2-23-16232/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-16232

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16232

Tsiviilasi

X.V hagi V.C vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.V (isikukood XXX)

seaduslik esindaja: J.V (isikukood XXX);

Kostja: V.C (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: W.R

Kohtuistungi aeg

13.08.2024. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.V hagi V.C vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-23-16232

1. J.V esitas alaealise X.V nimel 16.11.2023. a kohtusse hagiavalduse V.C vastu elatise

suurendamise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus suurendaks kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud elatist ja mõistaks tagasiulatuvalt alates 01.08.2023. a kostjalt hageja kasuks

välja elatise 350 eurot kuus.

Kohtu nõudel esitas hageja esindaja 07.12.2024. a hagiavalduse põhjendused. Hageja

esindaja teatel mõisteti kostjalt kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 välja elatis 115,64

eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on

maha arvatud 100 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis aga ei ole piisav. Laps kasvab,

ta vajab riideid, süüa, ravimeid, lisaks nendele on lasteaia, trenni ja ka transpordikulud. Laps

on väga hea isuga ja sööb ka tunduvalt rohkem kui kunagi varem. Hinnad on aga tõusnud ja

tõusevad veelgi. Lasteaia arved on alates 125 eurot, mõni kuu mõned eurod vähem, kui laps

haige ja aias ei saa käia. Nüüd on laps ka trennis käija, mis jällegi vajab raha. Lasteaias on

üritused, teatris/väljaskäimised, ühe kuu kohta alates 38 eurot. Lapsele on vaja osta ka

ravimeid. Astma ravimid on küll soodustusega, kuid aeg-ajalt on vaja osta ka teisi ravimeid,

näiteks on ostetud antibiootikumid, mis maksis 15 eurot. Lisaks kulub raha transpordile lapse

lasteaeda viimiseks/toomiseks, samuti igakuiselt arsti juures käimiseks. Lapsele ei saa ega

või keelata arenemist. Laps osaleb õppekäikudel, käib trennis, sõprade sünnipäevadel ja

vabal ajal avastamas uusi ja vanu huvitavaid kohti. Praegune elatis, mis on ca 160 eurot,

katab vaid pool lapse söögirahast. Kostja esindaja väitis, et kostja läheb tööle, kui 2023. aasta

septembris tema viimane laps lasteaeda läheb, aga siiani vastavad edusammud puuduvad.

Hageja esindaja leiab, et põhjendatud on elatise suurendamine kuni hagiavalduses märgitud

summani või vähemalt seaduses ettenähtud miinimumini.

2. Kohus võttis hagi 28.12.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

3. Kostja, V.C, esitas 11.01.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb

hagile vastu.

Kostja teatel väitel ei luba tema tervislik seisund tal töötada, mistõttu ei ole ta võimeline

maksma hagejale elatist seaduses ettenähtud määras. Samale seisukohale jõudis ka Tartu

Maakohus 25.01.2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-16193, millega mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja elatis seaduse alusel arvutatud elatisest väiksemas summas. Eelnimetatud

kohtuotsuse peale esitas hageja seaduslik esindaja apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 05.05.2023. a otsusega

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 08.08.2023. a.

Kuni selle ajani maksis kostja hagejale elatist 250 eurot kuus Tartu Maakohtu poolt

tsiviilasjas nr 2-22-5132 tehtud tagaseljaotsuse alusel. Elatise maksmiseks on kostja ja tema

elukaaslane, noorema lapse isa, pidanud võtma laenu, et ei jääks võlglaseks. Kostja on

seisukohal, et puudub alus 08.08.2023. a jõustunud kohtuotsusega määratud elatise

suurendamiseks, sest hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et olukord oleks võrreldes

selle aja seisuga oluliselt muutunud. Kostja märkis täiendavalt, et ta on esitanud kohtusse

avalduse tema hagejaga suhtlemise korra määramiseks, et ta saaks hakata lapsega suhtlema.

Kohus suunas hageja seadusliku esindaja ja kostja perelepitusse, kuid lepitus ei õnnestunud,

sest lapse isa jätkuvalt püüdis/püüab hagejat emast võõrandada. Seega lapse suhtlemise korra

asjas kohtumenetlus jätkub.

4. Kohus andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja esitada kirjalik arvamus kostja vastuse

kohta. Hageja seaduslik esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.

5. 13.08.2024. a toimus asjas kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja J.V ja kostja

V.C koos oma lepingulise esindajaga.

Hageja seaduslik esindaja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja esindaja

põhjendas täiendavalt, et lapse kulud on seoses hinnatõusuga suurenenud ja kohtuotsusega

2-23-16232

kostjalt välja mõistetud elatis ei ole hageja kulude katteks piisav. Hageja esindaja avaldas

lisaks, et tema abikaasa on lapseootel ja nende ühine laps peaks sündima 01.11.2024. a,

millega seoses nende pere kulud suurenevad.

Kostja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, hagi ei tunnista ja palub jätta hagi

rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja ei ole hagi alusena tõendanud, et

asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostjal on

jätkuvalt tuvastatud töövõimetus, tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ning ta ei ole

võimeline maksma elatist suuremas ulatuses, kui on kohtuotsusega temalt välja mõistetud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja X.V on kostja V.C ja J.V ühine alaealine

laps, sündinud 20.06.2018. a (hetkel seega 6. aastane). Hageja elab isaga ja kostja elab lapsest

eraldi.

Tartu Maakohtu 18.05.2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5132 mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja elatis alates 07.04.2022. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus.

Tartu Maakohus 25.01.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 rahuldas osaliselt V.C hagi

elatise vähendamise nõudes ja mõistis temalt lapse X.V kasuks välja elatise alates 27.10.2022. a

kuni 31.12.2022. a 125,64 eurot kuus ja edasi alates 01.01.2023. a kuni lapse täisealiseks

saamiseni elatise 115,64 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3 – 5

sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot. Kohus leidis, et esineb mõjuv põhjus elatise

väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sellise mõjuva põhjusena

tuvastas kohus, et V.C-l on puuduv töövõime ja tal on lisaks X.V-le veel kaks alaealist last, kelle

ülalpidamiskohustus tal on. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.05.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-

22-16193 X.V apellatsioonikaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.01.2023. a otsuse

muutmata. Riigikohus jättis 01.08.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 X.V

kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, millega Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023. a otsus ja

Tartu Maakohtu 25.01.2023. a otsus jõustusid.

Käesolevas asjas esitatud hagis taotleb hageja jõustunud kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud

elatise suurendamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõenditega põhistanud, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust

mõjutavad asjaolud pärast tsiviilasja nr 2-22-16193 arutamise lõpetamist.

Hageja seaduslik esindaja tugineb elatise suurendamise hagi alusena sellele, et lapse kulud on

seoses hinnatõusuga suurenenud ja kostjalt väljamõistetud elatis ei ole kulude kandmiseks

piisav.

Kohus leiab, et iseenesest on üldine elukalliduse tõus üldteada asjaolu, mida ei ole vaja

tõendada, aga samas ei saa seda käsitleda TsMS § 459 lg 1 mõttes sellise olulise muutusena,

mis õigustab kohtuotsusega väljamõistetud elatuse suuruse muutmist. Jõustunud Tartu

Maakohtu 25.01.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16193 on ka kostjalt alates 01.01.2023. a

hageja kasuks välja mõistetud elatis muutuva suurusena, s.o 115,64 eurot kuus, kuid mitte alla

perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

2-23-16232

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. PKS § 101 lg 4 järgi

lisandub baassummale iga aasta 1. aprillil ka kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Seega on

kostjalt 25.01.2023. a kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud elatis, mille suurus

muutub iga aasta 1. aprillil lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutustest ja brutokuupalga

muutustest ning elatise arvutamise valemisse on üldine hinnatõus juba sisse arvestatud.

Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolude olulist muutumist, mis

võiks elatise suurust mõjutada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on jätkuvalt töövõimetu,

tema sissetulekuks on vaid riiklikud toetused ja tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last,

kelle ülalpidamise kohustus tal seadusest tulenevalt on. Kohus leiab, et hageja seadusliku

esindaja poolt välja toodud asjaolu, et selle aasta novembris sünnib tema teine laps, ei mõjuta

kostja ülalpidamiskohustust hageja ees ega põhjenda elatise muutmise vajadust.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi elatise suurendamise nõudes ei ole asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164

lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik