2-24-11007/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11007

Tsiviilasi

J. R. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik

Svetlana

Pilden

(e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. R. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 5. septembril 2024 kell

11.45.

3. Nimetada J. R. pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 2. oktoober 2024 kell 11.00

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude

esitamise

tähtaja.

Taotlus

koos

nõudeavaldusega

tuleb

esitada

pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

7. Algatada J. R. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 5. septembril 2025.

8. Jätta menetluskulud J. R. kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 910 eurot, millele lisandub käibemaks 220,20 eurot,

kokku 1110,20 eurot.

10. Rahuldada J. R. menetlusabi taotlus ja anda J. R.le menetlusabi usaldusisiku tasu

563,64 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 563,64 eurot (sh käibemaks) ja kanda

see Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

12. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu, so 546,56 eurot (sh käibemaks), välja J. R.lt.

Tasu

tuleb

maksta

Business

Law

Firm

OÜ

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

13. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte J. R.le ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada

määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18

lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

(FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191

lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on J. R. (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi tasuda, kuna ta oli pikaaegselt vangis ning praegu

puudub tal töö. Tema igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused 349 eurot. Muu vara puudub.

Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi 10 307,45 eurot. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise

isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg

1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku 20.08.2024

aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on

kohustusi eeldatavalt 26 635,63 eurot (ei hõlma täitemenetluste kulusid). Võlgniku

sissetulekuks on sotsiaaltoetused 349 eurot kuus. Töökoht võlgnikul puudub, kuid ta teatas, et

otsib aktiivselt tööd töötukassa vahendusel. Võlgnikul on osaline töövõime. Võlgniku

pensionikonto saldo on 4412,14 eurot, tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnikule

kuulub arvelduskonto SEB Pank AS-is, kuid sellel rahalised vahendid puuduvad. Muu vara

võlgnikul puudub. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik

on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 26 635,63 eurot.

2.2.

Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning

tegemist võib olla raugemise olukorraga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg

2). FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel.

Usaldusisiku hinnangul ei ole põhjendatud algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetlus. Usaldusisik toob välja, et 60% võlgniku kohustustest on nõuded, millest ei saa kohus

kohustustest vabastamise menetluse lõppedes võlgnikku vabastada (õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ja elatise maksmise). Aruandes esitatust nähtub, et võlgnikul on

järgmised kohustused: 913,90 eurot elatisnõue, 15 000 eurot kahjunõue, 2177 eurot

menetluskulude nõuded riigile, 8150,04 eurot võlanõuded, 111,96 eurot trahvinõue. Seega on

eeldatavasti nõudeid, millest FIMS § 50 lg 2 järgi võlgnik ei vabane, kokku summas 18 202,86

eurot (kahjunõue, menetluskulud riigile1, trahv). Aruande kohaselt on kohustusi kokku

26 635,63 eurot. Kuigi võlgnik ei vabane eelduslikult nõuetest kogusummas 18 202,86, on

võlgnikul siiski ka mitmeid võlanõudeid, mille vabastamise üle on võimalik otsustada. Kokku

on selliseid nõudeid summas 8150,04 eurot. Seega ei saa menetlust pidada perspektiivituks.

Samuti on usaldusisik välja toonud, et nõuete puhul, mis pöörati täitmisele aastatel 2009–2011

(võlanõuded) ja aeguvad hiljemalt 2029. aastal, ei ole samuti otstarbekas menetlust algatada,

kuna võlgniku sissetulek ei ole tõenäoliselt piisav võlgade rahuldamiseks arvestatavas ulatuses.

Kohtu hinnangul pole usaldusisiku poolt välja toodu puhul tegu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusega.

2.3.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis on pankroti välja

kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist

raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda

kohustustest vabastamiseks ning kohtu hinnangul on põhjendatud algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus (vt p 2.2). Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud

menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS

§ 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

2.4.

Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Svetlana

Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS

§ 46 lg 1). FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise

1 Seaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selleks, et võlgnik

saaks vabaneda kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusest – Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2023 määrus

asjas 2-22-13205, p 15; Riigikohtu 23.09.2015 määrus asjas 3-2-1-92-15, p 10.

menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud

ajal.

3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

4. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS

§ 33 lg 1 ja 2).

5. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab

menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara

käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36

lg 6).

6. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete vähemalt osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja

möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise

menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

7. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu

laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg

2).

8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

9. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2

alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

9.1.

Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku 910 eurot (130 eurot tund),

millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on

taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg

vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg

3 järgsesse piirmäära. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1110,20 eurot (sh käibemaks).

Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub

tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab

kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

9.2.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav

kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66

eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi

vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 462 eurot (7 tundi x 66).

Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud

hüvitada usaldusisiku tasu 462 euro ulatuses (lisandub käibemaks 101,64 eurot) riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 546,56 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus

välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik