2-23-11116/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11116

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.S-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9585 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479),

lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Anni Kennedy

(e-post)

Kostja: W.S (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi W.S-i vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte Ametlike Teadaannete

vahendusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse

W.S-i (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel 21. detsembril 2021

sõlmitud võlatunnistusest ning maksekokkuleppest.

Hageja palub kostjalt välja mõista võla summas 6518 eurot 44 senti, hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1894 eurot 72 senti, edasiulatuva viivise tasumata

põhivõla jäägilt kuni põhinõude täitmiseni kokkulepitud määras 0,065% päevas. Hageja palub

kostjalt välja mõista ka hageja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

2. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud avalikult, dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendid on loetud

kättetoimetatuks 12. aprillil 2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Seega tuleb lugeda, et

kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

3. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus, mis välistab

muuhulgas tarbijakrediidi sätete kohaldamise võlasuhtele.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus

poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist

(VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud

asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist (Riigikohtu 26. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tegelikku tahet luua iseseisev kohustus.

Esitatud dokumendist ei nähtu, et pooltel oli soov luua abstraktne kokkulepe algse lepingu

kõrvale. Kokkuleppest nähtub, et eelnevalt on sõlmitud krediidileping, kuivõrd selle alusel on

tekkinud võlg, intressivõlg, viivis, ning pooled on kokku leppinud uue maksegraafiku selle võla

tasumiseks.

Hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala

kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise

mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning

kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad.

Kohtu hinnangul sai kostjaga sarnane mõistlik isik kokkulepet sõlmides seega olukorrast aru

saada selliselt, et kokku lepitakse olemasoleva kohustuse täitmise viisis, eelkõige ajagraafikus,

mitte ei lepita kokku uut iseseisvat kohustust. Seejuures hageja pidi oma õigusteadmistest

tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli

iseseisva nõudealuse loomine ning sellega võimalikest tarbijat kaitsvatest vastuväidetest

loobumine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 2

p 1). Kostjaga sarnane mõistlik isik ei saanud kokkulepet sõlmides tõlgendada kokkulepet nii, et

sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud

vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise.

Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal

õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale

luuakse uus abstraktne kohustus.

Hageja eesmärgiks saab lugeda kostjalt võlgnevuse kättesaamist hagejale soodsaimal viisil.

Kostja eesmärgiks saab lugeda eelkõige maksegraafiku sõlmimist, et maksta võlga enda rahaliste

võimalustega arvestaval viisil ja ajal; samuti on kostja huviks, et võlg ei suureneks ning hageja ei

pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.

Eelnevast tulenevalt ühtivad poolte eesmärgid osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse

tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa aga lugeda tunnistatava

võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on tähtis, et kostja oli lepingu

sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks

oleks olnud hageja õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning

täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas

kui ainult maksegraafiku pikkuses.

Kohtule ei nähtu, et pooltel oleks olnud ühine abstraktse kohustuse loomise tahe, samuti ei saaks

kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Hageja esindajale,

õigusteadmistega spetsialistile on teada, et viivist saab küsida rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selles

kontekstis ei ole jälgitav mõttekäik, mille kohaselt sõlmitud võlatunnistus ei katkesta viivise

arvestust põhivõla jäägilt. Maksegraafikust nähtuvalt sisaldab esimene kuumakse viivisevõlga ja

lepingutasu ning järgmised 4 kuumakset vaid viivisevõlga. Kohus rõhutab, et igasuguste

kokkulepete sõlmimisel tuleb pooltel veenduda, et tegemist on üheselt arusaadava sõnastusega

kokkuleppega, mis ei sisalda vastuolusid ning mida on võimalik täita.

Seega hoolimata sellest, et võlatunnistuses on märgitud, et see on konstitutiivne, ei tuvasta

kohus, et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele. Kohtu

hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.

4. Hageja on esile toonud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, millega kostja nõustus looma iseseisva

kohustuse ja kostja kaotas õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või

selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida kostja võinuks

esitada algse võlgnevuse suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest

asjaoludest.

Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus,

mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS §

421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja

ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise

võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Asjaolu, et kostja ja võlausaldaja

vahelised suhted tulenesid tarbijakrediidilepingust, nähtub ka hagiavaldusest. Hageja on

märkinud võlatunnistuse kohta, et kostja on sellega tunnistanud võlgnevust, mis muu hulgas

sisaldab intressi ning võlatunnistuse sõlmimisel lisandub ühekordne lepingutasu. Kohus tuvastab,

et hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon,

sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus.

Kokkuvõttes oli kostjaga sõlmitud võlatunnistuste eesmärk kalduda kõrvale

tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole sellised

lepingud kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega VÕS § 421 kohaselt tühised (Riigikohtu 24.

novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2-13098, p-d 27-29).

5. Hageja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud esitamata kohtu nõutud andmed esialgse

võlasuhte kohta, mis oli tühise võlatunnistuse aluseks. Seetõttu on hageja nõue ja selle aluseks

olevad asjaolud ebaselged ning kohus jätab hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

6. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses

osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik