2-24-11609/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-11609

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 03. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-11609

Tsiviilasi

Hagi hind

Holm Bank AS hagiavaldus A. R. vastu võlgnevuse nõudes

10 233.44 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht:

Posti 30, 90504 Haapsalu), lepinguline esindaja: Helina Sild

(e-post: helina.sild@holmbank.ee);

Kostja: A. R. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon: xxxx,

e-post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 03. september 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. R.’lt hageja Holm Bank AS kasuks 9 104 (üheksa tuhat

ükssada neli) eurot ja 28 senti (sh põhinõue summas 8 566.64 eurot ja intress summas

537.64 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata viivise 56.92 eurot ajatatud kõrvalnõuete 69.93 eurot, lepingu

muutmise tasu 28.74 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot ja

jooksva viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi koostamisele järgnevast kuupäevast, s.o

alates 01.08.2024 tasumata põhivõlalt (8 566.64 eurot) kuni põhivõla tasumiseni osas.

4. Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt A. R.’lt hageja Holm Bank AS kasuks menetluskulud kokku summas

747 (seitsesada nelikümmend seitse) eurot ja 60 senti (so 89% riigilõivust 840 eurost).

1 (8)

2-24-11609

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 595 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Holm Bank AS esitas 31.07.2024 Viru Maakohtule hagi A. R. vastu põhivõla 8 566.64 eurot,

intressi 446.79 eurot, viivise 56.92 eurot, ajatatud kõrvalnõuete 69.93 eurot, lepingu muutmise tasu

28.74 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot ja jooksva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 21.06.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas

hageja kostjale laenu 10 000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2026,

vastavalt lepingu p 2 on intressimäär 9,69% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu punkti 3

kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr 19,09% aastas eeldusel, et intressimäär on 9,69% aastas,

laenutähtpäev 10.06.2026, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping

kehtib kokkulepitud aja jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu

tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 12 880.45 eurot.

Maksegraafiku kohaselt pidi laenu põhiosa ja intresside tagastamine toimuma 10.07.2023 kuni

10.05.2026 osamaksena summas 357.80 eurot ja 10.06.2026 osamaksena summas 357.45 eurot.

28.12.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt loeti

kehtetuks 21.06.2023 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2033, intressimääraga 9,69% aastas. Lepingu muudatuse järel

kehtiv lepingu p 3 alusel uus krediidi kulukuse esialgne määr on 16,94% aastas, mis on arvutatud

Lisa koostamise päeva seisuga ja eeldustel, et intressimäär on 9,69% aastas, laenutähtpäev on

10.06.2033, lepingu muutmise tasu on 30,00 eurot, igakuine haldustasu on 0 eurot, tagastamata laen

(laenujääk) on 8 668.85 eurot ning Lisa on jõustunud kokkulepitud tingimustel. Laenu

tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lisa koostamise päeval 16

715.65 eurot. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu, intresside, ajatatud kõrvalnõuete ja lepingu

muutmise tasu tagastamine toimuma 10.01.2024 summas 147 eurot 17 senti, 10.02.2024 kuni

10.05.2033 summas 146 eurot 63 senti ja 10.06.2033 osamaksena summas 145 eurot 92 senti.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal

on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.03.2024. Alates 10.04.2024 on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

Esialgse lepingu p 9 kohaselt pank võib lepingu üles

2 (8)

2-24-11609

öelda ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist, kui: laenusaaja on

lepingust või muust pangaga sõlmitud lepingust tuleneva maksega viivituses kolmel järjestikusel

korral ega ole võlgnevust tasunud ka panga poolt antud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

jooksul. Kostjal oli osaliselt või täielikult tasumata 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024

maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 28.06.2024 saatnud Kostja e-postile xxxx Lepingu

ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse

Kostja poolt Lepingus märgitud elukoha aadressile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 12.07.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna

kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping 12.07.2024 hageja-poolse ülesütlemisega.

2. Kostja tagastamata põhivõla jääk 31.07.2024 seisuga on 8 566.64 eurot. Kostjal on laenulepingu

maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.03.2024. Alates 10.04.2024 on

maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 9,69% aastas, perioodi eest 11.03.2024 kuni

12.07.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu

ülesütlemise tähtajani, suurusega 446.79 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas,

perioodi 11.04.2024 kuni 30.06.2024 eest ja suurusega 12,25% aastas ehk 0,033562% päevas

perioodi 01.07.2024 kuni 31.07.2024 eest ning, kokku summas suurusega 56.92 eurot. Viivis on

arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 31.07.2024. Hageja palub samuti kostjalt välja

mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras (12,25% ehk 0,033562% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast

kuupäevast, s.o alates 01.08.2024 tasumata põhivõlalt summas 8 566.64 eurot kuni põhivõla

tasumiseni.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingus ajatatud kõrvalnõuded kogusummas 69.93 eurot.

Lepingu sõlmimise hetkel kuulus hageja ja kostja kokkuleppel ajatamisele 72,36 eurot. Ajatatud

kõrvalnõuded olid hagiavalduse punktis 1.2. viidatud Lepingu sõlmimise hetkeks kogunenud kostja

poolt tasumata võlgnevused. Lepingu sõlmimise hetkel kuulus hageja ja kostja kokkuleppel

ajatamisele arvestatud, kuid veel tasumata intressimakse summas 72,36 eurot. Hageja ja kostja

leppisid kokku, et lepingust tulenevad kõrvalnõuded jagatakse võrdselt laenutähtpäevani kehtivale

lepinguperioodile. Kostjal on tasutud ajatatud kõrvalnõuded kuni 10.03.2024. Alates 10.04.2024 on

ajatatud kõrvalnõuded tasumata.

6. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu muutmise tasu. Lepingu p 4 kohaselt on

fikseeritud lepingu muutmise tasu summas 30 eurot. Kostjal on Lepingu maksegraafikujärgsed

lepingu muutmise tasu osamaksed tasutud kuni 10.03.2024. Alates 10.04.2024 on

maksegraafikujärgsed lepingu muutmise tasu osamaksed tasumata.

7. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise

eest. Lepingu menetluskulud on kogusummas 15 eurot.

3 (8)

2-24-11609

8. Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. Hagi aluseks oleva laenulepingu puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse

hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava

informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada hindamiseks vajalik teave, s.t. õige ja

täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on edastanud hagejale

krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 1 500 eurot, kohustusteks 0 eurot ja

ülalpeetavate arvuks 0. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud

andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud

päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja

töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt on

kostjal püsiv töösuhe aastast 2011. Kostja märkis enda sissetulekuks 1 500 eurot, Maksu- ja

Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1 484.15 eurot. Hageja

on laenu andmisel kostja sissetulekuks arvesse võtnud Maksu- ja Tolliameti päringuga saadud

sissetuleku summas 1 484.15 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 0

eurot. Hageja võttis arvesse kostja kohustusteks kohustuse hageja ees 70 eurot, millele liitis

arvutatud elatusmiinimumi 303.40 eurot, kokku 373.40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja

maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav.

9. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõla 8 566.64 eurot, intressi 446.79 eurot, viivise 56.92 eurot, ajatatud

kõrvalnõuete 69.93 eurot, lepingu muutmise tasu 28.74 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirja

saatmise eest 15 eurot ja jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi koostamisele järgnevast

kuupäevast, s.o alates 01.08.2024 tasumata põhivõlalt (8 566.64 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 840 eurot, so riigilõiv.

10. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

11. Viru Maakohus võttis 12.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale KÄPO vahendusel kätte

toimetatud 13.08.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

4 (8)

2-24-11609

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

15. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Holm Bank AS ja kostja sõlmisid 21.06.2023 laenulepingu summale 10 000 eurot,

intressimääraga 9.69% aastas, krediidi kulukuse määr 19.09%, tagasimaksed iga kuu 28.

kuupäevaks, tagasimaksete arv 36, osamakse suurus 357.80 eurot. 28.12.2023 sõlmitud

lisakokkuleppe alusel on uus krediidi kulukuse määr 16.94% aastas, lepingu muutmise tasu on 30

eurot, laenujääk on 8 668.85 eurot. Uue graafiku järgi tagasimaksete arv 114, osamakse suurus

10.01.2024 summas 147.17 eurot, 10.02.2024 kuni 10.05.2033 summas 146.63 ja 10.06.2033

osamaksena summas 145.92 eurot.

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 000, uue graafiku järgi 8 668.85 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid uue graafiku järgi kokku summas 102.21

eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates aprillist 2024. a, seda vähemalt kolme, so

aprilli, mai ja juuni osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 28.06.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 12.07.2024 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 12.07.2024.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

5 (8)

2-24-11609

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

6 (8)

2-24-11609

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohus möönab, et Maksu- ja Tolliameti päringuga on võimalik teada saada laenutaotleja

sissetuleku andmed, kuid selle vastusega ei saa järeldada laenutaotleja muud võimalikku

riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 10.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas ja 01.07.2024 kuni 12.07.2024 4.25%

aastas.

22. Lepingu lisa alusel kasutas kostja krediiti 8 668.85 eurot. Tagasi on makstud summa 102.21

eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 12.07.2024 ning nimetatud ajast on muutunud

lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks, hageja on arvestanud osa tasutud summast põhinõude

katteks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 8 566.64 eurot. Seadusjärgne

intress (alates 11.01.2024 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu

ülesütlemiseni 12.07.2024 on summas 537.64 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

põhinõue summas 8 566.64 eurot ja intress summas 537.64 eurot.

23. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 8 566.64 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

24. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 15 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu

hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta

rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 15 euro väljamõistmiseks.

7 (8)

2-24-11609

25. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 8 566.64 eurot ja intress summas 537.64 eurot, kokku 9 104.28 eurot. Ülejäänud nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 89% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 89%

kostja ja 11% hageja kanda.

27. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 31.07.2024 summas 840 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 89% 840 eurost, so

747.60 eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

532,49

29. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)