2-22-18749/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-18749

Tsiviilasi

Aktiva

Finance

Group

OÜ

hagi S.

vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10730 eurot 53 senti

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja S. N. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S. N. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 5788 eurot

89 senti ja viivis põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud 60% ulatuses S. N. kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

4. Mõista S. N. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 804 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb S. N. tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Menetluskulud

kanda

Julianus

Inkasso

OÜ

arvelduskontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712659299.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14. detsembril 2022 hagiavalduse S. N. (kostja)

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6229 eurot 48 senti, intressi

462 eurot 80 senti, haldustasu 12 eurot 50 senti, sissenõudekulud 50 eurot, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2860 eurot 67 senti ja alates 15. detsembrist

2022 kuni põhinõude täitmiseni viivise määras 17,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 6. augustil 2019

tarbijakrediidilepingu (autolaenu lepingu nr L89002852468), mille alusel sai kostja laenu

6405 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel osamaksetena. Kostja on

maksnud laenuandjale põhiosa katteks 175 eurot 52 senti. Ülejäänud võlg on kostjal tasumata.

21. mail 2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja on oma

nõude loovutanud hagejale.

Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus laenuandja

ennekõike taotleja esitatud andmetest (kostja märkis enda sissetulekuks 2000 eurot) ja

igakuisteks kohustusteks 850 eurot), lisaks registri väljavõtetest saadud teabest. Laenuandja

leidis, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Laenuandjal ei olnud kohustust küsida

kostjalt konto väljavõtteid. Laenuandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks. Laenuandja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

2. Kostja vaidles vastuses hagiavaldusele hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Kostja palus täpsustatud vastuses rahuldada hagi põhivõla 6229 euro 48 sendi ja intressi

462 euro 80 sendi osas, kuid jätta hagi muus osas rahuldamata.

3. Kohus andis 31. jaanuaril 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning

kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd

hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja

kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole hageja kohtu esialgsel

hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet ka järginud. Olukorras, kus hageja ei ole

kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule

teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.

4. Hageja esitas 29. veebruaril 2024 ümberarvestuse (juhul kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kostja sai laenu 6405 eurot. Kostja on teinud

makseid kokku summas 616 eurot 11 senti, mille osas esitab hageja väljavõtte.. Kui arvestada

nimetatud summad põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa tasumata jäägiks 5788 eurot 89 senti,

mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 järgse

viivise alates kohtulahendi jõustumisest.

5. Kostja on oma viimases menetlusdokumendis märkinud, et kostja on nõus sõlmima

kompromisslepingu, mille kohaselt tasub kostja hagejale põhivõla 5788 eurot 89 senti 36 kuu

jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega

Inbank AS, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, andis kostjale laenu

summas 6405 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus-

ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega

(VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 21. mail 2022 lepingu kostjaga üles ning palus

võla tasuda. Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise või nõude loovutamise kohta.

8. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

8.1. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas

tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,51%, mis

ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra (16,72%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole

tühine krediidi kulukuse määra tõttu.

8.2. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul

kontrollida,

kas

krediidiandja

on

järginud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama.

Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu

hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut,

teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-

des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub

krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodika järgi.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja.

Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi

p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse

ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi

majapidamisele

(nt

kulutused

toidule,

kommunaalkuludele,

sideteenustele,

kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab

krediidiandja või -vahendaja.

Hageja on 30. oktoobri 2023. a seisukohas selgitanud, et krediidiandja omandas kostja varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta teabe kostja taotluses

esitatud ja kogutud andmete alusel. Kostja esitas laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks

sissetulekuks 2000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 850 eurot. Maksehäireregistrite andmete

kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja kinnitusel oli kostja keskmine

brutokuupalk ca 2900 eurot. Seega võttis krediidiandja arvesse kostja igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks

2000

eurot

ning

kohustusteks

kostja

märgitud

finantskohustused

850 eurot.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud

tingimustel

(s.o teabe

saamise

kohustuse

täitmisel

saadud

teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust,

mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel

(KAVS § 49 lg 3 p 3).

Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes

laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad

ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka

siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja

krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto

väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud

andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri

2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).

Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Kui krediidiandja ei ole

kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste

suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

8.3. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohus andis 31. jaanuaril 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning

kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatuga. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 5788 eurot 89 senti.

Kostja ei ole põhivõla suurusele vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhivõla 5788 euro 89 sendi väljamõistmiseks rahuldada.

8.4. Ümberarvestuse kohaselt on hageja palunud mõista kostjalt välja ka viivise põhivõlalt

seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Muus osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 60% ulatuses, siis jaotab kohus

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2671 eurot

98 senti (riigilõiv 840 eurot ja esindaja kulud 1831 eurot 98 senti (4 tundi tunnihinnaga

120 eurot tund käibemaksuta ja 8 tundi tunnihinnaga 169 eurot tund käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (840 eurot).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud.

Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks

õigusabile kokku viis tundi.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ja 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on

menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks

(Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult

keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine

on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 500 eurot (5 x 100 eurot,

käibemaksuta).

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1340 eurot (840 + 500, käibemaksuta). Kuna

kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud,

milleks on 804 eurot (1340*60%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale

hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb hageja

taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428

viitenumbriga 712659299.

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik