3-22-1155/67 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1155

Haldusasi

MTÜ

David

Oistrahhi

Festival

kaebus

Pärnu

Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduste nr 297 ja 299

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi

Festival, seaduslik esindaja A.K

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Evelin

Talvliste

Kolmas isik – MTÜ Suupilliklubi Piccolo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.05.2023 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Rahuldada MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada

Tallinna Halduskohtu 16.01.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1155 osas, milles

halduskohus jättis rahuldamata MTÜ David Oistrahhi Festival nõude Pärnu

Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 299 tühistamiseks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ning

2.1. tühistada Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldus nr 299 ja

2.2. kohustada Pärnu linna tegema uus otsus 01.04.2022 lõppenud taotlusvoorus esitatud

mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektidele toetuste määramise kohta osas,

mis puudutab 2025. ja 2026. aastal toimuvate tegevuste jaoks välja maksmisele

kuuluvaid toetusi.

3. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-22-1155

2(9)

4. Mõista Pärnu linnalt MTÜ David Oistrahhi Festival kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata

kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 01.04.2022 vastustajale taotluse 2022. aasta kultuuriprojekti toetuse (2022. aasta

toetus) saamiseks, taotledes toetust projektile Musica Hymnis. Samal päeval esitas kaebaja

vastustajale ka mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti toetuse (mitmeaastase projekti

toetus) taotluse.

2. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldusega nr 297 (korraldus 297) otsustati 2022. aasta

toetuste eraldamine. Kaebajat toetuse saajate hulgas ei ole. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022

korraldusega nr 299 (korraldus 299) otsustaati mitmeaastase projekti toetuste eraldamine.

Kaebajat toetuse saajate hulgas ei ole. Korraldused nr 297 ja 299 tuginevad Pärnu linna kultuuri

ekspertkomisjoni (ekspertkomisjon) 20.04.2022 koosoleku protokollile nr 3-6.6/3, kus on

märgitud esiteks, et 2022. aasta toetust kaebajale ei eraldata, kuna ta on samal aastal juba saanud

sama projekti jaoks 3000 euro suuruse toetuse, ning teiseks, et mitmeaastase projekti toetust ei

saa kaebajale eraldada tulenevalt eelarvevahendite piiratusest.

3. Kaebaja esitas 25.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida halduskohus tõlgendas

11.06.2022 kohtumääruses nii, et kaebaja taotleb korralduse nr 297 tühistamist. Hiljem tehtud

kohtuotsuses luges halduskohus, et kaebus sisaldab ka korralduse nr 299 tühistamise nõuet.

Kaebaja leidis, et ta ei taotlenud 2022. aasta toetust samade kontsertide korraldamiseks, mille

korraldamiseks ta oli juba toetust saanud ning komisjon oleks pidanud käsitlema tema taotluses

nimetatud projekti uue projektina, mistõttu ei olnud selle sisuline hindamata jätmine

õiguspärane. Mitmeaastase projekti toetuse määramisega seoses leidis kaebaja, et

ekspertkomisjon ei ole adekvaatselt põhjendanud, miks kaebaja projektile toetust ei määratud.

Lisaks osutas kaebaja sellele, et kogu mitmeaastase projekti toetusteks ettenähtud summa

määrati ühe ekspertkomisjoni liikmega seotud projektile, kes osales projektidele lõpliku

hinnangu andmisel ja toetuse eraldamisel.

3-22-1155

3(9)

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja hinnangul oli 2022. aasta toetuse taotluse

esemeks olev projekt seesama, millele oli määratud 3000 euro suurune toetus juba Pärnu

Linnavalitsuse 31.01.2022 korraldusega nr 72 (korraldus nr 72), arvestades, et projekti nimi oli

sama ning valdavalt kattusid projektides nimetatud kontsertide toimumise ajad ja kohad.

Mitmeaastase projekti toetusega seoses selgitas vastustaja halduskohtule, et kaebaja taotletud

igaaastane toetussumma ületas mitmekordselt eelarvelisi võimalusi, samuti olid projekti

teavitusplaan ja arenguplaan üldsõnalised, samas kui MTÜ Suupilliklubi Piccolo projekt, millele

see toetus määrati, oli realistlik, kindla ajakava ja eelarvega, planeeritud külastajate arvuks oli 2200

ning projekti taotlusele oli lisatud meedia-, tegevus- ja arengukava, samuti oli taotletud

toetussumma suurusjärk kooskõlas vastustaja eelarve võimalustega. Veel selgitas vastustaja, et

Pärnu Linnavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 9 moodustatud ekspertkomisjoni kuulusid

erinevate kultuurivaldkondade spetsialistid, kellel on spetsiifilised eriteadmised ja kes tõid

erinevaid vaatenurki hindamisprotsessi. Vastustaja rõhutab, et komisjoni liige, kes oli seotud MTÜ

Suupilliklubi Piccolo projektiga, taandas ent selle projekti hindamisest ja seda puudutava otsuse

tegemisest. Viimaks osutas vastustaja sellele, et tal on projektidele toetuse andmisel lai

kaalutlusõigus ning sisuliselt on tegemist esteetilise vaidlusega, kus ühe projekti kultuurilises

paremuses teise ees ei ole võimalik lõplikult veenduda.

5. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2023 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Korraldused 297 ja 299 sisaldavad otsust jätta rahuldamata kaebaja taotlused 2022.

aasta toetuse ja mitmeaastase projekti toetuse saamiseks.

5.2.

Kaebaja 2022. aasta toetuse taotluses osutatud projekti nimi, eesmärk ja tegevuste

kirjeldus (projekti läbiviimise aeg, projekti raames planeeritud kontsertide toimumise

kohad) kattusid olulises osas projektiga, millele eraldati toetus korraldusega nr 72 ehk

sisuliselt oli projekti sisuks sama kontserdisari. Seetõttu leidis vastustaja õigesti, et

kaebajale 2022. aasta toetuse määramine ei olnud Pärnu linnavolikogu 06.02.2020 määruse

nr 5 „Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja spordiprojektide toetuse andmise kord“

(linnavolikogu määrus nr 5) § 4 lõike 3 kohaselt lubatav. Kaebajal endal oli võimalik

määrata, kas ta taotleb toetust iga kontserdi kohta eraldi või on tegemist ühe tervikliku

projekti ehk festivaliga. Asjaolu, et varem määratud taotlus ei olnud kaebaja hinnangul

projekti realiseerimiseks piisav, ei oma linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lg 3 seisukohast

tähtsust. Kuna kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks oli formaalne alus (varasema

toetuse saamine), oli kaebaja taotluse sisuline hindamata jätmine õiguspärane.

5.3.

Mitmeaastase projekti taotlusega seoses on oluline, et linnavolikogu määruse nr 5 §

1 lõikes 2 on määratletud toetuste eesmärk, milleks on kultuurivaldkonna areng ning

tegevuste mitmekesistamine, ent kusagil pole sätestatud täpsemaid hindamiskriteeriume.

Tegemist on kohaliku omavalitsuse vahenditest vabatahtlikult antava toetusega, kus

vastustajal on suur kaalutlusõigus sisustamaks, millised projektid aitavad kõige paremini

saavutada toetuse eesmärki. Suuresti on tegemist esteetilise vaidluse ja otstarbekuse alusel

tehtava otsustusega, kus erinevaid kultuuriprojekte ei pruugi olla võimalik seada

mittevaieldavasse

edetabelisse.

Küsimuse

üle,

mis

vastab

enim

vastustaja

arengusuundadele ja milline projekt on enim mitmekesistamiseks vajalik, otsustab

vastustaja ise otstarbekuse alusel. Sellises olukorras on ka piisav põhjendus, et teised

taotlused jäid eelarvevahendite piiratuse tõttu toetamata.

5.4.

Projekt, millele vastustaja määras mitmeaastase projekti toetuse, oli kaebaja

projektiga võrreldes ilmselgelt paremini põhjendatud. Otstarbekuse küsimuseks on, kas

toetada pigem rohkemate või vähemate võimalike osalejatega projekti ning kas toetada

projekti, mille eelarves on arvestatud vastustaja võimalustega, võrreldes kordades suurema

3-22-1155

4(9)

toetusega (nagu kaebaja projekt), või toetada selle asemel projekti, mille toetamine soovitud

ulatuses on vastustajale jõukohane. Mõistliku ja avalike vahendite otstarbeka kasutamise

huvides on ka see, et toetataks projekte, mille teostamine ja õnnestumine on kõige

tõenäolisem. Ka see, kas eelistada huvitegevust või kõrgkultuuri arendamist, on sedalaadi

toetuste määramise kontekstis otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust toetust saada ning vastustaja ei pea tagama kaebaja korraldatava

festivali toimumist.

5.5.

Kaebaja

mitmeaastase

projekti

toetuse

üle

otsustas

otsustusvõimeline

ekspertkomisjon, kusjuures selle liige A.H taandas end temaga seotud (ja mitmeaastase

projekti toetuse saanud) projekti arutamisest ja sellele toetuse andmise otsustamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 15.02.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas

10.04.2023, paludes tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:

6.1. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes enne kohtuotsuse tegemist välja

selgitamata kaebuse eseme ning märkides esmakordselt kohtuotsuses, et kaebus hõlmab ka

korralduse nr 299 tühistamise nõuet. Kaebajal ei olnud võimalik esitada korraldust nr 299

puudutavaid argumente ja põhjendusi, mis olnuks vajalik asja õigeks lahendamiseks. Halduskohus

on segamini ajanud kaebaja esitatud taotlused ega ole aru saanud, milliseid otsuseid kaebaja üldse

vaidlustas, kohtuotsus on täis eksimusi, on laialivalguv ning arusaamatu. Kaebaja tegelik eesmärk

oli vaidlustada mitmeaastase projekti toetuse määramata jätmine, lisaks pidas kaebaja vajalikuks

vaidlustada toetuste määramise korda.

6.2. Halduskohus on vääralt leidnud, et põhjenduste puudumine vaidlustatud korraldustes ei muuda

neid korraldusi kontrollimatuks. Mistahes põhjenduste puudumisel on otsused täiesti

kontrollimatud ja suvalised. Ekspertkomisjoni protokoll ei asenda haldusakti põhjendusi, kuna

ekspertkomisjoni arvamus ei ole haldusakti andjale siduv, liiati ei ole kummaski vaidlustatud

korralduses ekspertkomisjoni protokollile viidatud ega ole põhjendatud, miks korralduste andja

ekspertkomisjoni ettepanekuga nõustus. Halduskohus on lubamatult asunud vastustaja korraldusi

tagantjärgi põhjendama vastustaja eest.

6.3. Halduskohus on vääralt leidnud, et kaebaja esitas 01.04.2022 teistkordselt sama taotluse,

millele oli juba varem toetus määratud, kuna tegemist oli erinevate kontsertidega – kaebaja

01.04.2022 esitatud projekt sisaldas uusi kultuurisündmusi, mis ei olnud varem toetust saanud.

Lisaks nähtub vastustaja praktikast, mis puudutab näiteks MTÜ-le Kastan Taskus toetuste

eraldamist, et vastustaja on rahuldanud taotlusi varem eraldatud toetust suurendada.

6.4. Halduskohus on vääralt leidnud, et vastustaja hindas sisuliselt mitmeaastase projekti taotlust.

Vastustaja on lubamatult piirdunud lakoonilise viitega eelarvevahendite piiratusele ega ole

põhjendanud, miks ei olnud võimalik eraldada taotletust väiksemat summat.

6.5. Halduskohus on põhjendamatult jätnud käsitlemata kaebaja argumendi, et vastustaja on

võrrelnud mittevõrreldavaid tegevusi ega ole pööranud tähelepanu sellele, et mitmeaastase projekti

toetuse saanud asutus on huvitegevust arendav, samas kui kaebaja tegevus Pärnus kujutab endast

kõrgkultuuri edendamist.

6.6. Halduskohus nõutus põhjendamatult vastustaja seisukohaga, et kaebaja taotlus oli ebareaalne,

jättes arvesse võtmata, et vastustaja eraldas 45 000 euro suuruse aastatoetuse kõrgkultuuri

edendavale Järvi festivalile, mis on välja kasvanud kaebaja korraldatava festivali

3-22-1155

5(9)

15-aastasest traditsioonist, samuti 9000 euro suuruse toetuse tuluteenivale kommertsüritusele

Grillfest. 6.7. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitlemata kaebaja väite, et vastustaja tegevusest

tulenevalt ei ole kaebajale teada, kas või millises ulatuses linn kaebaja korraldatavat festivali

rahastab. 6.8. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitlemata kaebaja väite, et ekspertkomisjoni

tööst võtavad osa langetatavatest otsustest huvitatud isikud. Eelkõige osales mitmeaastase projekti

toetuse määramisel Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja, kes teadis eelarvevahendite

mahtu ning sai seega korraldada endaga seotud taotleja poolt nendega kooskõlas oleva taotluse

esitamise, samas kui toetuste taotlemise võimaluse välja kuulutamisel ei antud avalikult mistahes

teavet toetustena jagatavate vahendite üldise mahu koht.

7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, esitades kokkuvõttes

alljärgnevad seisukohad.

7.1.

Korraldused nr 297 ja 299 puudutavad isikuid, kellele toetus eraldati, ent kaebajat

nende hulgas ei ole, mistõttu ei puuduta need korraldused kaebaja õigusi ja nende

tühistamiseks pole alust. Kaebajal pole õigust vaidlustada toetuste määramise korda ehk

linnavolikogu määrust nr 5, kuna tegemist on õiguse üldaktiga.

7.2.

Korraldustes nr 297 ja 299 on viidatud ekspertkomisjoni otsusele ning viimase

põhjendused on korralduse põhjenduste osaks. Linnavolikogu määruse nr 5 §-st 9 tulenevalt

arvestab linnavalitsus toetuse määramisel ekspertkomisjoni seisukohta. Ekspertkomisjon

töösse olid kaasatud erinevate kultuurivaldkondade spetsialistid, kellel on spetsiifilised

eriteadmised, mida ei ole üldjuhul samas mahus ei linnavalitsusel ega kohtul.

7.3.

Halduskohus käsitles õigesti kaebaja poolt 01.11.2021 esitatud taotlust ja selle alusel

toetuse saamist, kuna tegemist oli asjaoluga, mis tingis kaebajale 2022. aasta toetuse

eraldamata jätmise. Halduskohus leidis ka sisuliselt õigesti, et 01.04.2022 esitatud projekt

oli sama projekt, millele oli juba toetus eraldatud linnavalitsuse 31.01.2022 korralduse nr

72 alusel. Ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud korraldada samaaegselt kahte eraldi festivali,

tegemist oli ühe ja sama kontserdisarjaga, mille maht võis olla toetuste saamata jätmise

tõttu vähenenud, kuid mis ei tähenda, et sama projekti ei oleks juba toetatud. Vastustaja ise

ei saanud asuda taotleja projekti väiksemateks tükkideks jaotama.

7.4.

Linnavolikogu määruse nr 5 ei sätesta eraldi kõrgkultuuri ja huvitegevuse toetust,

vaid tegemist on kohaliku omavalitsuse vahenditest vabatahtlikult antava toetusega, kus

vastustajal on suur kaalutlusõigus sisustamaks, millised projektid aitavad enim konkreetse

valdkonna arengule kaasa ja võimaldavad tegevust mitmekesistada. Halduskohus on õigesti

leidnud, et suures osas on tegemist esteetilise vaidluse ja otstarbekuse alusel tehtava

otsustusega.

7.5.

Vastustaja põhjendas halduskohtule esitatud vastuses, miks otsustati toetada MTÜ

Suupilliklubi Piccolo poolt korraldatavat festivali ja konkurssi ning miks jäi kaebaja taotlus

mitmeaastase projekti toetuse saamiseks rahuldamata.

7.6.

Kaebaja argumendid, mis puudutavad Järvi Festivali, Grillfesti, MTÜ Kastan Taskus

toetamist tuleb jätta tähelepanuta, kuna neile toetuse eraldamine ei olnud seotud konkreetse

taotlusvooruga.

7.7.

Halduskohus on õigesti leidnud, et ekspertkomisjon oli otsustusvõimeline ning

konkreetse projektiga seotud ekspertkomisjoni liige taandas end nõuetekohaselt vastava

projektiga seotud otsustusprotsessist.

8. Kolmas isik, kelle Tallinna Ringkonnakohus kaasas menetlusse 13.06.2024 määrusega, ei

ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse kohta seisukohta esitanud.

3-22-1155

6(9)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles

jäi rahuldamata kaebaja nõue tühistada vastustaja 02.05.2023 korraldus nr 299, mis käsitleb

mitmeaastase projekti toetuse määramist. Saatmata asja uueks arutamiseks tagasi halduskohtule,

teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse, millega tühistab eelnimetatud korralduse ning

kohustab vastustajat mitmeaastase projekti toetuse määramise kohta uue otsuse tegemiseks osas,

mis puudutab 2025. ja 2026. aastal välja makstavaid toetussummasid. Muus osas tuleb

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda Pärnu linnalt kultuuriürituste korraldamiseks rahalist toetust. Kui kohalik omavalitsus on

aga andnud isikutele teatava võimaluse sellist toetust taotleda, on taotluse esitanud isikul

põhiseaduse §-dest 12 ja 14 tulenevalt õigus esitatud taotluse ausale hindamisele ja võrdsele

kohtlemisele. Jagades taotluste alusel linneelarvest toetusi kultuuriprojektide elluviimiseks, viib

vastustaja sisuliselt läbi konkursi teatava piiratud ressursi jaotamiseks konkursil osalenud isikute

vahel. Toetuse määramise ning toetuse saamiseks esitatud projektide võrdlemise ja hindamise

kriteeriumid peavad olema selged ja arusaadavad. Ringkonnakohus tõdeb, et toetuse saamiseks

esitatud kultuuriprojektide paremusjärjestusse seadmine ei ole lõpuni võimalik objektiivsete

tunnuste alusel ning taandub suuresti otstarbekuse küsimusele. See ei tähenda siiski, et ühe projekti

teisele eelistamist võiks põhjendada pelgalt üldise viitega otstarbekusele. Hindamiskriteeriumid –

mille hulgas võivad olla ka hindajate eriteadmistele ja kogemustele tuginevatest subjektiivsetest

eelistustest lähtuvad kriteeriumid – peavad olema arusaadavalt määratletud. Siinsel juhul on

vastustaja selle nõude vastu selgelt eksinud. Ei linnavolikogu määrusest nr 5, ekspertkomisjoni

protokollist ega vaidlustatud korraldustest, samuti mitte ühestki muust vastustaja esitatud

dokumentist ei nähtu, millistest kriteeriumitest ja põhimõtetest vastustaja asjaomaste toetuste

määramisel tegelikult juhindus, sh mis põhjustel peeti üht või teist projekti linnavolikogu määruse

nr 5 §-s 1 sätestatud eesmärgiga enim kooskõlas olevaks kui mõnda teist projekti. Ringkonnakohus

rõhutab, et hindamiskriteeriumite määratlemisel on vastustajal väga avar kaalutlusruum, ent

hindamine ei saa olla täiesti suvaline.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi formaalselt on vaidlustatud

korraldustega otsustatud, kes toetust saab, hõlmavad need otsused kaudselt, ent selgelt ka otsust

teistele samas taotlusvoorus toetust taotlenud isikutele toetust mitte anda. Seega on väär vastustaja

seisukoht, et vaidlustatud otsused ei puuduta kaebajat. Olukorras, kus vastustaja jagab sisuliselt

konkursi teel taotlejate vahel teatava piiratud ressursi, on sellest ilma jäänud taotlejal oma õiguste

kaitseks võimalik nõuda selle ressursi jagamise kohta tehtud otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 3 kohaselt peab

halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks

sobivad ja vajalikud nõuded ning tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Olukorras,

kus kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud mingisuguse tema taotluse kohta tehtud keelduva

otsuse, tuleb eeldada, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik ja kohane taotleda lisaks

keelduva otsuse tühistamisele ka haldusorgani kohustamist uue otsuse tegemiseks. Keelduva

haldusakti tühistamise nõue hõlmab endas olemuslikult ka asja uueks otsustamiseks kohustamise

nõuet. Kaebuse saanud kohus peab kaebust selliselt tõlgendama või kahtluse korral tegema

kaebajale ettepaneku kaebust vastavalt muutma. Asjaolu, et siinsel juhul võttis halduskohus esiti

menetlusse üksnes korralduse nr 297 tühistamise nõude ning luges kohtuotsuses, et kaebuses on

esitatud ka korralduse nr 299 tühistamise nõue ega pööranud tähelepanu sellele, et kaebuse

eesmärgi saavutamine eeldaks ka asja uueks otsustamiseks kohustamise nõude esitamist ja

rahuldamist, ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist ega kaebuse uueks läbi vaatamiseks

3-22-1155

7(9)

saatmist halduskohtule, kuna see viga on võimalik parandada apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus möönab samuti, et kaebuse eseme täpsustamine kohtuotsuses, nagu halduskohus

seda tegi, ei ole korrektne, ent see ei olnud siinsel juhul põhuseks, mis tõi kaasa halduskohtus asja

vale lahendamise. Oma väited, mis puudutavad korralduse nr 299 õigusvastasust, sh selle

põhjendamispuudusi ning seda, et ekspertkomisjoni liikmena osales mitmeaastase projekti toetuse

määramise üle otsustamisel ühe taotlejaga seotud isik, on kaebaja saanud oma kaebuses esitada

ning vastustaja on neile halduskohtus ka vastu vaielnud. Õige ei ole kaebaja väide, et ta ei saanud

halduskohtule esitada oma argumente seoses korraldusega nr 299.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad korralduse nr 297

tühistamise nõuet. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja 2022. aasta toetuse taotlust

vastustaja sisuliselt ei hinnanud. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud linnavolikogu

määruse nr 5 § 4 lõikes 3 oli sätestatud, et toetuse taotleja võib projektile saada Pärnu linnalt toetust

üks kord eelarveaastal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et projekt, mille jaoks

kaebaja taotles 2022. aasta toetust, oli sama projekt, mis oli juba saanud toetuse vastavalt

linnavolikogu määruse nr 5 alusel antud korraldusele nr 72. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonimenetluses esitatud

kaebaja argumendid ei lükka halduskohtu hinnangut ümber. Asjaolu, et korraldusega nr 72

kaebajale määratud toetus oli oluliselt väiksem sellest, mida kaebaja oli taotlenud ega saanud

ilmselgelt seega katta kõiki neid kulusid, mida kaebaja soovis selle toetuse taotlemisel toetuse

summaga katta, ei tähenda seda, et 2022. aastaks kavandatud festivaliprojekt Musica Hymnis ei

oleks 2022. eelarveaastal juba toetust saanud. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et

korraldusega nr 72 määratud toetuse aluseks olnud projekti erinevus 01.04.2022 esitatud projektiga

võrreldes oli väga väike ning mõlema sisuks on üks ja sama kontsertsari, valdavalt oli osutatud

kahes projektis kirjeldatud samu kontserte samades asukohtades. Vastustaja on õigesti märkinud,

et toetuse taotlemisel on projekti kujundamine täielikult taotleja enda otsustada ning vastustaja ei

saa omal algatusel asuda esitatud projekti osadeks jagama või muutma. Siinkohal tuleb silmas

pidada, et olles saanud korraldusega nr 72 loodetust väiksema toetuse, oli kaebajal vastavalt

linnavolikogu määruse nr 5 § 10 lg 1 punktile 2 võimalus toetusest loobuda või teha vastustajale

ettepanek oma projekti muutmiseks. Seda võimalust kasutades oleks kaebaja saanud siduda

varasemas taotlusvoorus esitatud projektis nimetatud konkreetsed sündmused korralduses nr 72

määratud toetusega ning taotleda 01.04.2022 taotlusega toetust neile sündmustele, mis sel viisil

muudetud varasemast projektist välja jäävad. Vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et

linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lg 3 kohaldamise seisukohast ei ole oluline, kas samal eelarveaastal

juba toetust saanud projekt sai toetuse taotletud ulatuses või mitte. Linnavolikogu määruse nr 5 §

4 lõikes 3 sätestatud põhimõte ei ole ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne ega tekita

põhjendatud kahtlusi selle kooskõla osas põhiseadusega.

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu lõppjäreldusega osas, mis puudutab Pärnu

Linnavalitsuse korraldust nr 299. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja otsus, mis puudutab

mitmeaastase projekti toetus(t)e määramist, täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav.

Ringkonnakohtu hinnangul ei selgu ei korraldusest nr 299 ega selles viidatud ekspertkomisjoni

protokollist, millistest kriteeriumitest lähtudes mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud

taotlusi hinnati ja miks peeti eelkõige MTÜ Suupilliklubi Piccolo projekti paremaks kaebaja omast.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on lubamatult lähtunud vastustaja poolt alles tagantjärgi

kohtumenetluses esitatud põhjendustest. Korralduse nr 299 näol on tegemist väga avara

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Sellise otsuse puhul saab lubatavaks pidada otsuse tegemise

tingitud kaalutluste teatavat täpsustamist, selgitamist või täiendamist kohtumenetluses. Siinsel

juhul ei ole tegemist sellise kaalutluste täpsustamisega, vaid vaidlustatud otsuses ei ole tegelikult

esitatud ühtki mõistlikku kaalutlust ning kõik sellekohased argumendid esitas vastustaja

esmakordselt alles kohtumenetluses. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus lõpliku otsuse

3-22-1155

8(9)

tegemise pädevusega organ – ehk linnavalitsus – moodustab taotluste sisuliseks läbi vaatamiseks

komisjoni, võib ta nõustuda komisjoni põhjendustega omalt poolt midagi lisamata. See eeldab aga,

et komisjon on oma otsust nõuetekohaselt ja arusaadavalt põhjendanud. Siinsel juhul on

ekspertkomisjon oma 20.04.2022 koosoleku protokollis nr 3-6.6/3 märkinud lakooniliselt MTÜ-le

Suupilliklubi Piccolo aastatel 2023–2026 määratud toetuste summad ning märkinud kaebaja

taotluse kohta, et „[t]ulenevalt eelarvevahendite piiratusest ei ole võimalik toetada. Toetust saab

taotleda üheaastaste projektide meetmest“. Mis tahes põhjendusi, miks peeti toetuse saanud

projekti toetust rohkem väärivaks kui kaebaja oma, ei ole esitatud. Vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud argument, et eelarvevahendite piiratusest tulenvalt oleks kaebaja projekti

olnud võimalik rahastada vaid väheses ulatuses, võiks iseenesest olla asjassepuutuv, kui selline

hindamiskriteerium oleks eelnevalt kehtestatud kasvõi ekspertkomisjoni enda poolt. Ei nähtu, et

see nii oleks olnud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, millistest põhimõtetest või

kriteeriumitest vastustaja mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotluste võrdlemisel ja

hindamisel lähtus. Ei saa eeldada, et ka ekspertkomisjon tegelikult lähtus neist kaalutlustest, mille

tõi kohtumenetluses esile vastustaja esindaja. Seejuures on kaebaja õigesti osutanud sellele, et

lõpliku otsuse mitmeaastase toetuse määramise kohta tegi linnavalitsus. Puuduvad aga mistahes

andmed selle kohta, et taotlusi sisuliselt läbi vaadanud ekspertkomisjon oleks linnavalitsusele

avaldanud, millistest kaalutlustest ta oma seisukoha kujundamisel lähtus. Seega ei saanud

linnavalitsus korraldust nr 299 andes nende põhjendustega nõustuda.

14. Mis puudutab halduskohtu seisukohta, et MTÜ Suupilliklubi Piccolo taotlus oli kaebaja

omast paremini põhjendatud, siis on tegemist halduskohtu hinnanguga, mitte aga halduskohtu

järeldusega vastustaja poolt korralduse nr 299 andmise aluseks oleva hinnangu õigsuse kohta.

Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse puhul ei või halduskohus asendada haldusorgani hinnanguid

enda omadega ega omistada haldusorganile hinnanguid, mille andmist haldusaktist või selles

viidatud dokumentidest ei nähtu. Nagu eespool öeldud, on erandiks haldusaktis või selles viidatud

dokumendis esitatud kaaltuluste mõningane täpsustamine või täiendamine, ent selle eelduseks on

vaidlustatud haldusakti pinnalt tekkiv veendumus, et otsuse teinud organ sellistest kaalutlustest

tegelikult lähtus. Hindamise käiku ja erinevatele taotlustele antud hinnanguid kajastavate

põhjenduste puudulikkuse korral oleks nende täiendamine kohtumenetluses mõeldav ka juhul, kui

eelnevalt oleks selgelt ja arusaadavalt määratletud hindamiskriteeriumid ning neid kriteeriume ja

tulemus võrreldes oleks ilmne, et tulemus on õige. Siinsel juhul see nii ei ole, kuna puuduvad

eelnevalt selgelt määratletud hindamiskriteeriumid. Selles, kas mitmeaastase toetuse saanud

projekt on linnavolikogu määruse nr 5 §-s 1 sätestatud eesmärgi seisukohast parem kui kaebaja

projekt, ei ole ilma otsuses (või vähemalt ekspertkomisjoni protokollis) sellekohaseid põhjendusi

esitamata võimalik veenduda. Kokkuvõttes ei saanud halduskohtul tekkida veendumust, et

mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamisel on vastustaja lähtunud

lubatavatest kaalutlustest.

15. Ringkonnakohus nõustub ka kaebaja etteheitega, et mitmeaastase projekti toetuse saamiseks

esitatud taotluste hindamisel on osalenud isik, kes ei oleks tohtinud osaleda. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et ekspertkomisjoni liige A.H oli seotud MTÜ Suupilliklubi Piccolo taotlusega.

Ekspertkomisjoni protokollist ilmneb, et konkreetse taotluse arutamisest A.H end taandas. Seevastu

osales ta teiste sama toetuse saamiseks esitatud projektide hindamisel. Protokollist ei nähtu

seejuures, kuidas kolme erineva projekti hindamine toimus, muuhulgas millises järjekorras neid

projekte arutati ja nende toetamise või mitte toetamise kohta otsused tehti. Kuigi puudub mistahes

teave erinevate projektide hindamisel kasutatud hindamiskriteeriumite kohta, pidi tegemist olema

võrdleva hindamisega. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul huvide konflikti

vältimiseks mõeldav, et ühe taotleja edust huvitatud komisjoni liige taandab end üksnes selle

taotleja taotluse hindamisest, küll aga osaleb teiste sama piiratud ressursi pärast konkureerivate

taotluste hindamisel. Ühe taotleja või projektiga seotud komisjoniliikme võimalus mõjutada

3-22-1155

9(9)

negatiivselt konkureerivatele projektidele antavaid hinnanguid tähendab samas võimalust

suurendada tema endaga seotud projekti eduväljavaateid. Ringkonnakohus ei välista, et sedalaadi

konkursiolukordades on taotluste hindamise korraga (nt taotluste läbi vaatamise järjekord,

hindepunktide andmise süsteem jne) võimalik selline mõju maandada, millisel juhul on huvide

konflikti vältimiseks ja ausa hindamise tagamiseks piisav, kui teatava projektiga seotud isik taandab

end üksnes seda projekti puudutavast otsustusprotsessist, ent siinsel juhul sellist hindamiskorda

kehtestatud ei olnud. Seega ei saa ringkonnakohtul tekkida veendumust, et ekspertkomisjoni otsust

– mida ei ole nii ehk naa nõuetekohaselt põhjendatud ja millega käskkirja nr 299 andja on pimesi

nõustunud – ei saanud mõjutada ekspertkomisjoni ühe liikme seotus ühe konkureeriva ja ühtlasi

ainsana toetuse saanud projektiga.

16. Eeltoodud põhjustel on korraldus nr 299 õigusvastane ja tuleb tühistada, ilma et oleks

vajalik käsitleda apellatsioonkaebuse muid väiteid.

17. Vastustajal tuleb korraldusega nr 299 lahendatud küsimuses teha uus otsus, ent seda siiski

vaid osas, mis puudutab toetust, mis kuulub välja maksmisele aastateks 2025. ja 2026. projektides

kavandatud tegevuste läbi viimiseks. Korraldusega nr 299 otsustati toetuse määramine

kultuurisündmuste korraldamiseks neljal aastal (2023—2026). Toetuse saamiseks esitatud

taotlustes 2023. aastaks planeeritud sündmused on kas toimunud või ära jäänud, ent nende läbi

viimine ei ole enam võimalik. Seega ei saa tagantjärgi kõne alla tulla neile toetuse määramine ega

selles osas taotluste võrdlev hindamine. Samamoodi on see ka 2024. aasta tegevuste puhul. Kuigi

2024. aasta ei ole veel lõppenud, on vastustaja esitanud vastuseks ringkonnakohtu nõudele tõendid

(dtl 557, 570) millest nähtub, et MTÜ-le Suupilliklubi Piccolo on 2024. aasta tegevusteks määratud

toetussumma välja makstud ning nimetatud taotleja poolt toetusest rahastatud 2024. aasta

sündmused on toimunud. Seega on ka 2024. aastaks mitmeaastase projekti toetuse raames ette

nähtud eelarvevahendid ära kasutatud ning uue otsuse tegemisel ei oleks põhimõtteliselt võimalik

võrdlevalt hinnata korralduse nr 299 tegemisel aluseks võetud projektides kirjeldatud erinevate

taotlejate kultuurisündmusi, kuna vähemalt ühe taotleja puhul on käesolevaks ajaks tegemist

sündmusega, mis on reaalselt toimunud. Seetõttu peab vastustaja uuesti otsustama 01.04.2022

esitatud taotluste alusel mitmeaastase projekti toetuse määramise osas, mis puudutab neis

projektides kajastatud tegevusi aastatel 2025 ja 2026. 01.04.2024 lõppenud taotlusvoorus esitatud

taotluste osaliselt uuesti läbi vaatamise kohustust ei väära seejuures asjaolu, et hilisemas

taotlusvoorus esitatud taotluse alusel on kaebajale Pärnu Linnavalitsuse 22.05.2023 korraldusega

nr 353 otsustatud määrata 2025. aastaks mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti toetus 10

000 eurot (dtl 559). Viimati nimetatud korralduse näol ei ole tegemist korralduse nr 299

muutmisega ning selle aluseks ei ole kaebaja 01.04.2022 esitatud taotlus.

18. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi halduskohtu otsuse muutmist

menetluskulude jagamise osas, kuna halduskohtule esitatud kaebuses ega hilisemates

menetlusdokumentides ei taotlenud kaebaja menetluskulude välja mõistmist. Apellatsioonkaebuses

on kaebaja palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse saab lugeda

rahuldatuks pooles ulatuses. Kaebaja ainsaks menetluskuluks on apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea menetlusosaline koostama ja

esitama menetluskulude välja mõistmiseks menetluskulude nimekirja, kui ainsaks kuluks on

kaebuse või apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille laekumise andmed on kohtul

olemas. Sellisel juhul piisab menetlusosalise sõnaselgest taotlusest jätta kulud vastaspoole kanda.

Erinevalt halduskohtule esitatud avaldustest on kaebaja apellatsioonkaebuses sellise sõnaselge

taotluse esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista pool apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust ehk 10 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)