avalik huvi.

2. Kohus tegi 28. augustil 2024 Viru Vanglale kohtunõude, paludes esitada kohtule kohtueelse

menetluse materjalid. Vangla teatas 30. augusti 2024. a vastusega kohtunõudele, et M.L ei ole

esitanud 9. juulil 2024 vanglale kahjunõuet seoses ohjeldusmeetmete kasutamisega, mistõttu ei

ole vanglal võimalik kohtunõuet täita.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et kaebaja tahe on esitada kohtule hüvitamiskaebus tema tervise

kahjustamise eest hüvitise väljamõistmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule

kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata. Kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). Kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel kohtueelselt

vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kuna kaebuses väidetud kahju on tekitatud

kinnipeetava ja vangla vahelises suhtes, tuleb kahjunõue VangS § 11 lg 8 järgi esmalt esitada

vanglale. Kohtueelse menetluse kohustuslikkus ei sõltu isiku staatusest nõude esitamise ajal

(Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18).

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M.L hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-24-2399

6. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid

halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas

kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul

kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses

viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist

vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda

vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja.

Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele.

Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul

tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju

tekkimise kohta.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja

6 alusel rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen