2-19-19435/240 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19435

Kohtuasi

Neticom OÜ hagi Osaühingu Linaleo vastu aktsiate

tagastamiseks ning Osaühingu Linaleo vastuhagi

Neticom OÜ vastu võlgnevuse saamiseks ning aktsiate

eest tasutud ostuhinna väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Linaleo 21.06.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2 776 655 eurot 11 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Kostja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.06.2024 kohtuistungil poolte

esindajate osavõtul

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23.05.2023 otsus tühistada osas, milles vastuhagi laenulepingu

alusel võlgnevuse nõudes jäi rahuldamata, ning saata tühistatud osas asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tühistada otsus ka osas, milles kõik

menetluskulud jäid kostja kanda.

2. Täiendada Harju Maakohtu 23.05.2023 otsust otsustusega, et Harju Maakohtu

13.12.2019 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud jäävad vastavalt

Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega muudetud ulatusele kehtima

otsuse täitmise tagamiseks.

3. Ülejäänud osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-19-19435

5. Jätta Neticom OÜ hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Osaühing Linaleo kanda. Osaühingu Linaleo vastuhagiga seotud menetluskulude

jaotuse otsustab maakohus vastuhagi uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 11.12.2019 esitas Neticom OÜ (hageja) hagi Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, OÜ

Viker ja Osaühingu Linaleo (kostja) vastu aktsiate enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

ja aktsiate omandiõiguse tagastamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. 30.06.2020

määrusega lõpetas maakohus menetluse kostja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ja kostja

OÜ Viker osas hageja taotluse alusel. 15.04.2021 esitas kostja hageja vastu vastuhagi võla

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ning selle 18.01.2020 ja 22.03.2021 täpsustuste kohaselt olid hageja, kostja

ning OÜ Viker võrdsetes osades RBH AS-i aktsionärideks nii, et igale aktsionärile kuulus 100

000 aktsiat. Hageja seaduslikuks esindajaks on F. B, kostja seaduslikuks esindajaks on G.H.

Samuti on G.H OÜ Milestone seaduslikuks esindajaks. Kõigi nimetatud äriühingute

lepinguliseks esindajaks on või on olnud vandeadvokaat Enno Heringson, kes on ka

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seadusliku esindaja.

3. Hageja kaotas oma 100 000 RBH AS-i aktsiate valduse kostjale järgmiste sündmuste

tulemusena:

-

28.09.2017 Toomaru Invest OÜ, OÜ Viker ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu alusel

võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot

tähtajaga 01.10.2019 ning hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RBH AS-i aktsiat;

-

hageja ei tagastanud laenu 01.01.2019, kuna lootis saada laenule pikendust;

-

alates 01.11.2019 oli ainsaks laenuandjaks ja pandipidajaks OÜ Viker, sest Toomaru

Invest OÜ loovutas nõude OÜ-le Viker;

-

01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi

realiseerimisest, volitas Advokaadibürood Heringson GLO OÜ-d enampakkumist

korraldama ja kandis pandiesemeks olevad aktsiad advokaadibüroo väärtpaberikontole;

-

01.11.2019 OÜ Milestone kutsus tagasi hageja 31.12.2007 laenulepingujärgse laenu ja

nõudis 1 557 964,37 euro tasumist hiljemalt 07.05.2020;

-

01.11.2019 OÜ Viker kutsus tagasi hageja 19.08.2005 laenulepingujärgse laenu ja nõudis

268 439,94 euro tasumist hiljemalt 07.02.2020;

2-19-19435

-

05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus,

mille järgi tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00;

-

ajavahemikul 06.11-21.11.2019 otsis hageja OÜ-ga Viker ühendust selleks, et tasuda

võlgnevus ja saada tagasi aktsiate valdus;

-

22.11.2019 toimus hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate vaheline kohtumine, millega

esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise

kokkuleppe. Kokkulepet keeldus allkirjastamast advokaadibüroo, kes tegutses OÜ Viker

nimel ja valdas aktsiaid;

-

25.11.2019 esitasid OÜ Viker ja OÜ Milestone pandiga tagamata laenulepingute

ülesütlemise avaldused ja nõudsid hagejalt laenude viivitamatut tasumist;

-

25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega:

„Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga

tagatud laenu lõppmakse)“;

-

26.11.2019 vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker nimel tegi toiminguid, millega

justkui oleks OÜ Milestone loovutanud oma nõudeõiguse hageja vastu OÜ-le Viker ning

käsitles hageja 25.11.2019 makset 694 000 eurot arvestatuna teiste võlgnevuste mitte

28.09.2017 laenulepingu katteks;

-

27.11.2019 esitas hageja hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-19-18674);

-

05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse enampakkumise

tühistamiseks, võttis tagasi vandeadvokaat Enno Heringsoni avaldused selle kohta nagu ei

oleks hageja 28.09.2017 lepingust tulenevat võlga tasunud 25.11.2019 maksega;

-

05.12.2019 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatati hagi tagamise

korras 06.12.2019 enampakkumine;

-

05.12.2019 tasus kostja enampakkumise osalemise tagatisraha 50 000 eurot;

-

06.12.2019 enne kella 12.00 ei viibinud vandeadvokaat Enno Heringson büroos,

enampakkumise toiminguid ei tehtud;

-

06.12.2019 kell 12.44 teavitas vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker seaduslikku

esindajat sellest, et enampakkumisel olnud aktsiad on müüdud;

-

06.12.2019 kell 13.03 edastas hageja lepinguline esindaja 05.12.2019 hagi tagamise

määruse mh NASDAQ-ile, kes peab Eesti väärtpaberite keskregistrit;

-

06.12.2019 kell 15.00 teatas NASDAQ, et 05.12.2019 hagi tagamise määrust ei ole

võimalik täita, sest RBH AS-i 100 000 aktsiat liikus advokaadibüroo kontolt välja

06.12.2019 kell 11.52 ning aktsiate uueks omanikuks on kostja;

-

30.12.2019 allkirjastasid vandeadvokaat Enno Heringson justkui OÜ Viker lepinguline

esindaja ja kostja lepinguline esindaja täiendava lepingu 06.12.2019 aktsiate

müügilepingu kinnitamiseks.

4. Hageja on seisukohal, et kostjal on kohustus tagastada talle 100 000 RBH AS-i aktsiat, OÜ-

l Viker puudus kehtiv käsutusõigus vaidlusaluste aktsiate omandi üleandmiseks kostjale. Isegi

juhul, kui OÜ-l Viker oleks olnud aktsiate kehtiv käsutusõigus, siis puudus Advokaadibürool

Heringson GLO esindusõigus OÜ Viker esindamiseks 06.12.2019 müügilepingu ja

30.12.2019 täiendava lepingu sõlmimisel. Kostjale ei ole vaidlusaluste aktsiate omand üle

läinud ka mitte heauskse omandamise kaudu. Hageja palub kohustada kostjat esitama oma

väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite

keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH AS-i aktsia

omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning märkida kohtulahendis, et kostja tahteavaldust

RBH AS-i aktsiate osas omaniku kande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus.

Kostja vastuväited

2-19-19435

5. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja on omandanud aktsiad

heauskselt. Kostja ei olnud ega pidanudki olema teadlik sellest, et OÜ-l Viker ja/või

advokaadibürool ei olnud aktsiate osas käsutusõigust. Aktsiad on läinud hageja omandist välja

enda tahte kohaselt. Aktsiate enampakkumine ei olnud tühistatud, kostja seaduslik esindaja ei

olnud sellest teadlik. Kostjal oli õigus tasuda aktsiate eest nii rahas kui ka nõudega.

Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

6. Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 667 117,33 eurot, intressi 4046,45

eurot ajavahemiku 18.01.2020-07.05.2020 eest määraga 2% aastas ning viivise VÕS § 113 lg

1 alusel, samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja aktsiate eest tasutud ostuhind summas 1

000 007 eurot rahas. Põhihagi rahuldamisel palus kostja määrata kindlaks otsuse täitmise kord

ning kohustada kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt

peetavalt Eesti Väärtpaberite Keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus)

100 000 RBH AS-i aktsia omandi õiguse ülekandmiseks hagejale hetkest, kui kostjale on

tasutud aktsiate ostuhind 1 000 007 eurot rahas ja hageja on kostjale täies ulatuses tasunud

oma võla, mis on välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-19-19435.

7. Vastuhagi kohaselt on kostja omandanud nõude hageja vastu OÜ-lt Milestone järgmiselt:

-

11.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja OÜ-lt Milestone laenu

400 000 Eesti krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2006;

-

29.12.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, milles vormistasid pooled laenulepingu

põhivõlgnevusena 402 700 Eesti krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2007;

-

31.12.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, kus fikseerisid, et hageja sai 25.11.2005 OÜ-lt

Milestone laenu 191 734,95 eurot ja võlale lisandund intress 6407,15 eurot, mis vormistati

põhivõlana 198 142,10 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2007;

-

11.05.2007 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 400 000 Eesti

krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2007;

-

16.10.2007 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 350 000 Eesti

krooni ja 920 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2007.

8. Kõikide laenude tagastamise tähtajaks oli 31.12.2007 ning võla suuruseks 1 212 842,14

eurot. Seejärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täiendavalt muutsid

pooled korduvalt kokkuleppeid, millega muutsid jooksva intressi laenu põhiosaks, muutsid

intressi kokkuleppeid jne. 07.05.2019 kinnitas hageja, et võlgneb OÜ-le Milestone 31.12.2018

seisuga 1 589 556,23 eurot. 01.11.2019 esitas kostja hagejale avalduse sõlmitud

laenulepingute korraliseks ülesütlemiseks ja taotluse laenusummade tagastamiseks koos

intressiga. Laen öeldi üles kuuekuulise etteteatamise tähtajaga ning raha paluti tagastada

hiljemalt 07.05.2020. 17.01.2020 teatas OÜ Milestone, et loovutab nõude kostjale. 17.01.2020

teavitas kostja hagejat, et kostja on vaidlusalusest nõudest loovutanud 950 007 eurot OÜ-le

Viker ning hageja uueks võlausaldajaks on 950 007 euro ulatuses OÜ Viker ja 667 117.33

euro ulatuses kostja. Lisaks on kostja tasunud 50 000 eurot rahas. Seega on hageja kostjale

võlgu ka siis, kui põhihagi peaks rahuldamisele kuuluma.

Hageja vastuväited

9. Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Vastuhagi on tõendamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

2-19-19435

10. Harju Maakohus rahuldas 23.05.2023 otsusega hagi kohustamaks kostjat esitama oma

väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite

keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning

kohtulahendis märkida, et kostja tahteavaldust RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI

aktsiate osas omaniku kande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus kohustas

kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti

väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorralduse (tahteavalduse) 100 000

RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale

ning asendas tahteavalduse kohtuotsusega. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

11. Maakohus tuvastas vaidlusvälistena järgmised asjaolud:

-

hagejale kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat, kostjale kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat

ja OÜ-le Viker kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat;

-

hageja seaduslikuks esindajaks on F. B ning kostja seaduslikuks esindajaks on G.H,

samuti on G.H osaühing Milestone seaduslikuks esindajaks;

-

hageja, kostja, osaühing Milestone ja OÜ Viker lepinguliseks esindajaks on või on

olnud vandeadvokaat Enno Heringson, kes on ka Advokaadibüroo Heringson GLO

OÜ seaduslik esindaja;

-

28.09.2017 sõlmisid Toomaru Invest OÜ, OÜ Viker ja hageja laenulepingu, mille

alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000

eurot tähtajaga 01.10.2019 ning hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RBH AS-i

aktsiat;

-

hageja vastavalt 28.09.2017 lepingule 01.10.2019 laenu ei tagastanud;

-

Toomaru Invest OÜ loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Viker;

-

01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi

realiseerimisest ja volitas Advokaadibürood Heringson GLO OÜ-d enampakkumist

korraldama;

-

OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ sõlmisid 01.11.2019

käsunduslepingu aktsiate enampakkumise läbiviimiseks, mille p 1.4 alusel võimaldas

advokaadibüroo aktsiaid enda väärtpaberikontol hoiustada;

-

05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus,

mille järgi tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00. Kuulutuse

kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks

hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat algihinnaga 1 000 000 eurot. Aktsiate

müügi korraldajaks oli Advokaadibüroo Heringson GLO.

12. 01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 kohaselt juhul, kui enne enampakkumise pakkumiste

esitamise tähtaega tasub hageja võlgnevuse, mida RBH AS-i aktsiad tagavad, kannab

advokaadibüroo aktsiad tagasi hageja väärtpaberikontole. Hageja soovis võla tasuda ning

seetõttu toimus 22.11.2019 hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate vaheline kohtumine ning

esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe,

kuid seda ei allkirjastanud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, kes korraldas aktsiate

enampakkumist ja kelle kontol aktsiad olid. Olenemata eelnevast kandis hageja 25.11.2019

OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule

ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“. Raha ülekande

osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et samal päeval, 25.11.2019, esitasid OÜ Viker

ja osaühing Milestone pandiga tagamata 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingute

erakorralised ülesütlemise avaldused ning nõudsid hagejalt laenude viivitamatut tasumist.

2-19-19435

Seda olenemata olukorrast, et algselt ütlesid OÜ Viker ja osaühing Milestone pandiga

tagamata 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingud korraliselt üles 01.11.2019 laenu

tagastamise tähtajaga vastavalt 07.02.2020 ja 07.05.2020. Kuigi OÜ Viker ja osaühing

Milestone viitasid erakorralises ülesütlemises taotluses hageja halvenenud majandusseisule,

siis oli hageja leidnud võimaluse tasuda OÜ-le Viker 694 000 eurot. Hageja kehv majanduslik

seisund ei nähtunud ka äriregistrist ega kinnistusraamatust, seda ei toetanud ka hageja 2018. a

konsolideeritud majandusaasta aruanne. Seetõttu ei nõustunud kohus kostjaga selles, et hageja

tasutud 694 000 eurot tulnuks VÕS § 88 lg 2 alusel lugeda vähem tagatud nõuete katteks.

Raha tasumise ajaks ei olnud 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingutest tulenevad kohustused

veel sissenõutavad VÕS § 186 p 6 mõttes koosmõjus VÕS § 82 lg-ga 7, sest hageja tasus

erakorraliste ülesütlemiste avalduste esitamisega samaaegselt pandiga tagatud kohustuse.

Teisi täitmata kohustusi hagejal OÜ Viker ees 25.11.2019 ei olnud, sest alles 26.11.2019

teavitas vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker esindajana hagejat osaühing Milestone

nõude loovutamisest OÜ-le Viker.

13. 26.11.2019 hageja lepinguline esindaja esitas taotluse Advokaadibüroo Heringson GLO

OÜ seaduslikule esindajale panditud 100 000 RBH AS-i aktsia tagastamiseks OÜ Viker ja

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ 01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lausel.

Advokaadibüroo vaidlusaluseid aktsiaid hageja väärtpaberikontole ei tagastanud. 05.12.2019

tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo Heringson GLO

OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole

ning samal päeval Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatas kohus hagi

tagamise korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise. Kostja ei olnud tsiviilasja nr

2-19-18674 menetlusosaliste hulgas ning maakohus kostjale viidatud määrust ei edastanud,

kuid edastas selle kostjale Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Seda tegi ka hageja

lepinguline esindaja 06.12.2019 kell 07.11 saadetud e-kirjaga. Samuti proovisid hageja

seaduslik ja lepinguline esindaja ning OÜ Viker seaduslik esindaja seda teha Advokaadibüroo

Heringson GLO OÜ-s 06.12.2019 kell 11.50.

14. Eesti Advokatuuri aukohus 18.06.2020 otsusega on Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ

seaduslikule esindajale vandeadvokaat Enno Heringsonile ette heitnud hoolsuskohustuse

mittetäitmist ning OÜ Viker kui esindatava huvide mittekaitsmist. Viidatud aukohtu otsuse

järgi hoidus vandeadvokaat Harju Maakohtu 05.12.2019 määruse nr 2-19-18674

kättesaamisest. Kuigi OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahelist 01.11.2019

sõlmitud käsunduslepingut ei olnud muudetud vastavalt lepingu p-le 2.1, oli hageja tasunud

01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lause alusel kohaselt võla, mida RBH AS-i aktsiad

tagasid, enne enampakklumiste esitamise tähtaega, mistõttu pidanuks advokaadibüroo aktsiad

tagasi kandma hageja väärtpaberikontole. Viidatud aukohtu otsus on jõustunud. Seega puudus

OÜ-l Viker kui pandipidajal aktsiate müügilepingu sõlmise ajal aktsiate käsutusõigus

01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lause alusel EVKS § 16 lg 7 koosmõjus AÕS § 314 lg 2

I lause ja § 276 lg 1 ja § 292 lg-ga 1.

15. Järgnevalt andis maakohus hinnangu, kas kostja võis omandada RBH AS-i 100 000 aktsiat

heauskselt. Vaidlust ei ole selles, et Eesti Väärtpaberite Keskregistris ei olnud 06.12.2019

RBH AS-i aktsiate osas mitte mingisugust käsutamist piiravat märget. Kostja tuginebki sellele

ning leiab, et tema omandas aktsiad avalikult enampakkumiselt ainsa ja parima pakkujana

heauskselt: väärpaberiregistrisse oli omanikuna kantud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ

ning registris ei olnud tehingut keelavat märget. Kuigi kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-19-

18674 menetluspool, pidi ta eelduslikult olema teadlik vandeadvokaat Enno Heringsoni

kaudu, et Harju Maakohus peatas nimetatud tsiviilasjas 05.12.2019 määrusega hagi tagamise

2-19-19435

korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise. Kuigi vandeadvokaat esindas

vaidlusaluses tehingus justkui OÜ-t Viker, siis oli vandeadvokaat aastaid erinevates

tehingutes kostja seadusliku esindajaga seotud äriühinguid esindanud ning alustas kostja

esindamisega kohe ka selles tsiviilasjas. Nimetatule on tähelepanu juhtinud mh Eesti

Advokatuuri Aukohus 18.06.2020 otsuses ning seda toetab 2019. a kirjavahetus. Kuigi kostja

vande all antud ütlused ning tunnistaja F. B, kes on OÜ Viker seaduslik esindaja, ütlused ei

kattu, siis on tunnistaja ütlused usutavamad, kuna seda toetavad videosalvestus 06.12.2019

telefonikõne osas ja tegevuste ajaline järjestus. Usutav on, et samas kõnes arutasid äriühingute

seaduslikud esindajad just e-kirjas kirjutatut ja järgmisel päeval toimuma pidanud

enampakkumist. Vaidlusaluste 06.12.2019 ja 30.12.2019 lepingute järgi ei müünud aktsiaid

mitte Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Selliselt on mõistnud seda ka

kostja, kes on ise 19.12.2019 dokumendi lk-l 3 märkinud, et sai tehingu tulemusena OÜ Viker

aktsiate omanikuks. Kostja on menetluse kestel ka selgitanud, et maksis tagatisraha ja tegi

pakkumuse ajalehes enampakkumise kuulutust nähes. Kostja ei ole usutavalt selgitanud,

kuidas tal ei tekitanud küsimusi asjaolu, et võlaõigusliku lepingu pooleks oli OÜ Viker, kuid

käsutustehingu pooleks Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Kostja seaduslik esindaja on

menetluse kestel kinnitanud, et ta ei pidanud vajalikuks täiendavalt kontrollida

advokaadibüroo esindusõigust OÜ Viker lepingulise esindajana. Arvestades asjaolu, et kostja

oli teadlik sellest, et hageja on pandiga tagatud võla tasunud ning seda, et vaidlusaluse tehingu

järel asus vandeadvokaat esindama just kostjat ennast, pidi olema kõigist tehinguga seotud

asjaoludest teadlik ka kostja.

16. Nii võlaõiguslik leping kui ka käsutustehing sisalduvad 06.12.2019 müügilepingus.

Lepingu sõlmisid vandeadvokaat Enno Heringson kui OÜ Viker lepinguline esindaja ja G.H

kui kostja seaduslik esindaja. Kuna maakohus tuvastas, et OÜ-l Viker, keda esindas

vandeadvokaat Heringson, puudus aktsiate müügilepingu sõlmise ajal aktsiate käsutusõigus

ning kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt, on tehing algusest peale kehtetu ning kostjal ei

ole lepingu alusel omandiõigust tekkinud. Seega ei ole RBH AS-i aktsiad hageja omandist

välja läinud ning aktsiate õiguspärane omanik on katkematult olnud hageja, mistõttu tuleb

kostjal anda nõusolek ebaõige kande korrastamiseks aktsiaraamatus. Nõusoleku saab TsÜS §

68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 järgi asendada kohtuotsusega.

17. Seejärel andis maakohus hinnangu vastuhagis esitatud nõuetele. Vastuhagi järgi on kostja

omandanud nõude hageja vastu osaühingult Milestone. Vastuhagi kohaselt oli kõigi laenude

tagastamise tähtajaks 31.12.2007 ning võla suuruseks 1 212 842,14 eurot ning seejärel

leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täiendavalt muutsid pooled

korduvalt kokkuleppeid, millega muutsid jooksva intressi laenu põhiosaks, muutsid intressi

kokkuleppeid jne. 07.05.2019 kinnitas hageja, et võlgneb osaühingule Milestone 31.12.2018

seisuga 1 589 556,23 eurot. Hageja on menetluse kestel juhtinud tähelepanu asjaolule, et

nõude aluseks oleva allkirjastatud laenulepingu olemasolu 31.12.2007 on tõendamata.

Nimetatud leping asendas justkui kõiki eelmisi lepinguid. Seda möönis 21.03.2023 ka kostja.

Rohkem tõendeid laenulepingu olemasolu kohta ei ole kostja esitanud. Hageja on läbivalt

vaielnud lepingu olemasolule vastu. Osaühingu Milestone laenulepingu ülesütlemisavaldused

ei tõenda hageja kohustust, suurust ega sissenõutavaks muutumise aega. Kuigi VÕS § 398 lg

1 alusel võib tähtajatu laenulepingu üles öelda kahekuulise etteteatamisega, siis hageja ei ole

hageja tõendanud, et väidetav 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu. Seega ei saa järeldada, et

see kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole tõendanud 31.12.2007

laenulepingu olemasolu, ei anna kohus hinnangut vastuhagi nõude suurusele ega

kõrvalkohustustele, samuti nõude loovutamisele kostjale.

2-19-19435

18. Maakohus jättis kostja taotluse täitmiskorra määramiseks rahuldamata, sest ei pidanud

põhjendatuks siduda otsuse resolutsiooni p 2 täitmine kostjale raha hüvitamisega olukorras,

kus kostja nõuab raha umbisikuliselt isikult.

19. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi nõude

punktide 2 ja 3 osas: mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 667 117,33 eurot,

intressivõlg 5957,65 eurot ning viivis kuni vastuhagi esitamiseni 50 203,74 eurot; mõista

hagejalt kostja kasuks välja viivis võlgnetava põhisumma jäägilt alates hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses; jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus jätab

maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, siis teha maakohtu otsuse

resolutsiooni punktide 3-6 osas uus otsus, millega need punktid tühistada ja rahuldada

vastuhagi täies ulatuses. Lisaks taotles kostja tühistada kostja suhtes tehtud hagi tagamise

määrused: Harju Maakohtu 13.12.2019 määruse punkt 3; Tallinna Ringkonnakohtu

20.03.2020 määruse punktid 5.2-5.5; ning saata hagi tagamise tühistamise määruse ärakiri

viivitamatuks täitmiseks Nasdaq CSD Eesti filiaalile.

21. Kostja heitis maakohtule ette otsuse üllatuslikkust, kuivõrd kohus selgitas 06.10.2022, et

asjas kohaldatav õigusnorm on EVKS § 9, kuid kaevatavas otsuses lahendas maakohus asja

TsÜS § 5, TsÜS § 67 lg 1, VÕS § 8 lg 2, VÕS § 76 lg 1 alusel.

22. Kostja leidis, et kuna hageja võõrandas oma aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud

tahte kohaselt, puuduvad kostjal hageja suhtes igasugused kohustused. Küll aga on hageja

kostjale võlgu. Maakohus on esitanud ebaõige asjaoluna, et poolte vahel puudub vaidlus

selles, kellele ja kui palju RBH AS-i aktsiatest kuulus, pole märgitud, mis kuupäeva kohus

hageja aktsiate omandi puhul silmas peab ja kui kohus peab silmas, et hageja oli kunagi

varem RBH aktsionär, siis kuidas puutub see asjaolu käesolevasse vaidlusse. Maakohus jättis

tähelepanuta olulise asjaolu, st tuvastamata käsutustehingu, millega hageja võõrandas oma

aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud tahte kohaselt. Maakohus on tähelepanuta

jätnud, et hageja on hagi tervikteksti p-s 15 märkinud, et OÜ Viker sai ilma hageja täiendava

nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole 28.09.2017

laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse alusel, mis oli registreeritud EVK-s.

Kostjale teadaolevalt ei ole hageja üheski kohtumenetluses vaidlustanud aktsiate enda tahte

kohast omandist väljaminekut, aktsiate võõrandamist advokaadibüroole. Kostja poolt aktsiate

omandamise tehing on hageja vaates tehing kolmandate isikute vahel (advokaadibüroo), mis

toimus pärast seda, kui hageja ise oli aktsiad eelnevalt õiguspäraselt võõrandanud. EVKS § 16

lg 6 kohaselt oli OÜ-l Viker kui pandipidajal õigus väärtpaberi pandiga tagatud nõude

täitmata jätmise korral panditud väärtpaberid nõude katteks hageja volitusel kolmandale

isikule võõrandada. Juhul, kui aktsiate võõrandamine advokaadibüroole oli müügi viisi

kokkuleppe rikkumine AÕS § 294 lg 5 mõistes, siis saab hageja esitada kahjunõude OÜ Viker

vastu. Hagi on esitatud kostja vastu, kes ei ole õige kostja ning seetõttu tuleb kaevatav otsus

tühistada ja kostja suhtes jätta hagi rahuldamata. Hagis on esitatud etteheited OÜ-le Viker ja

advokaadibüroole, mistõttu hagi ei ole esitatud õigete isikute vastu.

2-19-19435

23. Maakohus on asjaolu tuvastamisel, milline tehingutest on käsutustehing ja mis tähendus

on 06.12.2019 lepingudokumendil „Aktsiate müügileping“, rikkunud TsÜS § 6 lg-t 3 ja 4 ja

eiranud Riigikohtu praktikat. Kuna aktsiad müüs kehtiva käsutustehinguga aktsiad

omandanud advokaadibüroo, siis ei saanud olla aktsiate müüjaks OÜ Viker. OÜ Viker ei ole

olnud kunagi aktsiate omanikuks – tema ainuke kokkupuude aktsiatega oli nende

võõrandamine hageja poolt antud volituse alusel hagejalt advokaadibüroole. Aktsiad olid

advokaadibüroo omanikukontol. Seega tähtsust omab üksnes advokaadibüroo kui

vaidlusaluste aktsiate omaniku käsutusõigus aktsiate müügiks kostjale. OÜ Viker ja

advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundusleping ei anna OÜ-le Viker aktsiate omandiõigust,

vaid reguleerib nende omavahelisi suhteid. Maakohus on kaevatavas otsuses (ptk IV viimane

lõik) üllatanud, kui on järeldanud, et ka kostja on pidanud OÜ-d Viker aktsiate müüjaks.

Seejuures on maakohus tuginenud vääralt kostja 19.12.2019 menetlusdokumendile. Tähtsust

ei oma kaevatavas otsuses välja toodud asjaolu, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise

kuulutuses oli nimetatud müüjana OÜ-d Viker ning kohustustehingus oli müüjana nimetatud

OÜ-d Viker. Oluline oli, kelle omandis aktsiad olid ja kes tegi käsutustehingu. Kostja tugines

ajakohasele teabele, s.o registrile enampakkumise päeva 06.12.2019 seisuga. Advokaadibüroo

oli aktsiate omanik, kelle käsutusõigus ei olnud piiratud. Maakohus on kohaldamata jätnud

õigusnormid, mille kohaselt oli advokaadibürool kui aktsiate omanikul täielik õigus oma

aktsiad ära müüa, et nimelised aktsiad on vabalt võõrandatavad (ÄS § 228 lg 2, ÄS § 233 lg 2,

ÄS § 229 lg 1). Maakohus on tähelepanuta jätnud EVKS § 34 lg 1. Maakohus on kohaldamata

jätnud VÕS § 10 lg 1, millest kostja lähtus advokaadibüroo volituste puhul.

24. Maakohus on kehtetuks tunnistanud tehingu, mida ei ole kunagi tehtud – OÜ Viker ja

kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingu. Maakohus ei ole tühistanud hageja ja

advokaadibüroo ning advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingut. See

tähendab, et ei ole tühiseks tunnistatud tehingut, millega kostja aktsiad omandas. Kaasamata

on tehingu pooled, s.o isikud, kelle õigusi otsus puudutab: OÜ Viker ja advokaadibüroo.

Maakohus on kostjalt ära võtnud omandatud aktsiad näitamata, kuidas kostja saab tagasi

aktsiate eest tasutud 1 000 007 eurot.

25. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt.

Maakohus on TsÜS § 139 rikkudes, s.o tõendamiskoormist valesti jagades, asunud

seisukohale, et kostja oli aktsiate enampakkumise peatanud Harju Maakohtu 05.12.2019

määrusest tsiviilasjas nr 2-19-18674 eelduslikult teadlik vandeadvokaat Enno Heringsoni

kaudu. Kuna TsÜS § 139 järgi heausksust eeldatakse, siis peavad olema hagejal tõendid, mis

heausksuse eelduse ümber lükkavad. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtuasja

materjalide hulgas ei ole ka ühtegi tõendit mis tõendaks, et Enno Heringson teadis enne

aktsiate müüki enampakkumist peatanud kohtumäärusest. Aukohtu otsus ei käsitle kostja

teadmist enampakkumise peatamisest. Kostja hinnangul on maakohus pidanud

põhjendamatult F. B ütlusi tõendiks. Maakohus on eiranud kostja tõendeid, et kostjal (G.H-l)

oli teadmine, et hageja on OÜ-le Viker endiselt võlgu.

26. Maakohus on jätnud vastuhagi nõude p 2 (põhinõue 667 117,33 eurot) rahuldamata

põhjendusega, et kostja ei ole tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu. Kostja on

tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu ja raha väljamaksmise. Kui Milestone tegi

pangaülekanded hagejale raha ülekandmiseks selgituses viitega konkreetsetele

laenulepingutele, siis on tegemist kirjaliku lepinguga, sest panga väljavõtete näol on tegemist

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldava viisiga ja panga väljavõtted sisaldavad tehingu

olulisi andmeid. Vastuhagi lisas 2 ja 6 esitatud panga väljavõtted kinnitavad, et kirjaliku

lepingu sõlmimise tingimused on täidetud. Kostja on tõendanud 31.12.2007 laenulepingu

2-19-19435

olemasolu, laenu sissenõutavuse, nõude suuruse, kõrvalkohustused ja nõude loovutamise

kostjale Vastupidised tõendid puuduvad. Kuna tõendatud on, et hageja on laenu saanud ja on

võlgu kostjale, siis igal juhul tuleb laen tagastada. Kuid isegi kui vastuhagi lisas 8 esitatud

31.12.2007 kirjalikku laenulepingut, mis on esitatud laenuandja juhataja poolt tõestatud

ärakirjana, kohus tõendina arvestada ei saa, siis on laen üles öeldud ja intressi arvestatud

vastavalt seaduses ette nähtud korrale. 21.03.2023 seisuga oli nõude suuruseks 828 911,13

eurot.

27. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Seega

on kaevatava otsusega aktsiad kostjalt ära võetud ilma midagi vastu saamata. Kostja on

aktsiate omandamise kohustustehingust tulenevad kohustused täitnud, tasunud aktsiate eest 1

000 007 eurot. Maakohus jättis taotluse rahuldamata jätmise põhjendamata. Juhul, kui kohus

peab võimalikuks kostja aktsiate omandamise tehing tühiseks tunnistada, soovib kostja

aktsiate eest tasutud summa 1 000 007 eurot tagasi saada.

Vastustaja seisukoht

28. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles vastuhagi laenulepingu

alusel põhivõla, intressi ja viivise nõudes jäi rahuldamata ning saadab asja selles osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Samuti tuleb otsus tühistada osas,

millega kõik menetluskulud jäid kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt vastavaid põhjendusi

vastates ühtlasi kaebuse väidetele (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt, hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, vastuhagi

menetlemise kulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

30. Hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavalduse

aktsiate tagastamiseks hagejale, sest pandipidaja müüs hagejale kuuluvad aktsiad ilma

õigusliku aluseta. Pooled vaidlevad seega esmalt selle üle, kas kostjat saab kohustada andma

aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi.

31. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna pandipidaja müüs aktsiad nii, et tal nende

müügiõigust tekkinud ei olnud, puudus tal käsutusõigus ja kostja saanuks aktsiad omandada

üksnes juhul, kui kostja omandas need registriandmetele tuginedes heauskselt, mida

võimaldab erandlikult EVKS § 9 lg 2. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui

leidis, et tuvastatud asjaoludel vaidlusaluste aktsiate heauskset omandamist ei toimunud.

Seega leidis maakohus õigesti, et aktsiad tuleb hagejale tagastada ning asendada selleks

vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga.

32. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse I, II ja III punktis mh järgmised asjaolud, mida

kumbki pool apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud ja millest ringkonnakohus saab kaebuste

lahendamisel lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1):

-

28.09.2017 sõlmisid hageja, Toomaru Invest OÜ ja OÜ Viker laenulepingu, mille

alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000

eurot tähtajaga 01.10.2019;

2-19-19435

-

hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AS (RBH AS)

aktsiat;

-

hageja vastavalt 28.09.2017 lepingule 01.10.2019 laenu ei tagastanud;

-

Toomaru Invest OÜ loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Viker;

-

01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi

realiseerimisest ja volitas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d enampakkumist

korraldama;

-

01.11.2019 sõlmiti OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel

käsundusleping aktsiate enampakkumise läbiviimiseks, mille p 1.4 alusel võimaldas

advokaadibüroo aktsiaid enda väärpaberikontol hoiustada;

-

05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus,

mille kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks

hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot,

pakkumused tuli esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00;

-

aktsiate müügi korraldajaks oli Advokaadibüroo Heringson GLO;

-

25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega:

„Vastavalt 28.09.2017 laenulepingule ja 22.11.2019 kokkuleppele (aktsiate pandiga

tagatud laenu lõppmakse)“;

-

05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo

Heringson GLO OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks

hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81).

33. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus tuvastas ekslikult, et hageja seaduslik

esindaja on F. B. Pooled ei vaidle, et hageja seaduslik esindaja on Y. Q. See eksimus aga asja

lahendust ei mõjuta.

34. Asjas on tuvastatud, et hageja pantis 28.09.2017 Toomaru Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Viker

sõlmitud laenulepingu tagamiseks 100 000 RBH AS aktsiat. Eesti Väärtpaberite keskregistris

registreeritud väärtpaberite pantimise näol on tegemist õiguste pantimisega (vt ka EVKS § 16

lg 7) ning seega kohalduvad ka õiguste pantimise üldsätted. Õiguste pantimise üldsätete järgi

kehtivad väärtpaberite pantimisele samuti üldised käsipandi sätted, st registreeritud

väärtpaberite pandi näol on tegemist aktsessoorse tagatisõigusega. Seega kehtib selline pant

vaatamata registrikandele sama kaua kui tagatav nõue. Tagatud nõude lõppemisel või

mittekehtivuse korral lõpeb pant sõltumata registrikandest.

35. Asjas on tuvastatud, et hageja 28.09.2017 lepingus sätestatud tähtpäevaks, s.o 01.10.2019

võlausaldajatele laenu ei tagastanud ja, et üks võlausaldajatest, Toomaru Invest OÜ, loovutas

28.09.2017 lepingust tuleneva nõude teisele võlausaldajale, OÜ-le Viker. Viimane sõlmis

pandi realiseerimiseks Advokaadibürooga Heringson GLO OÜ käsunduslepingu, mille p 1.4

võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise eesmärgil kasutada advokaadibüroo

väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks, kust need kantakse advokaadibüroo

poolt edasi enampakkumise võitjale. Osundatud punktis sisaldus tingimus, mille kohaselt juhul,

kui enne enampakkumise pakkumiste esitamise tähtaega tasub Neticom OÜ võlgnevuse, mida

RBH AS aktsiad tagavad, kantakse aktsiad Advokaadibüroo poolt tagasi Neticom OÜ

väärtpaberikontole 99100263994 (II kd, tl 38-40). 22.11.2019 vormistati ja allkirjastati OÜ

Viker ja Neticom OÜ esindajate vahel võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise

kokkulepe, milles oli võlgnevuse suurusena märgitud 694 000 eurot. OÜ Viker kohustus

aktsiad pärast võlgnevuse tasumist hagejale tagastama ja seda kohustust pidi OÜ Viker nimel

täitma Advokaadibüroo Heringson GLO (I kd, tl 47). 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker

2-19-19435

arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017 laenulepingule ja

22.11.2019 kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“.

36. Arvestades, et pandi esemeks olnud hageja 100 000 RBH AS-i aktsiate ostmiseks avalikul

enampakkumisel tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00 enne mida oli aga

hageja 28.09.2017 ja 22.11.2019 lepingutest tuleneva rahalise kohustuse täitnud, järeldas

maakohus õigesti, et advokaadibüroo pidanuks aktsiad tagasi kandma hageja

väärtpaberikontole, sest tagatav nõue oli lõppenud. Vastuolus 01.11.2019

lepingus antud OÜ Viker käsundiga ning vaatamata 05.12.2019 OÜ Viker Advokaadibüroole

Heringson GLO OÜ tehtud täiendavale tahteavaldusele enampakkumise tühistamiseks ja

aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81), sõlmis Advokaadibüroo

Heringson GLO pandipidaja nimel kostjaga 06.12.2019 aktsiate müügilepingu (II kd, tl 196-

197) ja lepingu pooled kinnitasid selle üle 30.12.2019 täiendava lepinguga (II kd, tl 189).

37. VÕS § 174 kohaselt kohaldatakse õiguste ülemineku kohta nõuete ülemineku kohta

sätestatut. VÕS § 164 lg-t 1 vastavalt kohaldades on aktsiate võõrandamiseks (üleandmiseks)

seega vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Aktsia läheb

omandajale üle käsutustehingu tegemisest või selle järgi määratud hilisemal ajal. Antud juhul

sisalduvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing ühes dokumendis (II kd, tl 196-197) ning

müügilepingu punkti 3.5 järgi on lepingupooled kokku leppinud, et omandiõigus aktsiatele

läheb üle ostjale pärast aktsiate omandi ülemineku registreerimist Eesti väärtpaberite

keskregistris, millisel juhul loetakse kooskõlas ÄS § 229 lg-ga 4 aktsia üleläinuks omandajale

ka aktsiaseltsi suhtes.

38. Eelnevat arvestades müüs pandipidaja asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud,

mistõttu puudus pandipidajal käsutusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava

järelduse ja põhjendustega. Olukorras, kus aktsiaid on käsutatud õigustamatult, saab kostja

toetuda aktsiate heausksele omandamisele (sel juhul ei ole hagejal õigust nõuda

omanikukande muutmist). Maakohus viitas õigesti, et EVKS § 9 lg 2 järgi on õiguse heauskne

omandamine võimalik ja aktsiate heausksel omandamisel saab olla õigustamatu käsutus

kehtiv.

39. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei omandanud OÜ-lt Viker 100 000 RBH AS-i

aktsiaid EVKS § 9 lg 2 alusel heauskselt. EVKS § 9 lg 2 kohaselt, kui isik omandab registrile

tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks.

Kostja poolt Viker OÜ-lt 100 000 RBH AS EVKS § 9 lg 2 alusel aktsiate heauskse

omandamise eeldusena tuleb eelkõige tuvastada, kas kostja omandas vaidlusalused aktsiad

registrile tuginedes, nagu märkis õigesti maakohus. Seega on kolleegiumi hinnangul aktsiate

heauskse omandamise eelduseks, et isik oleks omandanud need tehinguga, tuginenud

seejuures registri andmetele (esmajoones omandi kuuluvuse suhtes) ja oleks heauskne, st ta ei

teadnud ega pidanudki teadma, et müüjal käsutusõigus puudus.

40. TsÜS § 139 järgi tuleb heausksuse olemasolu eeldada ja selle eelduse ümberlükkamisel on

tõendamiskoormus hagejal, kes heausksuse puudumisele ja seega mitteomandamisele tugineb.

Käesoleval juhul on hageja esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis välistavad kostja

heausksuse aktsiate omandamisel.

41. Asja materjalidest nähtuvalt olid vaidlusalused aktsiad EVK-s registreeritud seisuga

01.11.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ väärtpaberikontol (I kd, tl 27p), kes ei

olnud aga aktsiate omaja. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et vaidlusaluste

06.12.2019 ja 30.12.2019 lepingute järgi ei müünud aktsiaid mitte

2-19-19435

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Maakohus on õigesti

sedastanud, et selliselt on mõistnud seda ka kostja, kes on ise 19.12.2019

dokumendi lk-l 3 (I kd, tl 162) märkinud, et sai tehingu tulemusena Neticom OÜ

aktsiate omanikuks. Kostja enda selgituste kohaselt maksis ta tagatisraha ja tegi pakkumuse

aktsiate ostmiseks ajalehes enampakkumise kuulutust nähes (VIII kd, tl 195p). Asjas on

tuvastatud, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise kuulutuse kohaselt müüs OÜ Viker

avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i

aktsiat alghinnaga 1

000 000

eurot. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ on aktsiate müügi korraldaja (I kd, tl 32). Seega pidi

kostjale olema nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st üheselt

selge, et aktsiaid ei müünud nende omaja, vaid müüjaks oli OÜ Viker, kes müüs pandiõiguse

realiseerimiseks hageja aktsiaid ning advokaadibüroo vaid korraldas aktsiate müüki.

Arvestades, et nimetatud asjaolud pidid kostjale teada olema, ei ole asjakohane kostja väide,

et müügi korraldajaks olek ei välista aktsiate omanikuks olemist.

Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et OÜ Viker sai ilma

hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo

väärtpaberikontole 28.09.2017 laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse

alusel, mis oli registreeritud EVK-s. Kolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et pandipidajal

oli õigus kanda hageja täiendava nõusolekuta pandiõiguse realiseerimisel aktsiad

advokaadibüroo kontole, alust teha kostja soovitud järeldust, et pandipidaja poolt hageja

aktsiate kandmisega advokaadibüroo väärtpaberikontole saanuks viimane aktsiate omanikuks ja

kokkuvõttes müüs kostjale aktsiad Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Kuigi EVKS § 161 lg

5 järgi võib alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt pandipidajale antud tagasivõtmatu

õigus panditud väärtpabereid käsutada, anda pandikontole kantud väärtpaberite suhtes

kontohaldurile korraldusi üksnes pandipidaja, ei muuda see kehtivaks pandipidaja

õigustamatut käsutust.

42. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et pandipidaja juhist (ja kontohalduri korraldust) saab

käsitada käsutustehinguna. Kuigi vastuoluliselt, viitab kostja ise Riigikohtu selgitustele, et

aktsia võõrandamiseks (üleandmiseks) on vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping

kui käsutustehing. Asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et hageja ja/või OÜ Viker ning

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel oli sõlmitud käsutustehing(ud) selle kohta,

et nad soovivad aktsiate omandit üle kanda. Tuvastatud on, et OÜ Viker ja Advokaadibüroo

Heringson GLO käsunduslepingu p 1.4 võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise

eesmärgil kasutada advokaadibüroo väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks,

kust need kantakse advokaadibüroo poolt edasi enampakkumise võitjale. Seega hoiustati pandi

esemeks olnud hageja aktsiaid Advokaadibüroo Heringson GLO väärtpaberikontol viimasele

antud käsundi raames ning advokaadibüroo ei olnud aktsiate omaja ega müüja, mis oli kostjale

teada nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st. Seejuures ei oma

heausksuse puudumise kontekstis arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid määravat tähtsust,

et tegemist ei olnud hoiukontoga. Arvestades, et hageja on kostja vastu maksma pannud nõude

hagejale aktsiate tagastamiseks põhjusel, et pandipidaja ei olnud õigustatud aktsiaid käsutama,

on asjakohatu ka apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole vaidlustanud aktsiate enda tahte

kohast omandist väljaminekut (apellatsioonkaebuse p 42).

43. Eelnevast tulenevalt kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et aktsiate käsutajaks ei olnud

nende omaja, vaid käsutamine toimus pandiõiguse realiseerimiseks. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja ja

teda esindanud advokaadi käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus

2-19-19435

maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas vandeadvokaat Enno Heringsoni ja kostja

seadusliku esindaja kirjavahetuse alusel, et kostja teadis pandiga tagatud kohustuse täitmisest.

Osundatud 25.11.2019 e-kirja esimeses lõigus informeerib vandeadvokaat kostja seaduslikku

esindajat, et “Neticomilt laekus 694 000 eurot ära“ (mis viitab ühtlasi sellele, et kostja

seaduslik esindaja teadis hageja ja OÜ Viker OÜ 22.11.2019 allkirjastatud võlgnevuse

kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkulepetest), viitab pandi lõppemisele ning

võimalusele, et hageja nõuab aktsiad tagasi (IX kd, tl 23). Samuti pakutakse kirjas välja kostja

esindajale tegevusplaan, kuidas saada pandipidajaks olnud OÜ-le Viker järgmine sissenõutav,

pandiga tagamata nõue, saavutamaks olukord, kus pandipidajal on endiselt aktsiate

realiseerimisõigus, mille kostja seaduslik esindaja vastuskirjas heaks kiidab (ibid).

Väärtpaberite pandi aktsessoorsuse valguses oli kostjale seega teada, et nõude lõppemisel

lõpeb pant sõltumata registrikandest. Arvestades seda ja maakohtu tuvastatut, et

vaidlusaluse tehingu järel asus vandeadvokaat esindama just kostjat ennast (II kd, tl

89), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust, et kostja aktsiate omandajana oli

enne aktsiate enampakkumist ja müügilepingu sõlmimist tegelikust õiguslikust olukorrast

teadlik ja see välistab kostja heausksuse aktsiate omandamisel. Seetõttu ei oma kolleegiumi

arvates määravat tähtsust, kas kostja oli eraldi võttes lisaks teadlik asjaoludest, et pandipidaja

seaduslik esindaja teatas 05.12.2019 e-kirjas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le

Neticom OÜ poolt RBH AS aktsiatega tagatud kohustuste täitmisest, pandiõiguse lõppemisest

ning kohustusest aktsiad pantijale tagasi kanda, pandipidaja täiendavast avaldusest

advokaadibüroole enampakkumise tühistamist ja/või kohtu poolt hagi tagamise abinõude

kohaldamisest (Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatas

kohus hagi tagamise korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise [I, kd tl 83-85]).

Arvestades, et Viker OÜ oli pandipidaja, ei nõustu kolleegium kostjaga, et Viker OÜ ei

saanud enampakkumist ära jätta. Ülaltoodud põhjendustel ei oma see ja asjaolu, kas kostja

teadis, et Viker OÜ jättis enampakkumise ära, tähtsust, sest kostja teadis pandiõiguse

lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja poolt teda esindanud advokaadi kaudu tehtud

käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus hagejaga, et Viker OÜ

05.12.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le saadetud kirjas sisaldub avaldus

enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole, sest

sellisele tahtele osutab üheselt kirja tekst ning mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole

võimalik sealt leida viidet sellele, et tegu võiks olla vaid ettepanekuga (I, tl 80). Seda, et Viker

OÜ tegelik tahe ei olnud enampakkumist tühistada ei lükka ümber Viker OÜ seadusliku

esindaja F. B 05.12.2019 kl 12:13 saadetud e-kiri, sest selles informeeritakse veelkord

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d saadetud teatest 06.12.2019 välja kuulutatud

enampakkumise tühistamiseks ja palutakse anda tagasisidet OÜ Viker 05.12.2019 avaldusest

ja käsunduslepingu p-st 1.4 tulenenud advokaadile antud käsundi enampakkumine tühistada,

täitmise kohta (I kd, tl 82). Arvestades eelnevat ei analüüsi kolleegium kostja etteheiteid

05.12.2019 Viker OÜ ja kostja seaduslike esindaja vahelise telefonikõne sisu tuvastamise ja

tunnistajana üle kuulatud F. B ütluste ebausaldusväärsuse kohta.

44. Kuna aktsiate omandamine sõltus kostja heausksusest, mis kinnitust ei leidnud, registrit

kostja suhtes õigeks ei loeta (EVKS § 9 lg 2) ning registrikanne käsutusõiguse puudust ei

kõrvalda. Arvestades, et aktsiate käsutus ei kehti, kostja aktsiaid ei omandanud.

45. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus, tuvastades küll õigesti,

et 06.12.2019 aktsiate müügilepingus sisalduvad nii kohustus- kui käsutustehing ning selle, et

aktsiad ei käsutatud kehtivalt, ei ole neid piisavalt eristanud ning järeldanud, et tehing(ud)

tervikuna on algusest peale kehtetu(d). Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada

käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui

2-19-19435

käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul ei olnud käsutusõigust (st

käsutus tervikuna siiski ei kehti). Praegusel juhul on tuvastatud, et aktsiate heauskset

omandamist, mis muutnuks õigustamata käsutuse kehtivaks, ei toimunud (omandaja on

pahauskne). Õigustamata käsutust on võimalik iseenesest TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita.

Hageja ei ole käsutust aga heaks kiitnud ning käsutus ei ole ka seeläbi kehtivaks muutunud.

46. Kuna käsutus ei kehti, saab hageja nõuda aktsiate tagastamist. Kolleegium täiendab selles

osas maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ja märgib, et hageja saab nõuda aktsiate

tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt.

Hageja saab VÕS § 1028 lg 1 kohaselt nõuda, et kostjat kohustataks andma aktsiate

tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi, kui kostja on saanud midagi olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, seda ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. Kuna pandipidaja ja kostja vaheline käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid

käsutus tervikuna ei kehti ning ei toimunud heauskset omandamist, mis kõrvaldanuks

käsutusõiguse puuduse, on kostja saanud suhtes pandipidajaga vaidlusalused aktsiad

kohustuse täitmisena, mida ei tekkinud. Soorituseks puudus seega VÕS § 1028 lg 1 mõttes

õiguslik alus.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus sooritus oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes alusetu, on

hagejal õigus nõuda kostjalt kõnealuse tehinguga alusetult saadu tagastamist VÕS § 1032 lg 1

esimese lause kohaselt. Alusetult saadu tagastamise nõue hõlmab mistahes toimingu tegemist,

mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Alusetult saadu tagastamise nõue võib seisneda

vaidlusaluse tehingu esemeks olnud aktsiate kohta EVK-sse tehtud kannete muutmises

(RKTKo 22.06.2022, nr 2-20-13586 p 28.3). Tuvastatud asjaoludel on vaidlusaluste aktsiate

omajana EVK-sse kantud kostja. Seega on nende aktsiate hagejale tagastamine EVK

registrikannete muutmise kaudu VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võimalik.

47. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja nõue tulnuks esitada lisaks pandipidaja ja/või

Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vastu. Hageja palus kohustada kostjat andma

tahteavaldus EVK-le 100 000 RBH AS aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale, sest

kostjal on seadusest tulenevalt kohustus esitada EVK-le omanikukande muutmist võimaldav

avaldus. EVKS § 12 lg 1 järgi on kande aluseks muu hulgas kohtulahend. EVKS § 12 lg 3

sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Kui hageja

eeltoodud nõue rahuldatakse, on asjas jõustunud kohtuotsus aluseks omaniku kohta tehtud

kande parandamisele. Kõnealuse nõude osas on kostjaks isik, kelle tahteavalduse asendamist

kohtulahendiga taotletakse.

48. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja viitab kaebuses

esmalt laenulepingust tulenevale nõudele, mis koosneb põhivõlast 667 117,33 eurot, intressist

ja viivisest, mis tuleb kostja väitel hagejalt välja mõista sõltumata põhihagi rahuldamisest.

Teiseks leiab kostja, et talle tuleb põhihagi rahuldamisel tagastada aktsiate eest tasutud 1 000

007 (950 007+50 000) eurot.

49. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja vastuhagis laenulepingu alusel esitatud

nõuet kontrollides jätnud välja selgitamata ja jätnud põhjendamatult tähelepanuta osad

olulised asjaolud ning jaotanud ebaõigesti asjaolude tõendamise kohustuse, mistõttu on otsus

ka olulises osas põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus antud osas teha asjas ise uut

otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

50. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus laenulepingul põhineva vastuhagi ennatlikult

rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud kostja nõude aluseks oleva väidetava

2-19-19435

31.12.2007 kostja ja Osaühingu Milestone laenulepingu tähtajatust, mistõttu ei ole võimalik

järeldada, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks.

51. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et Osaühing Milestone ja hageja on

sõlminud 11.10.2006, 29.12.2006, 31.12.2006, 11.05.2007 ja 16.10.2007 laenulepingud.

Vastuhagi kohaselt lõppes kõikide laenude tagastamise tähtaeg 31.12.2007 ja võlgnevuse

suuruseks 1 212 842,14 eurot, misjärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises

tähtajatuks. Täpsemalt on kostja väitel Osaühing Milestone ja hageja sõlminud 31.12.2007

laenulepingu, mis asendas kõiki eelmisi lepinguid ja milles muuhulgas fikseeriti hageja

kasutuses oleva laenusumma ning tingimus, et laenusaaja kohustus tagastama laenu 6 kuu

jooksul laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest. Osaühing Milestone ja hageja

on sõlminud laenulepingule korduvalt lisasid. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et

31.12.2007 laenulepingu sõlmimine ei pruugi olla tõendatud, sest tehingu kirjalik vorm eeldab

tehingu allkirjastamist tehingu teinud isikute poolt. Kostja esitatud 31.12.2007

lepingudokument on hageja poolt allkirjastamata (VII, tl 17-18) ja tegu ei ole dokumendi

ärakirjaga, sest kostja esindaja on oma allkirjaga kinnitanud pelgalt lepinguteksti väljatrüki.

Kolleegium leiab aga, et maakohus ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud ja hinnanud kostja

väiteid ega tõendeid Osaühingu Milestone poolt laenu andmiseks 11.10.2006, 25.11.2005,

11.05.2007, 16.10.2007, 07.11.2007 tehtud ülekannete kohta. Kolleegium nõustub kostjaga

(vastuhagis hageja, edaspidi nimetatud kostja), et kui kostja on tõendanud raha ülekandmise,

siis tuleb hagejal (vastuhagis kostja, edaspidi nimetatud hageja) tõendada, et kostjal ei ole

õigust raha tagasi saada.

52. Iseenesest ei vaidle hageja, et maakohus kvalifitseeris põhimõtteliselt õigesti kostja

vastuhagi põhinõude laenulepingust tuleneva nõudena, kohane normiviide on VÕS § 396 lg 1.

Intressi nõue saaks tulla lepingu(te)st ja on kooskõlas VÕS § 397 lg-ga 1. Kui hageja võttis

laenuandja ees lepingulise kohustuse ning nõue on kehtivalt kostjale loovutatud, saab kostja

nõuda selle täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Viivisenõude aluseks

on VÕS § 101 lg 1 p 6.

53. Riigikohus on sedastanud, et kohus peab selgitama välja, kas tegemist on tähtajalise või

tähtajatu laenulepinguga, kuna see mõjutab laenu tagastamise nõude sissenõutavaks

muutumist. (RKTKo 22.09.2014, nr 3-2-1-67-14, p 31). Nagu märgitud, on kostja vastuhagis

tuginenud sellele, et 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu ja et laenuandja ütles selle korraliselt

üles 01.11.2019 avaldusega nõudes laenusumma tagastamist koos intressidega. Maakohus

nõustus hageja vastuväitega ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et väidetav 31.12.2007

laenuleping oli tähtajatu. Seega saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mis

hageja väitel oli tähtajaline. Kolleegiumi arvates pidi maakohus, leides, et kohaldamisele

kuulub laenulepingu regulatsioon, välja selgitama, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud

talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma ning oma vastavat väidet pidi tõendama

hageja. Hageja väitel on kokku lepitud, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul Milestone on

kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile. Samas ei ole hageja selgelt märkinud,

millal Osaühingul Milestone see kohustus tekkis, vaid on viidanud erinevatele tehingutele.

Maakohus ei ole hageja väiteid selgeks teinud, millega on rikutud kohtu selgitamiskohustust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada hageja selge seisukoht, milliseks

ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma, samuti

kostja võimalikud väited ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada.

Kolleegium märgib lisaks, et kui laenuandja ei suuda tõendada laenulepingu tingimust

tähtajatuse kohta ning laenusaaja omakorda kokkulepet laenu tagasimaksmise kohustuse

2-19-19435

tähtaja kohta, saab eeldada, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Seda seisukohta toetab ka

Riigikohtu praktika, mille kohaselt eeldatakse suuliste lepingute puhul, et leping on tähtajatu

(RKTKo 3-2-1-45-17 p 12). Vastupidisel juhul võib olukorras, kus laenulepingu olemasolu on

küll tuvastatud, aga pooled ei suuda tõendada kokkuleppeid laenulepingu tähtajatuse või

tähtaja osas viia olukorrani, kus laenu justkui tagastama ei peagi. Kolleegiumi arvates ei ole

see lubatav. Vastavalt VÕS § 399 lg 1 I lausele kui laenu tagastamise aega ei ole kokku

lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist.

54. Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et hageja on vastuhagile esitatud vastuses kostja

poolt Milestone OÜ-lt nõude omandamise kontekstis viidanud tehingute kogumile. Hageja

väitel on RBH AS ja Osaühing Milestone vahel sõlmitud 31.12.2007 laenuleping, millega

RBH AS andis Osaühingule Milestone sihtotstarbelise laenu, kes laenas selle edasi hagejale,

kostjale ja OÜ-le Viker (seega RBH AS-i aktsionäridele). Hageja vastuväidete kohaselt oli

osundatud laenuleping sõlmitud tingimustel, et iga laenusaaja maksab laenu või intresse tagasi

üksnes RBH AS-i poolt määratavatest dividendidest, ning et Osaühing Milestone ei saa enne

dividendide maksmist laenu tagasi nõuda ja kõik kolm laenu kutsutakse tagasi ühekorraga

ning üksnes juhul, kui sellega nõustuvad kõik aktsionärid. Hageja märgib, et järelikult oli

vastav kokkulepe sõlmitud ka Milestone OÜ ja hageja vahel. Seega möönab hageja

laenulepingu olemasolu ja väidab ühelt poolt, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul

Milestone on kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile, teisalt osutab

kokkulepetele laenu tagastamise viisi ning laenulepingute eraldiseisvalt ülesütlemise keelu

osas. Kolleegiumi arvates on maakohus ka need asjaolud ja poolte vastavad õiguslikud väited

jäänud põhjendamatult hindamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et viidatud

kokkuleppeid puudutavate asjaolude ammendava tuvastamise korral võib kohus asuda laenu

tagasimaksmise kohustuse sissenõutavuse osas teistsugusele järeldusele.

55. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitama

eelmenetluses mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta

ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, sh

juhtima tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele ning selgitama vajadusel

pooltele tõendamiskoormist. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8

järgi tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh

hindama ja analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud,

põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. TsMS §

436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Arvestades, et laenu

tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus ning vaidlust ei ole laenulepingu

sõlmimise ja laenuandja poolt laenu väljamaksmise kohustuse täitmise osas, on maakohus

laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldusi kontrollides nende nõuete

vastu eksinud ning ei ole välistatud, et asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise ja

tuvastamise, tuvastatud asjaoludele ja hageja teistele vastuväidetele kohase hinnangu

andmisel võib laenu tagasimaksmise kohustus olla sissenõutav. Sellisele tulemusele jõudmisel

vajavad hindamist ka hageja teised arvukad vastuväited ja nendega seonduvad asjaolud (mh

vastuväiteid nõude loovutamisele ning õigusele VÕS § 110 järgi kohustuse täitmisest

keelduda).

56. Ülaltoodut arvestades on maakohus jätnud kostja laenulepingust tulenevat nõuet

lahendades eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata ja poolte väited valdavas osas

hindamata, mis võis selles osas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

2-19-19435

57. Kolleegium nõustub aga maakohtuga, et vastuhagis esitatud nõue aktsiate eest tasutud 1

000 007 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel tasus ta enampakkumisel

müüdud RBH AS 100 000 aktsia eest 50 000 eurot tagatisrahana Advokaadibüroo Heringson

GLO deposiitkontole makstu arvel ja 950 007 eurot nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus

nõustub iseenesest, et kuna aktsiate käsutus ei olnud kehtiv, saaks kostja nende eest üleantu

VÕS § 1028 järgi tagasi nõuda. Üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks, st

isikult, kelle kasuks tagatisraha 50 000 eurot maksti ja nõue üle anti (vt RKTKo 29.11.2017 nr

2-16-8456 p18 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud,

et ta oleks hagejale mingi soorituse teinud, mistõttu ei ole praegusel juhul hagejalt 1 000 007

euro väljamõistmiseks alust.

58. Olenemata kaebuse põhjendustest tuleb vaidlustatud otsust täiendada otsustusega hagi

tagamise abinõude kehtimajäämise kohta. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi peab kohus

otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendama mh rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagati hagi 13.12.2019 määrusega ja

rakendatud hagi tagamise abinõusid muudeti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020

määrusega. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise abinõud jätta kehtima otsuste täitmise

tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole tagamise abinõud arvestades hagi rahuldamist, liiga

ulatuslikud või koormavad.

59. Arvestades, et ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse hagi osas rahuldamata,

jäävad hageja hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt vastuhagi

rahuldamata jätmise osas ja saadab selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis

otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse

maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)