2-21-140888/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U

S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtuasja number

2-21-140888

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2024.a, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi T O vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1551,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa,

Tallinn, 10617, Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev

(OK

Incure

OÜ,

e-post:

Dmitri.santasev@okincure.ee);

Kostja: T O (isikukood XXX, elukoht xxx, e-

post: XXX ).

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel

29.09.2020.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlg 789,45 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 08.12.2021 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille

kohus andis 05.01.2022 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,

kuna võlgnik (kostja) esitas vastuväite.

2. Hageja esitas 02.02.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevus 1551,48 eurot, millest põhivõlgnevus on 1099,81 eurot,

intress 227,34 eurot, viivis 174,33 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Lepingu

kehtivuse ajal sai kostja 1147 eurot krediiti, millest kostja on põhiosa katteks tagasi

maksnud 47,19 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt maksmata jäänud põhivõla 1099,81

euro (1147-47,19) tasumist. Samuti palub hageja välja nõuda menetluskulud

(riigilõivu) summas 225 eurot. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 60,96%

aastas.

3. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital

Estonia AS 29.09.2020 laenulepingu krediidikonto limiidiga 1100 eurot. Kostja on

raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega ning 04.10.2021 ütles krediidiandja kostjaga lepingu üles ning loovutas

nõude OK Incure OÜ-le.

4. Hageja on seisukohal, et krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud

nõudeid. Krediidivõimelisuse analüüsimisel lähtus hageja krediidiandja seadusest,

Finantsinspektsiooni juhendist ning sisereeglitest- ja eeskirjadest. Sissetuleku

kontrollimiseks tegi krediidiandja päringu Pensionikeskusesse, mille andmete kohaselt

oli kostja keskmine sissetulek 1440 eurot. Krediidivõimelisuse arvestamiseks võttis

hageja siiski aluseks taotluses esitatud summa (700 eurot). Kostja taotletud

tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja reeglid ette

vajadust küsida kostjalt ka pangakonto väljavõtet, kuna taotletud summa jäi

sisereeglite kohaselt 1100 euro piiridesse ning 60-kuulise laenuperioodi kohta kujunes

igakuise tagasimakse suuruseks hageja hinnangul väike summa (umbes 50 eurot).

Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus, et

kostja on krediidivõimeline ning suudab krediiti kokkulepitud tingimustel tagasi

maksta, mida kostja ka esialgu regulaarselt tegi. Krediidivõimelisuse analüüsimisel

tegi krediidiandja päringu ka eesmärgiga välja selgitada, kas kostjal oli maksehäireid.

Päringu tulemused kinnitasid hagejale, et kostjal puuduvad aktiivsed maksehäired.

5. Hageja leiab, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija

on ise kohustatud vastutustundlikult käituma ning esitama krediidiandjale enda kohta

tõesed andmed, mida krediidivõimelisuse hindamiseks vaja läheb. Kostja on

laenutaotluse täitmisel esitanud krediidiandjale valed andmed, mille põhjalt

krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust. Kostja märkis oma taotluses oma

igakuiseks netosissetulekuks 700 eurot ja töökohaks A OÜ. Taotluses on kostja

märkinud, et tal ei ole ühtegi teist finantskohustust, majapidamiskulud puuduvad ning

tal ei ole ülalpeetavaid.

6. Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

nõuab tagasimaksete arvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel, mille kohaselt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

mis oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, siis sellisel juhul tuleb kõik kostja poolt tehtud

tagasimaksed arvestada põhisumma katteks. Võttes arvesse, et kostja sai krediiti kogu

summas 1 147 eurot ja tasus tagasi kokku 357,55 eurot, siis kostja on endiselt hagejale

võlgu 789,45 eurot (1 147,00 – 357,55), mida hageja palub kohtul alternatiivselt kostjalt

välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral. Lisaks

palub hageja välja mõista viivise summas 20,94 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas kohtule 07.04.2022 vastuse, milles leiab, et laenuandja on andnud talle

laenu maksevõimet hindamata ning arvab, et tal on õigus nõuda krediidiandjalt ehk ka

uuelt võla sissenõudjalt OK Incure OÜ tekkinud kahju hüvitamist või tasaarvestust

kogu nõude osas, tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-

19-5865. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et kuigi ta esitas laenutaotlusesse valeandmed, on hageja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal tekkisid makseraskused 2020.

aasta kevadel, mil tal oli raskusi uue töökoha leidmisega peale lapsehoolduspuhkuse

lõppemist. Kostja on kokku võtnud laene ligikaudu 10 pangast ja tema laenukoormus

oli üle 2000 euro kuus. Kostja tunnistas oma seisukohas enda vastutustundetut

finantskäitumist, kuid jäi arvamusele, et hageja on talle laenu andes rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja leidis, et kuna IPF Digital Estonia AS ei

kontrollinud tema pangakonto väljavõtet ega võimekust laenu tagasimaksmiseks, on

krediidiandja käitunud vastutustundetult. Lisaks sellele oli laenu taotlemise hetkeks

info kostja kohta üleval ka maksehäireregistris. Sissetulek, mille pealt kostjale

20.09.2020 laenu anti, oli töötoetus (73,20 euro), töötasu (20,24 euro), peretoetus

(577,54 euro) ja lõpparve (225,72 euro). Enne IPF Digital Estonia AS-iga lepingu

sõlmimist oli kostja laenukoormus kuus 2070,33 eurot, mis ületas tema sissetulekuid

ning seetõttu polnud ta võimeline laenu tasuma. Eelnevale tuginedes leidis kostja, et

hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud

nõude summa piiresse). Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1

lg-s 5 on sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

10. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 20.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr 4903662.

Vaidlus puudub, et kostja on kasutanud kokku 1147 euro krediiti. Antud kohtuasjas on

tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust ja krediidiandja tegutses oma majanduskutsetegevuses.

11. Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja laenu välja maksnud ning

kostjal oli kohustus laen vastavalt talle saadetud arvetele tagasi maksta.

12. Krediidi kulukuse määraks oli lepingus märgitud 60,96%. Lepingu sõlmimise hetkel

oli krediidi kulukuse määra ülempiir 61,56% (3*20,52) seega jäi nõude aluseks oleva

lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse. Hageja 28.07.2023 esitatud

tõendite kohaselt tasus kostja tagasimakseid kokku summas 357,55 eurot, kuid rohkem

graafikujärgseid makseid ei tasunud. Hageja nõuab põhivõla (1099,81 eurot), intressi

(227,34 eurot), sissenõudmiskulude (50 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (174,33 eurot) hüvitamist. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral nõuab hageja kostjalt viivist ning

789,45 eurot, kuna kostja sai laenu summas 1 147 eurot ja tasus tagasi kokku 357,55

eurot.

13. Kostja leiab oma 07.04.2022 esitatud vastuses, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei küsinud temalt pangakonto väljavõtet

sissetuleku hindamiseks, viies krediidivõimelisuse hindamise läbi vaid laenutaotluse

alusel. Samuti leiab kostja, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna

hageja ei pannud tähele kostja osas kehtivad maksehäireid, mis laenu taotlemise

hetkeks olid juba üleval. Kostjal oli IPF Digital Estonia AS-iga lepingu sõlmimise

momendiks laene ligikaudu kümnest erinevast pangast ning tema laenukoormus kuus

küündis üle 2000 euro. Seega polnud kostja võimeline krediidiandjale krediiti

tagastama. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt leiab, et tal on õigus nõuda võla

sissenõudjalt OK Incure OÜ tekkinud kahju hüvitamist või tasaarvestust kogu nõude

osas.

14. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS lg 7 kohaselt juhul, kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, pole tarbija kohustatud

krediidiandjale tagasi maksma lepingujärgset intressi ning muid tasusid.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus

lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja

asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et

kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses

vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja

on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud,

et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu

andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034

lg 13). Kohus selgitas 28.06.2023.a hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja

4. KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja VÕS

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Riigikohus

on nr 2-14-21710 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb tuvastada, milliseid andmeid

kostja ise oma sissetuleku kohta hagejale enne laenulepingu sõlmimist esitas.

Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka

pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710). Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause

järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis

krediidiandjana sellest lähtuda.

17. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma

kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust

(VÕS § 4034 lg 2).

18. Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks

siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt

järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1):

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus;

2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused;

3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena;

5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju;

6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist;

7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus.

19. Hageja on seisukohal, et krediidiandja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19.1.

Hageja väitis 26.08.2022 seisukohas, et krediidiandja kontrollis põhjalikult

kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka

kostja poolt esitatud andmete tõesust.

19.2.

Hageja selgituste kohaselt täitis kostja laenutaotluse, milles oli märkinud oma

igakuiseks netosissetulekuks 700 euro. Taotlust tehes teeb IPF Digital päringuid

erinevatesse registritesse, nagu näiteks Creditinfo, Taust.ee ning Eesti

pensioniregistrisse. Kostjal puudusid hageja kinnitusel maksehäired ning

maksuvõlad. Palgainfo sai hageja pensioniregistrist, mille põhjalt viidi läbi

krediidivõimelisuse hindamine. Krediidiandja tegi päringu Taust.ee-sse, mille

andmete kohaselt oli kostjal 1 kinnistu 0 lõpetatud ja 0 käimasolevat kohtulahendit.

Kostja märkis taotluses, et puuduvad ülalpeetavad ja finantskohustused teiste

krediidiandjate ees. Hageja ei küsinud kostjale krediidivõimelisuse hindamiseks

pangakonto väljavõtet, kuna vastavalt IPF Digital AS sisereeglitele oli võimalik

pakkuda 1100 eurot ilma konto väljavõtteta. Muuhulgas on hageja öelnud, et

kostjale tehti ka kõne täpsustavate küsimuste jaoks, kuid ei ole kohtule selgitanud,

milliseid täpsustavaid asjaolusid eelnimetatud kõnega kostjalt krediidivõimelisuse

hindamiseks välja selgitati.

20. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on kostjale laenu andes rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud tõendite ja selgituste pinnalt

nähtub, et laenuandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Hageja on mitmeid kordi rõhutanud, et kostja krediidivõimelisust hinnati

muuhulgas kostja enda esitatud taotluse alusel, kuhu kostja oli märkinud valeandmed

enda teiste finantskohustuste osas. Kohus on juba varasemalt rõhutanud, et

krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, vaid ta peab seda kontrollima. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki (2-22-116293 p 22).

21. Kohus leiab, et antud juhul oleks krediidiandja pidanud aktiivsemalt tegutsema kostja

krediidivõimelisuse väljaselgitamiseks. Krediidiandja oleks pidanud märkama

ilmselgelt ebakõla kostja laenutaotluses tema sissetulekute ja väljaminekute osas ning

küsima kostjalt tema isikliku pangakonto väljavõtet, millelt oleksid nähtunud kostja

tegelikud igakuised sissetulekud ning kulutused.

Kostja kontoväljavõtete

väljanõudmisel ja nende analüüsimisel oleks laenuandjale nähtunud juba eelnevalt

erinevate võlausaldajatega laenulepingute sõlmimine. Ei ole tõenäoline, et isikul

puuduvad elamiskulud. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud

ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust.

Pensioniregistrist ei nähtu isiku tegelikke regulaarseid kulutusi ning potentsiaalset

vaba raha, mille arvelt oleks tarbija võimeline lepingu alusel krediiti tagasi maksma.

Asjaolu, et krediidiandja on endale kehtestanud sisereeglid, mille kohaselt pole

väiksemate kuumaksete korral kohustust kliendilt konto väljavõtet küsida, ei muuda

siinjuures kohtu seisukohta. Krediidiandjal lasub kohustus kontrollida tarbija

regulaarset sissetulekut, varalist seisundit ja teiste varaliste kohustuste olemasolu

tulenevalt KAVS § 49 lg-st 1 p-dest 1 ja 2. Kehtestades sisereeglid, mille kohaselt ei

pea krediidiandja väiksemate summade korral piisava hoolsusega kontrollima

laenutaotleja sissetulekuid ja kulutusi ning teisi finantskohustusi, võtab krediidiasutus

endale ise suurema riski, et rahuldab laenutaotluse täielikult krediidivõimetule

tarbijale.

22. Krediidiandja pole muuhulgas piisava hoolsusega kontrollinud ka kostja maksehäireid

ning võlgasid. Hageja väitel viidi vastav kontroll läbi taust.ee kaudu, millest ei

nähtunud ühtegi maksevõlga ega -häiret kostja osas. Kostja on kohtule esitanud

väljavõtte maksehäireregistrist, millelt on näha kõik kostja vanad ning kehtivad

maksehäired (dtl 68). Vastutustundliku laenamise põhimõte hõlmab ka kohustust

krediidiandjal kontrollida, kuidas on tarbija täitnud oma varasemaid makse- ning

finantskohustusi. Kuna kostja esitatud väljavõttelt olid näha juba enne 20.09.2020

sõlmitud krediidilepingut esinenud maksehäired, ei saa jõuda järeldusele, et

laenuandja oleks neid piisavalt kontrollinud.

23. Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lõikes sätestatut

ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt § 4034 lõigetele

3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7).

24. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud olukord, mille juhul saab krediidiandja nõuda ka vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tarbijalt valeandmete esitamise tõttu kõiki lepingujärgseid

tasusid. Riigikohus on oma otsuses 2-14-21710 p-s 29.3 leidnud, et laenusaajal on küll

VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, millest laenuandja võib lähtuda, kuid see ei tähenda, et laenuandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid

kontrollida ja vajadusel lasta neid täpsustada. Antud juhul lähtuti kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja oli märkinud

muuhulgas endal olevat 0 finantskohustust ning 0 majapidamiskulu. Viimased andmed

on kohtu hinnangul aga kostja iga silmas pidades niivõrd eluliselt ebausutavad, et

krediidiandja oleks pidanud seda ebausutavust märkama ning tulenevalt

vastutustundliku laenamise põhimõttest kostja esitatud andmete tõesust hoolsamalt

kontrollima. Kui krediidiandja oleks andmete kontrollimisel kasutanud asjakohaseid

andmebaase, oleks ta leidnud mitmed kostjaga seotud varasemad maksehäired, mille

pinnalt oleks krediidiandjal olnud võimalus laenu taotlejale täiendavaid küsimusi

esitada olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks või jätta laenutaotlus

rahuldamata. Seega, kuna krediidiandja lähtus kostja teiste varaliste kohustuste ja

varasemate maksekohustuste täitmise kontrollimisel vaid kostja esitatud eluliselt

ebausutavast informatsioonist ja Taust.ee andmebaasist, on krediidiandja käitunud

kohtu hinnangul pealiskaudselt. Selliselt on krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna kostja varasemate maksekohustuste täitmist ja

olemasolevaid muid kulusid ei kontrollitud piisava hoolsusega.

25. Seega saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Hageja väitel on kostja

28.07.2023 seisuga kasutanud krediiti 1147 eurot, millest hageja nõuab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral 789,45 eurot. Kostja laenu

võtmist vaidlustanud ei ole. Seega tuleb nimetatud summa kostjal hagejale tagastada.

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 ei ole kostjal vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu kohustust tasuda lepingujärgset intressi ning muid lepinguga

seonduvaid kulusid. Seega on kostja hagejale võlgu põhivõlgnevuse, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on 28.07.2023 esitanud kohtule põhivõlgnevuse ümberarvestuse, pidades

silmas seadusjärgset intressimäära, mis oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas ning

arvestas kõik kostja tehtud tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja kasutas

1147 euro krediiti ning on sellest tagasi maksnud 357,55 eurot, on kohus seisukohal, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 789,45 eurot põhivõlgnevuse katteks.

26. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses

sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid

põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist

madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

27. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet ning kostja kahjunõuet. 28.07.2023 on

hageja esitanud põhinõude ümberarvestusavalduse ning koos põhivõlgnevusega

789,45 eurot palub hageja välja mõista viivise seadusjärgses ulatuses VÕS § 113 lg 1

alusel alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 05.10.2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 02.02.2022. Esitatud ümberarvestuse kohaselt on

kohustuse täitmisega viivitatud periood 05.10.2021 (lepingust ülesütlemisele järgnev

päev) - 02.02.2022 (hagiavalduse esitamine) ning aastane viivisemäär 8%. Esitatud

arvutuste kohaselt võlgneb kostja hagejale 20,94 eurot viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel

võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg

1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise

eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks

olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju

hüvitamine (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-19-5865 p 20). Kooskõlas kohustuse

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete

tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju

hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on

võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti

vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-136-12, p 25).

VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul saab kõne alla tulla vaid

kahju hüvitamine vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest ning selles osas

on hageja juba esitanud kohtule tasaarvestusnõude. Kuna kohus leidis, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning vähendas põhivõlgnevuse

summat, siis rahuldab kohus kostja tagasiarvestusnõude vaid viivisearvestuse osas.

Hageja on esitanud koos tasaarvestusnõudega viivisenõude ning kohtu hinnangul on

nimetatud viivisenõude tasaarvestamine põhjendatud, kuna tegemist on kostjale

tekkinud lisakuluga ning seega saab seda arvestada kostjale tekkinud kahjuna.

Kui kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, on kostja koormiseks välja tuua ja

tõendada enda nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja ei ole kohtu hinnangul

käesoleval juhul tõendanud kahju tekkimist põhinõude osas ning kuna kostja on

tunnistanud valeandmete esitamist laenutaotlusel, laenu saamist ning kasutamist, siis

on kostjal kohustus laenu põhiosa summas 789,45 eurot hagejale tasuda. Kohus on

seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud vaid hageja poolt nõutud

viivise osas, muus osas kostja tasaarvestusavaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja

hageja nõude lõppemist.

28. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mille puhul on tuvastatud krediidiandja

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude

loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023

nr 2-22-11447, p 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik