Legislator Case Law & Legislation
2-24-8206/7 AI generated

2-24-8206/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-8206/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J Klt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi J K vastu sissenõudmiskulu 10 euro nõudes

Legislator headnote

AI generated

2-24-8206/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista J Klt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi J K vastu sissenõudmiskulu 10 euro nõudes

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-8206

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi J K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1597,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood: 10746479,

asukoht:Toompuiestee 35, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepingulised esindajad: Ahto Järvela ja Sigrid

Rahkema, e-posti aadress: jurist@julianus.ee

Kostja: J K, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J Klt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel

sõlmitud 20.06.2022 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 850,58 eurot,

intressivõlgnevus 86,21 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 318,29 eurot ja edasiulatuv viivis alates 23.05.2024 põhinõudelt 850,58 eurolt

35,42% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi J K vastu sissenõudmiskulu 10 euro nõudes

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud J K kanda.

5. Välja mõista J Klt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 550,73 eurot

ning menetluskuludelt 550,73 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-8206 OÜ Aktiva Finance Group hagi J K vastu

võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 06.07.2024, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

22.07.2024 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 850,58 eurot, intressivõlgnevus

86,21 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 318,29 eurot ja

edasiulatuv viivis alates 23.05.2024 põhinõudelt 850,58 eurolt 35,42% aastas kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud.

Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Placet Group OÜ

vahel sõlmitud 20.06.2022 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 850,58 eurot,

intressivõlgnevuse 86,21 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevuse 318,29 eurot ja edasiulatuva viivise alates 23.05.2024 põhinõudelt 850,58 eurolt

35,42% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulud 10 euro osas,

kuivõrd makseviivitusest tingitud kulu ei ole tõendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 718 eurot (riigilõiv 380 eurot, õigusabikulud 338

eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule 2 h x 169= 338 eurot, käibemaksuta. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 315 eurot,

milline menetluskulu on põhjendatud.

Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja

kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on

standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja

mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on

120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 555 eurot

(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas

315 eurot).

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,77% ulatuses ja kostja

kanda 99,23 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550,73

eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik