3-23-2555/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohus jättis 04.03.2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis ennistada 04.03.2024. a määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja anda talle
Legislator headnote
AI generated3-23-2555/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis ennistada 04.03.2024. a määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja anda talle
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2024, Tartu
Haldusasja number
3-23-2555
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X.-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määruse peale
läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohus jättis 04.03.2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis
kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 20 euro tasumiseks ja kaebuse nõude
täpsustamiseks 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
2. Tartu Halduskohus tagastas 09.04.2024. a määrusega kaebaja kaebuse.
3.
16.08.2024 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X.X.-i määruskaebus, milles ta palus
ennistada 04.03.2024. a määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja anda talle
uuesti võimalus puudused kõrvaldada. Kaebaja palus võtta arvesse halduskohtule esitatud
argumendid ning tühistada 09.04.2024. a määrus ja anda talle uuesti võimalus puudused
kõrvaldada.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.08.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja
andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse
esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebaja peab ringkonnakohtule esitama taotluse
määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määruse
peale, mitte taotlema halduskohtu 04.03.2024. a määrusega määratud puuduste kõrvaldamise
tähtaja ennistamist, nagu on määruskaebuses märgitud. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse
kätte 26.08.2024.
5.
02.09.2024 saabus ringkonnakohtusse X.X.-i puuduste kõrvaldamise vastuses, milles ta
palub ennistada Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuna ta ei
saanud antud kohtumääruse sisust aru ega osanud midagi teha. Veel märgib kaebaja, et ta ei
oska e-toimikut kasutada, sest ei oska nutiseadet kasutada ja lisaks on kõik eesti keeles,
millest ta aru ei saa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule
tuginedes ja arvestades puuduste kõrvaldamise vastuses märgitut, tõlgendab ringkonnakohus,
et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määruse peale määruskaebuse esitamise
tähtaja ennistamist.
7. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva
jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi
(KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a määruse ja selle tõlke
kätte 16.04.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 02.05.2024. Kaebaja
esitas määruskaebuse 09.08.2024. Seega on määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.04.2024. a
määruse peale esitatud ringkonnakohtule veidi enam kui 3-kuulise hilinemisega.
8. HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse
apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei
tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast
apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja
ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui
menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses
märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS §
71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest
mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja
möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt
sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007,
3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka
subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse
asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu
isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine
olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse
algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
9. Vaidlustatud halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt
välja toodud. Kaebajale on ka saadetud vaidlustatud määruse venekeelne tõlge. Ühtlasi nähtub
KIS-i andmetest, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele kohtutele.
Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust
kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks
isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja
tähtaeg.
10. Mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav.
Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning
vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. Kaebaja
väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis
takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja väidetud e-toimiku kasutamise
mitteoskamine või eesti keele mittevaldamine ei ole saanud takistada määruskaebuse
tähtaegselt esitamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli takistatud määruskaebuse esitamine
paberkandjal omakäeliselt koostatuna vene keeles, nagu kaebaja esitas ka kaebuse
halduskohtule. Samas on märkimisväärne, et ringkonnakohtule esitatud kaebaja määruskaebus
ja ka puuduste kõrvaldamise vastus on eesti keeles.
11. Kuna kaebaja esitas määruskaebuse 09.08.2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis
tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja
taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
12. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab
ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2
ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et
määruskaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)