Legislator Case Law & Legislation
2-23-17560/5 AI generated

2-23-17560/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-23-17560/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt S.M. M.lt (S.M.) hageja AS-i LHV Kindlustus kasuks kahju hüvitis Välja mõista kostjalt S.M. M.lt AS-i LHV Kindlustus kasuks hageja kantud

Legislator headnote

AI generated

2-23-17560/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Välja mõista kostjalt S.M. M.lt (S.M.) hageja AS-i LHV Kindlustus kasuks kahju hüvitis Välja mõista kostjalt S.M. M.lt AS-i LHV Kindlustus kasuks hageja kantud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. september 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-17560

Tsiviilasi

AS LHV Kindlustus hagi S.M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

13 110,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611, aadress

XXX, 10145, XXX)

Hageja lepinguline esindaja M.P. (e-post XXX)

Kostja S.M. (isikukood XXX, aadress xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S.M. M.lt (S.M.) hageja AS-i LHV Kindlustus kasuks kahju hüvitis

summas 13 110,88 eurot.

3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt S.M. M.lt AS-i LHV Kindlustus kasuks hageja kantud

menetluskulud summas 910 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja AS LHV Kindlustus esitas 13.12.2023 S.M. M. vastu hagi kahju hüvitise nõudes. Hageja

nõuab kostjalt 13 110,88 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt S.M. juhtis 05.05.2023 Xmaakonnas, Xxx juures mootorsõidukit Xxx reg

märgiga xxx ja kahjustas sellega sõidukit Xxx reg märgiga xxx. Kostja juhtis mootorsõidukit

reguleerimata teede ristmikul, ei andnud teed kõrvalteelt peateele välja sõites mööda peateed

liikuvale sõidukile X. Oma hooletu tegevusega põhjustas kostja varalise kahju X sõiduki omanikule.

Pärast liiklusõnnetuse toimumist kõrvaldas Politsei- ja Piirivalveameti töötaja kostja sõiduki

juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõidukil Xxx reg märgiga xxx liikluskindlustuse leping AS Inges

Kindlustuses. Vastavat LKindlS § 35 lg 1 p 1 on kahju saanud sõiduki omanikul võimalik nõuda

kahju hüvitamist kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum

põhjustati. 12.05.2023 pöördus sõiduki Peugeot omanik kahju hüvitise saamiseks AS LHV

Kindlustuse (edaspidi hageja) poole, kus oli kahju põhjustanud sõiduki ehk Xxxreg märgiga xxx

sõlmitud sõiduki valdaja kohustuslik vastutuskindlustus.

Sõiduki X kahju hüvitamise otsuse tegemiseks küsis hageja esindaja sõiduki X omanikult kirjalikku

seletust liiklusõnnetuse kohta. 22.05.2023 sõiduki X omanik edastas kirjaliku seletuse. Kuna

sõiduki X kahjustused olid suured, siis hageja esialgne arvamus oli, et sõiduki taastamine ei ole

majanduslikult mõistlik ja sõiduk tuleb lugeda hävinuks. Selle asjaolu kinnitamiseks uuris hageja

töötaja sõiduki X omanikult sõiduki avariieelset turuhinda ning seda, kas sõidukil oli mingeid

turuväärtust tõstvaid või langetavaid asjaolusid. Hageja töötaja analüüsis sõiduki avariieelset

väärtust ja remondipakkumist ning leidis, et mõistlikum oleks sõiduk remontida, sest auto väärtus

oli olulisemalt suurem, kui remondimaksumus. Esitatud info alusel leidis hageja töötaja, et tegemist

on kindlustusjuhtumiga ning luges Rael Autokeskus OÜ poolt koostatud remondikalkulatsiooni

kooskõlastatuks. Hageja töötaja edastas kahju saanud sõiduki X omanikule hüvitamise otsuse, mille

alusel hageja maksis hüvitise summas 13 110,88 eurot.

3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

Kostja juhtimisõiguse kontroll (dtl 6);

2(4)

-

Vastus päringule (dtl 7);

-

Liiklusõnnetuse teade LKF andmebaasis (dtl 8-9);

-

Politsei-ja Piirivalveameti väärteo otsus (dtl 10);

-

Kahjuteade kahjustatud sõiduki X omaniku poolt (dtl 11-13);

-

Kindlustuse poliis nr 102400224 (dtl 14-16);

-

X sõidukijuhi kirjalik seletus (dtl 18);

-

Kirjavahetus sõiduki avariieelse turuhinnast (dtl 19);

-

Sõiduki X letihind (dtl 20-22);

-

Xxx sõiduki turuväärtus_auto24.ee (dtl 23);

-

Rael Autokeskus OÜ remondikalkulatsioon (dtl 24-37);

-

Hüvitamise otsus (dtl 39);

-

Hüvitise väljamaksmise tõend (dtl 41);

-

Tagasinõue (dtl 42);

-

Tagasinõue esitamise kinnitus (dtl 43).

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.12.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel 13.08.2024.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 21.12.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu summas 910 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

3(4)

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)