2-23-126162/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-126162

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. september 2024, Tallinn

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagiavaldus U. K. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1947,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja M. Š.

Kostja: U. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus U. K. vastu osaliselt.

2. Mõista U. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1416,90 eurot,

05.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 171,76 eurot, samuti viivis

põhivõlalt (1416,90 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates

06.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui 1416,90 eurot. Jätta rahuldamata intressi, lepingu

haldustasu ja sissenõudekulude hüvitamise nõue.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja kanda.

4. Mõista U. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 469,03 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2-23-126162

2/7

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U. K., iDeal Group AS (registrikood 10390835, müüja) ja ESTO AS (faktoor) sõlmisid

17.03.2022 osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega U. K. kinnitas, et

oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded tema vastu loovutanud ESTO AS-ile.

Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise

tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste

maksetena 15. kuupäevaks, esimese osamaksega 15.04.2022 summas 40,75 eurot ning viimase

osamaksega 15.03.2027 summas 40,95 eurot.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid

alates esimesest, 15.04.2022 osamaksest. Krediidiandja ütles lepingu 30.06.2022 avaldusega

üles (leping loeti 15.07.2022 seisuga ülesöelduks) ning loovutas nõude hagejale. Nõude

loovutamisest on kostjat teavitatud 23.09.2022 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist

summas 1416,90 eurot, intressi 109,24 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, võla

sissenõudmiskulusid 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 206,95 eurot ning viivist alates 06.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni

11,90% põhivõlalt aastas.

3. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu

võimaldamisel kostja esitatud ankeedist, kontrolliti ta sissetuleku suurust ja tuvastati

võlgnevuste puudumine. ESTO AS kontrollis nii sisemisi kui talle kättesaadavaid avalikke

andmebaase.

4. Maakohus selgitas 12.06.2024 menetlusosalistele õiguslikku olukorda ning juhtis hageja

tähelepanu asjaolule, et lepingu sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuna kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud. Maakohus andis hagejale võimaluse

esitada nõude alternatiivne arvestus.

5. Hageja 19.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt, kui maakohus asub seisukohale, et kostjale

järelmaksu võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja

2-23-126162

3/7

alternatiivselt põhivõla tasumist summas 1416,90 eurot, 05.10.2023 sissenõutavaks

muutunud viivist 171,76 eurot ning viivist alates 06.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

6. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud 19.06.2024 menetlusdokumendis, mille

kohaselt on hageja menetluskulud 755 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, sh käibemaks). Hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt tasutud käibemaksu mahaarvestamise

õigus. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

7. Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, kohtu selgitava kirja ning hageja

19.06.2024 menetlusdokumendi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1416,90 eurot,

05.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 171,76 eurot ja edasiulatuva viivise

(VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 06.10.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Laenu väljastamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

9. iDeal Group AS, ESTO AS ja U. K. sõlmisid 17.03.2022 järelmaksulepingu nr 87896433532,

mille alusel omandas kostja kauba hinnaga 1416,90 eurot (dtl 22-36). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Vastavalt järelmaksulepingu üldtingimuste punktile 5.1 oli

kostjal kohustus teha makseid vastavalt graafikule (dtl 24-25) tagasi maksta.

10. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%

(kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale

antud järelmaksu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt 26,81% aastas (dtl 22). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator annab veelgi väiksema tulemuse (17,06%). Maakohus tuvastab

eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud järelmaksu krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

11. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

(1416,90

eurot),

intressi

(109,24

eurot),

lepingu

haldustasu

(11,60

eurot),

sissenõudmiskulude (35 eurot) ja viivise tasumist 11,90% põhivõlalt aastas (hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 206,95 eurot).

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

2-23-126162

4/7

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

14. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel.

15. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksu

võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

15.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus ESTO AS laenutaotlusest, mille kohaselt oli

kostja igakuine netosissetulek 2000 eurot, majapidamiskulud 1000 eurot ja

finantskohustused 200 eurot. Krediidiandja lähtus kostja antud teabest,

kontrollis nii sisemisi kui avalikke andmebaase (Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid

kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja

soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi

kehtivust, teostas maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid

ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired,

ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis

krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

summas 40,75 eurot.

15.2. Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

15.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

15.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

2-23-126162

5/7

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste või

finantskohustuste suuruse kohta.

15.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

17. Hageja esitas 19.06.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja teinud

lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 1416,90 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja

lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.

18. Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 30.06.2022 avaldusega (dtl 37-43) oli

õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme esimese lepingujärgse maksega viivituses.

Pooltevahelise lepingu p 4.2 (dtl 32) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles

öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa

tasumisega.

19. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi

15.07.2022 seisuga üles. Kostja sai krediiti 1416,90 euro väärtusega kauba ostmiseks ega ole

tagasimakseid teinud. Maakohus mõistab pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 1416,90 eurot.

20. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.

21. Maakohus rahuldab hageja viivisenõue (alternatiivsena esitatud arvestuse alusel).

Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel nõuda kostjalt viivist seadusjärgses

määras alates lepingu ülesütlemisest. Perioodil 15.07.2022 kuni 31.12.2022 oli seadusjärgse

viivise määr 8%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% ning 01.07.2023 kuni

05.10.2023 12%. 22. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 171,76 eurot.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade

arv

Viivise

määr

aastas

Viivise

määr

päevas

Viivise

summa,

eur

15.07.2022

31.12.2022

1416,90

8%

0,021918%

52,79

01.01.2023

30.06.2023

1416,90

10,5% 0,028767%

73,78

2-23-126162

6/7

01.07.2023

05.10.2023

1416,90

12%

0,032877%

45,19

KOKKU

171,76

23. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja

viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 1416,90 eurot aastas alates 05.10.2023 kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Hageja on 19.06.2024 piiranud viiviste kogusumma põhivõla ulatusega.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded

jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1779,69 euro tasumist (sh põhivõlg 1416,90

eurot, intress 109,24 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 206,95 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata

põhivõla 1416,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 171,76 eurot. Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 89% (arvestuse aluseks olev tehe: 1588,66 / 1779,69 * 100% = 89,27%).

Seega jäävad menetluskulud 89% ulatuses kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 755 eurot

(riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot dtl 21).

27. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (315 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg

1 ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.

28. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS

§ 4842 alusel samuti põhjendatud.

29. Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised (dtl 51): dokumentide komplekteerimine ja analüüs (ajalise arvestusega 1,5 tundi) ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine (ajalise arvestusega 2 tundi), tunnitasuga 100 eurot

(lisandub käibemaks).

30. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile

kulunud aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse

koostamisega.

Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja

sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus

vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2 tunnini (TsMS § 175 lg 1).

31. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi

ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 * 1,2 = 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja

on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt arvestatud

2-23-126162

7/7

käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu

kostjalt välja koos käibemaksuga.

32. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 315 + 20 + 192 = 527 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 89% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,89 * 527 = 469,03 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

33. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse kättetoimetamine

34. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

25.06.2024 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik