2-24-4532/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4532

Kohtuasi

H.P hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. mai 2024. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

H.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja H.P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-4532 muutmata

osas, millega maakohus keeldus H.P sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast ning jaotas ja määras kindlaks

menetluskulud.

2. Saata asi Harju Maakohtule H.P Harju Maakohtu 30. märtsil 2022 tsiviilasjas nr

2-21-102155 tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks ja H.P

Pärnu Maakohtu 7. detsembril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsu

peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud H.P kanda, v.a H.P riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

5. Määrata kindlaks

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

määruskaebemenetluses

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista H.P-lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 366 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3–5 peale määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

1. H.P (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2022/1335 ja

025/2022/4418. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiga esitas hageja

hagi tagamise taotluse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ei ole täitmisele võetud nõuet, sest hageja ei sõlminud lepinguid,

mille alusel nõuded on esitatud. Kriminaalmenetluses tehtud otsus tõendab, et hageja on

kuriteo ohver. Kostjale on teada isikud, kes tegelikult raha said ja seega pidi kostja esitama

oma nõuded nende isikute vastu. Kostjal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks hageja

vastu. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, vaid teda on teiste isikute poolt ära kasutatud.

Hagejal ei ole kohustust hüvitada kostjale kolmandate isikute tekitatud kahju. Kriminaalasja

menetluse käigus tuvastati, et hageja ei ole osalenud kostjale kahju tekitamises. Hageja isikut

tõendavat dokumenti kasutati ilma tema nõusolekuta. Samuti kasutati hagejale kuuluvat

kontot ja tehti hageja nõusolekuta muid toiminguid, mis viisid kostjale kahju tekitamiseni.

1.2. Kostja poolt täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud, kostja nõuded hageja vastu

ei ole tõendatud ega hagejale arusaadavad. Kostja ei ole hagejale laenude andmisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleb kostja poolt hageja suhtes alustatud

täitemenetlused lugeda alusetuks. Sundtäitmine täiteasjades nr 025/2022/1335 ja

025/2022/4418 ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole kostjale võlgu.

2. Harju Maakohus jättis 22. märtsi 2024. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks

rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 20. mai 2024. a määrusega hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb hagiavalduses selgelt välja tuua, millised

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsuses tuvastatud kuriteoepisoodid on seotud

siinses menetluses esitatud nõudega. Ka põhinevad hagiavaldusest nähtuvalt hageja

vastuväited sundtäitmisele asjaoludel, mis tekkisid enne täitedokumentideks olevate

kohtulahendite tegemist ja nende jõustumist. Hagejal tuleb selgitada, miks ei olnud hagejal

võimalik esitada enda vastuväiteid kohtumenetlustes, milles tehtud lahendid on vaidlustatud

täiteasjades täitedokumendiks.

4. Hageja esitas 21. mail 2024 maakohtule hagiavalduse täienduse.

4.1. Hageja selgitas, et laenuandja ei ole hagejale laenu väljastades täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (mh ei kontrollinud, kas ta annab laenu hagejale

või kolmandatele isikutele, ega kontrollinud hageja laenuvõimet). Kui kohus tuvastab

laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis tekib hagejal õigus

tasaarvestada laenulepingu sõlmimisega tekkinud kahju kostja laenu tagastamise nõudega.

Hageja tasaarvestab kõik laenulepingute alusel tekkinud kahju hüvitamise nõuded kostja vastu

kostja nõuetega hageja vastu.

2 (8)

4.2. Hagejat ei kaasatud sisuliselt tsiviilasjade nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 menetlustesse,

mistõttu ei saanud hageja oma õigusi nendes menetlustes kaitsta. Hageja on saanud nendest

menetlustest teada tunduvalt hiljem.

5. Hageja esitas 21. mail 2024 hagi tagamise taotluse, paludes peatada täitemenetlus

täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418. Harju Maakohus jättis 22. mai 2024. a

määrusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus keeldus 23. mai 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti

Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt põhinevad hageja vastuväited sundtäitmisele

asjaoludel, mis tekkisid enne täitedokumentideks olevate kohtulahendite tegemist ja nende

jõustumist. Kriminaalasjas tuvastatud episoodid leidsid aset 2019. a novembris ja detsembris.

Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehti otsus 10. mail 2021, mis kohtute infosüsteemi kohaselt

jõustus 27. mail 2021. Täitedokumentideks olevad kohtulahendid tehti aga 30. märtsil 2022 ja

7. detsembril 2022. Ka tasaarvestusolukord ei ole tekkinud pärast kohtulahendite jõustumist.

Hagejal oli võimalik esitada enda kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestusavaldus ka varasemate

kohtumenetluste ajal. Hageja ei ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, millest tulenevalt ei

olnud tal võimalik esitada enda vastuväiteid kohtumenetlustes, milles tehtud lahendid on

vaidlustatud täiteasjades täitedokumendiks. Täitemenetlustest teada saades oli hagejal samuti

võimalik esitada tagaseljaotsusele kaja ja maksekäsule määruskaebus. Eeltoodust tulenevalt

on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest

hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel rahuldada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7.1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saanud hageja temast sõltumatul põhjusel osaleda

tsiviilasjade nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 menetlustes. Hageja polnud nendest menetlustest

teadlik. Kohus ei ole saatnud kõnealustes tsiviilasjades menetlusdokumente hageja

e-postiaadressile ega elukoha aadressile. Hageja sai nendest menetlustest teada siis, kui ta sai

kohtutäiturilt täitedokumendid. Vastuväiteid sai hageja esitada alles siis, kui ta sai

täitedokumendid. Seetõttu on hagejal mõjuv põhjus, miks ta on esitanud vastuväited alles

täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis. Kuna hageja ei olnud menetlustesse kaasatud,

ei saanud hageja esitada ka kaja ega määruskaebust maksekäsule.

7.2. Hageja pöördus korduvalt politseiuurija poole, et saada infot kriminaalmenetluse kohta.

Hagejale selgitati vaid, et menetlus käib. Otsuse sai hageja uurija käest alles 2023. aastal.

7.3. Kui kohus tuvastab, et täitemenetlus on lubamatu põhjusel, et sellist võlga ei eksisteeri,

kuna hageja ei ole võtnud laene ja ei ole neid laene saanud, siis selle tulemusel vabaneb

hageja kohustusest tasuda võlg, mida ta ei ole laenuandjatelt võtnud.

3 (8)

8. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

9. Kuna maakohus ei küsinud kostjalt hageja määruskaebuse osas seisukohta, andis

ringkonnakohus 5. juuli 2024. a e-kirjaga kostjale võimaluse määruskaebuse osas seisukoha

esitamiseks.

10. Kostja esitas 19. juulil 2024 ringkonnakohtule seisukoha, milles vaidleb määruskaebusele

vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja viidatud asjaolud tekkisid enne

tsiviilasjades nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 tehtud lahendite jõustumist. Ka on mõlemas

tsiviilasjas makseettepanekud hagejale kätte toimetatud. Tsiviilasjas nr 2-21-102155 esitas

hageja vastuväite makseettepanekule, kuid hagimenetluses hoidus ta menetlusest kõrvale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata osas, millega maakohus keeldus hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast ning jaotas ja määras kindlaks

menetluskulud. Arvestades hageja menetlusdokumentides välja toodut, saadab

ringkonnakohus asja maakohtule tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks (täiteasi nr

025/2022/1335) ja maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks (täiteasi nr 025/2022/4418). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Siinses asjas on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418. Hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena

tuginenud sellele, et kostjal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks hageja vastu, sest hageja

on kuriteo ohver ning ei ole tegelikult lepinguid sõlminud. Samuti leiab hageja, et laenuandja

on laenulepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on

sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille hageja soovib tasaarvestada kostja

nõuetega.

Ringkonnakohus leiab, et TMS § 221 lg-st 2 tulenevat piirangut arvestades leidis maakohus

õigesti, et hageja ei saa tugineda hagi aluseks olevatele asjaoludele sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib kolleegium järgmist.

12.1. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on vastuväited

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Maakohus märkis õigesti, et praegusel juhul on vaidlustatud

täitemenetluste aluseks tsiviilasjades nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 tehtud kohtulahendid,

mis tehti vastavalt 30. märtsil 2022 ja 7. detsembril 2022 ning mis on jõustunud. Samuti

märkis maakohus õigesti, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tuvastatud episoodid, millele

hageja hagis tugineb, leidsid aset 2019. a novembris ja detsembris ning kõnealuses

kriminaalasjas tehti otsus 10. mail 2021, mis jõustus 27. mail 2021. Seega asjaolud, millele

hageja hagis tugineb (hageja on kuriteo ohver ega ole nõude aluseks olevaid lepinguid

4 (8)

sõlminud ning hagejal on laenuandja vastu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

tulenev tasaarvestatav nõue), tekkisid enne täitedokumentideks olevate kohtulahendite

tegemist ja nende jõustumist.

12.2. Maakohus on õigesti osundanud, et täitemenetlustest teada saades oli hagejal võimalik

esitada TsMS § 415 alusel tagaseljaotsusele kaja ja maksekäsule TsMS § 4891 alusel

määruskaebus. Seega ei olnud tegemist ka olukorraga, kus hagejal ei oleks olnud objektiivsel

põhjusel (st temast sõltumatul põhjusel) võimalik oma vastuväiteid esitada ja

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna nendes kohtumenetlustes, kus tehti täiteasjades

täitedokumentideks olevad kohtulahendid (vt nt RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p-d 10.1 ja

10.2; RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 15.1).

12.3. Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv

sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Nii on Riigikohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2

tuginedes leidnud, et kui sissenõudja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi

kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud võlgnikku käituma varasemas

kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (nt

kaja või apellatsioonkaebuse esitamata), võib TMS § 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu

põhimõttega (RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.2). TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang

võib olla vastusolus hea usu põhimõttega ka muudel juhtudel, nt olukorras, kus

täitedokumenti ei ole võimalik objektiivselt täita, kuid täitmata jätmine võib kaasa tuua

sunniraha määramise (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p-d 15.1 ja 16). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hagis esile toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul aluse

jätta TMS § 221 lg-s 2 toodud piirangu kohaldamata hea usu põhimõtte tõttu.

12.4. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagis esitatud asjaoludel

ei oleks võimalik hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, mistõttu see

hagi on õiguslikult perspektiivitu. Seega keeldus maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetlusse võtmisest.

13. Samas jättis maakohus arvestamata, et hagiavalduse ja selle täienduse sisust nähtuvalt on

hageja esitatu käsitatav nii kajana tagaseljaotsusele kui ka määruskaebusena maksekäsu peale.

Selle tulemusena on maakohus põhjendamatult jätnud lahendamata tsiviilasjas nr 2-21-

102155 esitatud kaja ja otsustamata tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsu peale

esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise üle.

18.1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt täiteasjaga nr 025/2022/1335 seonduvat.

18.1.1. Täiteasjas nr 025/2022/1335 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30. märtsil 2022

tsiviilasjas nr 2-21-102155 tehtud tagaseljaotsus. Hageja on kohtule esitatud

menetlusdokumentides leidnud, et täiteasjas nr 025/2022/1335 sundtäidetavat tsiviilasjas nr 2-

21-102155 tehtud tagaseljaotsusest tulenevat nõuet tegelikult ei ole, sh seda pole kunagi

tekkinud, mistõttu kostja ei saa nõuda selle täitmist (hagiavalduse p-d 1.5, 2.2.2(2), 2.3, 2.4;

hageja 21. mai 2024. a menetlusdokumendi p 3). Seega nähtub hageja esitatust tagaseljaotsuse

vaidlustamise soov, kuivõrd hageja ei nõustu maakohu tehtud tagaseljaotsusega.

18.1.2. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati tagaseljaotsus hagejale

kätte avalikult. Seega oli kaja esitamise tähtaeg TsMS § 415 lg 2 teise lause järgi 30 päeva

5 (8)

alates päevast, kui hageja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Õiguskirjanduses on leitud, et täitemenetlusest teadasaamisel hakkab kaja esitamise

tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui kostjale on täitmisteate lisana kätte toimetatud

tagaseljaotsus kui täitedokumendi ärakiri või kui tagaseljaotsuse terviktekst on kostja kätte

jõudnud muul viisil TsMS § 307 lg 3 mõttes (TsMS II komm, § 415, p 3.3.d). Praegusel juhul

ei ole maakohus välja selgitanud, millal hageja tagaseljaotsusest või täitemenetlusest teada

sai. Sellest aga sõltub, kas kaja saab lugeda esitatuks tähtaegselt.

18.1.3. Arvestades eeltoodut, saadab ringkonnakohus asja maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-

102155 tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks. Kaja lahendamise käigus

tuleb maakohtul muu hulgas kontrollida kaja tähtaegsust.

13.1. Ringkonnakohus käsitleb järgmisena täiteasjaga nr 025/2022/4418 seonduvat.

13.1.1. Täiteasjas nr 025/2022/4418 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 7. detsembril 2022

tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsk. Hageja on kohtule esitatud

menetlusdokumentides leidnud, et täiteasjas nr 025/2022/4418 sundtäidetavat tsiviilasjas nr

2-22-139730 tehtud maksekäsust tulenevat nõuet tegelikult ei ole, sh seda pole kunagi

tekkinud (hagiavalduse p-d 1.5, 2.3, 2.4), ning võlgnikku ei olnud maksekäsu kiirmenetlusse

kaasatud (vt ka hageja 21. mai 2024. a seisukoht, p 3), mistõttu kostja ei saa nõuda

maksekäsust nähtuvate nõuete täitmist. Seega nähtub hageja esitatust maksekäsu

vaidlustamise soov. Seejuures võib TsMS § 4891 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi võlgnik tugineda

maksekäsu peale esitatud määruskaebuses mh sellele, et makseettepanek toimetati võlgnikule

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku

süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada

õigeks ajaks vastuväidet (p 1), samuti sellele, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu

kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (p 3).

13.1.2. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu peale määruskaebuse 15

päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates

maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib

määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud,

kuidas ja millal hagejale maksekäsk kätte toimetati. Sellest aga sõltub, kas määruskaebuse

saab lugeda esitatuks tähtaegselt.

13.1.3. Arvestades eeltoodut, saadab ringkonnakohus asja maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-

139730 tehtud maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Selle käigus tuleb maakohtul muu hulgas kontrollida määruskaebuse tähtaegsust. Ühtlasi

tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmist otsustades kontrollida, kas asi allub Harju

Maakohtule, ning juhul, kui asi ei allu Harju Maakohtule, edastada see TsMS § 75 lg 2 järgi

kohtule, kellele asi allub. Arvestades TsMS § 75 lg-s 4 sätestatut, ei saa ringkonnakohus

kontrollida ega muuta riigisisest kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud

määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt ka TsMS I komm (2017), § 75, p

3.4).

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Kuigi

ringkonnakohus ei saada asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, nagu taotles

hageja, on hageja siiski osaliselt määruskaebuses taotletud eesmärgi saavutanud, sest

ringkonnakohus saadab asja maakohtule kaja lahendamiseks ja määruskaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

6 (8)

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi põhjust muuta

ka maakohtu menetluskulude jaotust.

17. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas määruskaebusega hagi

menetlusse võtmata jätmise. Kuna ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õiguspäraselt

hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest, jäi selles osas hageja

määruskaebus rahuldamata. Seetõttu on õiglane jätta kostja määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusega samas menetlusdokumendis esitatud kaja ja

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb maakohtul jaotada vastavalt nende

lahendamise tulemusele.

Hagejale määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda, kuivõrd asja materjalidest

nähtuvalt on hagejale Harju Maakohtu 30. märtsi 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4470

määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seejuures on

Riigikohus leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et

hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud

isiku kahjuks (vt RKTKm 13.02.2013, 3-2-1-152-12, p 23).

18. Kolleegium määrab kindlaks kostja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.

18.1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kohtutoimikuga tutvumiseks ja analüüsiks 3,5 tundi

ja määruskaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga

122 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse

menetlusega. Samuti kinnitas kostja, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kokku palub kostja

hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 549 eurot.

18.2. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele, leides, et kostja menetluskulud on

ülemäärased. Hageja hinnangul on põhjendatud juristi tunnitasu 80 eurot, millele võib

lisanduda käibemaks. Ebavajalik on toimikuga tutvumise ja analüüsi ajakulu, sest kostja pidi

tutvuma ainult määruskaebusega. Määruskaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud

ajakulu 0,65 tundi.

18.3. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud

osaliselt. Arvestades tsiviilasja materjalide mahtu ja sisu (sh asjaolu, et kostja pidi

pooleliolevate täitemenetlustega juba kursis olema), peab ringkonnakohus kohtutoimikuga

tutvumise ja analüüsi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi. Arvestades hageja

määruskaebuse kohta esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on selle koostamise põhjendatud ja

vajalik ajakulu 0,5 tundi. Juristist esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (käibemaksuga) on

mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada

koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 366

eurot (= 3 × 122).

7 (8)

19. Kohus määrab hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaks eraldi

määrusega.

20. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)