3-24-1725/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1725

Haldusasi

X. X. kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus peatada Rohuküla

sadamas rambi 2 ja 3 kasutamine ohutuse tagamiseks ja nende

rampide parandustööd Saarte Liinid AS poolt ning Virtsu

sadamas kai 5 kasutamine

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X. kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot peale käesoleva

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.06.2024 X. X. ((X. ), isikukood xxxxxxxxxxx) avaldus,

mis kandis pealkirja esialgse õiguskaitse taotlus, taotleja esitas täiendava tõendi 13.06.2024 ja

taotluse täienduse 14.06.2024. Taotlusest võis aru saada, et taotleja, omades mehhaanikainseneri

pädevust, on uurinud AS Saarte Liinid poolt opereeritava Rohuküla sadama tehnosüsteemide

ohutust ning on tuvastanud puudused rampidel nr 2 ja 3 ning on oma uuringute tulemusest

teavitanud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) ja AS-i Saarte Liinid. Taotleja

on seisukohal, et rampide kasutamine tuleks ohutusnõuete tõttu välistada, kuid TTJA ja/või AS

Saarte Liinid ei ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid. X. X. taotleb, et kohus peataks

esialgse õiguskaitse korras Rohuküla sadamas rambi nr 2 ja nr 3 kasutamise ja nende rampide

parandustööd AS Saarte Liinid poolt.

2. Kohus jättis kaebuse 17.06.2024 määrusega käiguta ja palus taotlejal täpsustada, kas ta on

esitanud asjas vaide. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5

kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile

vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega võimaldab HKMS esitada

kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kui samas asjas on esitatud kaebus või on pooleli

vaidemenetlus. HKMS ei näe ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlust olukorras, kus

3-24-1725

taotleja ei ole haldusorganile esitanud vaiet või kohtule kaebust. Kohtule ei ole teada, et kaebaja

oleks esitanud vaide või kaebuse.

3. X. X. esitas vastusena määrusele 20.06.2024 kaebuse järgmistes nõuetes: 1) nõuda TTJA-lt

kaldarambi kinnitamist auditeeritavaks seadmeks ja 2) nõuda TTJA-lt rampide avariilise

olukorra tekkepõhjuste väljaselgitamist.

4. Tallinna Halduskohus palus TTJA-lt 20.06.2024 arvamust kaebaja kaebeõiguse ja esialgse

õiguskaitse taotluse osas. TTJA vastas kohtunõudele 05.07.2024 järgnevalt:

4.1. Kaebaja pöördumistest tulenevalt algatas TTJA järelevalvemenetluse, mille raames viis

29.05.2024 läbi paikvaatluse Rohuküla sadamakaide nr 2 ja nr 3 kaldarampide seisukorra

kontrollimiseks masinaohutuse seisukohast lähtuvalt. Paikvaatlusel tuvastati, et kaldaramp nr 2

ei ole kasutusel, mistõttu ei kasutata seda aluste sildumiseks. Nimetatud kaldarambi

remontimiseks on sadama operaator AS Saarte Liinid sõlminud töövõtulepingu remonttööde

teostamise tähtajaga 15.07.2024. Seega puudub vajadus kaldarambi nr 2 kasutamise keelamiseks,

kuna seda ei kasutata ja seadme valdaja on asunud vabatahtlikult seadme tehnilist seisukorda

parendama.

4.2. Paikvaatlusel tuvastati, et kasutusel oleva kaldarambi nr 3 tõstemehhanismi osad (sh

hüdrosilindrid, nende kinnitused ning keevisliited) olid paiguti kaetud pindmise korrosiooniga

ning hüdrosilindrite kinnitustappide lukustid olid halvas seisukorras, kuna need olid osaliselt

lahti ja purunenud. Vaatamata tuvastatud puudustele ei kujuta kaldarambi kasutamine

kasutajatele ohtu, kuna peale laeva sildumist on rambi ots fikseeritud laeva vööriga ning rambi

hüdrauliline tõstemehhanism on ujuvas asendis. Ujuva asendi tõttu ei avaldata koormust

hüdrosilindritele ja nende kinnitustappidele, kuna reisijate ja sõidukite maabumisel võtab

koormuse vastu rambiplaat. Kuivõrd kaldaramp nr 3 on aktiivses kasutuses Vormsi liini

teenindamisel ja selle kasutamine ei kujuta reisijatele ohtu, ei pea TTJA põhjendatuks suure

avaliku huvi tõttu selle kasutamise keelamist.

4.3. Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole kohaselt põhjendatud. Kaebaja taotleb esialgse

õiguskaitse korras kaldarampide kasutamise keelamist, põhjendades seda reisijate ja kaebaja

enda ohutuse tagamise vajadusega. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema osutatud

puuduste (eelkõige üksikute tarindiosade korrodeerumine ja/või kulumine) tõttu pole

kaldarampide kasutamine reisijate ja tema jaoks ohutu. Kaebusest ega esialgse õiguskaitse

taotlusest ei selgu, milles täpselt kaldarampide kasutamise ohtlikkus seisneb või millised on

võimalikud ohu realiseerumise tagajärjed. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milliste oma

õiguste kaitseks ta on kohtusse pöördunud ja kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab

kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus.

4.4. Kaebajal puudub kaebeõigus. HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebusega taotleb

kaebaja TTJA kohustamist kinnitama kaldaramp auditeeritavaks seadmeks ja välja selgitama

rampide avariilise olukorra tekkepõhjused. Kaebaja hinnangul on kaldarampide seisukord

avariiline ja seetõttu ei ole nende kasutamine ohutu. Kaebajal puudub kaebeõigus avalikes

huvides kaebuse esitamiseks, kuna seadme ohutuse seadus (SeOS) sellist õigust ette ei näe.

TTJA hinnangul puudub käesoleval juhul kaebajal kaebeõigus ka enda õiguste kaitseks kaebuse

esitamiseks, kuna kaebuses pole välja toodud, milliste tema subjektiivsete õiguste kaitseks on

vajalik kaebaja poolt soovitud tegevuste läbi viimine TTJA poolt. Kaebusest ei nähtu, milliseid

kaebaja subjektiivseid õigusi rikub olukord, kus kaebaja poolt soovitud tegevusi ei tehta.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluses konkreetsete tegevuste

läbi viimist. Auditi kohustusele allutatud seadmete liigid on loetletud SeOS § 2 lõikes 2 ja

3-24-1725

täpsem liigitus on toodud majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi

kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ §-s 6. Auditi

kohustusega seadmeteks on eelkõige teatud tehniliste parameetritega surveseadmed, kraanad,

lõbustuspargi seadmed, gaasipaigaldised ja elektripaigaldised. Kuna sadamates kasutatavad

kaldarambid auditeeritavate seadmete hulka ei kuulu, siis puudub kaebajal alus kaldarampide

auditeerimise nõudmiseks.

5. 05.07.2024 esitas kaebaja täiendava tõendi, milles viitas sarnastele vigadele ka Virtsu

sadamas. 10.07.2024 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles taotles

Rohuküla sadama rambil nr 2 värvimistööde peatamist ja Virtsu sadamas kail 5 Regula rambi

kasutamist. 11.07.2024 taotles kaebaja, et kohus nõuaks AS-ilt Saarte Liinid välja Rohuküla kai

3 kaldarambi ümberehituse projekti kooskõlastused. 14.07.2024 kordas kaebaja eelnevat taotlust

ja täiendavalt taotles sama objekti kohta keevitustöö järelevalvet kinnitavad tõendid koos keevise

vastavust tõendavate dokumentidega. Samal kuupäeval esitas kaebaja täiendava tõendina info

enda poolt Rohuküla sadama kai nr 2 kaldarambi täiendava vaatluse kohta ning oma arvamuse

selle kohta, kuidas remonttöid tuleb teostada. 25.07.2024 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse täienduse ja palus peatada Rohuküla sadama kaldarambi nr 6 kasutamise ning samal

kuupäeval täiendava tõendi kaldarambi nr 2 täiendava ülevaatuse kohta 24.07.2024.

6. Kohus palus 22.08.2024 TTJA-lt täiendava kohtunõude korras infot varasemalt Rohuküla

sadamas alustatud järelevalvemenetluse käigu kohta, samuti selle kohta, kas kaebaja on

vahepealsel perioodil esitanud TTJA-le täiendavaid taotlusei, mille alusel on TTJA alustanud

järelevalvemenetlust või selle alustamisest keeldunud.

7. TTJA vastas kohtunõudele 28.08.2024, selgitades, et: Rohuküla sadamas alustatud remonttööd

ei ole veel lõppenud. Seisuga 16.07.2024 on kaldaramp nr 2 remonditud ja kasutusele võetud.

Kaldaramp nr 3 on remondis alates 16.07.2024 ja selle remontimine võtab algselt kavandatust

rohkem aega, kuna sadamapidaja AS Saarte Liinid otsustas kaebaja poolt viidatud kohtadele

parema ligipääsetavuse tagamiseks kaldarambi kaile tõsta ja üksiti ka ülejäänud keevisliited üle

kontrollida. TTJA järelevalvemenetlust hetkel veel lõpetatud ei ole. Kaebaja on vahepealsel

perioodil teinud pöördumisi nii Virtsu, Kuivastu kui ka Heltermaa sadamate kaldarampidega

seoses. Samuti seoses Rohuküla sadama kaldarambiga nr 6. TTJA on nimetatud sadamate

kaldarampide osas alustanud vastavad järelevalvemenetlused, et kontrollida kaldarampide

töökindlust. Sadamate kaldarampide järelevalve käigus on TTJA tuvastanud, et sadamapidaja AS

Saarte Liinid on asunud kaebaja poolt viidatud asjakohaste puuduste lahendamisele.

Sadamapidaja on ka omaalgatuslikult kaldarampe hooldanud/remontinud, mis on seadme

ohutuse seisukohalt tavapärane tegevus. TTJA kaalub järelevalvemenetluste lõpetamist, kuna

kaebaja viidatud puudused ei kujuta seadmete kasutamisel ohtu ja sadamapidaja on kaebaja poolt

viidatud kaldarampide puudused vabatahtlikult kõrvaldanud või kõrvaldab need jooksvalt

perioodilise hoolduse ja remondi käigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. X. X. kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

8.1. Kaebusega taotleb kaebaja erinevate toimingute tegemist seoses Rohuküla sadama

kaldarampidega, sh TTJA kohustamist teha konkreetseid järelevalve toiminguid ning

menetluslike taotlustena AS Saarte Liinid kohustamist väljastada kaebajale erinevaid dokumente

remonttööde teostamisega seoses. Kaebaja viitab, et on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitanud, tuginedes olulisele avalikule huvile ning seadme ohutuse seaduse (SeOS) sätete alusel,

mis reguleerivad riikliku järelevalvet.

8.2. HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda

3-24-1725

vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebajal puudub kaebeõigus avalikes huvides kaebuse

esitamiseks, kuna seadme ohutuse seadus (SeOS) sellist õigust ette ei näe. Nõustun TTJA

seisukohaga, et käesoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus ka enda õiguste kaitseks kaebuse

esitamiseks, kuna kaebuses pole välja toodud, milliste tema subjektiivsete õiguste kaitseks on

vajalik kaebaja poolt soovitud tegevuste läbi viimine TTJA poolt. Kaebajal puudub subjektiivne

õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluse jätkamist või konkreetse meetme rakendamist

järelevalve käigus, samuti nõuda TTJA kohustamist konkreetsete objektide lisamiseks

auditeeritavate objektide nimekirja.

8.3. TTJA ei ole samas kaebaja taotlustele reageerimata jätnud ning selgitab 28.08.2024 vastuses

kohtule, et on alustanud mitu järelevalvemenetlust ja need on praeguse seisuga pooleli. Samuti,

et järelevalve käigus tuvastatud puuduseid on AS Saarte Liinid asunud juba ka kõrvaldama.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastan kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise

tõttu.

9.1. Kaebuse tagastamise tõttu jätan esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatama. Kuna kaebus

kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, sest puudub kaebaja õiguste riive, ei ole

kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse korral vaide või kaebusega

taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Käesoleval juhul ei ole kaebajal subjektiivset õigust

kaebuses märgitud toimingute tegemist nõuda, mistõttu ei saa tekkida ka olukorda, kus kaebaja

õigused võiksid esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel saada pöördumatult kahjustada.

Täiendavalt märgin, et kaebaja on kaebuse esitanud seoses objektidega Rohuküla sadamas,

mistõttu kaebaja taotlus seoses Virtsu sadama objektidega ei saa olla käesolevas asjas esialgse

õiguskaitse taotluse esemeks.

10. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 20 eurot ja esialgselt õiguskaitselt

20 eurot.

10.1. HKMS § 104 lg 5 p2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu

kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot

tagastatakse kaebajale käesoleva määruse jõustumise järgselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma