2-23-9642/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9642

Tsiviilasi

X hagi Y (Y) vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Jagada X ja Y ühisvaraks olev XXX (registriosa nr xxxxxxxx) selliselt, et kinnisasi

müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Määrata, et kinnisasja

müügist saadud raha arvelt tasutakse esmalt enampakkumise läbiviimise kulud,

seejärel täidetakse hageja, kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr

17-058479-EL tulenevad kohustused ning peale kohustuste täitmist kantakse

ülejäänud tulem võrdsetes osades hageja ja kostja pangakontodele.

3. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-23-9642

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X (hageja) esitas 06.07.2023 Harju Maakohtule hagi Y (Y, kostja) vastu ühisvara

jagamiseks, paludes jagada poolte ühisvaraks oleva XXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx)

selliselt, et kinnisasi müüdaks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Hageja palub

määrata, et kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud,

seejärel täidetakse poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust 17-058479-EL

tulenevad kohustused, kohustused Q ees tsiviilasja nr 2-23-3321 kohaselt ning peale kohustuste

täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud tulemi võrdsetes osades hageja ja kostja pangakontodele.

2. Hageja peamised väited on järgmised:

−

Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx ja lahutati xx.xx.xxxx.

−

Poolte ühisvaraks on 11.12.2014 ostetud XXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx),

mille jagamises pole pooled suutnud kokku leppida. Poolte vahel on erimeelsused

hageja isale Qle tema panuse hüvitamise küsimuses.

−

Pooled võtsid XXX kinnistule maja ehituseks 2017. a ühiselt laenu, mille jääk hagi

esitamise seisuga on umbes 139 000 eurot ja igakuine laenumakse 1320,64 eurot.

Laenu tagatiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteek.

−

Hageja soovib XXX kinnistu müüa, kuna hageja ei saa kinnistut kostjalt enda

ainuomandisse soetada ning laenumaksed on hagejale ülejõukäivad. Kostja ei ole

samuti soovinud kinnistut enda ainuomandisse, kuid on olnud pikalt nõus kinnisasja

müümisega kokkuleppel. Poolte vahel on erimeelsused kinnistu müügihinna osas.

3. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

−

Ühisomandi lõpetamine nii hagis kui mistahes muul asjaõigusseaduse (AÕS) § 77

lg-s 2 nimetatud viisil oleks asjaolusid arvestades ebaõiglane. Kostja ei ole ühisomandi

lõpetamise vastu, kuid see peab toimuma parimal ja kasumlikumal viisil.

−

Kostja on nõus ühisomandi lõpetamisega ja kinnisasja võõrandamisega kolmandale

isikule, kuid avalikel enampakkumistel ei saada kinnisasjade eest õiglast hinda, vaid

sealt omandavad kinnisvara eelkõige isikud, kes soovivad sellega vaheltkasu teenida.

Lisaks kaasneksid enampakkumise korraldamisega täiendavad kulud.

−

Kuna kumbki pool kinnisasja endale ei soovi, tuleb ühisomand jätta lõpetamata.

−

Kohtul puudub õigusaktidest tulenevalt võimalus soovitud kohtulahendi täitmise korra

kindlaksmääramiseks. Kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas asuda tagama tsiviilasjas nr

2-23-3321 esitatud hagi isegi, kui see on rüütatud otsuse täitmise viisi taotluseks.

4. Pooled paluvad jätta menetluskulud vastastikku teise poole kanda.

2-23-9642

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled nõustusid asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

tuvastatuks:

−

Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx ja lahutati xx.xx.xxxx.

−

Poolte ühisvaraks on 11.12.2014 ostetud XXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx).

−

Pooled võtsid XXX kinnistule maja ehituseks 2017. a ühiselt laenu, mille jääk hagi

esitamise seisuga on umbes 139 000 eurot ja igakuine laenumakse 1320,64 eurot.

Laenu tagatiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteek.

7. Nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) kohaselt on abielu

kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Pooled ei vaidle, et nende ühisvarasse

kuulub abielu kestel omandatud XXX kinnistu, mille jagamises pole pooled suutnud kokku

leppida. Vaidlus puudub ka selles, et kumbki pooltest ei soovi kinnistut hüvitise maksmise

kohustuse vastu tervikuna enda omandisse.

8. Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures

vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 1¹ järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise

seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi

lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, AÕS § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).

9. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes

sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel. Hageja esitas kaasomandi lõpetamise viisina

asja müümise avalikul enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Kostja vaidleb sellele vastu, kuid ei

ole esitanud nõuet vara jagamiseks mõnel teisel viisil, kuna leiab, et ühisomandi lõpetamine

mistahes muul AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisil oleks asjaolusid arvestades samuti ebaõiglane.

Seega saab kohus ühisomandi lõpetamise viisina kaaluda üksnes avalikku enampakkumist.

10. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks

jagamise kaudu) ei soovi, on kohtupraktika kohaselt ainsaks mõistlikuks võimaluseks asja

jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine.

Nõue ühisomandi lõpetamiseks võib sellele vaatamata jääda rahuldamata, kui hageja välja

pakutud ühisomandi lõpetamise viis(id) on kostjat sedavõrd koormav(ad), et nõude

rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul

tegemist sellise olukorraga. Vaidluse all ei ole, et kumbki pool ei ole võimeline ega soovi asja

tervikuna omandada ning pooled ei ole pikema aja jooksul suutnud ühise omandi jagamises

kokku leppida. Seetõttu ei anna kohtu hinnangul ühisomandi lõpetamata jätmiseks alust see, et

avalik enampakkumine ei tarvitse olla asja müügiks kõige kasumlikum viis. Kuna mõlemal

poolel on võimalik enamapakkumisel osaleda, ei saa pidada ebaõiglaseks või hea usu

põhimõttega vastuolus olevaks, kui emb-kumb pooltest seda võimalust peaks kasutama. On

paratamatu, et kokkuleppe puudumisel kaasnevad ühisomandi lõpetamisega täiendavad kulud.

11. Kuna ühisvara jagamise eeldused on täidetud ning kohus saab ühisomandi lõpetamise

viisina kaaluda üksnes avalikku enampakkumist ega pea seda käesoleval juhul hea usu

põhimõttega vastuolus olevaks, tuleb hagi rahuldada ja jagada poolte ühisvaraks olev XXX

kinnistu selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud tulem poolte vahel jagada.

2-23-9642

4 (4)

Vaidlus puudub, et XXX kinnistu väärtus ületab märkimisväärselt laenujääki (hagi esitamise

seisuga ca 139 000 eurot), mistõttu on kinnistu müümine avalikul enampakkumisel võimalik

selliselt, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse ja kinnistu on võimalik omandada

vabana hüpoteekidest.

12. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist

eelpool p-s 1 kirjeldatud kujul. Kostja ei vaidle vastu, et kohus määraks lahendi täitmise korra

kindlaks järgmiselt: kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise

läbiviimise kulud, seejärel täidetakse poolte ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr

17-058479-EL tulenevad kohustused ning peale kohustuste täitmist kannab kohtutäitur

ülejäänud tulemi võrdsetes osades hageja ja kostja pangakontodele. Taotluse osa suhtes, mis

käsitleb müügist saadud raha arvelt kohustuste täitmist Q ees tsiviilasja nr 2-23-3321 kohaselt,

vaidleb kostja hageja taotlusele vastu. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt ja

rahuldab selle eelpool kirjeldatud viisil, millega kostja on nõustunud, jättes täitmise korrast

välja viite tsiviilasjale nr 2-23-3321 ja Q ees kohustuste täitmisele. TsMS § 445 alusel ei saa

lükata kohtuotsuse täitmist määramata ajaks edasi, tehes selle sõltuvaks teise asja lahendamisest

(vrd RKTKo 11.05.2010, 3-2-1-37-10, p 16). Ühisvara jagamisel tuleb omandit kaotavale

isikule tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Seetõttu ei pea kohus

võimalikuks lahendada Q ja poolte vahelist vaidlust ega seda tagada kõnealuses asjas lahendi

täitmise korra kindlaksmääramise raames.

13. Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt

võimalik ja mõistlik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse

esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib

kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel

võimalik tagastada pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Ehkki kostja märgib, et on olnud kinnistu müügiga mõistlikel ja ausatel tingimustel nõus,

ei ole pooled kokkuleppeni jõudnud. Kuna hagi rahuldatakse, st kohtusse pöördumist saab

pidada põhjendatuks, kuivõrd kohtuväliselt pooled vara jagamises kokkuleppele ei jõudnud,

tuleb menetluskulud jagada TsMS § 164 lg 1 üldreegli kohaselt. See näeb erinormina ette, et

mh hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (nt RKTKo 05.03.2014,

3-2-1-183-13, p 10). Kohtu hinnangul ei esine antud juhul selliseid asjaolusid, millest tingituna

oleks hagi rahuldamise korral menetluskulude jätmine poolte endi kanda kostja suhtes

ebaõiglane. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik