3-24-442/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-442

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.02.2023 otsuse

nr

15.3-3.2./77-1

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus tähtajalise

elamisloa pikendamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Sergei

Tšurkin

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KA

Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindaja

KV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse haldusasjas

nr 3-24-442 resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-442 resolutsiooni p-de 3, 4 ja 5 peale.

3. Rahuldada X määruskaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-442

resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5 ning saata asi halduskohtule Kaitsepolitseiameti 20.03.2024

taotluse uueks lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

Elamisloa kehtivusaeg oli kuni 06.02.2024.

3-24-442

2(6)

2. X esitas 15.11.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse. PPA keeldus 05.02.2024 otsusega nr 15.3-3.2/77-1 tähtajalise elamisloa

pikendamisest. Otsuse kohaselt arvestati selle tegemisel mh Kaitsepolitseiameti (KAPO)

21.12.2023 salajase tasemega memoga nr 10358.

3. X esitas 14.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.02.2024 otsuse

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema taotlus tähtajalise elamisloa

pikendamiseks uuesti läbi.

4. PPA palus 20.03.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. KAPO palus 20.03.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. KAPO selgitas vastuses, et

soovib esitada kohtule tutvumiseks salajase tasemega riigisaladuseks oleva KAPO 21.12.2023

memo nr 10358, mida saab kohtule tutvustada ja vajadusel edastada pärast haldusasja menetluse

nimetatud riigisaladust sisaldava tõendi kaitseks kinniseks kuulutamist ja teiste

menetlusosaliste eemaldamist riigisaladust sisaldava tõendi uurimisest. KAPO esitas taotluse

kuulutada menetlus riigisaladust sisaldava tõendi kaitseks HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel salajase tõendi osas kinniseks ja

eemaldada HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel juurdepääsuõiguseta menetlusosalised vastava tõendi

uurimisest. Taotluse kohaselt puudub kaebajal ja tema esindajal riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õigus ning dokumendi

tutvustamine kaebajale ja tema esindajatele ei ole lubatud. Dokumendi tutvustamine ei oleks

võimalik ka pärast seda, kui kaebaja või tema esindaja läbiks julgeolekukontrolli. Avalik huvi

riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul

uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö

efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist

andmetest võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mille

kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.06.2024 määrusega taotluse ning kuulutas

haldusasja menetluse kinniseks KAPO 21.12.2023 riigisaladust sisaldava memo nr 10358

(SALAJANE) ja selle aluseks olevate dokumentide, samuti nende dokumentidega tutvumise

osas (resolutsiooni p 1); eemaldas kaebaja ning tema esindaja(d) ja vastustaja esindaja(d), kellel

vastava taseme riigisaladuse luba puudub, menetlustoimingutelt osas, milles kohus p-s 1

märgitud riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused

(resolutsiooni p 2); keelas kaebajal ning tema esindaja(te)l ja vastustaja esindaja(te)l, kellel

vastava taseme riigisaladuse luba puudub, riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel

antavate selgitustega tutvumise ning neist ärakirjade saamise (resolutsiooni p 3); keelas

kaebajal ja tema esindaja(te)l ning vastustaja esindaja(te)l, kellel vastava taseme riigisaladuse

luba puudub, tutvuda p-s 1 märgitud memoga ning selle aluseks olevate dokumentidega, sh

ametnike selgitusega, kui kohus peaks otsustama p-s 1 märgitud dokumendiga tutvumisel

esitada kaasatud haldusorganile küsimusi (resolutsiooni p 4); piiras menetlusväliste isikute

õigust tutvuda resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumentidega ja saada nendest ärakirju

(resolutsiooni p 5).

Memo on riigisaladust sisaldav dokument ning kuna kaebajal ja tema esindajal ning vastustaja

tänasel esindajal puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, siis puudub kohtul kaalutlusõigus

lubada neil tõendiga tutvuda (vt ka Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1).

Riigisaladuse regulatsiooniga (RSVS §-d 1 ja 2) kaitstakse Eesti Vabariigi julgeolekut ja

välissuhtlust. Kaitstav ei ole üksnes teave, millele tuginetakse, vaid ka teabest tehtavad

järeldused teabe kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta. Avalik huvi

riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles poolte õiguse viibida täiel määral kohtuasja arutamise

3-24-442

3(6)

juures, sh tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi

tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt

kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda teabehanke meetodid ja allikad, mille

kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Seega

tuleb haldusasja menetlus kuulutada memo ja selle aluseks olevate dokumentide osas kinniseks

(HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1) ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7

alusel kaebaja ja tema esindajate (sh tulevikus määratavatele esindajatele) ning vastustaja

esindajate (v.a need esindajad, kellel on olemas vastava taseme riigisaladuse luba) ja muude

menetlusväliste

isikute

juurdepääsu

riigisaladust

sisaldavatele

dokumentidele.

Juurdepääsupiirang kohaldub ka kaasatud haldusorgani isikute protokollitud selgitustele, kui

kohus peaks otsustama selliseid küsimusi kaasatud haldusorgani esindajatelt küsida. Kohus

piirab üksnes selliste esindajate õigust dokumentidega tutvuda, kellel riigisaladuse luba ei ole.

Õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel riigisaladuse luba omavatele vastustaja esindajatele

riigisaladust avaldada, jääb kaasatud haldusorganile.

Memoga tutvumata jätmine ei piira kaebaja võimalusi enda õiguste kaitsel. Kaasatud

haldusorgan ja vastustaja esitasid vastuseks kaebusele väga põhjaliku ülevaate, miks kujutab

kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ja esineb välismaalaste seaduse § 124 lg 2 p-s 3

nimetatud alus elamisloa pikendamisest keeldumisele. Kaebajal on selle teabe alusel võimalik

esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti ka riigisaladust teadmata.

Kohus peab tõendile andma hinnangu kohtuotsuses. Ehkki juurdepääsupiiranguga hõlmatud

tõendites sisalduvat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, peab kohtuotsusest

nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10,

punkt 18). Kohtu järelduste ja tõendite alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik

haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida. Seega on pooltel õigus

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus, vaidlustades mh ka kohtu antud hinnangu

tõenditele, mille uurimisest nad osa võtta ei saanud. Selles osas ei saa nõuda pooltelt

apellatsioonkaebuses ka oma vastuväite põhjendamist, piisab vaid mittenõustumise

deklareerimisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 19.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus

tervikuna.

Halduskohus rikub memo sisu täies ulatuses varjates õiglase kaitseõiguse tagamise põhimõtet.

Riigikohus rõhutas 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 12, et õiglase kaitse õiguse tagamiseks

on menetlusosalisel vältimatult vajalik teada fakte ja asjaolusid, millele haldusorgan oma otsust

tehes tugines. Halduskohus leidis vääralt, et kuna memo on riigisaladust sisaldav dokument,

siis puudub kohtul kaalutlusõigus lubada kaebajat ja tema esindajat ning vastustaja tänast

esindajat, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, memoga tutvuda. Kohtul oli

kaalutlusõigus otsustamisel, kas memo on täies ulatuses või osaliselt kaetud riigisaladusega.

Halduskohus ei ole kaalunud võimalust avalikustada tõend selles osas, mis ei sisalda

riigisaladust. KAPO 20.03.2024 taotluses on riigisaladuseks nimetatud üksnes varjatult teabe

kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mitte tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna

kriminaalmenetluses

on

riigisaladust

sisaldava

info

varjamise

reeglid

sätestatud

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12614 ja selles osas on välja kujunetud uurimisorganite ja

kohtute praktika, peab ka halduskohus HMKS § 88 lg 3 kohaselt kaaluma võimalust lubada

menetlusosalistel tutvuda salastatud dokumendis sätestatud faktiliste asjaoludega, mis ei ole

kaetud riigisaladusega. Enne memo salastamist tuli halduskohtul kõigepealt sellega tutvuda ja

3-24-442

4(6)

tuvastada, kas see on tunnistatud õiguslikul alusel riigisaladuseks, ning kas on võimalik varjata

andmeid, mis viitavad ameti varjatult teabe kogumist kajastavatele meetoditele ja allikatele.

Jättes kaebajale tutvustamata memos toodud faktilised asjaolud ning tehtud analüüsid ja

prognoosid, rikub halduskohus olulisel määral võrdse kohtlemise põhimõtet ega taga isikute

õiguste kaitset õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg-d 1 ja

6). Vaidlustatud otsuses ning vastustaja ja KAPO vastustes kaebusele esitatud teod ei ole sellise

tähenduse ja intensiivsusega, et kaebajal oleks võimalik ennast kohtumenetluses piisaval määral

kaitsta.

8. PPA palub 22.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA nõustub KAPO

20.03.2024 taotluse seisukohtadega ning KAPO vastusega määruskaebusele. PPA ei jaga

kaebaja arvamust, et vaidlustatud määrusega rikutakse õiglase kaitseõiguse tagamise

põhimõtet. PPA ja KAPO on oma vastustes kaebusele andnud väga põhjaliku ülevaate, miks

kujutab kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ning miks esineb alus tähtajalise elamisloa

pikendamisest keeldumiseks. Lisaks on vaidlustatud PPA otsuses toodud välja põhjused, miks

keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest. Seega on kaebaja teadlik keeldumise põhjustest,

lisaks sai ta esitada PPA-le oma arvamuse, vastuväited ja tõendid. Kaebaja ei ole teadmatuses

ja tema õiguste kaitse on võimalik.

9. KAPO palub 19.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Riigikohus on

23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 17 viidanud asjale nr 3-17-911 ja selgelt öelnud, et

riigisaladusega kaetud dokumentidele ei saa kohus juurdepääsu lubada, kui menetlusosalisel

sellekohast luba ei ole. Kaebajal ja tema esindajal ei ole juurdepääsu õigust riigisaladusele.

Seega puudus halduskohtul kaalutlusõigus lubada menetlusosalistel tõendiga tutvuda. Kaebaja

eest riigisaladuse varjamine ei kahjusta tema kaitseõigust. PPA ja KAPO on esitanud kaebajale

põhjaliku ülevaate, miks kaebaja tegevus kujutab ohtu Eesti julgeolekule ja esineb alus kaebaja

elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Kaebaja on kaebusele lisanud KAPO 28.12.2023

teatise nr 10597, mille amet esitas PPA-le. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabega, millega kaebaja ja tema esindaja on saanud tutvuda. Teatises, PPA otsuses

ning kaebusele esitatud vastustes toodud seisukohtade pinnalt on kaebajal võimalik esitada enda

seisukohti ja täiendavaid tõendeid ka riigisaladusele juurdepääsuta. PPA otsusega ja KAPO

28.12.2023 teatisega nr 10597 on kaebajale ja tema esindajale avaldatud see osa teabest, mis ei

ole riigisaladusega kaitstud.

Kaebajale ja tema esindajale ei ole võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast

julgeolekukontrolli läbimist. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema

esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalik huvi on huvi

tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt

kahjustatud, kuivõrd neist võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid

ja allikad. Asjaolu, et halduskohus ei ole enne juurdepääsu piiramist riigisaladust sisaldava

dokumendiga ise tutvunud, ei muuda halduskohtu määrust automaatselt õigusvastaseks. Kohtul

on võimalik pärast riigisaladusega tutvumist uuesti kaaluda kaebaja ja tema esindaja

teadmisvajadust või jätta memo tõendikogumist välja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus on esitatud halduskohtu 04.06.2024 määruse peale tervikuna. Kuigi

HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei

ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja

menetluse kinniseks. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus tagastada halduskohtu määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel.

3-24-442

5(6)

11. Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 88

lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu selle tasumise

kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Taotluses tuleb märkida isiku nimi ja pangakonto

andmed, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

12. HKMS 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada

seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh riigisaladuse kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise

põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu

10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusreservatsioonita põhiõigus ja mille

piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid

põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata

õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki

ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (nt

Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39;

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24). Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei

piisa üksnes viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid kohtul

tuleb analüüsida konkreetse juhtumi asjaolusid. Kohus peab konkreetsel juhul kaaluma õiguste

piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta

ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjendusi (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882; 11.09.2020 määrus nr 3-20-786, p 14;

31.05.2023 määrus asjas nr 4-23-439, p 18; 09.01.2024 määrus asjas nr 3-22-2646, p 9).

13. Riigisaladus on Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides

avalikuks tuleku eest kaitset vajav ning üksnes RSVS-s ja selle alusel antud õigusaktides

sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave (RSVS § 3 p 1). RSVS §

25 lg 2 sätestab, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud

juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs

sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele

juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Juurdepääsu ei anta teabekandja

osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta,

millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus. Seaduse eelnõu

seletuskirja järgi on vaja teabekandjale osalise juurdepääsu andmist selleks, et riigisaladuse

kattevarjus ei oleks võimalik avalikkuse eest varjata igasugust juurdepääsupiiranguga teavet

(Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (1054 SE I) eelnõu seletuskirja lk 69, § 25 lg 2

kommentaar).

14. Menetlusosalisel ja tema esindajal on riigisaladusele juurdepääsu õigus kohtu põhistatud

määruse alusel pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on haldusasja lahendamiseks

vältimatult vajalik (RSVS § 29 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et riigisaladusele juurdepääsu

õiguse andmiseks peab kohus tegema julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse, mille

alusel isik läbib julgeolekukontrolli (RSVS § 29 lg 4). Kontrolli tulemustele tuginedes teeb

3-24-442

6(6)

kohus põhistatud määruse, tuvastades menetlusosalise vältimatu teadmisvajaduse (RSVS § 29

lg 1). Tingimus „vältimatult vajalik“ tuleb seejuures sisustada HKMS §-s 88 sätestatud

kaalumispõhimõtetest lähtuvalt. Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed on kohtule

vajalikud, et omistada menetlusosalisest lähtuvale võimalikule ohule ja seeläbi huvile saladuse

hoidmiseks õige kaal ning teha põhjendatud kaalutlusotsus. Samas võib olla kohtul juba enne

julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja

asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt puudub menetlusosalisel vältimatu

teadmisvajadus. Sellisel juhul võib otsustada juurdepääsuõiguse üle julgeolekukontrolli

tegevale asutusele taotlust esitamata ja selle tulemusi ära ootamata (Riigikohtu 22.11.2017

määrus nr 3-17-911, p 26).

15. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu piiramine salastatud teabekandjatele ei olnud

kooskõlas menetlusõiguse normidega. Halduskohus ei ole vaidlustatud määrusest nähtuvalt

salastatud teabekandjaga tutvunud. Kohus peab sõltumatult kontrollima kõiki haldusasutuse

poolt väljendatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ning vastavalt menetlusnormidele kindlaks

tegema, kas teabekandja sisaldab riigisaladust ja kas asjas vaidlustatud haldusaktis on PPA oma

järelduste tegemisel sellele teabele tuginenud. Ilma riigisaladust sisaldava dokumendiga

tutvumata ei ole võimalik kindlaks teha riigisaladuse olemasolu ega otsustada, kas

menetlusosalisel esineb teabe osas vältimatu teadmisvajadus ja millises ulatuses teabe

avaldamist tuleb piirata (vrd ka Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p-d 15 ja 16).

Ringkonnakohus ei pea õigeks asuda ise halduskohtu asemel dokumendiga tutvuma ja algusest

peale hindama teabega tutvumise vajaduse piiramise üle. Seetõttu tuleb halduskohtul KAPO

taotlus uuesti lahendada.

16. Tulenevalt asjaolust, et halduskohus on piiranud ka menetlusväliste isikute õigust tutvuda

memo ja selle aluseks olevate dokumentidega, selgitab ringkonnakohus, et kui menetlusväline

isik esitab taotluse haldusasja toimikuga tutvumiseks, siis lahendatakse see HKMS §-st 89,

mitte HKMS §-dest 79 ja 88 lähtudes.

17. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna

Halduskohtu 04.06.2024 määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5. Halduskohtul tuleb KAPO taotlus

toimikuga tutvumise piiramiseks uuesti lahendada, tutvudes enne asjaomaste dokumentidega.

(allkirjastatud digitaalselt)