2-23-9902/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9902

Kohtuasi

I.H kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja

28.06.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2023/1639

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) I.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) B.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) M.U (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) M.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) F.A (isikukood XXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari Männiko

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud

tõendid.

2. Jätta I.H 25.04.2024 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus ja teha uus määrus, millega

tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 28.06.2023 otsused täiteasjas nr

022/2023/1639.

4. I.H määruskaebus rahuldada.

5. Jätta I.H maakohtu ja määruskaebuse menetlemise kulud kohtutäitur Elin

Vilippuse kanda ja puudutatud isikute I-IV menetluskulud nende endi kanda.

6. Määrata I.H hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 15 eurot ja

ringkonnakohtus 15 eurot, kokku 30 eurot, ning mõista see välja kohtutäitur Elin

Vilippuselt I.H kasuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.H (avaldaja, võlgnik) esitas 12.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse 19.05.2023 ja 28.06.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2023/1639. Avaldaja palub

tühistada kohtutäituri otsused, millega määrati talle sunniraha 192 eurot.

Avalduse asjaolude kohaselt algatati avaldaja suhtes täitemenetlus, mille aluseks on Harju

Maakohtu 22.02.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-2687 (täitedokument) ning sissenõudjate

B.I (puudutatud isik I), M.U (puudutatud isik II), M.F (puudutatud isik III) ja F.A (puudutatud

isik IV) täitmisavaldus.

15.05.2023 teavitasid sissenõudjad kohtutäiturit, et avaldaja rikub täitedokumendist tulenevaid

kohustusi ja jätkab sissenõudjate isikuandmete töötlemist ning palusid määrata avaldajale

sunniraha. Kohtutäitur tegi 19.05.2023 sunniraha määramise otsuse. Avaldaja esitas kohtutäiturile

kaebuse, milles taotles sunniraha määramise otsuse tühistamist, kuna sunniraha määramiseks

puudus alus. Kohtutäitur jättis oma 26.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Täitedokumendi p-ga 9 keelati avaldajal sissenõudjate isikuandmete töötlemine, sh nende isikute

nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning nende isikute

kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Avaldaja on kõik sissenõudjaid puudutavad artiklid eemaldanud juba 07.01.2023. Sunniraha

määramise otsusele lisatud dokumendist ei nähtu, et avaldaja oleks isiklikult avaldanud artiklid,

millele otsuses viidati. Täitedokumendiga ei ole seatud keelde portaalile fonte.news. Väljaandel ei

ole keelatud tegeleda ajakirjandusega ega edastada uudisväärtust omavaid lugusid või

arvamuslugusid ning portaali ei saa samastada avaldajaga. Sissenõudjad on avaliku elu tegelased

ja avaldatud ei ole andmeid, mis poleks olnud varem avalikkusele kättesaadavad.

Avaldajale heidetakse ette F. Fga tehtud intervjuu avaldamist. Portaal fonte.news ei ole kajastanud

sissenõudjaid ja nende tegevust, ei ole avaldanud nende isikuandmeid ega muud infot nende

kohta. Avaldajal ei ole keelatud F. F intervjueerida ning intervjueerija ei vastuta intervjueeritava

väljaütlemiste eest.

Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel hinnanud ega kirjeldanud, mis on avaldajale etteheidetav

tegevus. Samuti ei ole kohtutäitur esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ja mil viisil on avaldaja

määrust rikkunud ning milles seisneb sissenõudjate väidetav isikuandmete töötlemine. Kohtutäitur

ei ole ka hinnanud sunniraha kohaldamise proportsionaalsust.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur kaebuse osas seisukohta ei esitanud.

3. Puudutatud isikud I-IV palusid jätta avalduse rahuldamata. Kohtutäitur tegi TMS §-s 261

sätestatud korras kirjaliku hoiatuse sunniraha määramiseks ning võlgnik kinnitas selle

kättesaamist 13.03.2023. Tõendid kinnitasid, et võlgnik rikub jätkuvalt pärast sunniraha

hoiatuse kättesaamist hagi tagamise määrust ja töötleb sissenõudjate isikuandmeid. F. F saatis

kolmandatele isikutele 15.05.2023 e-kirja, kus on viide võlgniku portaalis fonte.news avaldatud

artiklile: „Tõestatud: Eestis ei kehti inimeste kaitseks süütuse presumptsioon ja Põhiseadus“.

Artikkel sisaldab endas edasiviiteid puudutatud isikute I-IV nimedele ning intervjuule, kus F. F

ja avaldaja arutlevad puudutatud isikute I-IV tegevuse üle, kasutades nende nimesid.

Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas puudutatud isikud on avaliku elu tegelased ja/või

ettevõtete juhid või kas vastavaid isikuandmeid on varasemalt avaldatud. Hagi tagamise

määrusega on kohus avaldajal puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemise keelanud.

TMS § 261 lg 4 sätestab, et esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot.

Kohtutäitur määras sunniraha summas 192 eurot, st minimaalses määras.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 27.09.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, menetluskulud

avaldaja kanda, määras puudutatud isikute I-IV menetluskulude suuruseks kokku 864 eurot,

mõistis avaldajalt iga puudutatud isiku I-IV kasuks välja 216 eurot ning kohustas avaldajat

tasuma puudutatud isikute I-IV kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

4.1. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur määras sunniraha hagi tagamise määruse p-st 9 tuleneva

kohustuse rikkumise eest. Sellega keelati avaldajal hagi tagamise korras puudutatud isikute I-III

isikuandmete töötlemine, sh nende nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine

mistahes vormis ning nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine kuni

kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. F. F avaldas 15.05.2023 fonte.news veebilehel pressiteate,

milles avaldas puudutatud isikute I-III nimed. Veebilehe veikohuuse.ee väljatrükilt nähtub, et

avaldaja on fonte.news vastutav väljaandja ja omanik. Seega on avaldaja täitedokumendi p-st 9

tulenevat kohustust rikkunud.

Maakohus viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus, IKÜM) artikli 4 alapunktidele 1 ja 2 ning artiklile 6, samuti VÕS §-le 1047. Ei oma

tähtsust, kas puudutatud isikud on avaliku elu tegelased ja/või ettevõtete juhid või kas vastavaid

isikuandmeid on varasemalt avaldatud. Täitedokumendiga keelati avaldajal puudutatud isikute

I-IV isikuandmete töötlemine. Võlgniku tegevus kvalifitseerub isikuandmete töötlemisena.

Avaldaja on puudutatud isikute I-IV nimesid levitanud, edastanud, kasutanud (ehk töödelnud).

Isiku nimi on käsitletav isikuandmetena.

Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse

meedias, siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele

edastanud isik. Seega ei ole vahet, kas avaldaja töötleb isikuandmeid ise või mõne portaali

kaudu – keelatud isikuandmete töötlemise eest on ta avaldajana vastutav mõlemal juhul.

Eeltoodust tulenevalt oli sunniraha määramine põhjendatud ning kohtutäituri otsuste

tühistamiseks puudub alus.

4.2. Menetluskulud jäid tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.

Puudutatud isikute I-IV põhjendatud menetluskulude suuruseks määras maakohus 864 eurot

(4,5 tundi × 160 eurot + käibemaks) ja mõistis võlgnikult välja puudutatud isikutele I-IV kui

osavõlausaldajatele (VÕS § 71) menetluskulude hüvitise võrdsetes osades, s.o igaühele 216

eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja puudutatud isikute I-IV taotluse alusel määras kohus, et võlgnikult tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada.

5.1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-2687 Harju

Maakohtu 22.03.2023 hagi tagamise määruse F. F suhtes osas, millega oli F. Fl keelatud

hagejate isikuandmete töötlemine mistahes vormis. Uue määrusega keelati F. Fl hagi tagamise

korras puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemine sellises vormis, mis viitab nende

seotusele lapsporno, ettevõttele kahju põhjustamise, investorite petmise, dokumentide

võltsimise või muul viisil süütegude toimepanemisega. Seega on kohtutäituri 19.05.2023

sunniraha määramise otsus muutunud ebaseaduslikuks, sest on hetkel kehtiva esialgse

õiguskaitse määrusega vastuolus.

5.3. Avaldaja ei ole oma intervjuus ega pressiteates puudutatud isikuid halvustavas kontekstis

maininud. Ta ei ole saatnud ühtki pressiteadet ega nimetanud puudutatud isikute nimesid.

Avaldajale määrati sunniraha selle eest, et ta tegi ajakirjanikuna kanalil fonte.news intervjuu F.

Fga, kellel ei ole keelatud oma isiklikust kohtuasjast rääkida ja puudutatud isikute nimesid

nimetada.

5.4. Tõendatud ei ole ka määruse rikkumine. Määruse sõnastusest tulenevalt ei tohtinud avaldaja

avaldada nime, kujutist ja isikuandmeid kogumis, kuid ei keelatud nime nimetamist ilma

kujutise ja isikuandmeteta. See oleks ka ebamõistlik, kuivõrd sissenõudjad on avaliku elu

tegelased, kelle isikuandmed on näiteks äriregistri vahendusel kõikidele nähtavad ja

avalikkusele avaldatud. Ei saa avaldada andmeid, mis juba on avalikud. Avaldajal on keelatud

väärtushinnangute, kuid mitte tõeste faktide avaldamine.

Hagi tagamise määruse p 9 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, mille kohaselt

igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas,

trükis, pildis või muul viisil.

Kohtutäitur ei ole hinnanud ega kirjeldanud, mis on avaldajale etteheidetav tegevus ning kuidas

ja mil viisil on avaldaja kohtumäärust rikkunud. TMS § 183 ei kohusta kohtutäiturit sunniraha

rakendama, kohtutäitur võib seda teha, kuid peab asjaolusid siiski hindama.

5.5. Maakohus ei hinnanud, kas kohtutäitur on kõiki asjaolusid piisavalt kaalunud ja hinnanud

ning kas sunniraha kohaldamise eeldused on piisaval määral täidetud. Kohtutäitur on sunniraha

määramisel kohustatud hindama väidetava rikkumise ulatust ja sunniraha suuruse

proportsionaalsust.

Menetluse edasine käik

6. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus palus 10.04.2024 kohtutäituril täpsustada, kas ta edastas enne 19.05.2023

sunniraha määramise otsuse tegemist võlgnikule uue rikkumise osas sunniraha määramise

hoiatuse koos vabatahtliku täitmise tähtajaga.

Kohtutäitur vastas 23.04.2024, et kuna tegemist on kohustusega hoiduda isikuandmete

töötlemisest ning isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamisest, ei olnud TMS § 26¹

lg 2 p-st 4 tulenevalt vajalik sunniraha määramise hoiatust koos vabatahtliku täitmise tähtajaga

korduvalt edastada.

9. Avaldaja esitas 25.04.2024 taotluse peatada käesoleva asja menetlus kuni Harju Maakohus

on lahendanud avaldaja taotluse tsiviilasjas nr 2-23-2687 hagi tagamise määruse muutmiseks.

10. Avaldaja esitas 21.05.2024 tõendina Harju Maakohtu 21.05.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-

23-2687.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära

kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel ning määruskaebus rahuldada.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

11. Avaldaja 25.04.2024 taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

11.1. Avaldaja esitatud andmete kohaselt on maakohus juba 21.05.2024 ära lahendanud

avaldaja taotluse 22.02.2023 hagi tagamise määruse muutmiseks (dtl 241-245), mistõttu on

avaldaja taotluses nimetatud põhjus menetluse peatamiseks käesolevaks hetkeks ära langenud.

11.2. Lisaks hindab kohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel,

kas kohtutäitur käitus toimingut tehes õiguspäraselt. Harju Maakohtu 22.02.2023 hagi tagamise

määrus (sh resolutsiooni p 9) oli sunniraha määramise otsuse tegemise ajal kehtiv ja täitmisele

esitatud, mistõttu pidi kohtutäitur sellest lähtuma. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et

ringkonnakohus muutis nimetatud määrust 10.10.2023 F. F osas, kuivõrd võlgnik ise

täitedokumendiks oleva määruse peale määruskaebust ei esitanud ning tema osas jäi hagi

tagamise abinõu kehtima. Samuti ei oma tähtsust, et maakohus muutis pärast sunniraha

määramist (s.o alles 21.05.2024) avaldaja taotluse alusel hagi tagamise määruse p 9 sõnastust,

sest kohtutäitur pidi lähtuma toimingu tegemisel kehtivast määrusest. Kohtutäitur ei saanud

sunniraha määramisel hinnata jõustunud kohtulahendi õiguspärasust.

12. Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta rikub kohustust toimingust hoiduda,

võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras (TMS § 183).

12.1. Kohtutäitur tegi maakohtu tuvastatu kohaselt 02.03.2024 avaldajale sunniraha määramise

hoiatuse (dtl 206-208), milles teatas, et täitedokumendi täitmata jätmisel rakendab ta avaldaja

suhtes sunniraha 192 eurot. Siinse menetluse esemeks oleva avalduse sunniraha määramiseks

võlgnikule esitasid sissenõudjad 15.05.2023 ehk peale esmakordse hoiatuse tegemist.

12.2. Kohtutäituri viidatud TMS § 261 lg 2 p 4 reguleerib olukorda, kus võlgnikul lasub

kohustus hoiduda teost ja sellisel juhul ei ole vaja hoiatuses märkida (teost hoidumise)

kuupäeva. Nimetatud normi ei saa tõlgendada viisil, et kohtutäitur ei pea võlgnikku sunniraha

määramise eest iga uue rikkumise eest hoiatama ega andma talle vabatahtliku täitmise tähtaega.

Hoiatuse eesmärk on isikule teada anda, mida rikkumiseks peetakse, ja anda talle võimalus

rikkumine lõpetada.

12.3. Seega kui kohtutäitur leidis, et võlgnik on puudutatud isikute isikuandmeid uuesti

töödelnud, oli täituril TMS § 183 ja § 261 lg 7 alusel kohustus võlgnikku hoiatada ja anda talle

võimalus rikkumine lõpetada.

13. Ringkonnakohus mõistab võlgniku kaebust viisil, et palutakse tühistada nii 19.05.2023

sunniraha määramise otsus kui ka kohtutäituri sellekohase kaebuse 28.06.2023 lahendamise

otsus. Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse,

mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud

kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu on Riigikohtu

praktikas peetud võimalikuks menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebuse

alusel tühistada ka kohtutäituri algne otsus, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud

(vt RKTKm 01.06.2016, nr 3-2-1-36, p 23).

14. Otsuste tühistamise tõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks

vastata ülejäänud määruskaebuse väidetele.

15. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega muudab ringkonnakohus ka maakohtu

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 järgi jääb riigilõiv kohtutäituri

otsuse vaidlustamisel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Siinsel juhul on õiglane jätta

avaldaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäituri kanda, puudutatud isikute I-IV

menetluskulud aga nende endi kanda.

16. Avaldaja ei ole esitanud maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja. Toimiku

materjalide põhjal on võimalik kindlaks teha, et avaldaja on tasunud maa- ja ringkonnakohtus

kummaski riigilõivu 15 eurot. Seega tuleb nimetatud summa kui vajalik ja põhjendatud

menetluskulud mõista välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja (TsMS § 174 lg 1).

17. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)